Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks.
Tõenäoliselt on maaklerit palgates «jah» lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi kaks tuhat kinnisvaramaaklerit, kuid mitte kõik neist ei oma kinnisvaramaakleri tööks vajalikke teadmisi, mis omakorda tähendab seda, et mitte kõik kinnisvaramaakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil.
Eestis ei reguleeri kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust.
Praegust õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis kinnisvaramaakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus, või pöörduda firma poole, kus on vähemalt üks selline kinnisvaramaakler, kes teiste tegevuse eest vastutab.
On vähemalt kaheksa põhjust, miks kinnisvaraküsimustega peaks tegelema vaid kutseline (kutsetunnistust omav) kinnisvaramaakler.
1. Teadmised. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid.
2. Orienteerumisvõime. Kinnisvarasektoris on käibel mitmeid mõisteid, milles orienteerumine on ülioluline. Nii kasutatakse näiteks hindade osas mitmeid mõisted, mille eristamisele tavapäraselt ei pöörata suurt tähelepanu. Samas võivad pakkumishinnad, turuhinnad ja ostuhinnad teineteisest erineda kolmandiku või poole võrra. Vastavate teadmistega spetsialist aitab ette valmistada edukat kinnisvaratehingut ning vältida viivitusi või kulukaid vigu.
3. Informatsioon. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest ja paljust muust. Ka on ta võimeline pakkuma objektiivset informatsiooni pakutava objekti kohta, selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab ta näiteks, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju ja kindlasti oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja vara edasimüügi hinnatasemete osas.
4. Parimad tingimused. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda nõu vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Ka on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest.
5. Läbirääkimisoskus. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, parenduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvestada. Samuti tuleks eelnevalt kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus.
6. Objektiivne. Tihti on kinnisvara ostmine ja müümine emotsionaalne otsus – see ei ole ainult neli seina ja katus. Samuti on oma koduga seotud paljud mälestused ja seda remontides või ehitades on kulutatud hulk oma aega ja vaeva. Samuti nähakse ostes peamiselt vaid viimistlust ja sisustust, samas kui paljud muud aspektid on olulisemad. Kutseline turuosaline oskab eristada olulisi detaile, aspekte ja asjaolusid ebaolulistest. Näiteks on köögimööblist tähtsam see, kas ühistu on võtnud renoveerimislaenu, või see, kas pakkumise teinud ostjal on olemas ka reaalne võimalus seda eluasemelaenuga osta.
7. Kogemused. Kutseline maakler on turuosaline, kellel on aastatepikkune kogemus ning on igapäevaselt seda tööd tehes teinud sadasid, kui mitte tuhandeid tehinguid. Isegi kui klient on varem teinud tehinguid iseseisvalt, jääb tehingute vahele reeglina pikem periood, mille jooksul paljud seadused, regulatsioonid ja põhimõtted muutuvad. Seepärast on eksperdi kaasamine hädavajalik.
8. Turundusjõud. Ükski reklaam ei müü kinnisvara – kinnisvara müüvad inimesed. Samas, ilma reklaamita ei märka keegi ka kõige soodsamat pakkumist. Nii nagu osa inimesi joob kohvi ja teistele meeldib tee ning kolmandad joovad üldse piima, nii peab ka kinnisvarale ostja leidmiseks kasutama võimalikult paljusid reklaamikanaleid. Reklaamijatega kokkuleppeid tehes on kinnisvaramaakleril kindlasti paremad võimalused kokku leppida nii reklaamihindade kui esile toomise osas. Tegelikult leiab suur osa tehinguid aset ka seetõttu, et sobivat pakkumist soovitas maakler kellegi tuttavale, sõbrale, kliendile või tema perekonnaliikmele.
Seetõttu on parim tagatis palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, sest tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kogemused, et lahendada kinnisvara ost või müük parimal võimalikul viisil. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub www.kutsekoda.ee
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi
Andrew Whyte
2011. aastal sooritati 32 486 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,5 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Viimasel kahel aastal on kinnisvaratehingute arv kasvanud, kuid kõrgaja 2006. aastaga võrreldes oli hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv poole väiksem.
Veel on võimalus liituda koolituse Kinnisvara ABC juriidikamooduliga, mis toimub 13/02 ja 15/02/2012.
