Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Lapse eluasemega seotud kulu ei pea kandma ainult üksi last kasvatav vanem

04.11.2013 Tõnu Toompark

Elatise vaidlus tõusetub olukorras, kus laps elab ühe vanemaga ja teine vanem lapsest ei hooli ning hoolimatus seisneb muuhulgas selles, et lahus elav vanem hoiab kõrvale lapsega seotud kulutuste kandmisest. Nii tuleb ühel vanemal lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja lisaks sellele kanda üksinda kõik kulutused, mis lapsega seonduvad – lasteaed, huvialaringid, riided, toit jne. Sellises olukorras väärib tunnustust see, et last üksi kasvatav vanem ei lepi olukorraga, vaid astub vajalikke samme selleks, et ka teine vanem vähemalt materiaalselt lapse eest hoolt kannaks. Sellisel juhul on kohtuskäimine tihtipeale vältimatu.

Seaduse kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaks määramisel lähtuda eelkõige lapse tegelikest vajadustest. Muuhulgas on lapsel vajadus ka eluaseme järele, mis vastab tema senisele elukorraldusele. See tähendab, et vanemate lahutuse korral ei pea laps sattuma halvematesse tingimustesse ega ole õigustatud ka elatise nõudmine, mis võimaldaks lapse elutingimusi oluliselt parandada. Senine kohtupraktika luges, lisaks majandamiskuludele (näiteks KÜ arved), lapse eluasemekuludeks üürimisega seotud kulud. Kui lapseelukoht kuulus aga teisele vanemale, siis puudus võimalus sellise eluaseme tagamise eest nõuda elatist teiselt vanemalt. Kuigi tegelikus elus on vähe neid olukordi, kus üksikvanem võiks omada eluaset ilma, et tal oleks panga ees laenu teenindamise kohustus, ei loetud eluasemelaenu teenindamiseks tehtavaid kulutusi lapse vajadustega seotud kuludeks. Nüüdseks on aga Riigikohus teinud kohtuotsuse, milles kõrvaldas sellise ebaõigluse. Riigikohus märkis muuhulgas järgmist: „Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel.”

Kõnealuse vaidluse puhul oli olukord selline, et laps elab koos emaga, viimasele kuuluvas korteris. Ema on korteri omandamiseks võtnud eluasemelaenu, et tagada mõistlik elukoht endale ja lapsele. Riigikohus on selgitanud, et lapsele elukoha kindlustamine on mõlema vanema kohustus ja seejuures ei tule vahet teha, kas ema on lapsele elukoha tagamiseks korteri üürinud või ostnud. Elatise suuruse arvestamiseks tuleb määrata kindlaks sarnase eluruumi keskmine üürihind ning hinnata seda, millises ulatuses laps konkreetset eluruumi kasutab (näiteks ühte tuba üksi ja muid ruume koos emaga). Näiteks kui 2 toalise korteri üürihind on 300 eurot kuus ja laps elab korteris koos oma emaga, siis on lapse eluasemekulu 150 eurot (300 jagatud inimeste arvuga, kes korterit kasutavad).

Kuigi eluasemekulud on vaid üks osa, millega elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, on vähemalt nüüdsest igal elatise nõudega kohtusse pöördujal kindlustunne, et lapse eluaseme tagamisega seotud kulu ei pea kandma üksinda see vanem, kelle juures laps elab, isegi siis kui lapse elukohaks olev korter kuulub sellele elatist nõudvale vanemale. Kõige olulisem on aga see, et lapsega seotud kulutuste kandmine toetab lapse arengut tervikuna. Eluasemekulude õiglane kandmine loob eeldusi, et üksikvanemal jätkub võimalusi panustada last arendavatele huvialadele. Selgete huvidega ja turvatunnet omavad lapsed on paremad kaaslased teistele ning täiskasvanuks saades täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

04.11.2013 Ingvar Allekand

Mõni aeg tagasi oli mul suur rõõm astuda üles Äripäeva poolt korraldatud kinnisvarakonverentsil ja esitada kuulajatele oma visioon sellest, kuhu meie kinnisvaraturg pikemas perspektiivis teel on.

Viimase 20 aasta jooksul on meie kinnisvaraturul toimunud mitmeid nii vähemolulisi kui ka väga olulisi muutuseid. Pole mingit põhjust arvata, et järgmise 20 aasta jooksul ei toimu midagi võrreldavat.

Minu arvates on kõik suuremad eesseisvad muudatused omavahel tugevalt seotud ning seetõttu vältimatud. Üks muutus viib teiseni, kui tahame jätkata senise arengu teel. Seejuures on kinnisvaraturg ise hoopis teisejärguline.

Järgnevalt esitangi Teile 5-osalise loo sellest, mis meid ees võiks oodata.

1. osa: Kui palju on meil energiat?

Mitmetest uuringutest võib lugeda, et vanema elamufondi kütteenergiatarve on ca 150 – 250 kWh/m2 kohta aastas. Mõnel pool veelgi enam.

2020 aastast peame seda vähendama ca 5 korda st 50 kWh/m2 aastas. Eestis spopulaarsust koguvate passiivmajade standard näeb ette maksimaalselt 15 kWh/m2 kohta ning sedagi väikest energiatarvet päikesepaneelide, tuulegeneraatorite jms vahenditega kattes on meil võimalik jõuda nn nullenergia majani.

Võttes arvesse elektri hinda, siis võime öelda, et vana eluruumi ülalpidamine maksab meile energiakuluna ca 15 eur/m2 kohta aastas (keskmine 3-toaline korter seega peaaegu 1000.- eur aastas) ning nullenergia maja ei maksa midagi. Seega on nullenergia maja omanikul võimalik kasutada ülejääv raha kvaliteetsema eluruumi soetamiseks.

Tänaste intressimäärade ja tavapäraste laenutingimuste juures tähendab see võimalust soetada ca 21 % kallim eluruum. Kallim eluruum aga võiks mõistliku asjaajamise korral tähendada paremat elukvaliteeti.

Niimoodi lihtsustatult ent puust ette ja punaseks tehtuna on võimalik leida see piir, millest kehvemat maja ei tasu ehitada.

Veelgi enam – millest kehvemas majas ei tasu lihtsalt elada. Ja kuna ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad muutuvad järjest paremaks, siis on ka see piir nihkumas järjest edasi. Kõigist tulevikus aset leidvatest suurematest protsessidest on see üks esimesi, millest meie avalik sektor aru on saanud.

Energiamärgise kehtestamine 2009 aastal ning hiljutised nõuete karmistamised võivad küll kogemuste puudumise tõttu ajutiselt juurutamise järgus probleeme tekitada, kuid on pikas perspektiivis igal juhul kasulikud. Ja nii on see sisuliselt ka aluseks kõigile teistele olulistele kinnisvaraturu muutustele kaugemas tulevikus.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Colonnaga seotud investorid viisid lõpule Ajakirjandusmaja ostu

04.11.2013 Tõnu Toompark

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu mnt 67a asuva kinnistu. Kinnistul on kaks büroohoonet, millest üks üheksa- ja teine neljakorruseline. Renditava ala suurus on 7 100 m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on Ajakirjandusmaja kõigile tallinlastele teada hoone. “Büroohoonel on suurepärane asukoht kesklinnas, millele on ka hea ligipääsetavus nii auto kui ühistranspordiga. Peale hoone fassaadi ja tehnosüsteemide renoveerimist saab hoonest korralik B+ klassi büroohoone, mis pakub soodsama hinnaga, kuid hea asukohaga alternatiivi südalinna ärihoonetele.” selgitas Õunamägi.

Müüja nõustaja Uus Maa Property Advisorsi juhatuse esimehe Ardi Roosimaa sõnul oli tegemist mitmes mõttes väga märkimisväärse tehinguga. “Ajakirjandusmajal on tuntud ajalugu ja selgelt välja kujunenud kuvand, mis aitab hoonet turundada. Tehinguid, kus müüja saab olemasolevalt rahavoolt parima hinna ja ostja väga tugeva väärtuse kasvu võimaluse läbi vabade rendipindade vähendamise, ei sõlmita just tihti,” lisas Roosimaa.

Õunamägi sõnul on büroopindade turul lähiaastateks oodata tasast, kuid kindlat rendihindade tõusu ja vabade pindade vähenemist. “Colonna meeskond ja investorid näevad hoones rakendamata potentsiaali ja kasutavad oma kogemust hoone ning investeeringu parenduseks. Õunamägi hinnangul on büroode turul A klassi pindadel vakantsid väikesed, kuid arendajad on uute loomisega veel ettevaatlikud, sest rendihinnad ei ole veel kriisist täielikult taastunud. “B klassi bürooruumides on mõningaid vakantse ja siin sõltub paljuski sellest, milline on omaniku võime hoonesse investeerida ja kõrvalkulusid kontrolli all hoida.” lisas ta.

Elamuturgu on Õunamägi hinnangul oodata mõnevõrra rohkem uuselamuid koos mõningase hindade kasvuga. “Eraldi tasub märkimist valdava osa uute korterelamute kõrgemat energiaklassi, mis õigustab kõrgemat hinnataset”. Paralleelselt büroopindadega panustab Colonna ka elamuarendusse alustades lähikuudel korterelamute projekti Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval. Järgmisel aastal planeerib firma alustada korterelamu arendust kesklinna piirkonnas.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis 40 kinnistut, millest enamiku puhul on tegemist renditootlusega objektidega. Kokku haldab Colonna üle 132 000 ruutmeetri renditavat pinda. Firma jätkab aktiivselt ka oma investoritele uute investeerimisotstarbega kinnistute otsimist.

Kortermajade renoveerimine on hädavajalik, sest lagunevad majad muutuvad eluohtlikuks

04.11.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. “Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, nagu tänases Eesti Päevalehe loos punastest tellistest kortermajade kohta kirjutatakse,” rääkis Mardi. “Kuid inimese tervist mõjutab ka see, mida silmaga ei näe: näiteks halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad varem või hiljem samuti tervisehädadeni viia,” rääkis ta.

Mardi hinnangul on tervitatav asjaolu, et riik eraldab küll renoveerimistoetusteks järgnevatel aastatel ligi 100 miljonit eurot, kuid omavalitsus võiks tema hinnangul samuti ühistutele renoveerimisel täiendavat abi osutada. “Näiteks Tallinna linn kärpis vahepeal ühistutele erinevates projektides eraldatavaid toetussummasid, nüüd oleks aeg need taastada ja elanikke kodude renoveerimisel toetada, liiati kui elanikud on tublid Tallinna maksumaksjad,” leidis Mardi.

Mardi sõnul tuleb ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Ober-Hausi Kinnisvara: keskmine korterihind on Tallinnas võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud ligi viiendiku võrra.

04.11.2013 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 5,4%. Võrreldes 2012. aasta oktoobriga on indeks 19% kõrgem.

Tallinnas tehti oktoobris korteriomanditega 754 tehingut, mida on 7,6% rohkem kui käesoleva aasta septembris ja 14% rohkem kui eelmise aasta oktoobris.

Tallinnas tõusis keskmine korteri pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6,6% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 21,4%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Haaberstis 21,9%, Mustamäel 15,6% ja Kesklinnas 9,6%.

Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kristiines –12,8% ja Pirital –4,2%.

Kristiines +19,8% ja Nõmmel +12,8, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli oktoobris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 21,7% madalam ehk 1 337 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind oktoobris võrreldes eelmise kuuga 0,8% 1 100-le eurole ja Pärnus tõusis 3,8% 794-le eurole.

Jõhvis liikus keskmise pinnaühiku hind tõusutrendis ja oli 271 eurot ruutmeeter, kuid Narvas langes ja oli 436 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Vaata lähemalt: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_oktoober_2013 full

Ajaloorubriik: Pelgulinna Söödi tänava lugu

04.11.2013 Jaak Juske

Sadakond meetrit pikk Söödi tänav asub Pelgulinnas Auna ja Taime tänava vahel.

Söödi tänav on oma nime saanud 26. oktoobril 1932. Tänav rajati sööti jäänud aiamaale.

Söödi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Söödi 1 – nõukogude ajal ehitatud laborihoone. Täna asub seal konkurentsiamet.

Söödi 5 – 1939. aastal.

Söödi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Söödi 4 – 1930. aastate lõpus.

Söödi 6 – 1939. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Viljandis avati teine Selver

02.11.2013 Tõnu Toompark

Täna avas Viljandis uksed teine Selveri keti kauplus, mis kannab Centrumi Selveri nime.

„Oleme Viljandi turul juba üle kümne aasta edukalt tegutsenud ning ka varem laienemist kaalunud,“ rääkis Selveri keti juht Andres Heinver. „Kui avanes võimalus avada kauplus südalinnas, siis otsustasime mõtte ellu viia. Usun, et meil tekib hea sünergia teiste lähedal asuvate poodide ja teenusepakkujatega, millest klient kindlasti võidab,“ lisas ta.

Viljandi südalinnas avatud Centrumi Selveris on 1550 ruutmeetrit üldpinda, millest 1000 ruutmeetrit võtab enda alla müügisaal. Kaupluse valikus on üle 8000 erineva toote, millest suurema osa moodustavad toidukaubad. Uus Selver annab Viljandis tööd 30 inimesele.

„Oleme kauplust ja selle sortimenti planeerides mõelnud eelkõige kohalikule Viljandi inimesele, aga loodame, et hea asukoht kesklinnas ja Viljandi bussijaama vahetus läheduses toob kauplusesse ka linna külastajaid,“ rääkis Andres Heinver.

Novembris avab Selver veel kaks kauplust – Peetri Selveri novembri keskel ja Balti jaama Selveri novembri lõpus. Järgmisel aastal plaanib Selver avada teise kaupluse Narvas koos Astri keskuse laiendusega, ülejärgmise aasta plaanidesse kuulub Viimsi Selver.

Nordeconil valmisid Tartu vanalinnas Abakhan Fabricsi hoonetekompleksi ehitustööd

02.11.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS andis oktoobri keskel tellija Abakhan Fabrics Eesti ASile üle Tartu vanalinnas Rüütli ja Gildi tänava nurgal asuva hoonetekompleksi, mis täna pidulikult avatakse. Ärihoonete restaureerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumuseks kujunes 2,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Tartlaste rõõmuks lisandus vanalinna üks kenasti korrastatud ajalooline hoonekompleks, mis nüüdsest on oluliselt suurema kasutusvõimalusega kui varem – lisaks Abakhani kangakauplusele ja uutele söögikohtadele on omanik rajanud sinna ka mõnikümmend külaliskorterit,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Samas ehitajale oli tegemist paraja pähkliga, sest töö muutsid keeruliseks muinsuskaitsealustele hoonetele seatud nõuded, ruumipuudus vanalinnas ning lisaks kahe hoone halb seisund. Saime edukalt ja tähtaegselt nende väljakutsetega hakkama, sulatades tänapäevase äri- ja elukeskkonna 19. sajandist pärit raamistikku.“

Abakhan Fabricsi hoonetekompleksi kuuluvad kolm hoonet: Rüütli 11 asuv hoone, Rüütli 11 põikhoone ning Gildi 7 asuva hoone. Privaatset sisehoovi ümbritsevates 3-4 korruselistes hoonetes asuvad Abakhan Fabricsi poe-, lao- ja kontoriruumid ning rendipinnad. Neil tegutsevad muuhulgas nii õllekelder kui ka restoran.

Kokku hõlmasid ehitustööd ligikaudu 3000 ruutmeetrist pinda. Ehitustööd algasid mullu oktoobris ja kestsid ligemale aasta aega.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

Täna avati Statistikaameti uus hoone

01.11.2013 Tõnu Toompark

Täna, 1. novembril avati Tallinnas aadressil Tatari 51 Statistikaameti uus büroohoone.

Büroohoones on Statistikaameti käsutuses 4874 ruutmeetrit pinda, mille ülalpidamiskulud (üür koos kõrvalkuludega (küte, elekter, vesi, heakord)) on aastas kokku 0,9 miljonit eurot. Majas on 342 töökohta. Töötaja kohta on 8,5 ruutmeetrit tööpinda ning 14,3 ruutmeetrit rendipinda. I korrusel on avalik teabekeskus ja teadlaste töökohad.

„Inimeste töö tootlikkus sõltub teadmistest, motivatsioonist ja töökeskkonna tingimustest. Oleme oluliselt parandanud oma inimeste töökeskkonda, samuti oleme saanud tehnoloogiliselt säästliku lahendusega maja, millele on energiasäästlikud aknad ja seinad, soojustagastusega ventilatsioon ning intelligentne valguse juhtimine,“ rääkis maja avamisel Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

Viimased 11 aastat on Statistikaamet tegutsenud üüripinnal. 2011. aastal võitis Riigi Kinnisvara ASi korraldatud üüripinna konkursi konsortsium Kaamos Kinnisvara OÜ, Vindor Holding OÜ ja Kaamos Ehitus OÜ. Vindor Holding OÜ pakkus Statistikaameti majaks erinevate kriteeriumide alusel parima lahenduse uue hoone näol.

Boonusena kaasnes sellega ehitaja valmisolek hoone ehitamise käigus Statistikaametile sobivamaks kujundamine. Statistikaamet üürib Tatari 51 ruume kümneks aastaks.

Hoone on projekteerinud Nord Projekt AS ja ehitas Kaamos Ehitus OÜ.

Soome pensionärid kolivad Eestisse elama

01.11.2013 Margit Sild

Jahtunud soome majandus on toonud eesti kinnisvaraturule lisaks sealsetele investoritele ka meie põhjanaabrite pensionärid, kes valmis vahetama oma kodumaad.

Eakamate inimeste jaoks on elukohavahetus suur ja kõhklusi tekitav elumuudatus. Paljud põhjamaade pensionile jäänud inimesed valivad uueks elukohaks soojad maad, kolitakse Taisse, Hispaaniasse või Türki. Konservatiivsemad soomlased aga on pööranud pilgud Eesti poole. Jääb ju Tallinn Helsingist vaid paaritunnise laevasõidu kaugusele ja kodumaad ning sõpru-sugulasi võimalik külastada kas või iga nädal. Enamasti ollakse Eesti oludega ka varasemalt väga hästi tuttav ning siia reisitud juba aastaid.

Selline elukohavahetus võetakse ette rahalistel põhjustel – Helsingi ja Tallinna korterite hinnavahe on mitmekordne ja nii jääb pensionäril pärast oma Soome kinnisvara müüki raha piisavalt nii Eestisse elukoha ostmiseks kui ka edasise elu mugavaks veetmiseks.

Enamasti soovitakse osta uuemas majas asuv 2- või 3-toaline korter Tallinna kesklinna või sadama lähedusse (paljude huvisfääris on nt Kalamaja), aga Eesti olude paremad tundjad on huvitatud ka Haapsalu, Pärnu või Tartu korteritest.

Loomulikult tekitab selline kardinaalne elumuutus ka küsimusi – kuidas on lood Eesti tervishoiusüsteemiga? Kas läheduses (või samas majas) elab teisi soomlasi, kellega sõbruneda? Kuidas on korraldatud majade haldamine, suuremad remonttööd (torustiku vahetus nt)? Kus õppida eesti keelt? Jne, jne.

On ka neid, kes on ettevaatlikumad ning alustuseks üürivad korteri, et kõigepealt kohaneda siinse eluga ja alles siis otsustavad, kas ostagi Eestisse kinnisvara ning jääda siia tõesti pikemaajaliselt.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvaraliidud arutlevad novembri alguses toimuval konverentsil kinnisvarasektori tuleviku üle

01.11.2013 Tõnu Toompark

Reedel, 8. novembril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline konverents “Kinnisvara 2013”, kus turuosalised arutlevad kinnisvarasektoris ja majanduses toimuva üle ning kuulutatakse välja kinnisvara tipptegija „Kinnisvara Guru 2013“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on tänavusel konverentsil huvitav ja sisutihe programm, kus räägitakse linnaruumi kujundamisest, maailmamajandusest, kaubandus- ja ärikinnisvara arengutest, ehitussektori väljakutsetest, pensionifondide strateegiast ning Euroopa kui ka Valgevene kinnisvaraturu võimalustest.

„Sel aastal astuvad üles 30 omaala väga tunnustatud eksperti rohkem kui viiest erinevast riigist Singapurist kuni Valgeveneni. Tänavuse konverentsi teema peegeldab olukorda kinnisvaraturul ning vajadust arutelu järele, missugune on reaalne kinnisvaraturu seis ning missugused on turuosaliste ootused,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, peaesinejateks on Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht Hadley Dean, A-100 Grupi nõukogu esimees ValgevenestAleksandr Tsenter ja Andres Sevtsuk, urbanist, professor ning koostöös MIT’ga asutatud City Form Lab Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna direktor.

„Kaheteistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad tänavusel konverentsil 11. korda välja Kinnisvara Guru 2013, mille eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvisid auväärse tiitli KOKO arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks esitatud pakkumised olid liiga kallid

01.11.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni riigihankele laekus tähtajaks neli kontsessioonitaotlust, mis ületasid oluliselt eeldatavat maksumust.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul ületas pakkujate poolt küsitud üürihind eeldatavat maksumust. Odavaim pakkumus oli 17,85 eurot ruutmeetri kohta kuus, samas kui eeldatav maksumus oli 10,80 eurot ruutmeetri kohta kuus.

„Nüüd tuleb saadud tagasisidet põhjalikult analüüsida ning vaadata üle ka meie endi seni tehtud prognoosid ning leida lahendus, kuidas edasi minna ja arutada seda ministeeriumitega,“ lisas Saarniit.

Taustinformatsioon

Nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamine on unikaalne projekt, kus ühte asukohta kolivad neli ministeeriumit. Ühine hoonekompleks võimaldaks kümne aasta jooksul kokku hoida miljoneid eurosid.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühine hoonekompleks koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule ehk Rahandusministeeriumi praeguse hoone asemele ja selle taga oleva staadioni vahele.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu. Luuakse töökeskkond, mis võimaldab tihedamat koostööd ministeeriumide vahel, tugiteenuste ühildamist ning seeläbi parema teenuse pakkumist elanikele.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu suur saal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. Samal ajal paraneb oluliselt töökeskkonna kvaliteet ning elanike teenindamine – linna tuiksoonel asuvale hoonele pääseb hästi ligi nii jalgsi kui ka ühistranspordiga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui poole võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Uute hoonete rajamisel on energiatõhususe miinimumnõue täna 160 kWh/m² aastas. Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 100-120 kWh/m² aastas.

Esmakordselt Eestis nii ulatuslikult ja kompleksselt koos teiste kaasaegsete energiasäästumeetmetega kasutatav topeltfassaad tagab hoones parima sisekliima ja loomuliku valguse ning võimaldab kokkuhoidu kütte- ja jahutuskuludelt.

Hoonekompleksi on projekteerinud EA Reng AS.

Supilinna teemaplaneering jõuab avalikule väljapanekule

31.10.2013 Tõnu Toompark

10. oktoobril võttis Tartu linnavolikogu vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”.

“Supilinna kui ühe omanäolisema linnaosa säilitamine ning edasine kujundamine on Tartu ruumilise planeerimise seisukohalt oluline väljakutse. Kõnealuse teemaplaneeringuga seatavad tingimused on edaspidi aluseks erinevatele Supilinnas toimuvatele arengutele ning mõjutavad otseselt nii kohalikke elanikke kui arendamishuvilisi maaomanikke.” ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. “Loodan, et planeeringu avalikustamise tulemusena tekib aktiivne ja konstruktiivne arutelu, mis võimaldab erinevaid huvisid arvestava lahenduseni jõuda.”

Planeeringuala pindala on ligi 50 hektarit ja see paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Muuhulgas tehakse planeeringus ettepanek nelja eelmisest sajandivahetusest pärineva puumaja võtmiseks riikliku kaitse alla: Herne 34, Herne 52, Kartuli 3 ja Meloni 26. Samuti soovitatakse võtta looduskaitse alla Tähtvere 11 kasvav tammepuu.

Avalik väljapanek toimub 4. novembrist 16. detsembrini 2013 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees, aadressil Raekoja plats 3.

Avalikud arutelud toimuvad 2. detsembril 2013 kell 15.00 ja 27. jaanuaril 2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, aadressil Raekoja plats 3.

Homme suletakse staažikas Tallinna hotell

31.10.2013 Tõnu Toompark

Homme, 1. novembril lõpetab Tallinnas Kreutzwaldi tänaval tegevuse 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8-korruseline Reval Park Hotel & Casino, mis läheb lammutamisele ja mille asemele rajab OEG uue luksushotelli.

Koos hotelliga sulgeb homme uksed kompleksis ligi 20 aastat tegutsenud Eesti suurim Olympic Casino, mis kolib oma tegevuse 2-aastaseks ehitusperioodiks Radisson Blu Hotel Olümpiasse. Alates homme õhtust on Olümpia hotellis nii kohalike kui välismaiste kasiinokülastajate käsutuses 850-ruutmeetrine meelelahutusala, mis on senistest ruumidest kümnendiku võrra suurem. Uues kasiinos on 60 mänguautomaati ja 10 mängulauda, lisaks 6 lauaga turniiripokkeri ala ja 3 lauaga VIP-ruum. 24/7 avatud kasiinosse on rajatud lava live-esinejate jaoks ja töötab laia valikuga Olybeti spordibaar.

Senise Reval Park Hotel & Casino asemele rajab Olympic Entertainment Group uue luksushotelli, mille operaatoriks saab Hilton Worldwide. Uue, ligikaudu 36 miljonit eurot maksva hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituse peatöövõtjaks on Merko Ehitus Eesti. Novembri teises pooles alustatakse Kreutzwaldi tänaval vana hoone lammutustöödega. 2014. aasta veebruarist plaanitakse alustada uue hoone ehitamist, mis peaks lõplikult valmima 2015. aasta detsembris.

Arhitekt Meelis Pressi poolt projekteeritud 13-korruseline silmapaistev hotelli- ja meelelahutuskompleks hakkab koosnema 4-korruselisest madalast ja selle peal olevast 9-korruselisest kõrgest hoonemahust. Madalas osas hakkavad paiknevad hotelli vestibüül, Tallinna esinduskasiino, konverentsikeskus, SPA ja restoran. Kõrgemas osas saavad olema majutuskorrused. Hoone kolm ülemist korrust saavad olema executive korrused, kus asuvatel tubadel on prantsuse rõdud ning viimasele korrusele tuleb executive lounge. Parkimine viiakse hoone all asuvasse parklasse ning katusele rajatakse võimalusel helikopteri maandumisplats.

Olympic Entertainment Group on regiooni suurim kasiinomeelelahutuse pakkuja, andes tööd kokku enam kui 2 500 inimesele. OEG on Euroopa Kasiinoassotsiatsiooni (ECA) täisliige. Täna opereerib grupp kasiinosid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Valgevenes ja Itaalias. OEG aktsiatega saab kaubelda Tallinna Börsi ning Varssavi Börsi põhinimekirjades. Kõik Olympic Entertainment Groupi kasiinooperaatorid on vastutustundlikud ettevõtted, kes teavitavad oma kliente ka hasartmängudega seotud ohtudest.

Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimist

31.10.2013 Tõnu Toompark

Eile, 30. oktoobril jagas muinsuskaitseamet pidulikul auhinnagalal parimatele koostööpartneritele tunnustusi. Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimise ja teiste ajalooliste õppehoonete heaperemeheliku hooldamise eest.

„Tartu ülikool on viimase nelja-viie aasta jooksul renoveerinud mitmeid arhitektuuriväärtuslikke objekte,“ sõnas auhinda vastu võtmas käinud TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, lisades: „mul on hea meel, et Tartu ülikooli jõupingutusi märgatakse ja tunnustatakse.“ Tunnustuse saanud üle 130 aastane uus anatoomikum avati septembri alguses õppehoonena psühholoogidele ja eripedagoogidele.
Muinsuskaitseamet tunnustas ka OÜ-d Kavakava Narva raekoja kõrvale ehitatud Tartu ülikooli Narva kolledži projekteerimise eest ajaloolist keskkonda väärtustaval viisil. „Narva kolledži uus õppehoone on täiesti ainulaadne ehitus, kus moodne arhitektuur markeerib vana, juba kadunud hoonestust,“ täiendas Pagel.

Tartu ülikool oli muinsuskaitse tunnustusele nomineeritud kahes valdkonnas: aasta mälestise kategoorias seati üles vastrenoveeritud TÜ uus anatoomikum ning pärandit väärtustava uusehitisena toodi nominendina välja TÜ Narva kolledž.

Muinsus kaitseamet jagas tunnustusi 15 kategoorias. Välja kuulutati kunsti-, ajaloo-, arheoloogia ja ehitismälestised; parim uurija, projekteerija ja restauraator/konservaator mälestisel; aasta pärandit väärtustav uusehitis; aasta leid; aasta omanik, koostööpartner, pärandi populariseerija ning aasta aktivist. Lisaks anti üle ka muinsuskaitse elutöö auhind.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,372 1,373 1,374 … 1,659 1,660 1,661 Vanemad uudised ››