Ajaloorubriik: Kust voolas täpselt Härjapea jõgi?

Tihti küsitakse, et kust voolas täpselt 1930. aastate keskel reostuse tõttu maapõue suletud kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi. Püüan kirjeldada jõe kulgemist tänases linnaruumis.

Härjapea jõgi algas Ülemiste järve kirdenurgast, kulges allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mäel. Kunagise sõjaväehopsidali, tänase kaitseväe peastaabi juures oli aga jõel omal ajal mitu haru. Täna sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast.

Sealt edasi läks jõesäng Siselinna kalmistu ja 1955. aastal ehitatud Kalevi (endise Komsomoli) staadioni kõrvalt, Aleksander Nevski ja endise katoliku kalmistu ehk Poolamäe vahelt ning keskhaigla kompleksi tagant risti üle Juhkentali tänava. Kirjeldatud alal on jõe ürgorg siiani looduses selgelt eristuv.

Juhkentali tänava juures toitis jõgi omal ajal suurt paisutatud veskitiiki. Tiik aeti lõplikult kinni 1913. aastal, kasutades Estonia teatri vundamendiaugust saadud pinnast. Sinna rajati puukool, mille asemele ehitati 1962. aastal Kalevi spordihall. Vanast veskihoonest on ümberehitatuna praeguseni alles viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone. Selles majas aadressil Juhkentali 11 tegutseb praegu teiste äride kõrval ka homoklubi.

Tiigiveski juurest edasi voolas jõgi mööda vana Pleekmäge 1721. aastal Vene sõjaväelaste jaoks ehitatud Kaasani puukiriku tagant. Pleekmäe on aga oma nime saanud omal ajal sealsel jõeluhal kangaid pleegitanud linakangrute järgi. Täna Olümpia hotelli vastas asuval alal on kunagine jõesäng nüüdki selgelt näha.

Pärast kirikut tegi jõgi Lennuki tänava kohal pöörde üle tänase Liivalaia tänava ning jätkas oma teekonda mere suunas Maakri tänava joonel. Teine jõeharu suundus vanasti tänase Stockmanni kaubamaja, omaaegse veski ja paberivabriku kohalt. Kaks haru said taas kokku keset Maakri tänavat, et kulgeda edasi vana sillakoha järgi nime saanud Kivisilla tänavat pidi. Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristil on täna jõe kulgemine tänavasillutises tähistatud. Samas puudub aga seletav infoviit.

Jõgi kulges edasi läbi ajaloolise Kompassi ehk Kompasna aguli. Selle mitmerahvuselise ja vabade elukommete poolest tuntud eeslinna südameks oli 20. sajandi alguses ehitatud uhke Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abiklooster, mis asus tänase Kannikese poe kohal.

Kaunis sibulakuplitega pühakoda elas üle sõja, kuid õhiti nõukogude võimude poolt 1960. aasta jaanuaris. Härjapea voolas kloostrikiriku tagant, riivas Reimani tänavat, kulges Narva kohviku hoone tagant, võttis Pronksi tänava ja Narva maantee ristil endasse Mardi oja veed ja keeras siis Jõe tänava joonele.

Muide, veel 500 aasta eest oli jõesuue umbes Narva maantee kohal. Tänaseni jätkuv maapinna kiire tõus on aga merepiiri oluliselt nihutanud.

Lootsi ja Ahtri tänava nurgal suubus Härjapea jõgi 19. sajandil suurde edela-kirde-suunalise kanalisse. Kanali kunagist kulgemisjoont tähistab täna linnapildis võsa. Sadakond meetrit teiselpool Uus-Sadama tänavat suubus kanal Tallinna lahte. Just kanali ja madala pinnase tõttu kutsuti sadamaala toona Uus Hollandiks.

Härjapea jõgi

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 + 3 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!