Kas kodu tuleks osta või üürida?

26.01.2012

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus – laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Eluasemelaenud kallinevad vaatamata euribori langusele

26.01.2012

Uute eluasemelaenude intressimäärad on vaikselt, kuid kindlalt näitamas liikumist tõususuunas. Euribor on küll päev päeva järel langenud, kuid euriborile pankade poolt lisatav riskimarginaal muudab laenuvõtmise tarbija jaoks kokkuvõttes siiski kallimaks. Käesolevalt aastalt võime eluasemelaenude turul oodata eelkõige eelmisele aastale analoogseid arenguid.

2011. a. viimases kvartalis oli uute eluasemelaenude intressimäär Eesti Panga andmetel 3,46%. Kvartal varem oli intressimäär 3,40%. Intressimäär tõusis kolme kuuga tühised 0,06%, kuigi eurobor langes samal ajal 0,136%.

Nii võime öelda, et tavapärase eluasemelaenu väljastamise skeemi juures kasvas euriborile lisatav riskimarginaal ligikaudu 0,2%. Selline intressimäära tõus mõjutab näiteks 40 000-eurose laenu puhul aastast intressikulu 80 euro võrra.

Vaatamata laenumarginaalide ja intressimäärade kasvule on pangad hoiuste intressimäärasid järjest alandamas. Viimase kolme kuu tähtajaliste hoiuste intressimäär on olnud püsivalt suurusjärgus 1,6%. Äsja siiski läbis meediat teade, et pangad kukutavad jaanuaris hoiuste intressimäärasid allapoole.

Madal intressimäär ei ole suutnud hoiuseid peletada

Hoiuste intressimäärade langetamine ei ole suutnud pankadest eemale peletada hoiuseid. Ettevõtete ja eraisikute hoiuste jääk pankades kasvavab kõigele vaatamata kuust-kuusse. 2011. a. lõpu seisuga oli eraisikutel Eesti pankades hoiuseid 4,7 miljardi euro väärtuses ehk enam kui kunagi varem.

2012. aasta toob meile tõenäoliselt laenuvõtjaid rõõmustava euribori jätkuva langemise. See mõjutab enamust 157 000 Eesti pankade väljastatud eluasemelaenust. Euribori langus kompenseerib vähesel määral pankade riskimarginaalide tõusu. Summaarsena läheb laenamine meile käesoleval aastal siiski kallimaks.

2011. aastal kasvas eluasemelaenude käive võrreldes eemise aastaga 17%. Sellele eelnes nelja aasta pikkune uute laenude väljastamise vähenemine. Võrreldes laenuturu tippaegadega 2006. ja 2007. aastal on tänane uute laenude väljastamine neli korda madalamal tasemel.

Laenuturg ei tee hüppeid

Laenamise kallinemine ja ebakindlus kinnisvaraturul ei luba prognoosida, et laenuturg käesoleval aastal eelmisega võrreldes oluliseks kasvaks. Arvestades majanduskeskkonna ettearvamatust ja igapäevaseid maailmalõpust kuulutavaid majandusuudiseid on hea kui tänaselegi tasemele jääme.

Negatiivsete tegurite juures tasub otsida ka positiivset. Positiivsena võiks eluasemelaenude turule mõjuda tarbijakindlus, millele peale pikka langust 2012. a. alguses taas tõusu prognoositakse. Eks aeg siin näitab, kas tarbijakindlus tõuseb ka sellisele tasemele, et julgemalt laenu võtma hakatakse.

Eluasemelaenude intressimäär, euribor, intressimarginaal, %

 

Püsimööbel annab kokkuhoidu

25.01.2012

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Maatükkide müügipakkumiste hind jäi aastatagusest allapoole

25.01.2012

Viimase aasta jooksul on portaali KV.EE andmetele tuginedes maatükkide müügipakkumiste arv suurenenud. 2011. a. detsembri seisuga oli portaalis KV.EE pakkumisel 2388 Harjumaa maatükki, mis on eelmisest aastast 13% enam.

Maatükkide müüki lisandumine on olnud õnneks mõõdukas jäädes paarikümne kasvuprotsendi suurusjärku. Mitte liiga kiiresti kasvanud pakkumine on maatükkide pakkumishindadele mõjunud negatiivselt. Harju maatükkide pakkumishind kahanes aastaga 2% võrra.

Arvestades mitte liiga optimistlikku vaadet 2012. a. kinnisvaraturule võib prognoosida 2011. a. trendide jätkumist ka käesoleval aastal, kus pakkumine vaikselt pigem suureneb ja hinnatasemed küsivad eelmise (ja seega ka üle-eelmise) aastaga samal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Maatükkide pakkumiste arv ja selle muutus
12/2010 12/2011 Muutus, % 12/2010 12/2011 Muutus, %
Harku vald 340 388 14% 23 25 8%
Jõelähtme vald 111 111 0% 26 27 5%
Keila 43 48 12% 44 46 5%
Keila vald 157 142 -10% 19 17 -6%
Kernu vald 17 15 -12% 9 8 -11%
Kiili vald 23 39 70% 21 22 6%
Kose vald 45 37 -18% 8 12 49%
Kuusalu vald 103 107 4% 9 9 11%
Maardu 87 116 33% 38 33 -13%
Padise vald 45 49 9% 2 2 18%
Paldiski 34 39 15% 11 11 0%
Raasiku vald 45 28 -38% 11 8 -28%
Rae vald 287 320 11% 34 30 -13%
Saku vald 89 108 21% 11 17 49%
Saue 31 34 10% 19 88 363%
Saue vald 79 103 30% 15 17 10%
Tallinn 460 504 10% 132 121 -8%
Viimsi vald 112 166 48% 46 57 25%
Harjumaa 2 108 2 388 13% 47 47 -2%
Tartumaa 518 568 10% 16 17 8%
Pärnumaa 502 530 6% 31 27 -13%
Eesti 3 907 4 217 8% 35 35 0%

Harjumaa maatükkide müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

 

Soomlased otsivad Tallinna 100 korterit

24.01.2012

1Partner1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi Christian Ayreri sõnul on ootel 25 Soome era- ja äriklienti, kes soovivad investeerimiseks ja üüritulu teenimiseks osta kohe Tallinna kesklinna kokku sada korterit.

Christian Ayreri kinnitusel on kinnisvara ostmine ja edasiüürimine Soomes traditsiooniline ja levinud ettevõtluse vorm, kuid viimasel ajal on nii kohalikus meedias kui kinnisvaraspetsialistide seas levinud veendumus, et Helsingi kinnisvara pole enam atraktiivne. “Saadav tulu kapitalilt on maksimaalselt 3-4 protsenti ning vara väärtus pigem kahaneb. Kuna Tallinna kinnisvaralt on võimalik teenida 5-7 protsenti ja väärtus tõuseb, siis otsitaksegi siia kortereid, kuhu raha paigutada,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara konsultandi sõnul on suurematest Soome klientidest üks investeerimisfond juba neli ostnud ning otsib veel 16 korterit, mille keskmiseks ostusummaks on arvestatud 130 000 eurot. “Ettevõte otsib kesklinna kallimatesse piirkondadesse peamiselt 2-toalisi kortereid,” ütles Ayrer ning lisas, et selliseid pindasid pakutakse üllatavalt vähe ja otsimine on suurem töö.

Christian Ayreri sõnul otsib üks erainvestor Tallinnasse samuti 20 korterit. “Ärganud on ka kinnisvara-amatöörid, kes on huvitatud kahe kuni nelja korteri ostust Tallinnasse,” ütles Ayrer ja lisas, et kokku on järjekorras 25 soomlast, et soetada kokku sada Tallinna kesklinna korterit.

Christian Ayreri sõnul on soomlastel hea ettekujutus millist vara nad soovivad soetada ja üldiselt tunnevad nad end turvalisemalt kui neid esindab oma rahvuskaaslane.

Suurenenud töömahu katmiseks on 1Partner Kinnisvara võtnud tööle eraldi Soome päritolu maaklerid nii elamu- kui tööstusklientidega tegelemiseks.

Жилье покупают, но не так как раньше

24.01.2012

PostimeesПо данным Земельного Департамента, за прошедший год в Эстонии было проведено 23 200 сделок с жилой недвижимостью: квартирные жилые дома и отдельные жилые дома. Об этом сообщает портал dv.

Нормальный годовой оборот жилых площадей обычно около 3-5%. Такой оборот держит рынок сбалансированным; продавец в разумный срок может найти покупателя, а клиент сможет сделать адекватный выбор. В 2011 году этот показатель составлял 3,5%.

Учитывая общую ситуацию на рынке и экономике, это не плохой показатель. Жаловаться на пассивность на рынке жилых площадей не приходится, говорит член правления Adaur Grupp OÜ и Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарк.

DzD.ee

http://rus.postimees.ee/714384/zhile-pokupajut-no-ne-tak-kak-ranshe

Statistika: elamispindade turu aktiivsus oli 2011. a. heal tasemel

24.01.2012

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis elamispindadega 23 200 tehingut. Need on tehingud eluruumidest korteriomandite ja hoonestatud elamumaaga. Eluruume oli 2011. a. alguses statistikaameti andmetel Eestis kokku 655 900.

Seega oli kogu 2011. a. kestel käibes 3,5% eluruumidest. 2010. a. oli vastav näitaja 3,6%.

Normaalseks elamispindade aastaseks käibeks loetakse tavapäraselt 3…5% eluruumidest. Selline käive hoiab turu piisavalt tasakaalus andel kinnisvaramüüjale mõistliku ajaga leida varale ostja. Samas on ostjal sellise turuaktiivsuse läbi piisav valikuvõimalus.

Arvestades turukonjunktuuri ehk majanduskriisi ühest faasist väljumist ja teise sisenemist võib 3,5-protsendilist eluruumide käivet igati heaks tulemuseks. Kurta elamispindadeturu passiivsuse üle ei tohiks.

Vaevalt tuleb niipea tagasi aeg, kus aastas vahetas omaniku 7,1% eluruumidest nagu see toimus näiteks 2006. aastal

Elamispindade turu aktiivsus

Elamispindade turu aktiivsus

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Narva korteriturg üllatas tehignute arvu langemisega

20.01.2012

2011. a. Narva korteriturg kulges rahulikult. Stabiilse hinnamuutuse kõrval siiski langes korteritehingute arv päris oluliselt. Alanud 2012. a. ei luba arvata, et käesoleval aastal näeme elamispindade turul olulisi muudatusi. Küll võib järjest enam pead tõsta elamispindade üüriturg.

2011. a. jooksul tehti maa-ameti andmetel Narva linnas 506 korteritehingut. Sellest numbrist vähem korteritehinguid tehti Narvas viimase seitsme aasta jooksul ainult 2009. a., mil korterite ja kinnisvaraturg kogu Eestis ja maailmas oli suhteliselt tardunud olekus.

Tehingute arvu kukkumise põhjused ei ole Narvas teistsugused kui mujal Eestis. Tehingute nappust põhjustavad ikka kõrge tööpuudus, keerukad finantseerimistingimused ja üleüldine ebakindlus majanduse tulevikuväljavaadete osas. Need on põhjused, mis panevad inimesi pikaajaliste kohustuste ehk eluasemelaenu võtmist järjest edasilükkama.

Oluliselt kukkunud tehingute arvu juures paneb pisut üllatuma aastaga 6,4% kasvanud korterite tehinguhind. 2011. a. keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 309 €/m². Aastaga on tehinguhind küll pisut tõusnud, kuid see jääb siiski 60% allapoole Narva korterite tipphinnast 2007. aastal, mil see oli 800 €/m². Senise 6,4-protsendilise hinnatõusu jätkumisel võtab endisele hindade tipptasemele jõudmine aega 15 aastat.

Kõrgeimad tehinguhinnad Narva korteritel jäid maa-ameti andmeid kvartalite lõikes vaadeldnuna vahemikku 837 kuni 1412 €/m². Kallima hinnaga korteritehinguid Narvas 2011. aasta jooksul ei tehtud. Selline hinnatase muudab pea võimatuks uute korterelamute ehitamise, sest kinnisvaraarendajal puudub pitsitava ehitushinna tõttu võimalus kasumi teenimiseks.

Korterite pakkumine tõusis 2011. a. alguse 96-lt pakkumiselt suve hakuks isegi 171 pakkumiseni. Aasta lõpuks langes pakkumiste arv portaalis KV.EE taas allapoole ja jäi pidama 138-l pakkumisel. Korteripakkumiste keskmine hind ei ole analoogselt tehinguhinnale aastaga oluliselt liikunud. Kuude lõikes on portaalis KV.EE olnud korteripakkumiste keskmine hind olnud vahemikus 416 ja 493 €/m². Aastaga tõusid pakkumishinnad tehinguhindadega sama suurusjärgus ehk 10% võrra.

Müügipakkumiste kõrval on selgema kasvusuuna võtnud üüripakkumiste arv. 2011. a. detsembris oli portaalis KV.EE 38 Narva korteri üüripakkumist. Pakkumiste keskmised hinnad jäävad valdavalt vahemikku 3-5 €/m².

Alanud 2012. aastalt võib oodata eelmisele aastale sarnaseid arenguid. Majandusolukord ei ole meil eelmise aastaga võrreldes muutunud ja ega tõenäoliselt hakkagi enne Euroopa võlakriisile konstruktiivse lahenduse leidmist oluliselt paremuse suunas muutuma. Seetõttu võib oodata tehingute arvu püsimist eelmise aasta numbri lähedal, vaevalt hindadelgi palju tõusuruumi on. Küll võib arvata, et analoogselt muudele Eesti suurematele linnadele muutub ka Narva üüriturg aktiivsemaks ning see võib tähendada tagasihoidlikku hinnatõusu selles sektoris.

Tõnu Toompark: vähene päikesevalgus korteri hinda üle kümnendiku ei langeta

20.01.2012

Kunstiakadeemia uue hoone naabrid kurdavad, et plaanitav haridustempel hakkab nende korteritesse jõudvat päikesevalgust kahandama. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark leiab, et päikesevalgus on elukohta valides tähtis küsimus, kuid samas leidub ma mitmeid teisi olulisi kriteeriume.

-Kui oluline tegur on päikesevalguse hulk kinnisvara hinna kujunemise juures?

Seda peaks jälgima kinnisvara ostja. Praktika näitab, et inimene võib ostetava korteri ja elamispinna kohta uurida kõiksugu asju ja väga palju asju mitte uurida, kuid varem või hiljem jõutakse selle küsimuseni, et millal, kust ja kui kaua päike paistab. Sellest ei lähe ikkagi keegi naljalt mööda.

-Kas päikesevalgus võib tulla hinna kauplemise juures mingiks argumendiks?

See peaks olema päris tark inimene, kes suudab konstrueerida matemaatilise valemi, kus ta hinnastab ära, et päike määrab selle kinnisvara väärtusest nii palju, rohelus nii palju, asukoht nii palju ja akende suurus nii palju.

Ei saa öelda, et mis on korteri väärtus siis, kui sinna paistab rohkem päikest või siis, kui ei paista. Aga eks see päike ole ikkagi oluline, sest kui sul on tuba pime ja tuled peavad kogu aeg põlema, siis on seal ju ebamugav olla.

-Kas on veel mõningaid päikesevalguse hulgale sarnaseid muutujaid, mis mõjutavad inimese otsust endale kinnisvara ostes?

Eks neid kriteeriume üldiselt võttes on palju, alustades näiteks asukohast. Müra ja valgus on üsna võrreldavad teemad, mida tuleks jälgida ja mis võib elanike närve süüa või mitte. Ka ruumilahendused on olulised. Ühe 50 ruutmeetrise korteri võib planeerida nii või teisti, kuid ühte moodi on parem elada.

-Kui majas on müügil kaks samasugust korterit, üks on hoone ühes otsas, kuhu päikesevalgust eriti ei paista ja teine teises otsas, kuhu paistab palju päikest, siis mil määral võib see erinevus hinnas välja tulla?

Kui on uus kortermaja, kus kõik korterid on tühjad ja ostjal on võimalik valida, siis eelistatakse osta see korter, kus midagi häirivata pole, näiteks kõrvalmaja seina lähedust või puuduvat päikesevalgust. Raske on uskuda, et päike võiks üle kümne protsendi korteri väärtusest langetada, sest kuskil on ikkagi mõni loll, kes ei oska seda asja halvasti hinnata, enne kui tema isiklik praktika seda talle tõestab, et seda oleks pidanud ikka ka vaatama.

See on kahe otsaga asi, kas see avaldab mõju hinnale või likviidsusele, mis on tegelikult hinna juures oluline komponent ehk kui ruttu on võimalik leida see ostja turult üles leida, kellele sellistel tingimuste ja parameetritega korter vastuvõetav on.

-Vähene päikesevalgus pole tervisele kasulik. Kas on ka mõni teine aspekt, mis annab tunda korteris, kuhu paistab vähe valgus? Näiteks, et lamp tuleb õhtul varem põlema panna ja elektrit kulutada rohkem.

Keegi ei hakka sellist asja nüüd küll korterit ostes mõtlema, et lamp peab kauem põlema. Ja viie aasta pärast on kõik lambid niikuinii LEDid ja need ei kuluta praktiliselt üldse elektrit. See on teisejärguline küsimus, üsna otsitud argument. Sama moodi võib öelda ju ka, et maja tuleb rohkem kütta, kui päike seda ei soojenda.

 

http://www.epl.ee/news/online/tonu-toompark-vahene-paikesevalgus-korteri-hinda-ule-kumnendiku-ei-langeta.d?id=63805572

Uuring Eesti korterelamutest

19.01.2012

Huvitav, see projektipõhine elu. Juba mitmenda projekti otsa satun, milles osaleb TTÜ professor, mis on tehtud Soomes, mis käsitleb Eesti asju ja mis on kohe peale ilmumist (Soomes) ära unustatud, sest projekt otsas – rahad läbi – tegevus seis!

Asjast! Tegemist on täiesti asjaliku uuringuga, mis tõsi küll on tehtud juba 2005. aastal Siiski kehtivad paljud asjad praegugi. Kogu teksti siinkohal refereerima ei hakka. Kel huvi, see saab kogu uuringut lugeda allpool toodud lingilt. Mõned olulisemad punktid siiski:

Paneelelamute tehnilise seisukorra kohta langevad uuringu järeldused üldjoontes kokku viis aastat hiljem tehtud KredExi poolt tellitud nn. Paneelmajade uuringuga. See tähendab, et suurpaneelidest korterelamud vajavad renoveerimist nii või teisiti.

Renoveerimise hinnaskaala on üpris põhjalikult esitatud. Ühe ruutmeetri hind jääb vahemikku ca 1000 kuni ca 3000 krooni. Ise olen opereerinud numbriga 2000 kr/m² või viimasel ajal ka 120 €/m².

Väga hästi on lahti kirjutatud Eesti korterelamute elanike finantsiline võimekus. Siinjuures tasub ennatlike järelduste vältimiseks arvestada, et uuring on avaldatud 2005. aastal ja kasutab 2004. aasta andmeid. Näiteks eeldatakse, et täismahus renoveerimise korral vähenevad vee- ja küttekulud aastas 100 000 krooni (~6400€) võrra.

Tuletame meelde, et soojusenergia hind on selle aja jooksul tõusnud 2,35 korda, mis tähendab et samade meetmete puhul oleks sääst täna mitte 6400€ vaid lausa 15 000€ (~235 000EEK) kusjuures ehitustööde hind oluliselt tõusnud ei ole – töös kasutatakse alusena Soome hinnataset.

Teisisõnu tuleb järeldustesse finantsilisest võimekusest suhtuda reservatsioonidega ent olukord on sellele vaatamata tõsine.

Veel üks järeldus, millele olen ise viidanud dokumendis “Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programm – Tartu 2020″ – kogu olemasoleva elamufondi renoveerimiseks enne pöördumatute kahjustuste tekkimist või majade muutumist väljakannatamatult ebarentaabliks ei ole terves Eesti lihtsalt ehituse ressurssi. Puudu jääb paarkümmend aastat.

Igatahes – head lugemist! Teksti on alla 40 lehekülje.

“Eesti korterelamud. Paneelelamute remonttööd” , Soome Keskkonnaministeerium, 200

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule

19.01.2012

2008. aasta lõpus alguse saanud büroopindade turu madalseis pööras tõusule 2010. aastal ning sama trend jätkus ka 2011. aastal. Võib julgelt väita, et 2011. aasta oli Eesti büroopindade turule majanduskriisist väljumise aasta. Olulisemad turgu iseloomustavad märksõnad 2011. aastal olid A-klassi (kesklinna kaasaegsed pinnad) ja B-klassi (kaasaegsed pinnad väljaspool kesklinna) büroopindade üürihinna tõus, marginaalseks kahanenud vakantsus A-klassi büroopindade sektoris ning rentnike kõrgendatud ootus uute üüripindade valiku suurenemiseks. Märkimisväärseks tuleb pidada ka avaliku sektori panust büroopindade turul, eelkõige uusehituse kontekstis.

Viimaste aastate tõmbetuuled kinnisvaramailmas on eraldanud terad sõkaldest. Koore on riisunud need kinnisvararendajad, kes on julgenud investeerida kliendisuhetesse ja tulevikku, kuna Eesti büroopinna klient on läbi kriisiaastate muutunud üha nõudlikumaks. Oodatakse paindlikku, kvaliteetset ning omaniku poolt tähelepanelikku teenust.

Muutunud turuga kohanenud büroopindade omanikud on suutnud viimase aasta jooksul kasvava nõudluse toel hinnad tänaseks kümmekond protsenti ülespoole tuua. Kummitav võlakriis ei ole läbirääkimistes veel olulist mõju avaldanud ja A-B klassi pindade piiratud pakkumise tõttu liiguvad üürihinnad ilmselt selles segmendis veel ülespoole ka 2012. aastal.

Vaevalt saab eesolev hinnatõus kiire olema, kuid piirkonniti ja hooneti skaalaasse 5-15% jääv tõus tundub pigem tõenäoline. Taoline tõus ei tohiks käia üle jõu üürnikele ning suudab katta järjest kallinenud sisseostetavate teenuste kulu büroode omanikele. Üürihinna kujunemisele avaldab oma mõju ka alternatiivkulu põhine ehk ehitushinna jätkuvast kerkimisest tingitud hinnatõus uue pinna arendamisel.

Vakantsus A-klassi büroode sektoris oli juba 2011. a. keskpaigaks üsnagi marginaalne ning ka B-klassi populaarsemate hoonete näitel on vakantsus taandunud minimaalseks. Technopolis Ülemiste näitel on keskmine vakantsus 5% suurusjärgus, mis on nö efektiivne omanikule talutav vakantsuse määr ning kus säilib olemasolevate üürnike laienemisvõimalus. Võib prognoosida, et vakantsused on ka järgneval 2012. a. pigem madalad ega muutu oluliselt.

Uute büroode turuletulek on hetkel ja jääb ka 2012. a. raskendatuks, seda eelkõige oluliselt tõusnud ehitushinna tõttu. Kallinenud ehitushind nõuab uue büroohoone puhul tänasest vähemalt 20% kõrgemat üürihinna taset, mida üürnike maksevõime aga veel vastu võtta ei suuda. Seega ei luba kõrge ehitushind madale langenud vakantsust uute büroopindade lisandumise näol oluliselt suurendada. Ka on raske näha reaalseid põhjuseid, miks ehitushind peaks tänaselt tasemelt, mis on võrreldav 2007.-2008. a. tipphindadega, oluliselt allapoole tulema.

Teine põhjus, mis kinnisvaraarendust oluliselt mõjutab, on kallinev arendustegevuse finantseerimine. Tõenäoliselt on 2012. a. intressimäär pankadevahelise usalduskriisi tõttu kerkimas ja see muudab ka arendustegevuse kallimaks.

Üks vähestest hetkel ehitamisel olevatest uutest Tallinna kaasaegsetest büroohoonetest on Technopolis Ülemistes valmiv kolmiktorn mille ehitustöödega alustati 2011. aasta lõpus ja mis valmib 2013. a. ning mille investeeringute mahuks on üle 30 miljoni euro. Tulevases kolmiktornis on kokku ca 24 000 m² kontoripinda. Mitmel arendajal on küll olemas kehtiv ehitusluba uue kaasaegse büroohoone ehitamise koheseks alustamiseks, kuid tõenäoliselt lükatakse need plaanid eri põhjustel enamiku poolt rohkem kui aasta võrra edasi.

Vaatamata madalale vakantsusele tuleb büroopindade omanikel siiski olulist vaeva näha, et pakkuda klientidele parimaid ning terviklikke teenuseid. Pakub ju kaasaegne bürookompleks lisaks modernsele väljanägemisele ja tänapäevastele tehnoloogilistele lahendustele ka erinevaid lisateenuseid. Technopolis Ülemistes oleme keskendunud soodsa ja inspireeriva ettevõtluskeskkonna loomisele.

Tänased arengud lubavad 2012. aasta bürooturult oodata mõõdukalt tõususuunda pürgivaid üürihindu, madalat vakantsust ja uute pindade lisandumise nappust. Viimast pidurdavad karmimaks muutuvad finantseerimistingimused ja kallis ehitushind.

Gert Jostov
Technopolis Ülemiste juhatuse esimees

Vabad büroopinnad Tallinnas 2005-2011

Gert Jostov: Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule

Allikas: Colliers International

Kuidas müüa kinnisvara talvel?

19.01.2012

Talv on kinnisvaraturul tavaliselt pisut keerulisem aeg. Lumine vaipkate, pori ja pimedus ei soodusta kinnisvara müümist. Järgnevad RE/MAXi soovitused kinnisvara müümiseks talvel.

Talvel krundi või maja soetanut võib kevadel, lume sulades oodata ebameeldiv üllatus. Enamik ostjaid on nendest ohtudest teadlikud ning seetõttu ootavad talvel pakutavale kinnisvarale ka mõnevõrra madalamat hinda. Samas on just praegu sobiv aeg tulla meie juurde konsultatsioonile ja teha ettevalmistusi müügi alustamiseks kevadel. Meie ettepanek on oodata müügiga kevadeni aga kui see võimalik ei ole, siis on meil mõned soovitused kinnisvara müüjatele:

  • Tooge müügikuulutuses küttekulud eraldi välja. Viimaste aastate külmad talved on paljude ostjate jaoks toonud fookusesse küttekulud. Käesolev suhteliselt soe talv annab hea võimaluse rõhutada objekti madalaid kütte- ja ülalpidamiskulusid.
  • Kinnisvara puhul on lisaks asukohale ja kvaliteedile väga oluline ka visuaalne esmamulje. Sellepärast teemegi me RE/MAX Professionalsis alati objektist profifotod ja soovitame seda kindlasti ka teile. Kui võimalik, siis tuleks lisaks talvel tehtud fotodele lisada ka suveperioodil tehtud pildid, et potentsiaalne ostja näeks, mis teda mõne kuu pärast ootamas on.
  • Tehke kodu korda, visake mitte vajalikud asjad ära või viige hoiule. Ostjad otsivad avarust ja seda eriti ajal, kui suurem osa tegevustest toimub siseruumides. Mida vähem on ruumis asju, seda avaram see tundub. Talvel tasub erilist tähelepanu pöörata esiku puhtusele, kuna see läheb väga kiiresti mustaks ja on samas esimene koht, mida ostja korteris või majas näeb.
  • Ruumid peavad olema hästi valgustatud. Talvel, pimedal ajal on see eriti oluline punkt. Kui vaja, siis vahetage pirnid võimsamate vastu ja pange kõik tuled ostjate tuleku ajaks põlema.
  • Kui te müüte maja, siis peaks kõnnitee olema kindlasti lume- ja jäävaba ning võiksite mõelda õueküünaldesse investeerimisele, see loob pimedal ajal sooja ja sümpaatse esmamulje.
  • Olge hinna määramisel realistid. Ostjad teavad, et talvel müümine on raskendatud ja nad eeldavad selle võrra ka madalamat hinda.

Leanika Klassen
RE/MAX Professionals

Kinnisvaraostjad ootavad majandusolukorra klaarumist

18.01.2012

Eesti elamispindade pakkumishinna liikumisi kajastav KV.EE indeks näitab 62 taset. Aastaga on indeks kukkunud 0,1% ning täna puuduvad märgid, miks peaks indeks kiiresti tõusma hakkama. Pigem lükkavad kinnisvaraturuosalised otsuste langetamise tulevikusuunas lootes olukorra klaarumist.

KV.EE indeksi tagasihoidliku liikumise põhjused on selged. Kinnisvarapakkumine on küll aktiivne, kuid –nõudlus ei ole aastatega korralikult jalgu alla saanud. Kinnisvaranõudluse probleemid on keeruline ja kallinev finantseerimine ning majanduse prognoosimatus. Oma vürtsi lisab siia kõrge tööpuudus.

Meediat valitsevad igapäevased teated sellest, et käes on jälle järjekordne viimane maailmamajanduse saatust otsustav päev. Taoline määramatus ei süsti inimestesse liigset kindlust. Sellises olukorras on ratsionaalne kinnisvaraotsused pigem edasi lükata ja loota olukorra klaarumisele.

Nõrk nõudlus mõjutab pakkumushindu ega lase neil tõusta. Kui korterite kui turu likviidsema sektori hinnad on mõnedes piirkondades isegi mõningal määral kerkinud, siis ühepereelamute pakkumishinnad näitavad 15-st maakonnakeskusest üheksas langust.

Seejuures ei saa liiga tõsiselt suhtuda väga madala pakkumiste arvuga Jõgeva ja Rapla pakkumishindade tõusu. Eesti kahes suurimas linnas ehk Tallinnas ja Tartus on ühepereelamute pakkumishinnad aastatagusest vastavalt 2 ja 1% kõrgemal.

Alanud 2012. aastaks võib segases olukorras prognoosida ainult stabiilseid arenguid. Turu oluliseks tõusuks põhjused puuduvad. Järgmist olulist langust ei tahaks optimistina ette näha. Seega loodaks, et KV.EE indeks lõpetaks 2012. Samal tasemel, kus see on tänagi ehk 62 punkti lähedal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Elamute müügipakkumiste arv ja selle muutus Elamute müügipakkumiste hind ja selle muutus
12/2011 12/2011 Muutus, % 12/2011 12/2011 Muutus, %
Eesti 4 488 4 956 10% 813 805 -1%
Haapsalu 68 95 40% 800 751 -6%
Jõgeva 19 19 0% 456 517 13%
Kuressaare 47 59 26% 808 761 -6%
Kärdla NA NA
Narva 18 20 11% 394 298 -24%
Paide 21 37 76% 514 358 -30%
Põlva NA NA
Pärnu 292 309 6% 795 750 -6%
Rakvere 78 84 8% 587 568 -3%
Rapla vald 28 29 4% 460 602 31%
Tallinn 1 110 1 200 8% 1 020 1 040 2%
Tartu 393 351 -11% 728 735 1%
Valga 64 64 0% 379 335 -12%
Viljandi 142 143 1% 546 495 -9%
Võru 35 29 -17% 507 467 -8%

 

KV.EE indeks

Koolitus Kinnisvara ABC toimub 06/02/2012

18.01.2012

Kinnisvarakool OÜ: Kinnisvara ABC koolitusJärgmine koolitus Kinnisvara ABC toimub juba 06/02/2012. Koolitus on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kel on plaanis kinnisvaraturul suuri tegusid teha.

  • Neljapäevane koolitus annab aimdust kinnisvaraturu toimimisest, kinnisvara hindamisest ja finantseerimisest. Neist teemadest räägib kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
  • Suur osa koolitusest on pühendatud kinnisvaravaldkonnas hädavajalikule juriidikale. Vaatame üle erinevad kinnisvaraäri puudutavad seadused ning anname käitumisjuhised erinevate olukordade jaoks. Juriidilise osa lektor on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.
  • Kolmas koolituse osa pühendub kinnisvara müügiprotsessile ja maakleri tegevusele. Selle teema käsitlemist juhib maaklerbüroo juht Andree Raid.

Lähem info Kinnisvara ABC koolituse kohta ja registreerumine Kinnisvara ABC kodulehelt.

NB! Soovitame kõikidele Kinnisvara ABC koolituse läbijatel osaleda ka elamispindade üürivaldkonnale pühendatud üürikoolitusele. Samuti soovitame soojalt müügikoolitust.

Täpsem info ja registreerumine

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee		 Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Päikesekollektorite kasutamise kogemus Suurbritannias

17.01.2012

Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.

Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.

Uuringu nimi: “Here comes the sun: a field trial of solar water heating systems”
Uuringu on tellinud The Energy Saving Trust
Tõlkis ja kohandas Kalle Virkus

Kollektorite tüübid

Põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi päikesekollaktoreid, mida saab kasutada kodus vee soojendamiseks: katmata kollektorid, plaatkollektorid ja vaakumtorukollektorid.

Uuriti kahte viimast tüüpi – 54 plaatkollektorit ja 34 vaakumtorukollektorit. Kuigi teoreetiliselt peaks vaakumtoru kollektor andma sama pinna kohta rohkem energiat soojuskandjale, siis praktikas sellist vahet täheldada polnud.

Lisaküte

Päikesekiirgusel töötava veesoojendi juurde kuulub kindlasti lisasoojuse allikas, mis tagab piisavalt kõrge tarbevee temperatuuri juhul, kui pole piisavalt päikest. Uuringus tuli ette väga mitmesuguseid kütteseadmeid, mille energiaallikaks oli gaas, kütteõli, puit, soojuspump jms.

Enamlevinud seade, mida kasutati oli kahe spiraaliga paak.

Joonis 1: Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem

Uuringust

Uuriti mitmesuguse konfiguratsiooniga seadmete komplekte üle kogu Ühendkuningriigi ja iiri Vabariigi. Haaratud olid kõik seal eksisteerivad kliimatsoonid, mille aastane päikesekiirgus oli vahemikus 900kWh/m²/aasta kuni 1200kWh/m²/aasta (Eestis on vastav suurus 977kWh/m²/aasta – www.rrb.ee/loodusenergia/skin/files/paikesekyttesysteem.pdf).

Uuring viidi läbi ajavahemikus aprillist 2010 kuni aprillini 2011.

Mõõdeti kolme suurust:

  • päikesekollektorilt vee soojendamiseks tarbitud energia
  • pumpade ja juhtimisseadmete poolt kasutatud elektrienergia
  • lisakütteseadme poolt vee soojendamiseks kulutatud energia

Ühtlasi uuriti ka tarbimise poole andmeid:

  • vooluhulk
  • kogu tarbitud soojusenergia sooja vee süsteemist
  • süsteemi sisenenud külma vee temperatuur
  • süsteemist väljastatud sooja vee temperatuur

 

Tegurid, mis mõjutavad tõhusust

Kasutatava sooja vee hulk. Mida rohkem sooja vett kasutati, seda efektiivsem oli kogu süsteem. Leibkonnad. kus oli rohkem liikmeid, kasutasid sooja vett rohek ja seega oli nende energiatõhusus suurem.

Sooja vee tarbimise ja lisakütte tarbimise ajaline suhe (tarbimisharjumused)

Sellest sõltub, kui palju üldse on võimalik päikesekollektorit kasutada. Süsteemid, mis andsid välja rohkem energiat olid sellised, kus lisakütte andmine lõppes just enne sooja vee kasutamise tippaega, enamasti päeva lõpus. Seejärel voolab akumulastioonipaagi allossa juurde palju külma vett, mida päikesekollektor saab järgmisel päeval soojendama hakata.
Mitmed süsteemid, kus lisaküte lülitus sisse pärast sooja vee ära kasutamist olid ebatõhusad, sest päikesekollektori tööle hakates oli väga vähe või ei olnud üldse akupaagis külma vett, mida soojendada.

Variant “A”
Boiler hakkab vett soojendama kell 15:30, tõstes vee temperatuuri 62°C-ni, et seda saaks kasutada õhutl ja järgmise päeva hommikul. Kuigi majapidamises ei kasutata sooja vett kuigi palju, jätab selline kord maksimaalse koguse külma vett järgmise päeva päikesele soojendamiseks. Päikesekollektor alustab vee soojendamist kell 8:00. Sel ajal oli akupaagi alumise osa temperatuur langenud 20°C-ni. Päeva jooksul tõusis see 55°C-ni.

Variant “B”
Majapidamises kasutatakse sooja vett peamiselt hommikuti. Boiler kütab vett kella 6:00 ja 8:00 vahel – sooja vee tarbimise ajal ja pärast seda. Selle tulemusel on vesi akumulatsioonipaagis päeva alguseks üles soojendatud. Kuigi päev on päikesepaisteline, mahub akupaaki suhteliselt vähe soojust ja kogu vee temperatuur tõuseb 60°C-ni juba kella 12:30-ks. Ülejäänud aja päevast pole vaatamata kõrgele päikesepaiste intensiivsusele vaatamata kollektorist kasu, sest akumulatsiooni mahtuvus on juba täis.

Selle probleemi lahendamiseks on mitu võimalust.

  •  Lisakütte boileritel taimerite kasutamine, mis tagab, et vett soojendatakse lisaks ainult siis, kui päikesekollektor on andnud oma maksimumi.
  •  Õigesti dimensioneeritud päikesega köetav vee maht – osa akumulatsioonipaagist, mida saab soojendada ainult päikeseküttega. Selliste lahendust puhul, kus sellist lahendust ei kasutata, on lisakütte ajastuse mõju süsteemi tõhususele eriti suur.

 

Soojakadu akumulatsioonipaagist

Keskmise akumulatsioonipaagi soojakadu on 500 kuni 800kWh aastas. See on küllaltki suur kogus energiat. Unustada ei tohi ka torude piisavat isoleerimist.

Sooja vee temperatuur

Parimaid tulemusi saavutasid need majapidamised, kus sooja vee temperatuuri ei hoitud liiga kõrgel ja lasti sel suures ulatuses kõikuda. Siiski tuleb meeles pidada kriitilist temperatuuri, millest allapool on oht bakterite (eriti legionella) levikuks ja teist piiri, millest kõrgemal temperatuuril on oht katlakivi tekkimiseks.

Mõnes uuritud majapidamises kasutati pumpade käitamiseks elektrit PV-paneelidelt. Enamuses siiski tarbiti võrguvoolu. Igal juhul oli keskmine pumpade ja kontrollerite tarbitav 5% kogu süsteemi energiakäibest või 55kWh aastas majapidamise kohta.

Üksikutes majapidamistes, kus elektri tarbimine ulatus kuni 180kWh aastas selgus, et tegemist on valesti reguleeritud süsteemidega, kus punpasid käitati ka siis kui päikeseenergiat parajasti saadaval ei olnud.

Kokkuvõtteks

Uuritud päikesekollektorite osa majapidamiste sooja vee tootmises oli 9% kuni 98%. Mediaansuurus oli 39%. Järeldusena toodi välja, et korralikult paigaldatud ja hästi kasutatavad süsteemid toodavad 60% majapidamise soojast veest, mis energia mõttes teeb ca 1500kWh aastas. Siit saab leida lihttasuvuse, kui arvutada selle koguse elektrienergia maksumus ja võrrelda seda süsteemi paigaldus- ja ekspluatatsioonikuludega.

84% majapidamistest olid oma päikesekollektorsüsteemidega rahul ja 54% olid väga rahul.

Lisandunud elektri tarbimine oli väike võrreldes saadud lisasoojusega

Akupaakide isoleerimisele tuleb pöörata tähelepanu – see mõjutab üldist kasu oluliselt

Väga oluline soovitud tulemuse saamisel on õiged tarbimisharjumused.

Väga tähtis on õigete tarbimismustrite õpetamine ja kasutamine.

Lõpuks veel üks tarbija “checklist”

  1. Tee kindlaks oma maja katuse kaldenurk ja kõik võimalikud takistused päikesekiirguse teel. Kindlasti ei kõlba kollektori paigaldamiseks kirde-, põhja- ja loode-suunalised katused.
  2. Mõelge läbi oma olemasoleva sooja vee süsteemi ühendamise võimalused päikesekollektoriga. Vähemagi kahtluse korral ümberehitamise juures konsulteeriga spetsialistiga.
  3. Mõelge läbi kui palju te säästate üleminekul uuele süsteemile ja kui palju maksab üleminek ise.
  4. Kontrollige, kuidas teie majapidamises sooja vett toodetakse – kui seda tehakse mitmes kohas mitme boileriga ei pruugi te päikesekollektorist ilma tõsise ümberehituseta kuigi palju kokkuhoidu saada.
  5. Arvestage, et akumulatsioonipaagi jaoks on vaja piisavat ruumi, kuhu see paigutada. Päikesekollektor ise võtab kastusel ruumi ca 2 kuni 4 ruutmeetrit.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

1 2 3 … 1,375 1,376 1,377 … 1,555 1,556 1,557