Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Loode-Pärnu tööstusala saab Euroopa Regionaalarengu Fondilt miljon eurot toetust

03.02.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas rahastada Loode-Pärnu tööstusala infrastruktuuri väljaarendamist. Tegemist on regionaalministri valitsemisalas väljatöötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul aitab see miljoni euro suurune regionaalne investeering luua piirkonda sadakond uut töökohta. „Ka Pärnumaal on probleemiks elanikkonna vähenemine. Kuna kolimisotsused tehakse enamasti töökoha järgi, siis just töökohtade loomisse tuleb kõige enam panustada,“ ütles Kiisler.

EASi Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on toetuse eesmärgiks muuta Pärnu linna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond uutele ettevõtetele atraktiivsemaks ning luua pinnas koondamaks tööstus ja tootmine logistiliselt soodsasse asukohta. „Kasutusele võetakse endise Pärnu sõjaväelennuvälja teenindusterritooriumi maa-ala. Loode-Pärnu tööstusala esimese etapina ehitatakse toetuse abil välja tänavavõrgustik koos valgustuse ja tehnosüsteemidega,“ lisas Hankov

Projekti kogumaksumus on 1,79 miljonit eurot, millest 56% panustab omaosalusena Pärnu linnavalitsus.

Täna on teada ka esimesed ettevõtjad, kes on kinnitanud valmisolekut tuua oma tootmine Loode-Pärnu tööstusalale. Näiteks Baltic Board Company OÜ soovib Pärnusse rajada ökoplaadi tootmise tehase. Tegemist on osaliselt Hollandi kapitali ja sealse unikaalse ehitusmaterjalide valmistamise tehnoloogiaga. Samuti on piirkonnast huvitatud Vecta Design, mis toodab unikaalseid siseinterjöörina kasutatavaid pinglagesid ning vajab uut tootmishoonet kiiresti kasvavate eksportturgude tõttu (www.vectadesign.com). Samuti laiendab tööstusparki Põhjamaade mäenõlvatehnikat valmistav ettevõte Ferrotek Ski Lifts (www.ferrotek.ee).

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Maakleritasu nõude eeldused

03.02.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13 on kolleegium andnud mitmeid olulisi juhiseid eelduste osas, millal võib maakleri tasunõue olla põhjendatud isegi juhul, kui kinnistu müüja kasutab lõpuks ostmisel mõne teise maakleri vahendusteenust.

Asjaolude kohaselt pöördus ostja maakleri poole, et maakler tutvustaks talle tema vahendusmüügis olevaid kinnisasju. Muuhulgas tutvustas maakler ostjale kinnistut, mis oli sundmüügis. Ostja ja maakler sõlmisid esialgu suulise kokkuleppe ja hilisemalt kirjaliku maaklerilepingu. Kokkuleppe sõlmimisel kinnitas maakler ostjale, et sundmüügis oleva kinnistu puhul on maakleril olemas nii pankrotis oleva müüja nõusolek, kui ka võlausaldaja nõusolek, kelle kasuks on kinnistu koormatud.

Vahetult pärast maaklerilepingu sõlmimist maakleri ja ostja vahel läks sundmüügis oleva kinnistu omandiõigus üle uuele omanikule, kes pani kinnistu omakorda müüki, sõlmides maaklerilepingu teise kinnisvarabüroooga. Ostja ostis kinnistu uuelt omanikult teise kinnisvarabüroo vahendusel.

Maakler, kellega ostjal oli sõlmitud kirjalik maaklerileping, esitas ostja vastu kohtusse nõude maakleritasu saamiseks. Maakler põhjendas oma nõuet asjaoluga, et maakler oli see, kes esitas ostjale kinnistu andmed ning ostja sõlmis selle tagajärjena kinnistu omandamiseks asjaõiguslepingu. Seega on maaklerilepingu ja kinnistu omandamise vahel seos. Maakleri selgituste kohaselt otsis maakler ostjale ostja poolt ettenähtud tingimustega kinnistu, tegi kinnistu kohta analüüsi, esitles kinnistut ostjale, pidas läbirääkimisi omaniku ja võlausaldajaga ning tegi endast kõik oleneva kinnistu müümiseks. Seega täitis maakler temale maaklerilepingust tulenevaid kohustusi ning tema vahendustasunõue on põhjendatud.

Ostja esitas maaklerile avalduse maaklerilepingu tühisuse kohta, väites, et ostja sõlmis maaklerilepingu pettuse mõjul. Ostja selgitas, et maakleril ei olnud õigust vaidlusalust kinnistut müügiks pakkuda, kuivõrd tal ei olnud kinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut ning maakler varjas nimetatud asjaolu ostja eest.

Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusele võib maakleri kohustus vahendustasu saamiseks piirduda ka üksnes sellega, et maakler viitab potentsiaalsele ostjale võimalusele vastava objekti suhtes ostuleping sõlmida.

Vastavalt maakleri ning ostja vahel sõlmitud maaklerilepingu tingimustele, pidi maakleril tekkima õigus vahendustasule, pärast seda, kui maakler on esitlenud ostjale vara ning kinnistu omanik sõlmib ostjaga asjaõiguslepingu maaklerilepingu kehtivuse ajal või 12 kuu jooksul pärast maaklerilepingu lõppemist. Riigikohus ei tuvastanud, et nimetatud maaklerilepingu punkt oleks vastuolus seadusega. Vastupidiselt, kohtu hinnangul sisaldas nimetatud maaklerilepingu punkt eeldusi, mille täitmise korral oli maakleril õigus nõuda ostjalt vahendustasu.

Lisaks tõi Riigikohus välja eeldused, mille olemasolu korral võib maakleri tasunõue olla üldjuhul põhjendatud:
i) kellelt sai ostja esialgselt infot kinnistu kohta;
ii) kas ostja lõpuks nimetatud kinnistu ka omandas;
iii) kas ostjal ja maakleril oli kirjalik kokkulepe kinnistu vahendamiseks;
iv) tasunõue võib olla põhjendatud ka olukordades, kus kinnistu müüja või ostja on tasunud vahendustasu juba mõnele muule maaklerile ning kus kinnistu müümiseks võis olla sõlmitud ainuesindusleping mõne muu kinnisvara müüjaga.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ajaloorubriik: Magasini tänav – põnev jalutuskäik läbi Veerenni asumi ajaloo

03.02.2014 Jaak Juske

Tallinna keskaegse veejuhtme järgi nime saanud Veerenni asumi üheks olulisemaks tänavaks on Magasini tänav, mis saanud nime omal ajal tänase Tallinna vangla kohal asunud sõjaväeladude ehk magasinide järgi. Ravi tänavast alguse saav 770-meetri pikkune tänav tekkis linnakaardile 1885. aastal. Nõukogude ajal kandis vana tänav Alice Tisleri nime.

Magasini tänava ääres, mis ristub Naeri, Herne, Puhke, Tare ja Vaikse tänavaga ning lõpeb Õilme tänaval, näeb mitut põnevat ajaloolist perioodi Tallinna arhitektuuris.

Tänava alguses on alles rida 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit puumaju. Kui mitte märgata asfalkattega tänavat, saab seal ajas tagasi minna ja tunda toonast aguliõhustikku.

Pärast Herne tänava risti jääb läänepoole Siselinna kalmistu. Päris Magasini tänava äärde ulatus omal ajal uhke juudi kalmistu, mille aga nõukogude võim 1960. aastatel hävitas ja autoparklaks muutis. Täna meenutab kadunud surnuaeda vaid säilinud paemüürile pandud mälestustahvel.

Magasini tänava lõpust leiame aga imakauni 1920. ja 1930. aastatel rajatud kaunite elumajade ja viljapuuaedadega linnaosa. Mitmed hooned on projekteerinud toonased Eesti hinnatumad arhitektid Eugen Haabermann ja Herbert Johanson. Vaikne park ja selle ümbrus on üks Tallinna ilusamaid piirkondi, mida aga üpris vähe teatakse.

Magasini tänava lõpus on Siselinna kalmistu ääres alles 1920. aastatel ehitatud vana tuberkuloosihaigla, mis mõne aasta eest elumajaks ümber ehitati.

Magasini tänava lõpetab Tallinna vangla suur territoorium, mis on aga juba lähiaastatel kavas ehitada ümber elurajooniks.

Fotol Magasini tänava algus enne Herne tänava risti.

Больше всего квартир выставлено на продажу в Кохтла-Ярве

01.02.2014 Tõnu Toompark

В январе на портале недвижимости kv.ee было около 1300 объявлений по недвижимости в Ида-Вирумаа. По оценке специалистов, сделки здесь осуществляются медленно и разница в ценах на жилую площадь большая, пишет «Северное побережье».

«Если в целом на нашем портале количество объявлений о продаже квартир в крупных городах снижается, то количество объявлений о продаже квартир в Ида-Вирумаа за год выросло примерно на 30 процентов, – отмечает руководитель портала недвижимости kv.ee Тарво Теслон. – Это свидетельствует о том, что сделки не осуществляются достаточно быстро».

В конце января в Ида-Вирумаа на портале kv.ee было 45 выставленных собственниками объявлений о продаже и 1296 объявлений, которые были опубликованы маклерами. Больше всего квартир на продажу выставлено в Кохтла-Ярве (551), далее идут Нарва (249), Йыхвиская волость (162) и город Силламяэ (142).

Наибольший рост числа продаваемых квартир зафиксирован в Нарве, – за год более чем на 60 процентов.

Аналитик ТОО Kinnisvarakool Тыну Тоомпарк говорит, что разница цен на рынке жилых площадей в Ида-Вирумаа очень большая. Крайность – Кохтла-Ярве, где средняя суммарная стоимость сделки по квартире составляет 5000 евро. Но показатель средней стоимости может быть обманчивым, так как качество выставленной на продажу недвижимости очень разное – от развалин до квартир с хорошей отделкой и свежим ремонтом.

Количество сделок с недвижимостью в Ида-Вирумаа в IV квартале 2013 года составило 673, рост по сравнению с тем же периодом 2012 года – 21 процент. Оборот сделок с недвижимостью в IV квартале составил 7,81 миллиона евро. Из него большую часть, 3,79 миллиона, обеспечили сделки в Нарве.

Средняя цена сделки в Кохтла-Ярве была 4980 евро, в Йыхвиской волости – 13611 евро, в Нарве – 20378 евро.

По словам Тыну Тоомпарка, средняя стоимость сделок с квартирами в Нарве несравнима с Таллинном и Тарту. Если учесть, что Нарва – третий по величине город Эстонии, то цены на недвижимость здесь кажутся очень низкими.

http://rus.postimees.ee/2682586/bolshe-vsego-kvartir-vystavleno-na-prodazhu-v-kohtla-jarve

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

2013. aasta oli Eesti tööstusele edukas

31.01.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2013. aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.

Kogu 2013. aasta jooksul näitas töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes mõõdukat kasvu. Erandiks olid august, kus toodang jäi varasema aasta tasemele ning september ja detsember, kus toodang kahanes.

2013. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme üle pooltes tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu kolm suurema osatähtsusega tööstusharu — elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine, kus toodang suurenes mõlemal tegevusalal võrreldes 2012. aastaga 6% ning toiduainete tootmine, kus toodang suurenes 3%. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete, elektriseadmete ja masinate tootmises.

2013. aasta toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2012. aastaga võrreldes 5%. Nõudlus kodumaisel turul oli veidi nõrgem — siseturule müüdi 2013. aastal 4% rohkem toodangut kui aasta varem.

2013. aasta detsembris vähenes tööstustoodang 2012. aasta detsembriga võrreldes 6%, töötleva tööstuse toodang vähenes 4%. Detsembris toodeti 23% vähem elektrit ja 28% soojust kui 2012. aasta detsembris. Elektri tootmise vähenemist põhjustas peamiselt omatoodangu osaline asendamine impordiga.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2013. aasta detsembris 6% vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses 2% vähem.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi trendida Euroopa Liidu riikides, jaanuar 2005 – november 2013 (2005 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2013 ja detsember 2013
(protsenti)
Tegevusala	2013. aasta võrreldes 2012. aastaga	Detsember 2013
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	3.3	-5.7	-4.0	-6.4
Energeetika	6.2	-14.4	-25.1	-26.2
Mäetööstus	13.1	-3.8	11.9	9.8
Töötlev tööstus	2.4	-2.3	-1.0	-3.7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	5.9	-16.0	-10.4	-13.0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	6.4	-4.2	18.6	16.1
toiduainete tootmine	3.1	-2.1	2.6	1.0
metalltoodete tootmine	-2.6	-13.5	-27.1	-29.5
elektriseadmete tootmine	-5.7	-11.5	-4.9	-8.2
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	6.6	-3.0	-15.8	-18.1
mööblitootmine	-2.5	4.2	1.1	-2.5
mootorsõidukite tootmine	2.9	-3.2	10.4	7.4
ehitusmaterjali tootmine	8.4	0.5	-1.8	-4.2
masinate ja seadmete tootmine	-5.0	-8.3	2.0	-1.5

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2013

31.01.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on Maa-ameti 2013. aasta kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaate saab alla laadida siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kuni 80 000 eurot maksev kesklinnakorter on investori lemmik

31.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinnas ja selle lähedal asuvatel miljööaladel on investorite huviorbiidis 60 000-80 000 eurot maksvad väga heas seisukorras väiksema üldpinnaga ühe- ja kahetoalised korterid.

Nõudlus on isegi niivõrd suur, et kohe pärast pakkumise ilmumist tekib ostuhuviliste järjekord. Selle põhjuseks on nii likviidsete investeeringukorterite vähesus kui ka kasvav hinnatase. Sarnaselt kõigi ostjategruppidega on ka investoritel oma kindel, aastase tootlusega seotud hinnapiir, millest üle minna ei soovita.

Investori valik langeb eelkõige 25-40 ruutmeetrisele korterile, mis asub kesklinna või selle lähiümbruse ajaloolises keskkonnas paiknevas vanemas puitmajas. Hoone peaks olema heas seisukorras, veel parem, renoveeritud ning seda haldav ühistu tegus. Korter olgu heas korras ja varustatud elementaarse sisustusega. Kesklinnale omaselt on väga tähtsal kohal mugav parkimine, mis, arvestades parkimistasusid, peaks olema võimalik hoovis.

Väga eelistaud on ka korterid, kus juba elab üürnik sees ning leping temaga on sõlmitud vastavalt turutasemele vastava üürihinnaga.

Loomulikult liigub turul ka investoreid, kes otsivad remontivajavaid kortereid hinnavahemikus 1400-1500 €/m2.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitusloa saab kehtetuks tunnistada, kui ehitusprojekt on olulises osas puudulik

31.01.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasja nr 3-3-1-46-13 asjaolude kohaselt andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet ettevõttele ehitusloa garaažikompleksile elukorruste pealeehitamiseks. Ehitustöid tehti ebakorrektselt ning põhjustati mitmeid läbijookse, mis tekitas ehitisele kahjustusi, samuti oli ehitusprojekt kooskõlastamata kõigi kaasomanikega.

Selletõttu esitas garaažikompleksi hooneühistu kaebuse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kohtus tuvastati, et projekti kirjeldavas osas ja projekti muus osas esinesid vasturääkivused ning ehitusprojektil puudusid vajalikud kaasomanike kooskõlastused.

Samuti sisaldas ehitusprojekti seletuskiri viidet asjaolule, et ehitustööde käigus tulnuks hoone kandekonstruktsioonide olemasolevad tarindid kindlasti üle vaadata ning nende seisundit hinnata. Nimetatut aga ehituse käigus ei teostatud. Kolleegium rõhutas, et kui ehitusprojektiga ei ole tagatud seaduses sätestatud ohutus ehitisele, ei ole ka võimalik jätta jõusse eelnevalt puudulikult väljaantud ehitusluba. Puuduliku ehitusloa all pidas kohus silmas luba, mis ei sisalda projekteeritava ehitise tarindite kandevõime konstruktsioone, millest nähtuks hoone ohutus. Kirjeldatud puudus on aga oluline asjaolu ehitusloa kehtetuks tunnistamise kaalumisel.

Riigikohus selgitas lahendis, et ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, tuleb enne nende rakendamist kajastada ehitusprojektis. Järelevalveasutus peab omakorda sellised konstruktsioonid ehitusloaga heaks kiitma. Samuti märkis kohus, et kui kogu ehitusprojekti ei ole koheselt võimalik piisava põhjalikkusega projekteerida, ei tohi anda ehitusluba blanketselt kõigile ehitusetappidele. Sellisel juhul tuleb ehitusluba anda osade kaupa, projekti valmimise etappide kaupa või alternatiivsena tagada ehituse käigus valmivate oluliste projektiosade eelnev kontrollimine järelevalveasutuse poolt.

Kohus märkis ka, et ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on kohalikul omavalitsus¬üksusel sõltumata sellest, kas ehitise kaasomanik on andnud nõusoleku ehitamiseks. Isegi, kui kooskõlastus on antud, tuleb eeldada, et see on antud tingimusega, et töid ei alustata enne ümber¬ehituse ohutuse piisavalt põhjalikku väljaselgitamist ehitusloa menetluse käigus.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Raid & Ko: Maade ja majade turul läheb ralliks

31.01.2014 Andree Raid

Tallinna korteritehingute arv on väga kõrgel. Jutud käivad uuest buumist, mullist või tagasihoidlikumalt ülekuumenemisest. Turu loomulik areng annab kerkinud hinnaga vana korteri omanikule võimaluse korter müüa ja asemele soetada kas uuem korter, ühepereelamu või koduehituseks sobilik maatükk. Selliseid tehinguahelaid näeme käesoleval aastal järjest enam.

Tallinna korteritehingute arv on juba 2-3 aastat kiirustades tõusnud. 2013. aastal tehti Tallinnas 7771 korteritehingut. Korteriostjate täitmatuid soove ei ole olnud võimalik kiiresti rahuldada. Nii on nappima hakanud korteripakkumine andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse elamispindade hindu järjest tõsta.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 2013 IV kvartalis 1334 €/m². Aastaga tõusis keskmine tehinguhind 18%.

Arengud majade turul on olnud märksa rahulikumad

See on märgatav hinnatõus, mis on juba nii mõnegi korteriomaniku pannud mõtteid mõlgutama, et vahetada korter ühepereelamu vastu. Või siis soetada maatükk, kuhu ise iga eestlase unistuseks olev ühepereelamu peale ehitada.

Ka statistika kinnitab taolisi arenguid. 2013 IV kvartali hoonestatud elamumaa tehingute arv Harjumaal oli 350 ehk 19% eelmise aasta sarnasest näitajast kõrgem. Hoonestamata elamumaaga aga tehti Tallinnas-Harjumaal samal ajal tehinguid 257. Siin on juurdekasv olnud isegi 56%.

Igakevadine maade-majade turu elavnemine on juba käes

Tüüpiliselt on ridamajade, paarismajade, ühepereelamute ja maatükkide turu elavnemise iga-aastane aeg kevadel märtsis-aprillis. Siis hakkab lumi sulama ja koduotsijate mõtted hakkavad ostusuunas liikuma. Tänavu aga näeme juba detsembris-jaanuaris, kuidas maade-majade turu tärkamine on kätte jõudnud ja ostjate huvi on juba varakult oluliselt suurenenud.

Erinevalt korteriostjatest ei ole majaostjad tormakad. Ostuotsuseid kaalutakse päris pikalt, seni veel kiirustamiseks olulist põhjust ei ole. Väga oluline valikukriteerium maja puhul on hinna ja asukoha kõrval küttesüsteemi efektiivsus.

Arvestades, et korterituru aktiivsuse kandumine maade-majade turule on asjade loomulik ja etteennustatav käik, siis prognoosime, et tehinguid saab maade-majade sektoris käesoleval aastal olema vähemalt 15-20% aastatagusest rohkem.

Surve hindadele on selle protsessi järgmine samm. Esmalt suureneb tehingute arv, suurem mõju hindadele saab tekkima suve alguses, kus nõudlus tavapäraselt veelgi enam pead tõstab. Majade hindade osas prognoosime käesoleval aastal tõusu 10-15%, elamumaale Harjumaal sõltuvalt asukohast 5-15%.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko Tartu ehitatud B-energiaklassi maja seab uue standardi

31.01.2014 Tõnu Toompark

Merko Tartu arendatavas Pärna allee elamurajoonis valmisid kõrge B-klassi energiamärgisega kortermajad, millega kõik huvilised saavad tutvuda kliendipäeval 1. veebruaril kell 11-15. Tartu vallas on B-klass seni vaid ühel hoonel, ent Merko Tartu lubab selle edaspidi muuta uute korteriarenduste puhul standardiks.

“Pärna alleel valminud kortermajade puhul pidasime oluliseks tõsta hoonete energiasäästlikkust ning selleks parendasime ventilatsioonisüsteeme ning kasutasime kvaliteetseid soojapidavaid avatäiteid,” sõnas Merko Tartu projektidirektor Juhan Varik. “Peame ka järgnevate arenduste korral eesmärgiks vähemalt B-energiaklassi. Vähemaga me arendajana enam leppida ei taha ning loodetavasti ei lepi ka kinnisvara soetajad.”

Hoonete energiamärgise dokument näitab energiatõhususe taset, kus on näha kütmisele, valgustusele, vee soojendamisele ja muuks kuluv energia. Mida madalama energiaklassiga on hoone, seda suuremad on igakuised kommunaalkulud ning ka edaspidised investeeringud.

Merko soovitab koduostjatel viia end energiaklassi teemaga kurssi ning hea võimalus selleks on Tehnilise Järelvalve Ameti möödunud aasta lõpus alustatud kampaania “Vahel on märgil vahe”. Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuulingu sõnul on teavituskampaania eesmärgiks tõsta inimeste teadlikkust hoonete energiamärgise olulisusest ja kasuteguritest.

“Lisaks pidasime oluliseks teavitada inimesi sellest, et hoone tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus peab kohustusliku teabena sisaldama energiamärgise andmetest vähemalt energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi”, sõnas Tuuling. “Samuti peab hoone üürileandja või müüja võimaldama hoone tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda.”

Tuulingu sõnul on hoone energiamärgis ning sellel kajastuv energiatõhususarvu klass muutumas üha suuremaks müügiargumendiks, mistõttu on nii arendajate kui ka projekteerijate huvi saavutada optimaalselt parim energiaklass. Energiamärgis on kohustuslik kõikidele hoonetele, mis on projekteeritud alates 2009. aastast. Uute hoonete korral väljastab energiamärgise projekteerija, enne kehtestatud tähtaega ehitatud hoonete puhul saab energiamärgise energiaauditi läbimisel, mille viivad läbi vastavad spetsialistid. Hoonele või selle osale väljastatud energiamärgis kehtib 10 aastat. Hoonete energiamärgise andmed on avalikud ning neid saab vaadata riiklikust ehitisregistrist www.ehr.ee

Pärna allee kortermajad (www.parnaallee.ee) asuvad Tartu vallas Vahi alevikus, 5-minutilise autosõidu kaugusel Tartu kesklinnast. Arhitekt Janno Põldme projekteeritud kolme- ja kahekorruselised elamud on huvitavalt liigendatud vormide ja mahuga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Viimane päev registreerumiseks esmaspäeval 03/02/2014 algavale koolitusele Kinnisvara ABC

31.01.2014 Tõnu Toompark

Veel on viimane võimalus registreerumaks esmaspäeval algavale neljapäevasele koolitusele Kinnisvara ABC.

Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC annab peamisi teemasid käsitledes kontsentreerituna sissejuhatuse kinnisvaravaldkonda.

Käsitleme nii kinnisvaraturgu, arendamist, finantseerimist, hindamist ja maakleritegevust (lektor Tõnu Toompark), projekteerimist ja ehitamist (Marko Sula) ning juriidilisi teemasid (Evi Hindpere).

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraturul aktiivsetele inimestele: maakleritele, koduostjatele või -müüjatele, kinnisvaraspetsialistidele…

Registreeru kohe, sest muidu jääd ilma!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Majandususaldus tõusis

30.01.2014 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.8 punkti, mis on 2.1 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne paranes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning halvenes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne on pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel ja kõigis ärisektorites välja arvatud ehitus.

Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on jaanuaris 104.7 (tõusis kuuga 0.9 punkti), euroala indeks on 100.9 (tõus kuuga 0.5 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud 9 kuud järjest.

Majandususaldus on kõige kõrgem Ungaris (117.1) ja Suurbritannias (115.9) ning kõige madalam Küprosel (91,3) ja Luksemburgis (90.1).

Euroala suurriikidest langes majandususaldus Hispaanias ja Itaalias, ning tõusis Prantsusmaal ja Saksamaal.

Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid arengutrendid on erinevad. Nii oli majandususaldus Rootsis 109.1 (tõus kuuga 0.9 punkti), Lätis 105.8 (tõus kuuga 1.2 punkti), Leedus 105.3 (tõus kuuga 1.7 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal (95.2) ja langes viimase kuuga 2.0 punkti. Soomes tarbijate kindlustunne tõusis, kuid kõik äribaromeetrid langesid.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Arenevas elamupiirkonnas leidub vaba krunt

30.01.2014 Tõnu Toompark

Viljandi Linnavalitsus kuulutab välja hoonestusõiguse enampakkumise Maasika tn 41 kinnistule. Elamumaa alghind on 10 000 eurot.

Viljandi Linnavalitsuse linnavara peaspetsialisti sõnul on tegemist kinnistuga, mis asub arenevas elamurajoonis. “Viimastel aastatel on antud piirkonnas toimunud linna kõige kiirem elamupiirkonna areng ning valminud on uus kaasaegne elamurajoon. Kindlasti on arengut soodustanud asjaolu, et sinna on veetud kõik vajalikud kommunikatsioonid,” ütles Makku.

Maasika tänav 41 aadressil asuv kinnistu pindala on 1038 m2 ning selle maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.

Hoonestusõiguse omandamisõiguse alghinnaks on 10 000 eurot ning see seatakse tähtajaga 50 aastat. Pakkumised tuleb esitada märksõnaga “Maasika 41” hiljemalt 18. veebruariks kell 10 Viljandi Linnavalitsuse sekretäri kätte või saata aadressile Linnu tänav 2.

Rohkem infot kinnistu ja võõrandamise kohta leiab Viljandi Linnavalitsuse veebilehelt: www.viljandi.ee/et/voorandamine

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tartu ootab kandidaate hoonete energialahenduste konkursile

30.01.2014 Tartu.ee

21. veebruarini ootab Tartu linnavalitsus konkursile “Nutikas energialahendus 2013” esitatud uudseid lahendusi, mis parandavad hoonete energiatõhusust ja sisekliimat.

Ettepanekuid saavad teha hoonete omanikud, haldajad, hoonete või lahenduste projekteerijad ning lahenduste pakkujad.

Konkursil hinnatakse hoone funktsioone täitvaid ja sisekliimat säilitavaid või parandavaid, aktiivseid ja passiivseid tehnilisi lahendusi, mis on kõige rohkem mõjutanud hoone energiatarvet või aidanud parandada hoone sisekliimat. Lahendused peavad asuma Tartus ja olema loodud 2012-2013.

Hindamisel on kriteeriumideks: 1) terve hoone või lahenduse energiatõhusus või uudsus; 2) lahenduse rakendatavus mujal; 3) Eestis välja töötatud lahenduse kasutamine.

Ettepaneku esitamiseks tuleb salvestada avalduse blankett aadressilt http://www.tartu.ee/data/NE12_avaldus.doc ning saata täidetud avaldus aadressil lvo@raad.tartu.ee või kaspar.alev@raad.tartu.ee. Kirja pealkiri peab olema “Konkurss “Nutikas energialahendus 2013″”. Konkursi tähtaeg on 21. veebruar.

Lähemalt on tingimustest kirjutatud siin: http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=24743

Parimad lahendused pälvivad Tartu linna tunnustuse, neid tutvustatakse meedias ja Tartu linna kodulehel. Eelmise aasta parimate lahendustega on võimalik tutvuda siin:http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=24554

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüüritav korter peaks olema sisustatud või mööblita?

30.01.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab tavaliselt ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel, sest seda ei hakka oma kulude ja kirjadega ükski üürnik paigaldama.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll parandab hea sisustus üürikorteri likviidsust ehk korralikult korterisisustus aitab üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline – see on pigem õnneliku juhuse asi.

Ülesisustatud korter ei pruugi ka hea olla. Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht, kuhu need ladustada.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.