Riigi Kinnisvara AS suunas möödunud aastal 32 miljonit eurot enam kui 100 hoonesse

22.04.2012

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 24 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 8 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 107 hoonet üle riigi.

Neljapäeval, 19. aprillil kogunenud RKAS-i nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2011. aasta majandustulemused, mille kohaselt ettevõtte 2011. aasta müügitulu kasvas võrreldes eelmise aastaga 13,8% 37,2 miljoni euroni, sealhulgas suurenes üüritulu aastaga 1,2 miljoni euro võrra 5,4 miljoni euroni. Vahendatud teenuste maht kasvas 1,8 miljonit eurot, kokku 5,4 miljoni euroni.

Ärikasum oli 2011. aastal 10,8 miljonit eurot ja puhaskasum 6,7 miljonit eurot. See on planeeritust 1,6 miljonit eurot enam. Suurem kasum tulenes kavandatust madalamaks kujunenud palga- ja tegevuskuludest ning suurematest müükidest.

2011. aastal müüdi mittevajalikku kinnisvara 1,98 miljoni euro väärtuses, mis ületab eelarvet 0,44 miljoni euroga.  Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal Mere pst 12 Pärnus (0,386 miljonit eurot), Tammneeme kinnistu (0,13 miljonit eurot), Narva-Jõesuu Kordon ja Laboratooriumi 23 Tallinna vanalinnas (kumbki 0,11 miljonit eurot).

Nõukogu esimees Taavi Rõivas tõstis esile korraldatud riigihangete erakorraliselt suurt mahtu ja nende märkimisväärselt head õnnestumisprotsenti. „RKAS korraldas mullu 1249 riigihanget, mida on ligi 500 hanget rohkem, kui ettevõtte senise kümne tegevusaasta jooksul kokku. Eelneva aastaga võrreldes enam kui 15-kordne kasv ja pea sajaprotsendiline õnnestumine näitavad väga selgelt tugeva kompetentsikeskuse võimekust,“ lisas Rõivas.

Suurematest uusehitustest valmis möödunud aastal Koidula raudteepiirijaam Põlvamaal, Porkuni erivajadustega laste riigikool Lääne-Virumaal ja Kallemäe Kooli juurdeehitus ja staadion Saaremaal.

Kuuludes valitsussektori koosseisu, mõjutas RKAS rangelt piirangutest kinni pidades oma tegevusega  riigieelarve positsiooni positiivselt ning täitis seega üldkoosoleku poolt seatud eesmärgi.

RKAS on 2001. aastal loodud Eesti Vabariigile kuuluv 112,3 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS omab ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise sertifikaati.

Smaller Forest Land Interesting To Domestic Investors In Estonia

20.04.2012

Whilst the focus of this blog is on Tallinn, we sometimes like to focus on the rest of Estonia, both in terms of residential real estate and in other sectors, or related areas. This article is a translation of an item about the market for forest land in Estonia which first appeared on Tõnu Toompark’s adaur blog.

When considering the market for forest land in Estonia, it soon becomes apparent that the greater part of buyers are domestic investors who undoubtedly view their investments in the short term, but are nonetheless willing to pay more for forest land, since the price of timber has risen when compared with other forms of real estate.

The most pressing question in the forest land market currently is without doubt, is investor interest still increasing?

Uusmaa property consultant Vivika Simmo has answered this question unambiguously: the interest is there again. Investors are once more considereing the prospective growth in forest land.

She points out that the increasing use of timber contributes to the quick sale of forest land by the state’s reserve to those who ae interested. “The greater part of this is from owners who have the advantage of borderland forest land” she said.

Another interesting question is whether there are regional variations. Simmo thinks not, and that this interest is widespread throughout the country. “It is well known that forests in Läänemaa (a county in Northwest Estonia) are of a lower quality, but ultimately everything is price-dependent” she said. “If the forest for sale is offered at a reasonable price, then the interest will follow in every case” she went on.

However, when approached from an investor perspective, then what will the the investor see that will above all make forest land appear attractive? Ms. Simmo identifies three key attributes: good land, strong prospects and the opportunity for expanding the area.

According to the consultant, this is not related to larger investors, but small scale forest owners have seen the forest land sales surge during summer and autumn, when children return to school or free money will be used for other outgoings, but she doesn’t recommend taking out a loan.

Pindi Kinnisvara managing director Peep Sooman was unable to say precisely what the current market trend in forest land was. He did however acknowledge that the market is somewhat in turmoil and that clear indicators of either rising or falling trends were largely absent.

However Mr. Sooman pointed out one important aspect, that buyers will continue to be found amongst both those companies whose goal is within a short space of time to produce the maximum amount of timber and from institutional investors with an interest in larger forest properties and investment horizons stretching to decades; these two differing approaches have been divided betweem elites. Due to the differences in perspectives, investors have very different demands on land in the region and thus the composition of the forest.

Real estate Arco Vara broker Margus Põld pointed out that forest is, next to the food sector, one of the largest in Estonian industry.

There are more than a thousand businesses involved in timber and timber processing in Estonia, employing about 16 000 people.

Mr. Põld has pointed out three trends arising from this which affect the timber industry and consequently the forest land market. First, growth in the European timber market has been directly affected by the global financial crisis. The second phenomenon is that of growing demand for timber from China and Japan, and the third is a growth in demand for wood chippings, which should take place in 2012.

He illustrated this third point by stating that the energy consumption yielded by two million cubic metres of wood chips would require 800 000 cubic metres of timber to produce.

In the light of these factors we can capture the essence of the most important question, according to Mr. Põld, namely, what is investor interest in Estonian forest land and what specifically are they seeking?

It is clear that foresting rights for existing stock are purchased by the domestic market, since overseas investors have virtually no logging rights in Estonia.

Mr Põld emphasised that investor interest is in the long-term perspective and the desire is for forest together with any land purchased. It should be noted, Mr Põld goes on, that larger investor interest starts with land at an area of 600 hectares or more.

Another important fact, according to Mr Põld, is that with forest land purchase investors are primarily interested in fresh inventory, in other words the existence of a forest management plan.

Põld admitted that a local investor buying forest land will do so with a 10 year felling perspective. “Foreign investors tend to invest for the long term and are looking more for fertile forest land with good growth potential”. He pointed out. This brings an interesting situation, where for example a smaller area of land used for forest can provide better value to a local investor than to an overseas one.

It is clear that Estonia is small and that we are affected primarily by world trends, and as a result it could be said that price volatility over the past couple of years has been low.

Mr Põld concluded by pointing out that in comparison with other sectors of real estate, the price of forest land has been rising, which is an important fact for investors.

The original article (in Estonian) can be viewed here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte

Tallinn Property by Goodson & Red

Economic Growth in Estonia Highest in Baltic States, EU

20.04.2012

Estonia saw the highest economic growth in the EU in 2011 according to a report on Baltic Business News. Citing SEB bank’s Baltic Household Outlook, the article showed how in addition to Estonia’s impressive growth rate (7.6 per cent), neighboring Lithuania (5.9 per cent) and Latvia (5.5 per cent) saw the second and third highest rates respectively.

This rate of growth in Estonia, which exceeded expectations, was largely export-driven, but improvements in domestic demand have also been in evidence.

Naturally the vagaries of the external economic world can and will have their effect on future growth. However another sign of the ever sought after green shoots of recovery is the fact that unemployment has also fallen in Estonia and across the Baltic States. When compared with the low point in 2010, employment in Estonia has risen some 11 per cent. Indeed thesese two developments, economic growth and falling unemployment naturally tend to go hand-in-hand and, again, are largely export-driven.

In Estonia, the construction sector in particular has seen an increase in employment, obviously benefitting the Estonian real estate sector, along with manufacturing, transport and storage. That being said, unemployment is in no way back to pre-crash levels.

Real wages have also seen an increase in the Baltic States over the same period, in particular in Estonia where the last quarter of 2011 saw real wages at 6.3 per cent higher than the corresponding period a year earlier.

As noted previously on our Tallinn Property blog, the residential housing market has been improving over recent months in Tallinn, so these economic indicators are further evidence of this welcome trend.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Estonian Property Prices Rising Despite Most Countries Seeing A Fall

20.04.2012

According to a recent  global property report from prestigious real estate company Knight Frank, whilst the general global trend for house prices is for a continuing  fall, Estonia is bucking this trend and seeing rising prices.

Written by Kate Everett-Allen, the report referred to Knight Frank’s own Global House Price Index (GHPI), where Estonia saw the second highest property price rise in the world y-o-y between December 2010 and December 2011 with a 12.3 per cent GHPI rise (only Brazil was higher) and, whilst more recent rises have been more modest, it is still well ahead of many countries, and much of Europe in particular.

The 6 month GHPI figure stood at 4.4 per cent rise (only Germany was higher at 5 per cent, and Ireland saw a drop of -9 per cent over the same period) and the 3 month period GHPI stood at 1.1 per cent (compared with – 1.1 per cent for the UK).

Whilst the slowdown in China and other Asian countries, not to mention North America, has had its effect on the index, Europe stands as the worst affected region with all 12 bottom spots being occupied by European countries, which makes the Estonian ‘blip’ all the more surprising. In addition to Germany, the only other European countries to have seen an increase are Iceland, Norway and Switzerland; naturally the continuing Eurozone crisis has taken its toll.

60 per cent of countries polled saw a drop in prices over the final quarter of 2011. In addition to the Eurozone crisis and other global economic uncertainty, the report also cited stricter mortgage lending requirements and falling consumer confidence.

“If ..[the] .. trend spreads to more locations, the overall GHPI could easily slip into negative territory during 2012, especially if the slowdown in Asia continues”, the report stated.

Knight Frank is a truly global, high quality commercial and residential real estate agent with a presence in 43 countries worldwide. The original report is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Maakütte energiaallika valik

20.04.2012

Maja kütmisel on järjest-järjest populaarsemaks muutunud maasoojuse kasutamine ehk maaküte. Maakütte rajamine nõuab küll suuremat investeeringut, kuid see tasub korralikult lahendatud süsteemide puhul ennast u. 6-7 aastaga ära. Järjest kallineva energiahinna tõttu on maaküte õigustatult hea valik.

Maakütte paigaldamisel on tänapäeval palju erinevaid viise. Kõige levinum Eestis on horisontaalse pinnasekollektori kasutamine, mis pannakse umbes 0,9-1,1 m sügavusele pinnasesse u. 1 m vahega.

Suurema küttekoormuse korral paigaldatakse mitu optimaalse pikkusega kollektorit. Kollektori torustikus ringleb külmumiskindel vedelik nn. külmakandevedelik, mis maasoojust kogub. Selle lahenduse kõige suuremaks miinuseks on see, et see ei sobi iga pinnase puhul ning kasutegur võib olla kõikuv.

Kui olud ei ole ideaalsed saadakse pinnasest külma talvel lõpupoole 1 m sügavuselt kätte umbes -1 …-2 kraadi, talve algusperioodil muidugi plusskraadid. Iga soojakraadi tootmiseks on vajalik saada soojuspumbal täiendavalt elektrienergiat.

Täna suudavad parimad maasoojuspumbad pakkuda juba kasuteguri (COP) väärtust 5, mis veel mõni aeg tagasi oli kättesaamatu. Ehk teisiti öeldes suudab kaasaegne soojuspump 1 kWh elektriga anda tagasi 5 kWh soojusenergiat. Aga olgu öeldud, et sellised näitajad saavutatakse ideaalsetes oludes ning pigem on keskmine COP väärtus pigem 3-4 vahel.

Pinnasekollektor nõuab ka piisavalt vaba maad, mida saab ülesse kaevata.

Jämedalt võib öelda, et keskmise maja puhul (150 m2) peaks krundi suurus olema umbes üle 1200 – 1300 m2 ja millest u. 550 m2 kuluks otseselt maakütte kollektori paigaldamiseks. Probleem on selles, et pinnasekollektorit üldjuhul ei panda krundil näiteks teede ja platside alla ega krundi piirile ja majale liiga ligidale. See kõik vähendab maa-ala kuhu saab pinnasekollektorit panna.

Pinnasekollektor annab parima tulemuse lumerohketel talvedel, kus paks lumekiht hoiab pinnase külmumast. Seega kollektori alal ei ole soovitav lund ära lükata. Lumevaesel ja lumeta talve puhul on pinnasekollektori tulem kehvem.

Kuid pinnasekollektor ei ole ainuke võimalus maasoojusest osa saada. Lisaks on võimalik maasse salvestunud energiat kätte saada puuraukude kaudu või ka veekogudest (veekollektori kaudu). Näiteks kasutatakse nn. energiakaevusid, mille puhul tehakse puuraugud vertikaalselt või kaldu ning ei minda üldjuhul väga sügavale. Samuti tehakse puuauke ka põhjavette, mis on üldjuhul kõige sügavamad ning tagavad kõige stabiilsema maasoojuse (5-10 plusskraadi aastaringselt).

Seetõttu on ka arusaadav, miks on järjest rohkem tekkinud inimeste huvi rajada puurauke maakütte tarvis. Kuna aga pole piisavalt uuritud selliste puuraukude mõju põhjaveele, kui meie joogivee ressurssidele, siis üldjuhul ametkonnad ei anna lubasid selliste puuraukude rajamiseks.

Millist maakütte energiaallikat eelistada?

1) Puuraugud. Kui võimalik rajada maakütte jaoks puurauke on kasu maksimaalne. Parim võimalik lahendus on kasutada puurauke põhjavette, kuid ka nn. energiakaevude puuraugud on väga hea valik. Miinuseks, suurem rajamiskulu ning raskem puuraugu rajamiseks luba saada.

2) Veekollektor. Kui läheduses paikneb mõni veekogu, mille põhja saab paigaldada veekollektori on see hea valik. Veekogu põhja on paigaldus teistest lahendustest üldjuhul odavam, kuid vastu saab üldjuhul stabiilsema soojusenergia, kui pinnasekollektori puhul.

3) Pinnasekollektor (maakollektor). Praktikas kõige enam kasutatud lahendus Eestis. Enne paigaldust tuleb teha selgeks, kas pinnas on ikka maakütteks sobilik, sest see on põhiline, mis tagab investeeringu tasuvuse. Niisked pinnased on sobilikumad ja toimivad hea kasuteguriga.

Ja loomulikult ei olene lõppkokkuvõttes maaküttest kasu saamine ainult energiaallikast vaid ka maasoojuspumbast ning kindlasti ka firmast, kes maakütte lahenduse paigaldab. Soovitav on kasutada firmasid, millised kuuluvad Eesti Soojuspumba Liitu.

Maaküttesse tasub investeerida, sest see on mugav ja töökindel küttelahendus ning ka küllaltki kiire tasuvusajaga.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Merko taaskäivitab Kentmanni tänava elu-ja ärihoone ehituse

19.04.2012

Merko: Kentmanni 6 elu- ja ärihooneEttevõte alustas ettevalmistusi Tallinnas Kentmanni tn 6 eksklusiivse 14-kordse elu-ja ärihoone ehituse jätkamiseks. 2007. aastal ehitamist alustatud ja aasta hiljem masu ajal peatatud hoonel on rajatud juba kaks maa-alust parkimiskorrust.

Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku sõnul saab hoonel olema kaks ärisuunitlusega korrust.

“Ülejäänud 12 korrust kokku 111 korteriga on planeeritud korterite jaoks. Tegemist on kesklinna ühe atraktiivsema kinnistuga, mis asub Rävala puiestee ja Kentmanni tänava ristumisel. Hoone, mida Merko asub rajama koostöös Eesti Evangeelse Luteri Kirikuga, pakub suurepäraseid vaateid vanalinnale, südalinnale ja merele,” lausus Kuusik.

Tema sõnul on arhitekt Indrek Allmanni poolt projekteeritud hoone väljapaistva arhitektuuriga ning tehnilistelt lahendustelt ja siseviimistluse tasemelt tippklassist.

Kuusiku sõnul on turul ruumi uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele. “Üritame asju teha rahulikult, aga hästi. Uute pindade osas on olemas korralik nõudlus, palju saab sõltuma pankade hoiakutest,” märkis Kuusik.

CO₂ projekti raames on tänavu sõlminud lepinguid 54 miljoni euro eest

19.04.2012

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on CO₂ projekti raames teostatavate hoonete renoveerimistööde tellimiseks sõlminud tänavu nelja esimese kuuga lepinguid ligi 54 miljoni euro väärtuses. Järgnevatel kuudel on kavas tellida ehitustöid veel täiendavalt 53 miljoni euro suuruses mahus.

RKASi CO₂ projektidirektor Andrus Kõre sõnul püsitakse märkimisväärse mahuga investeerimisprojekti juhtimisega täna ajagraafikus. „Kui möödunud aasta planeerisime peamiselt projekteerimistele ja riigihangete ettevalmistamisele, siis tänavu saame keskenduda ehitustegevusele,“ selgitas Kõre.

RKAS on Kyoto protokolli alusel toimuva CO₂ heitmekvoodi müügist saadava raha eest on tänaseks renoveerinud energiasäästlikumaks 134 hoonet. Ehitustööd käivad 225 objektil ning 90 hoone soojustamiseks on välja kuulutatud ehitushanked.

CO₂ kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO₂ hulk.

Heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse energiasäästlikumaks kokku ligi 500 hoonet üle terve Eesti, investeerides neisse üle 146 miljoni euro.

Projekti edenemist saab jälgida reaalajas aadressil: www.rkas.ee/co2/kaart

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturu peamised trendid 2012 aasta esimeses kvartalis

19.04.2012

Elamuturu ülevaade

Möödunud aastat meenutades, näitasid hoonestatud elamumaa kruntidega teostatud tehingute keskmised hinnad nii Harjumaal kui ka Tallinnas tõusu aasta esimese kvartali jooksul ning stabiliseerusid kolmes järgmises kvartalis. Tehingute arv 2011 aasta esimeses kvartalis langes, teises ja kolmandas tõusis ning neljandas stabiliseerus.

2012. aasta esimeses kvartalis on tehingute arv võrreldes 2011. aasta viimase kvartaliga langenud eelkõige tänu kinnisvaraturu sesoonsusele. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga on tehingute arv jäänud samaks.

Kokku teostati aasta esimese kolme kuuga Tallinnas ja Harjumaal elamutega kokku 205 tehingut: jaanuaris 59, veebruaris 55 ja märtsis 94. Alanud teiseks kvartaliks prognoosime tehingute arvuks 250-300 tänu märgatavale turu aktiveerumisele.

Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga, on Tallinna linnas 2012 aasta esimese kolme kuuga märgatavalt tõusnud hoonestatud elamumaa keskmine tehinguhind – ca 13%.

Statistika põhjal võib järeldada, et 2012 aasta esimeses kvartalis müüdi rohkem keskmisest kallimaid eramuid. Arco Varale teadaolevalt müüdi kalleim eramu Tallinnas või Tallinna lähiümbruses ca 1 450 000 EUR-iga (paiknes Pirita linnaosas).

Harjumaa korterituru ülevaade

2012. aasta esimeses kvartalis on Harju maakonna korteriturul teostatud ca 10% vähem tehinguid kui 2011. aasta neljandas kvartalis, kuid ca 25% rohkem tehinguid kui 2011. aasta esimeses kvartalis. Võib järeldada, et 2009. a. teisel poolel saavutas hindade tase põhja ning turg on stabiliseerunud ja täheldada võib hinnatõusu.

Eelkõige on mõningane hinnatõus toimunud uute korterite ja heas seisukorras elamutes paiknevate remonditud korterite puhul. Remonti vajavate ja remonti vajavates elamutes paiknevate korterite vastu on huvi väiksem ja hinnatõusu me täheldanud ei ole.

Arvatavasti toimub Harju maakonna korterituru jätkuv stabiliseerumine järgnevate kvartalite jooksul.

2012. aasta esimesel kolmel kuul kujunes Harju maakonnas korteriomanditega teostatud ostu-müügitehingute keskmiseks hinnaks ca 58 000 eurot ehk võrdlemisi sama, mis eelmises kvartalis, ent 12% kõrgem kui möödunud aasta samal ajal.

Tallinna korterituru ülevaade

Vaadates Tallinna linna korterituru 2012. aasta esimese kvartali tehingudünaamikat kuude lõikes, võib märkida, et teostatud tehingute arv jaanuaris langes võrreldes detsembriga, kuid näitas tõusutrendi veebruaris ja märtsis, jäädes kolmes kuus keskmisele tasemele ca 515 tehingut kuus (jaanuar 482, veebruar 509 ja märts 553).
2012. aasta jaanuari kuu tehingute arvu oluline langus oli tingitud eelkõige sesoonsusest (igal aastal jaanuaris langeb tehingute arv).

Tallinna linna korterite keskmine pinnaühiku hind näitab suhteliselt stabiilset positiivset trendi 2009. aasta suvest (juulikuust) saadik. Viimase aastaga (märts 2011 kuni märts 2012) on Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind kasvanud ca 20% (2011.a märtsi keskmine hind 934 eur/m2 ja 2012. a märtsis 1120 eur/m2).

Põhjalikud esimese kvartali ülevaated:

Taavo Vainomaa
Arco Vara

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 03/2012

18.04.2012

Ober-HausTallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri hind 5,6%, põhjuseks tehingud uute korterite ja kallima kinnisvaraga.

Äärelinna suurimas elurajoonis Lasnamäel, kus uute korterite osakaal on proportsionaalselt väiksem, oli pinnaühiku hinnatõus 1,7%, seevastu Mustamäel ka Kristiines olid hinnad kerges langustrendis.

Võrreldes eelmise aasta märtsiga on Tallinnas keskmine pinnaühiku hind tõusnud 19,6%. Käesoleva aasta I kvartalis oli kinnisvaraturg aktiivne, korterite ostu-müügitehinguid tehti 30% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Riias tõusis keskmine ruutmeetri hind märtsis 0,5% 975-le eurole ruutmeetri kohta. Nõudlus uute korteritele ületab pakkumist ja selles segmendis võib täheldada väikest hinnatõusu. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 4%. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta mais on aga hinnad keskmiselt 58,1% madalamad.

Vilniuses tõusis keskmine ruutmeetri hind märtsis 0,1%. Kõige rohkem, 0,4%, kasvasid hinnad vanadel korteritel suuremates elurajoonides ja renoveeritud vanadel korteritel väärikates elurajoonides nagu Naujamiestis´es, Antakalnis´es ja Žverinas´es.

Viimase aastaga on keskmine ruutmeetri hind Vilniuses tõusnud 1,1% ja keskmine hind on 1204 eurot ruutmeetri kohta

Ober-Hausi Hinnaindeksi kalkuleerimise meetodid

Hinnaindeks baseerub Maa-ameti avalikul statistikal ja katab eraldi kõiki Tallinna linnaosasid, lisaks Tartut, Pärnut, Jõhvit ja Narvat (kokku 5 linna) ning võtab arvesse, et eri piirkondades tehakse erinev arv tehinguid. Indeksi presenteerimise alguspunktiks on jaanuar 2004.

Lisadena graafikutes toodud pinnaühiku hinna muutus ei tähenda üheselt kõikide korterite ühtlast hinnaliikumist tervikuna, kuna keskmise arvutamisel ei ole tehingute struktuur kunagi ühesugune, vaid varieerub kuust kuusse.

Loe lähemalt Ober-Hausi turuülevaadet siit.

Märtsis pakuti müüa 4560 maatükki

18.04.2012

Eesti elamispindade pakkumishindade taset kajastav KV.EE indeks näitab 61,4 punkti. See on täpselt sama palju kui ka aasta tagasi. Seega ei ole aastaga elamispindade pakkumishinnad ei tõusnud ega langenud.

Pakkumihindade loiu muutuse taga on kinnisvaraturu sentiment, mis ei luba ei tõusu ega ähvarda ka langusega. Tänane hindade tase vastab enam-vähem ostjate ootustele, mida kinnitab mõistlik tehingute arv. Arvata on, et tänasest tasakaalupunktist suurt eemaldumist lähiajal oodata ei ole.

Kinnisvaraturu hooajalise iseloomulikuosana on pisut suurenenud maade pakkumiste arv. Maade turg aktiveerub ikka kevadeti – nii ka käesoleval aastal.

Maaturu aktiivsuse kasvu alget on näha pakkumiste arvus, mis on pooleaasta taguse sügisese ajaga võrreldes pea kõikides maakondades kasvanud. Märtsi kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 4560 maatükki poole aasta taguse 4258 pakkumise vastu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond 10/2011 03/2012 Muutus, % 10/2011 03/2012 Muutus, %
Eesti 4 258 4 560 7% 35 36 5%
Harjumaa 2 462 2 599 6% 45 49 9%
Hiiumaa 37 23 -38% 2 1 -38%
Ida-Virumaa 42 63 50% 35 32 -9%
Jõgevamaa 43 47 9% 14 17 25%
Järvamaa 13 NA 12 NA
Läänemaa 139 141 1% 9 9 8%
Lääne-Virumaa 62 61 -2% 18 22 17%
Põlvamaa 16 16 0% NA
Pärnumaa 483 563 17% 30 27 -11%
Raplamaa 115 120 4% 10 9 -9%
Saaremaa 82 115 40% 18 12 -30%
Tartumaa 637 654 3% 18 18 2%
Valgamaa 46 67 46% 30 17 -41%
Viljandimaa 39 47 21% 30 31 4%
Võrumaa 42 44 5% 19 25 32%

KV.EE indeks

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg lähitulevik üllatusi ei too

18.04.2012

Elamispindade turu prognoosimine antud turuseisukorras on keeruline, sest turgu nii tõusu kui languse suunas mõjutavate tegurite jõud on suhteliselt võrdsed.

Seetõttu on lihtne eeldada, et turul jätkub “status quo” ehk olulisi muutusi me lähiajal ei näe.

Tänaseid turunäitajaid pealiskaudselt analüüsides on lihtne astuda optimismilõksu, kus unustatakse ära, et tänased kõrged tõusunumbrid on paljus seotud aastataguse euro saabumise ja sellest tulenenud mõningase kinnisvaraturu seisakuga.

Korteriomanditehingute arv

Korteriomanditehingute arv

2012. a. esimene kvartal näitas korteritehingute osas igati tugevat numbrit. Tehinguid tehti sedavõrd palju osalt seetõttu, et järjest valmivad eelmisel aastal alustatud uusarendusprojektid, millede puhul täna sõlmitakse asjaõiguslepinguid.

Nende tehingute puhul on kliendi sisuline ostuotsus jäänud eelmisse aastasse, kuid sellesse aastasse on tulnud rahade tasumine ja maa-ameti statistikabaasi jõudva tehingu vormistamine.

Kogu Eestis tehti 2012. a. esimeses kvartalis korteritehinguid 3314 ja Tallinnas 1547.

Tartus sõlmiti korteritega tehinguid 270, Pärnus 128.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Aastataguse ajaga võrreldes näitasid korteritehingute numbrid väga tugevat kasvu. Ainuüksi tõusunumbrite baasilt otsustades peaks arvama, et oleme uue kinnisvarabuumi lävel, kui mitte sinna juba sisenenud.

Reaalsus aga pakub tagasihoidlikuma seletuse.

Mullune aasta esimene kvartal oli kinnisvaraturul ooteaeg, mil jälgiti kauaoodatud eurost saabuvaid turumõjutusi. Hinnad aga ei muutunud ja 2011. a. jaanuaris-veebruaris tagasitõmbunud korteritehingute arv taastus märtsi lõpuks.

Seega oli võrdlusbaasiks kasutatav aastatagune number sedavõrd madal ning reaalne turuaktiveerumine on märksa tagasihoidlikum.

Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 25%, Tallinnas 30%.

Tartus tehti selle aasta esimeses kvartalis aga koguni 40% rohkem korteritehinguid kui aasta varem.

Pärnu tehingute arvu kasv oli “napp” 24%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korterite tehinguhind püsib viimastel kvartalitel üsna samal tasemel.

Ühest küljest on hea näha, et jutud Lõuna-Euroopa peatsest majanduskatastroofist on kinnisvaraturul lasknud siiski oma elu elada ja hinnad ei ole langusesse pöördunud.

Teisalt aga näeme, et hinnatõus on pidurdunud. Kas selle põhjuseks on hirm jätkuva majanduskriisi ees või midagi muud – sellele saab kõige paremaid hinnanguid anda mõningaselt ajaliselt distantsilt.

Tallinna korteritehingute keskmine hind 2012. a. esimeses kvartalis oli 1076 €/m2 ja Tartus 875 €/m2.

Pärnus keskmine hind jäi seekord Eesti keskmisele 741 €/m2 alla ja oli 686 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Aastataguse ajaga võrreldes on vaadeldavate piirkondade hinnad tõusuteel. Ainsa erandina on languses Pärnu korterite tehinguhinnad.

Hinnatõusu osaliseks põhjuseks on kindlasti muudatused tehingute struktuuris. Tänasesse statistilisse baasi on lisandunud kallima hinnaga uusarendusekorterid, mis hinda tõstavad.

Samas peame tõdema, et kui peame silmas üht või teist konkreetset Tallinna korterit, siis selle väärtus aastaga oluliselt muutunud ei ole.

Nii peame tõdema, et viimaste kvartalite hinnatõus on pigem statistiline näitaja, mil vähe sisu. Seetõttu ei tohiks liiga imeks panna, kui näeme uusarenduse mahu vähenemise tõttu lähiajal mõningast tehinguhindade langust.

Tallinna korterite tehinguhinnad olid 2012. a. esimeses kvartalis 14% aastatagusest kõrgeal. Tartu tõusunumber oli 4%.

Pärnu tehinguhinnad näitasid langust 10%, Eesti tehinguhindade tõus oli Tallinnaga samaväärne ehk 14%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis. See oli aeg, kus tänases mõistes maksti kinnisvara eest hullumeelseid hindu.

Täna, kus kinnisvaraturgu valitseb pigem mõistus oleme pea viie aasta tagusest hinnatasemest oluliselt allpool.

Oodata, et me oleme kriisist sedavõrd õppinud, et kunagiste numbriteni enam kunagi ei jõua, on sügavalt ekslik.

Küll hinnad jõuavad kunagiste tippnäitajateni tagasi, kuid vahepeal teeb oma tööd inflatsioon ja loodetavasti tõusevad ka palgad.

Igal juhul on tänased Tallinna korteritehinguhinnad kunagistest tippudest allpool 35% ja Tartus 27%.

Pärnu hinnad on “tänu” viimase kvartali hinnataseme kukkumisele tipust allpool 51% ehk enam kui poole võrra.

Kogu Eesti keskmist vaadates, mis on lisaks tehingute kvaliteedistruktuurile veel eriti mõjutatud korteritehingute geograafilisest struktuurist, siis see näitaja jääb 2007. a. tipptasemele alla 39%.

Kokkuvõtteks

Korterituru dünaamika ühtib muu majandusega – statistilised näitajad ei ole kõige hullemad, kuid paljus on turul ettevaatlikku ja tagasihoidlikku meelestatust, mis nii mõndagi pidurdab.

Kinnisvaraturu ja just elamispindade turu tehingute arvu vaadates ei saa me rääkida passiivsest turust ja lootusest turu kasvule.

Pigem peame tõdema, et tehingute arv on igati mõistlikul tasemel ja suurem tehingute arv tekitaks küsimuse, kes neid tehinguid siin sedavõrd palju tegema peaks.

Edasiste elamispindade turu muutuste prognoosimine on äärmiselt keerukas, sest turul puuduvad momendil valdavad jõulised tegurid, mis teiste tegurite mõjust üle käiks.

Pigem on elamispindade turgu ühele ja teisele poole lükkavate argumentide jõud suhteliselt tasakaalus, mis lubab prognoosida suhteliselt muutumatut lähitulevikku.

Arco Vara sai kasutusloa oma ajaloo suurimale arendusprojektile

17.04.2012

Arco VaraArco Vara AS tütarettevõte Arco Invest EOOD sai kasutusloa Sofias, Manastirski linnaosas valminud 74 korteriga elamule.

Manastirski Livadi nime kandev arendusprojekt on 280 korterist koosnev elamuprojekt Bulgaaria pealinna Sofia populaarses elamurajoonis ja on oma 36,000 brutoruutmeeriga suurim Arco Vara poolt iseseisvalt arendatav projekt ettevõtte ajaloos.

„Manastirski projekt on meie hinnangul hästi õnnestunud nii ettevõtte kui klientide seisukohast,“ sõnas Arco Vara As juhatuse liige Lembit Tampere. „Sellest annab tunnistust tõsiasi, et vaatamata jätkuvalt surve all olevale kohalikule makromajanduslikule keskkonnale, oleme saavutanud kõrge eelmüügi määra ning klientideks on ennekõike korterite tegelikud kasutajad, mitte vahendajad,“ lisas ta.

Peatöövõtjaks oli Bulgaaria päritolu Planex Build OOD, finantseerijaks kreeka päritolu Piraeus Bank Bulgaria AD, ehitusjärelvet teostas Ühendkuningriikide päritolu Vector Management Bulgaria EOOD, tehnilist järelvalvet teostas samuti Bulgaariast pärit Dikril Consult EOOD.

Valminud hoone oma 74 korteri, 6 poe ja 6 ateljeega moodustab ca 27% kogu projekti mahust, juba varasemalt on valminud maa-alune garaazh kogu arendusprojekti tarbeks. Elamu ehitusega alustati 2011. aasta aprillis ning hoone sai valmis lubatud tähtajaks.

Eelmüügi lepingutega on kaetud 2/3 müüdavast pinnast ning järgneva kahe kvartali jooksul antakse pinnad üle ostjatele. Ostjateks on kohalikud eraisikud ja ettevõtted.

Manastirski Livadi on juba teine Arco Vara AS poolt valminud projekt Sofias, millele eelnes Madridi Boulevard Residence äri- ja eluhoone arendus kesklinnas.

Statistika: ehitustööde maht kasvas aastaga 31%

17.04.2012

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul.

Omal jõul tehtud tööde maht kasvas aastaga 31%. Sellele eelnes kolm aastat, mil ehitustööde maht vähenes.

Ehitustööde mahu tipp oli 2006. a., mil ehitustöid tehti omal jõul 2,6 miljardi euro väärtuses. Tänaseks oleme sellelt tasemelt 1 miljardi võrra allpool.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kes hüvitab korteris ja kortermajas tekkinud kahju?

16.04.2012

Kortermajas kohtuvad jagatud rõõm ja mure, aga ka jagatud vastutus. Kui eramus on tulekahju või niriseb kevadine sulavesi katuselt seina vahele, muretseb üksnes eramu omanik. Kui kortermajas naabri korter põleb, on hirm kõigil või kui katus laseb läbi, on mure kõigil. Juhul kui aga juhtub õnnetus ja tekib kahju, siis kes on kellele võlgu?

Õiguslikult eristatakse kortermajade puhul kortereid kui reaalosasid ning maja üldkasutatavaid osasid ehk kaasomandiosa. Piltlikult öeldes on kõik korteri uksest sissepoole jääv reaalosa (välja arvatud teatud osas vee- ja küttesüsteem), mis kuulub üksnes korteri omanikule. Kõigist korteritest väljapoole jääv maja osa nagu trepikoda, välisseinad, katus, pööning jms on aga kaasomandiosa, mis mõtteliselt kuulub kõigile korteriomanikele ühiselt.

Kasutuskorra kokkuleppe alusel boksideks jagatud kelder ei tähenda, et boksid on reaalosad, isegi kui iga boks on seinaga ümbritsetud ja lukus uksega. Tegu on ikkagi kaasomandiosaga ning selle kasutamine konkreetse korteri omaniku poolt on kokkuleppeline. Oluline on meeles pidada, et korteriomandi puhul vastustab omanik süüst olenemata – oluline pole mitte see, kuidas omanik täpselt käitus, vaid määrav on kahju tekkimine kolmandale isikule korteriomandist.

Korteriühistute üks peamisi ülesandeid on hoolitseda ühise kaasomandiosa eest, mis justkui ei ole kellegi majandada, aga samas on kõigi majandada. Korteriühistu organiseerib koridoride, trepikodade ja hoovi koristuse, prügiveo, lumekoristuse, raamatupidamisteenused, hoiab suhtlust teenuseosutajatega ja koordineerib suuremaid algatusi nagu maja renoveerimine või parkimise korraldamine.

Tihti kasutavad ühistud selleks haldusfirmade abi. Kodu omamisel tuleb aeg-ajalt mõelda sellele, milline rahaline kahju võib korteriomanikke ähvardada. Kuidas seda riski kõige paremini maandada?

Kahe remondi kulu

Esiteks on oht, et korteri seinte vahel juhtub õnnetus, tekib näiteks väike tulekahju, mis rikub siseviimistluse või puruneb pesumasin ja väljavoolanud vesi rikub põranda. Kahju on üksnes korteris sees, korteriomanik vaatab peeglisse ja nendib enesele, et seinad tuleb uuesti üle värvida või siis põrand parandada. Sellisel juhul on abimeheks vaid isiklik rahakott või siis kindlustusselts eeldusel, et kodu oli kindlustatud.

Kui aga juhtub nii, et remondi käigus toimub näiteks veetoruga õnnetus ning vesi rikub nii enda põranda kui ka alumise naabri lae, on aruandmist rohkem. Kahju on tekkinud nii teie kui ka kellegi teise reaalosale.

Naabri ees on piinlik ning naaber tahab kiiret reageerimist ja kahjustuste likvideerimist. Enamasti on naabril ka õigus – kui teie korteriomandist saab alguse kahju, mistõttu saab kahjustada ka naabri korter, peate selle kahju talle hüvitama ja seda vaatamata sellele, et selle kahju võis näiteks põhjustada teie poolt palgatud töömees.

Seega tuleb leida raha nii enda kui naabri remondi jaoks. Lisaks võib palgatud töömees olla pagenud nelja tuule poole. Siinkohal võib tekkida vaidlus, kui suure remondi te naabrimehele nüüd võlgu olete?

Naabrimehe kurvastuseks ei anna kobrutav lagi ja sellest tulenevad ebameeldivused talle õigust nõuda kapitaalremonti. Kahju tuleb üldjuhul hüvitada sellises ulatuses, et naabrimehe korteris taastub õnnetuse hetkele eelnenud olukord.

Eeltoodud näite puhul võib eeldada, et pahteldamis- ja värvitööd ning võib-olla uus laevalgusti ajavad asja ära. Kui vesi voolas ka mööda naabri seinu alla ja jättis veejäljed tapeedile, tuleb ka tapeet ära vahetada. Ja nii edasi. Kokkuvõttes kehtib põhimõte, et teise õnnetusest naaber otseselt rikastuda ei tohiks.

Kust jookseb piir?

Toodud näitele võib juurde mõelda nüansi, et lisaks on kuskil teie põranda ja naabri lae vahel kõigi korteriomanike kaasomandi hulka kuuluv hoone karkass. Kui näiteks hoone kaasomandis olevad puittalad saavad niiskuskahju, võivad kõik korteriomanikud nõuda, et uputaja kahjustatud osad enda kulul korda teeks, isegi siis, kui juhtunu ülejäänud korterite reaalosadesse ei puutu. Täpselt sama lugu on muu kaasomandiosaga, nagu katus, korsten, välisseinad jm.

Tihti tekib probleeme sellega, kust jookseb korteri reaalosa ja maja kaasomandiosa piir? See sõltub igast olukorrast ja majast. Rusikareegli järgi on maja veetorud kuni veemõõtjani kaasomandiosa ja alates iga korteri veemõõtjast korteri reaalosa.

Ehk kui toru lõhkeb pärast veemõõtjat, langeb kogu kahjuhüvitamise kohustus vastava korteri omanikule, kui aga 20 cm enne veemõõtjat, vastutavad maja kõik korteriomanikud (isegi need, kes elavad maja teises otsas kolm trepikoda eemal).

Teistele isikutele tekkinud kahju hüvitamiseks peaks hoolas korteriomanik vaatama, et tema kodukindlustus sisaldaks ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele tekkinud kahju eest. Eriti oluline on vastutuskindlustuse olemasolu korrusmajade kõrgemate korruste elanikel – mida kõrgemal on korter, seda suurem on näiteks veeuputusest allpool üleujutatud korteriomanike arv.

Kindlustuslepingud

Pole välistatud, et õnnetus ulatub kortermaja kaasomandiosast kaugemale ehk kahju tekib majast ja selle korteritest väljapoole. Siinjuures on samuti kaks võimalust. Kas kolmandale isikule tekib kahju ühest korterist (reaalosast) või maja kaasomandiosast.

Kaasomandiosast tuleneva kahju ilmseks näiteks on mitu talve teemaks olnud koristamata jääpurikad, mis võisid tabada majast mööduvaid inimesi või autosid. Jääga pihtasaamisel on ilmselgelt kahju tekkinud ning nüüdseks teab iga korteriühistu, et selliste õnnetuste eest ei vastuta mitte loodus ja juhus, vaid kortermaja kaasomandiosa omanikud.

Kohtupraktika kohaselt pole vabanduseks ei «ootamatult» suur lumesadu, katuselt lume koristajate puudus ega ka muu. Hoolas korteriomanik peaks nõudma korteriühistu koosolekul, et ühistu sõlmiks hoone kaasomandist alguse saavate kahjude kohta vastutuskindlustuse lepingu.

Sellise lepingu puudumisel võib tekkida olukord, kus näiteks kümne tuhande eurose kahju saanud Mercedese omanik valib välja kahjunõude esitamiseks just teid ning teil kaas­omanikuna on kohustus see kahju ka hüvitada.

Teil küll säilib hilisemalt õigus kahju kaashüvitamist nõuda teistelt korteriomanikelt, aga see on juba pikk ja keeruline protsess.

Nn hoone karbi osas peaks aga hoolas ühistu sõlmima varakindlustuslepingu. Juhul kui ühistu kasutab haldusfirmat, peaks hoolsalt käituv ühistu juhatus nõudma omakorda ka haldusfirmalt vastutuskindlustuse lepingu olemasolu, mis muu hulgas annaks eritingimusena ühistule ja korteriomanikele õiguse esitada ise otse nõue kindlustusseltsile.

See on vajalik selleks puhuks, kui haldusfirma jätab midagi tegemata (näiteks jääpurikad koristamata) – haldusfirma lohakus ei vabasta korteriomanikke veel vastutusest, haldusfirma vastutuskindlustuse leping sellise eritingimusega võimaldab aga maandada vastavad riskid kindlustusandja juures.

Artikli autorid on Tiina Pukk ja Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo Lextal)

Artikli allikas: Postimehe teemaleht Kinnisvara ja Ehitus

Hea üürikorter leiab Tallinnas elanikud maksimaalselt nädalaga

16.04.2012

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik, on koostanud märtsikuu turuülevaate.

Eesti

Sel aastal saabus kevad Eesti kinnisvaraturule teisiti. Kui varasematel aastatel on aasta kaks esimest kuud olnud vaiksed ning märtsist saab turg hoo sisse, siis sel aastal oli aktiivsust näha kohe algusest peale.

Märtsis toimus maa-ameti andmetel üle Eesti 2868 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis veebruariga võrreldes on 18,4% enam. Mullu sama ajaga võrreldes muutus kinnisvaraturg aga 18% aktiivsemaks.

Tehingute rahaline maht küündis märtsis 126.6 miljoni euroni, mis on 13% enam kui veebruaris, kuid 39,6% vähem kui möödunud aasta märtsis, mis oli ühtlasi viimase aasta rekordkuu, mil kinnisvara müüdi kokku 209,6 miljoni euro eest.

Korterite keskmine hind langes märtsi jooksul enamikus vaadeldud linnades, tõustes vaid Tallinnas, Pärnus ja Narvas.

Tallinn

Käesoleva aasta märts oli veebruarist mõõdukalt aktiivsem ning varasemate aastatega sarnast suurt aktiivsuse kasvu aset ei leidnud, sest jaanuar, ja eriti veebruar, olid tavapärasest oluliselt hoogsamad.

Märtsis toimus Tallinnas kokku 796 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis maa-ameti andmetel on veebruarist 8% enam. Võrdluseks – mullu oli märts veebruarist 21,6% aktiivsem. Aastaga on Tallinna kinnisvaraturg muutunud 13% aktiivsemaks.

Kinnisvara müüdi kokku 53,3 miljoni euro eest. Veebruaris oli rahaline maht aga 58,6 miljonit, seega müüdi märtsis enam odavamat kinnisvara. Võrreldes 2011. aasta märtsiga, kukkus rahaline koguväärtus aga 67%, kuid tollasest 159,2 miljoni eurosest kogukäibest moodustas suure osa Kristiine kaubanduskeskuse müük.

Korterid

Tallinnas müüdi märtsis 555 korterit, mis on 9% rohkem kui veebruaris. Ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 7,4% ehk 986 eurole. Aastaga on keskmine hind tõusnud 20%, seda eelkõige tänu hoogsale uusarendusturule.

Tabel 1. Veebruariga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa EUR/m2 Muutus*
Haabersti 924 +0,2%
Kesklinn 1552 +1,2%
Kristiine 989 +5,2%
Lasnamäe 793 +3,9%
Mustamäe 871 -1,9%
Nõmme 890 -21,8%
Pirita 1414 +4,1%
Põhja-Tallinn 1187 +32,4%
Kadriorg 1818 +0,5%
Kalamaja 1341 -11,9%

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Nagu möödunud aastal ennustatud, on korteriturg stabiilne, see tähendab, et suuri tõuse või langusi pole. Kinnisvaraturu igapäevaelus tähendab see seda, et turg funktsioneerib tavapäraselt – tehinguid tehakse nii isiklikust elust lähtuvalt kui ka investeeringu eesmärgil.

Endiselt paigutatakse omi sääste odavama hinnaklassi korteritesse. Kui veel pool aastat tagasi oli peamiseks argumendiks Euroopa võlakriis, siis nüüd sellest enam ei räägita. Kuna raha pangakontol hoidmine on kahjulik, sest hoiuste intressid üha langevad ja inflatsioon on kõrge, siis on kindla üüritootlusega soodne korter oluliselt riskivabam rahapaigutus.

Uusarenduste turg on stabiilne. Müüki on tulnud või lähiajal tulemas mitmeid väikearendusi, kus maksimaalselt 16 korterit. Üha kasvav ehitushind hoiab endiselt tagasi suuremate arendusprojektide käiku laskmist. Märtsis alustati ka mitme eksklusiivse projekti aktiivsemat müüki vana- ja kesklinnas (Pagari 1, Kreutzwaldi 3).

Üüriturg oli märtsis sarnane aasta algusega – heade korterite defitsiit säilis, kuid üürihuvilisi oli tipphooajast vähem. Hea ja soodne korter leiab uued elanikud maksimaalselt nädalaga, samas kui ülehinnatud üürikorter võib pakkumises olla seni, kuni omanik hinna turutasemele viib.

Sel kevadel on üüriturul enam märgata välismaiseid spetsialiste, kes on erinevate tehnoloogia- ja ehitusprojektide raames ajutiselt Eestisse tulnud. Näiteks otsib üks välisfirma kesklinna kortereid ja Pirita linnaosas maju ca 60-le inimesele. Neile lisanduvad ka teistest riikidest tulnud erinevate ettevõtete tippjuhid.

Eramuturg

Statistiliselt pole eramuturul märkimisväärseid muutusi toimunud. Märtsis müüdi 25 eramut, suvilat ja ridaboksi ning 9 elamukrunti. Kuigi veebruariga võrreldes kerkis eramute müük 10 võrra, on üldarvestuses tegu keskmise tulemusega.

Ilmade soojenedes ja lume sulades muutus ka maade- ja majadeturg veidi tegusamaks. Samas oli hästi näha, et kui märtsi lõpus ilm jahenes, jäi ka objektide vaatamisi kohe vähemaks.

Hooajale iseloomulikult tuntakse taas enam huvi suvilate ja maamajade vastu. Suvilate puhul on oluline, et krundil asuv majake oleks kohe kasutatav, samas eeldatakse ka seda, et hiljem olemasolev hoone lammutatakse ja rajatakse uus, aastaringseks elamiseks mõeldud maja.

Eramute puhul on endiselt olulisim energiasääst. Populaarsust kaotavad vaid elektriküttel olevad majad, mille lõpliku müügihinna puhul arvestatakse võimalike investeeringutega, mis kaasnevad küttesüsteemi vahetusega.

1 2 3 … 1,366 1,367 1,368 … 1,555 1,556 1,557