Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – täiendavad soovitused üürnikule

28.12.2011

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter” eelmises artiklis kirjutasime tagatisrahast ja maakleri pakutavast vahendusteenusest. Lisaks sai peatatud mõnedel üürniku kohustustel. Tänases artiklis anname mõned täiendavad nõuanded üürnikule.

Kontrolli üürileandjat

Kontrolli, kas üürileandja on see, kellena ta esineb? Küsi üürileandja dokumenti.

Uuri järgi, kas tal on õigus sulle pakutavat korterit üldse üürile anda. Kindel oleks üürileping sõlmida korteri omanikuga. Korteri omaniku saad teada kinnistusraamatust.

Kui tegemist on ettevõttega, siis saad pöörduda äriregistri poole ja vaadata, kas inimene kuulub ettevõtte juhatusse ehk kas tal on õigus ettevõtte nimel tehinguid teha.

Lepingud sõlmi kirjalikud

Lepingud olgu kirjalikud. Lepingute sisuline idee seisneb selles, et oleks kusagilt järele vaadata, kui peaks arusaamatusi tekkima. Suulised lepingud seda funktsiooni ei kanna. Kirjalik leping peaks kindlustunde andma mõlemale poolele. Kui üks pool kirjaliku lepingu sõlmimist välistab, siis see on ohumärk teisele poolele.

Kui nüüd kirjalik leping on sõlmitud, siis toimigu tegelik elu ka sama rada pidi. Kirjaliku lepingu olemasolule järgnev ohumärk võib olla ütlemine: „Lepingus on asjad kirjas küll nii, aga meie teeme hoopis naa…“ Leping sõlmitakse ikka selleks, et seda järgida.

Raha liiguta ülekandega

Raha liikugu ülekandega. Raha on see kurja juur, mille pärast enamus tülisid tekkib. Kui üürnik ei suuda kriitilisel momendil tõestada, et ta üürisummad kõik tasunud on, siis võib see talle kurjalt kätte maksta. Hullemal juhul võib tekkida tarvidus sõbralikult sularahas üleantud ümbrikus olnud summa topelt tasuda.

Üürilepingu regulatsioon seadustes

Üürilepingu olemust ja sellega haakuvat reguleerib võlaõigusseaduse 15. peatükk „Üürileping“. See paneb paika nii lepingupoolte õigused-kohustused, üürihinna ja kõrvalkulude temaatika, üürileandja tagatised, üürilepingu kestuse ja lõpetamise printsiibid ning üürikorteri tagastamise lepingu lõppemisel.

Viimase versiooni võlaõigusseadusest leiad aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021

Nõuanne

  • Tee kindlaks, et üürileandjal oleks ikka õigus sinuga leping sõlmida.
  • Lepingud olgu kirjalikud ja raha liikugu pangast panka.
  • Kui hakkama ei saa, siis otsi sedausest abi.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded täiendavate soovituste kohta, mida üürnik peaks arvestama.

Sellega on KV.EE nõuanderubriik “Kuidas leida üürikorter“ piduliku lõpu leidnud.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Statistika: kõrge ostujõud jääb ebakindluse tõttu kasutamata

27.12.2011

Eesti keskmine palk oli 2011. a. III kvartalis statistikaameti andmetel 809 eurot. Aastaga tõusis keskmine palk 6,6%, mis tähendab, et üle hulga aja inflatsiooniga korrigeeritud reaalpalk vähemalt statistiliselt tõusis.

Samal ajal ehk 2011. a. III kvartalis oli Eesti korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind 724 €/m2. Seega jääb keskmine tehinguhind keskmisele palgale alla.

See siiski veel ei tähenda, et korteriturg peaks oluliselt aktiveeruma.

Tänast nõudlust pidurdab tarbijahinnaindeksis mittepeegelduv hinnatõus, maailmamajanduse segadustest tulenev ebakindlus ja kõrge tööpuudus.

Need tegurid ei võimalda teoreetiliselt kõrgel tasemel olevat ostujõuvõimalust soodsalt ärakasutada.

Lähikvartalites võib tõenäoliselt siiski täheldada mõningast tehingute arvu kasvu. See on aga tingitud eelkõige 2010. a. lõpus ja/või 2011. a. alguses alustatud korterelamute valmimisest ja asjaõiguslepingute sõlmimisest.

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

15 nõuannet, kuidas säästa kolimiskuludelt

26.12.2011

Kolimine võib olla stressirohke ja kallis. Kolimist planeerides on aga võimalik võita nii aega, kui raha. Alljärgnevalt 15 võimalust, kuidas säästa kolimiskuludelt:

  1. Koosta kolimiseks plaan ja eelarve. Koosta tegevustest nimekiri, nii ei unune kolimispäeval midagi kriitilist ja ühtlasti saad kokku arvutada ligilähedase ettevõtmise maksumuse.
  2. Küsi pakkumisi mitmelt kolimisfirmalt. Kindlasti oskab usaldusväärseid ja soodsaid kolimisfirmasid soovitada ka Sinu kinnisvaramaakler.
  3. Sorteeri ja vabane asjadest, mida ei kasuta või ei vaja. Vii ebavajalik komisjonimüüki, anneta heategevuseks või viska ära. Nii ei pea maksma üleliigsete asjade kolimise eest.
  4. Ära äraviskamisega hoogu mine. Kolides leiad asju, mida väga tihti ei kasuta. Mõistlik oleks endalt küsida, kui sageli neid vajad. Kui viimasel paaril aastal pole neid kasutanud, võid kaaluda äraviskamist. Samas hiljem uute asjade ostmine on kõige kallim lahendus.
  5. Paki sarnased asjad kokku. Paki mänguasjad mänguasjade juurde ja köögitarvikud köögitarvikute juurde. See võimaldab kiiremat kolimist ja teeb lahtipakkimise lihtsamaks.
  6. Otsusta, millised asja ja kas üldse plaanid ise kolida. Maalid, ehted, toalilled ja arvutid ning asjad, mida vajad kolimise ajal, oleks mõistlik ise kolida.
  7. Kasuta kolides õige suurusega kaste. Tühjades kastides kipuvad asjad purunema. Ka liiga tihedalt pakitud asjad võivad kolides puruneda.
  8. Rasked asjad paki väikestesse kastidesse. Kasti kaal ei tohiks ületada 20 kilogrammi.
  9. Nõud ja teised kergesti purunevad asjad paki eraldi paberisse. Vajadusel osta mullikilet või teisi pakkevahendeid, sest purunenud asjade asendamine on kindlasti kallim.
  10. Sildista iga kast. Orienteerumiseks on mõistlik kleepida silt igale kasti küljele. Kui kasutad värvilisi silte ja uue kodu plaani, saad lasta asjad kolimisfirmal kohe õigetesse tubadesse paigutada. Nii ei teki ooteaegu asjade mahalaadimisel.
  11. Hoia dokumendid ja tähtsad numbrid käepärast. Hea oleks salvestada ka kolimisfirma kontakt telefoni.
  12. Varusta kolimisfirma täpse aadressi ja juhistega. Võimalusel trüki välja ka kaart. Nii ei kulu kallis aeg uue koha leidmisele.
  13. Korralda aegsasti laste hoidmine. Kolimine on stressirohke ja emotsionaalne protsess. Lapsed saavad kindlasti aidata oma asju sorteerida ja pakkida eelnevalt, kuid kui võimalik, siis tuleks nad kolimisprotsessist eemal hoida.
  14. Tee arvuti kõvakettast varukoopia.
  15. Uues kodus kontrolli koheselt üle saabunud mööbel ja kastid. Kahjustuste korral tee märkus koheselt.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Ole maksimalist!

24.12.2011

Ma usun, et enamik inimesi on maksimalistid. Nad tahavad parimat võimalikku. Nii on kindlasti ka oma maja ehitamisega. Vähemalt alguses. „Maksimaalne“ võrdsustatakse sageli rahaga. Suure raha eest saad parimat ja see mõttemall on juurdunud pea kõigis ja kõiges.

Tõsi, mida kvaliteetsem on toode või teenus, seda kallim ta on, kuid kas see on ka nii maja ehitamise juures?

Ehitamise juures määrab lõpptulemuse projekti kvaliteet ja alles seejärel ehitusmaterjalide ning ehitamise enda kvaliteet. Projekteerimise osatähtsus maksimaalselt hea maja saavutamisel minu hinnangul vähemalt 50%, kuigi rahaliselt kujuneb kvaliteetse põhiprojekti maksumuseks keskmiselt u. 10% maja maksumusest.

Projekteerimine on lai mõiste ja natuke täpsemalt, millised tööd selles lõigus on soovitav läbi teha:

  • Arhitektuurse projekti koostamine
  • Konstruktiivse projekti koostamine
  • Vee- ja kanalisatsiooni projekti koostamine
  • Kütte- ja ventilatsiooni projekti koostamine
  • Elektriprojekti koostamine
  • Nõrkvoolu (s.h. tulekahju – ja valvesüsteemi, TV ja andmeside võrke, automaatikat jne.) projekti koostamine
  • Sisekujunduse (s.h. mööbli joonised, trepi joonised, valgustusprojekt, plaatimisjoonised jne.) projekti koostamine
  • Haljastuse projekti koostamine
  • Muud võimalikud eriprojektid

Kui eeltoodud nimekirja vaadata siis hakkab aru saama, miks on projekteerimise tähtsus nii oluline. Sisuliselt võtab projekteerimise arvesse kõik pererahvaga seotud soovid ja nõuded ning selle töö käigus kujunebki majast terviknägemus. Eeltoodud projektide koostamisega on üldjuhul seotud erinevad inimesed, arvuliselt võib ühe maja projektiga seotud inimesi olla sageli rohkemgi kui 10 inimest.

Minu jaoks tähendab maksimaalselt hästi tehtud maja ennekõike väga head projekteerimistööd ja projektijärgset ehitamist. Loomulikult on tähtis ehitustööde kvaliteet ja sellele tuleb ehitusprotsessis suurt tähelepanu pöörata, kuid õnnestunud maja saab alguse vaid kvaliteetsest projektist.

Kokkuvõttes kui soovid „maksimaalset“ tulemust ehk maja milles on hea elada nii sinul kui ka su perel, tasub investeerida see 10% maja maksumusest projekteerimisse, sest see tasub kindlasti ära.

Ole maksimalist!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kesklinna kinnisvaraturg on endiselt Tallinna aktiivseim

23.12.2011

Kesklinn on vaieldamatult kõige atraktiivsem ja tehingute arvult aktiivseim piirkond Tallinnas. Siit sai alguse masu-järgne tõus ning siia rajati ka esinduslikemad uusarendusprojektid. Lõppeval aastal paistis kesklinn silma ka väga aktiivse üürituruga.

Novembris toimus Tallinna kesklinnas maa-ameti andmeil 163 korterimüüki, keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks on 1409 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehingute hulk 3 võrra ja ruutmeetri keskmine hind kukkus 10,8%.  Kui aga võrrelda novembrit möödunud aasta sama kuuga, on ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkinud 15,2%.

Kesklinna kinnisvaraelus annavad endiselt tooni investeerimissooviga ostjad, kes ei usalda  finantsinstrumente ja eelistavad riskide maandamiseks paigutada vähemalt osa oma kapitalist kinnisvarasse. Kesklinna korteriturg on nende jaoks eelistatuim valik, sest lisaks kapitali säilimisele annab kasu ka piisav üüritootlus. Seetõttu ostetakse kortereid ka koos kehtivate üürilepingutega.

Investeeringuks on eelistatuimad kahe-, harvem ka kolmetoalised korterid, mis võiksid olla juba sisustatud. Loomulikult võiksid need paikneda väga heas asukohas ning korteri juurde peaks kuuluma autokoht.

Kortereid ostetakse kesklinna ka elamistingimuste parandamiseks või seoses pere juurdekasvuga. Sellistel puhkudel on eelistatuimad valdavalt 3-4-toalised korterid, mis asuvad natuke rahulikumas, rohelisemas keskkonnas. Lisaks kvaliteedile on oluline ka koolide ja ühistranspordi lähedus. Eelistatuimateks piirkondadeks on Kadriorg, Kassisaba ja Uus Maailm.

Välismaiseid ostjaid on hinnanguliselt neljandik või pisut enam. Kuigi mõned neist on siin sooviga Eestisse elama asuda, ostab suurem osa välismaalasi kortereid siiski teiseks koduks või ka lihtsalt raha paigutamiseks. Enim on soomlasi, kuid palju on ka emigreerunud eestlasi, kes soovivad siin veeta suve või käia aeg-ajalt kodustel külas. Nendele klientide eelistuseks on tihti Vanalinn. Investeerimise eesmärgil omandatakse ka mitu korterit korraga.

Kesklinna korterituru suurimaks probleemiks on pakkumisel olevate kvaliteetsete ja heas asukohas ning mõistliku hinnaga elamispindade vähesus, kuna mitmed müüjad loobuvad praegu oma vara müügist, sest nad ei tea, mis saab eurost, kartes kaotada oma vabanenud raha.

Mida toob tulevik? Kuigi seda, kuidas globaalne ja sellega seotud kohalik majandus areneda võiks, on praegu raske ennustada, on selge, et kesklinna kinnisvaraturg on teiste piirkondadega võrreldes vähem haavatav. Seda eelkõige unikaalse kinnisvara ja atraktiivsemate investeerimisvõimaluste tõttu.

Võib eeldada, et järgmisel aastal hoiavad turgu elavana mitmed valmivad ja alustatavad kinnisvaraarendusprojektid, samuti ka renoveeritavad vanemad väärikad hooned, sest nõudlust sellise kinnisvara järele praegu on.

Aktiivseks jääb ka üüriturg, sest Tallinn on endiselt atraktiivne nii välistundengeile kui ka -ettevõtete Eesti esindustele, rääkimata kohalikest elanikest, kes töö või õppimise tõttu kesklinnas korterit üürida soovivad.

Uuve Mast, Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna osakonna nooremmaakler

10 kinnisvaratehinguga seotud väljaminekut, kui kasutad ostmiseks eluasemelaenu

22.12.2011

Ostjana pead arvestama, et lisaks ostuhinnale tuleb tasuda veel mitmeid tasusi ning lõive, mis on otseselt või kaudselt seotud kinnisvaratehinguga. Samas teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest.

Kinnisvara ostmisel eluasemelaenuga pead arvestama alljärgnevate väljaminekutega:

  1. esimene sissemaks,
  2. laenulepingu tasu,
  3. käendustasu*,
  4. ehitusekspertiisi tasu**,
  5. vara hindamise tasu,
  6. kodukindlustusmakse,
  7. elukindlustusmakse*,
  8. laenukindlustusmakse*,
  9. notari tasu,
  10. riigilõiv.

* Sõltub tehingu iseloomust ** Soovituslik

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Büroopindade turul valitseb kvaliteetsete vabade pindade puudus

21.12.2011

ColliersColliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et lisaks A klassile on ka B1 klassi büroohoonetes viimase aasta jooksul vabade pindade osakaal oluliselt vähenenud. Suuremate ja moodsamate büroopindade leidmine on aina raskemaks muutunud ja sellest tulenevalt on tõusnud ka rendihind.

Kui aasta tagasi oli madalaim rendihind 6,5 eurot ruutmeetri kohta kuus, siis praegu on madalaim hind tõusnud 8-9 euroni ruutmeetri kohta kuus. Eriti suur nõudlus on aga A-klassi büroohoonete pindadele, kus hetkel on vakantsete pindade saadavus minimaalne. Pindade vähesuse ja tõusnud üürihinna tõttu prognoosib Colliers, et 2013. aastal lisandub südalinna piirkonda vähemalt 10 000 ruutmeetri mahus uusi büroopindasid.

Kaubanduspindade turul jätkub laienemistrend, eriti väljaspool Tallinna. „Praegusel hetkel planeerivad laienemist Astri Keskus Narvas ja Lõunakeskus Tartus, mis oma eelmise juurdeehituse alles paar aastat tagasi avas. Kaubanduskeskuste laienemine näitab, et jaekaubandusturg terves Eestis on jätkuvalt peamiselt kaubanduskeskustele orienteeritud. Mitmekesisuse huvides tuleks uutele pindadele leida rohkem erinevatest valdkondadest rentnikke, praegusel hetkel kipub pakutav valik olema liiga üksluine,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Tööstussektor on endiselt väga aktiivne. Kuna sobiva kinnisvara leidmise protsess on aeganõudev ja keeruline, siis toimub üürilepingute sõlmimine või tehingute tegemine mõningase viivitusega. Colliersi poolt eelnevalt tehtud prognoosi kohaselt on praegu tööstussektori turul ruumi kvaliteetsete pindade spekulatiivseks arendamiseks.

„Colliersi poolt antud varasem hinnang, et investeeringute kogumaht moodustab 2011. aastal 200 miljonit eurot, paistab paika pidavat ning käesolevat aastat võib seega kinnisvarainvesteeringute mahu seisukohast nimetada üheks lähiajaloo parimaks. Tõenäoliselt jääb investeerimisturg aktiivseks ka järgmisel aastal, kuna turule ilmuvad uued investeerimisobjektid. Samas aga sunnib kvaliteetsete kinnisvaraobjektide vähesus investoreid ka väljaspool Tallinna ringi vaatama,“ sõnas Tinno.

Tallinna äripindade müügipakkumiste arv väheneb

21.12.2011

Tallinna äripindade müügipakkumine on portaali KV.EE andmetel aastaga kukkunud 15% võrra. Novembris 2011. a. oli portaalis KV.EE pakkumisel 1043 äripinda keskmise ruutmeetrihinnaga 684 €/m².

Suurima osa äripindade müügipakkumiste arvu kukkumisest on andnud Tallnna Kesklinn. Kui aasta tagasi pakuti Tallinna kesklinnas müüa 504 äripinda, siis 2011. a. novembris ainult 425. Seejuures on kesklinna äripindade müügipakkumiste hind aastaga tõusnud 14%. Viimast olukorras, kus Tallinna äripindade müügipakkumiste hind on langenud 4%.

Äripindade müügipakkumisi on oluliselt vähenenud ka Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Pakkumisi on juurde tulnud Haaberstis, Mustamäel ja Nõmmel, kuid viimased kolm linnaosa on äripindade turul stabiilselt väheaktiivsed ja tagasihoidliku mõjuga.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
11/2010 11/2011 Muutus, % 11/2010 11/2011 Muutus, %
Haabersti 37 38 3% 296 360 22%
Kesklinn 504 425 -16% 885 1 007 14%
Kristiine 80 57 -29% 411 419 2%
Lasnamäe 212 154 -27% 369 262 -29%
Mustamäe 68 73 7% 397 279 -30%
Nõmme 73 81 11% 468 327 -30%
Pirita 17 NA 1 034 1 074 4%
Põhja-Tallinn 125 96 -23% 652 570 -13%
Vanalinn 47 32 -32% 2 676 2 520 -6%
Tallinn 1 230 1 043 -15% 715 684 -4%
Tartu 84 87 4% 611 636 4%
Pärnu 104 104 0% 764 615 -20%
Narva 46 29 -37% 430 385 -10%

Äripindade müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE: Tallinn-Tartu-Pärnu-Narva

Предложение о сдаче внаем коммерческих площадей по Таллинну падает

21.12.2011

Согласно данным портала недвижимости KV.EE, количество предложений о сдаче в наем  коммерческих площадей снизилось по Таллинну на 15%. В ноябре 2011 года на портале недвижимости KV.EE предлагалось внаем 1043 соответствующего объекта по средней цене 684 евро за кв. метр.

Наибольшее падение проделала цена сдаваемых в аренду коммерческих площадей в районе Таллинна — Кесклинн. Если год назад в центре Таллинна предлагалось в аренду 504 объекта, то в ноябре 2011 — всего лишь 425. Цена квадратного метра площадей, предлагаемых в аренду в Кесклинн, за год увеличилась на 14%, тогда как по Таллинну в целом они уменьшились на 4%.

Значительно уменьшилось число заявок на сдачу в аренду коммерческих площадей также в Ласнамяэ и Пыхья-Таллинне. Предложение в этом секторе рынка недвижимости увеличилось в Хааберсти, Мустамяэ и Нымме,  но эти районы Таллинна недостаточно активны в этой сфере и их влияние на данном рынке невелико.

Подробнее о том, что происходит на рынке недвижимости, читайте на портале недвижимости KV.EE.

Число предложений на сдачу в наем коммерческих площажей и его динамика, шт. Цены на сдаваемые в наем коммерческие площадии и их динамика, €/m²
11/2010 11/2011 Изменение, % 11/2010 11/2011 Изменение, %
Хааберсти 37 38 3% 296 360 22%
Кесклинн 504 425 -16% 885 1 007 14%
Кристийне 80 57 -29% 411 419 2%
Ласнамяэ 212 154 -27% 369 262 -29%
Мустамяэ 68 73 7% 397 279 -30%
Нымме 73 81 11% 468 327 -30%
Пирита 17 NA 1 034 1 074 4%
Пыхья-Таллинн 125 96 -23% 652 570 -13%
Ваналинн 47 32 -32% 2 676 2 520 -6%
Таллинн 1 230 1 043 -15% 715 684 -4%
Тарту 84 87 4% 611 636 4%
Пярну 104 104 0% 764 615 -20%
Нарва 46 29 -37% 430 385 -10%

 

 

Metro Capital Management rajab Riiga uue Prisma

20.12.2011

Metro Capital ManagementMetro Capital Management alustas Riias uue Prisma hüpermarketi ehitamist, mis peaks valmima järgmise aasta sügisel. Ehitatav Prisma hüpermarket asub Riia kesklinnas Skanstese tänava vahetus läheduses.

„See piirkond on kiiresti muutumas Riia uueks city’ks, kuna seal asuvad mitmed olulised vabaajaveetmise ja spordirajatised, lisaks uued büroohooned ning kortermajad,“ ütles Metro Capital Management Läti juhataja Aleksejs Čiževskis. „Prisma hüpermarket saab asuma uue city ja Riia ajaloolise keskuse kohtumispaigas.“

Metro Capital Management arendab Prisma hüpermarketit enda tütarettevõttele Irbis A SIA kuuluval krundil. Paralleelselt omandas Leedust juhitav, kinnisvarale keskenduv investeerimisfond Lords LB Capital Partners 50% Irbis A SIA-st, teatas ettevõte. Mõlemad pooled kannavad poole arendustööde omafinantseeringust.

Uues Prismas saab olema 8000 ruutmeetrit kaubanduspinda, lisaks ehitatakse 9000-ruutmeetrine parkimismaja. Esialgsed ehitustööd algasid oktoobris ja ehituse peatöövõtja on Kartas Buve SIA. Koguinvesteering projekti on ligi 6,5 miljonit eurot, ütles Čiževskis.

Statistika: kinnisvaraturu klaarumine võtab aega

20.12.2011

Eesti korteripakkumine on portaali KV.EE andmetel juba alates käesoleva aasta algusest püsinud üsna stabiilselt 18 000-19 000 pakkumise suurusjärgus. Samuti ei ole muutunud korteripakkumiste keskmine hind. Eesti keskmine korteripakkumine on olnud ruutmeetrihinnaga 975-994 €/m2.

Toodud kaks näitajat ütlevad, et tervikuna on 2011. a. Eesti korteriturg arenenud stabiilselt ilma suuremate hüpete ja kukkumisteta.

Vaatamata väga horisontaalsetele Eesti keskmistele näitajatele on siiski Tallinna-Tartu pakkumiste arv ja hinnad selgelt tõusmas ning muudes maakondades ja maakonnakeskustes sama selgelt langemas.

Seega on täna vara veel rääkida kogu Eesti elamispindade turu stabiilsest arengust ja võimalikust tõusust.

Arvestades täna majanduses toimuvat ja lähituleviku osas kuuldaolevaid prognoose laenude kallinemisest võib arvata, et kogu Eesti elukondliku kinnisvara pildi klaarumine võtab veel vähemalt aasta-kaks aega.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste (parem telg) ja müügipakkumiste ning tehingute (vasak telg) hinnavõrdlus: Eesti

KV.EE üüripakkumiste (parem telg) ja müügipakkumiste ning tehingute (vasak telg) hinnavõrdlus: Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Дорожающие кредиты тормозят рынок жилья

19.12.2011

Индекс KV.EE, отражающий цены предложений на жилищном рынке Эстонии, продолжает движение в очень узком диапазоне. Согласно сегодняшним данным, значение индекса составляет 62,2 пункта. Это на 0,8% выше, чем год назад.

Сегодня динамику цен предложений о продаже жилья во многом определяет мировой экономический кризис. Для желающих приобрести дом, этот кризис проявляется, конкретно, в удорожании кредитов.

Сегодня ставки интрессов выше, чем они были, к примеру, летом этого года. И похоже, что рост кредитных ставок и маргиналов  будет расти.

Данный тренд делает покупку жилья дороже и сложнее, что отрицательно влияет на спрос жилья. Снижение спроса на жилье не позволяет его продавцам, в свою очередь, поднимать цены.

На изменения в спросе жилья очень чутко ответил рынок однокомнатных квартир, где цены выше средних. Неопределенность экономической ситуации и удорожание кредитов держит уровень цен на односемейные дома там же, где они были год назад или даже несколько ниже.

Подробнее о том, что происходит на рынке недвижимости, читайте на портале недвижимости KV.EE.

Число предложений о продаже частных домов и его динамика Цена предложений о продаже частных домов и ее динамика
Уезд 12/2010 12/2011 Изменение, % 12/2010 12/2011 Изменение, %
Эстония 5 010 5 183 3% 800 800 0%
Харьюмаа 2 818 2 981 6% 931 941 1%
Хийумаа NA 693 NA
Ида-Вирумаа 91 69 -24% 545 530 -3%
Йыгевамаа 49 62 27% 352 352 0%
Ярвамаа 38 68 79% 466 387 -17%
Ляэнемаа 78 97 24% 801 760 -5%
Ляэне-Вирумаа 109 137 26% 599 570 -5%
Пылвамаа 14 NA 320 NA
Пярнумаа 589 548 -7% 668 660 -1%
Рапламаа 149 144 -3% 627 539 -14%
Сааремаа 43 58 35% 782 745 -5%
Тартумаа 735 702 -4% 686 679 -1%
Валгамаа 104 117 13% 433 426 -2%
Вильяндимаа 154 167 8% 509 475 -7%
Вырумаа 39 33 -15% 521 440 -16%

KV.EE indeks

Kallinevad laenud pärsivad elamispindade turgu

19.12.2011

Elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks liigub jätkuvalt kitsas vahemikus. Tänase seisuga näitab indeks 62,2 punkti taset. See on 0,8% aastatagusest kõrgemal.

Tänast elamispindade pakkumishinna muutust mõjutab paljus maailma majanduskriis. Eesti kodusotsjatele realiseerub majanduskriis väga selgelt laenamise kallinemise läbi.

Täna on laenumarginaalid märksa kõrgemal, kui need olid näiteks käesoleva aasta suvel. Intressimäärade ja just intressimarginaalide tõus tõotab vägisi jätkuda.

Ülespoole rühkiv intressimäär muudab kodu soetamise järjest kallimaks ja keerulisemaks ning see vähendab nõudlust. Vähenev nõudlus ei luba elamispindade müüjatel hindu tõsta.

Eriti tundlik nõudluse muutumisele on ühepereelamute turg, kus käibed on keskmisest kõrgemad panused. Ebakindlus ja kindlasti ka kallinev laenamine on ühepereelamute hinnatasemed hoidnud samal tasemel, kus need olid aasta tagasi või isegi allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond 12/2010 12/2011 Muutus, % 12/2010 12/2011 Muutus, %
Eesti 5 010 5 183 3% 800 800 0%
Harjumaa 2 818 2 981 6% 931 941 1%
Hiiumaa NA 693 NA
Ida-Virumaa 91 69 -24% 545 530 -3%
Jõgevamaa 49 62 27% 352 352 0%
Järvamaa 38 68 79% 466 387 -17%
Läänemaa 78 97 24% 801 760 -5%
Lääne-Virumaa 109 137 26% 599 570 -5%
Põlvamaa 14 NA 320 NA
Pärnumaa 589 548 -7% 668 660 -1%
Raplamaa 149 144 -3% 627 539 -14%
Saaremaa 43 58 35% 782 745 -5%
Tartumaa 735 702 -4% 686 679 -1%
Valgamaa 104 117 13% 433 426 -2%
Viljandimaa 154 167 8% 509 475 -7%
Võrumaa 39 33 -15% 521 440 -16%

Kinnisvarakool alustab müügikoolitustega

19.12.2011

Kinnisvara müügikoolitus maakleritele ja eraisikuteleKinnisvarakool OÜ koolitustepaketti lisandub nüüdsest juba tegutsevatele ja algajatele maakleritele suunatud kinnisvara müügikoolitus.

Kinnisvara müügikoolitus on suunatud eelkõige inimestele, kes tegutsevad kinnisvara müügivaldkonnas igapäevaselt või soovivad alustada maaklerikarjääriga.

Samuti on müügikoolitus suunatud eraisikutele, kes soovivad müüa või üürile anda neile kuuluvat kinnisvara ja soovivad eelnevat koolitust, kuidas sellises ohtlikus olukorras käituda.

Kinnisvara müügikoolitust koosneb kahest moodulist. Esimene moodul võtab läbi klienditeeninduse, sh kliendikesksuse põhimõtted. Teine koolituse moodul on suunatud praktilistele nõuannetele, kuidas kinnisvara müüa.

Kinnisvarakool OÜ on Raid & Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mille missioon on suunatud professionaalsuse tõstmisele kinnisvaraturul. Kinnisvarakooli koolitustepaketti kuuluvad koolitused Kinnisvara ABC, Kinnisvara ABC üürikoolitus ja Kinnisvara müügikoolitus.

Täpsem info ja registreerumine

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Tunda on kerget ootusärevust tuleviku suhtes

14.12.2011

Uus Maa kinnisvaraturu ülevaade november 2011Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi on koostanud kinnisvaraturu ülevaate. Ülevaates on ka Nordea panga kommentaar. Allpool on välja toodud märksõnad linnade kohta ning Eesti ja Tallinna turuülevaate.

November oli Eesti kinnisvaraturul aktiivne, kuid samas oli tunda kerget ootusärevust tuleviku suhtes.

  • November oli Tallinnas käesoleva aasta aktiivseim kuu. Rekordi tegid nii tehingute hulk kui ka korterite ruutmeetri hind.
  • Tartus müüdi novembris tavapärasest enam suuri kortereid.
  • Narvas ja Ida-Virumaal otsitakse häid kortereid ning takistuseks pole ka keskmisest kõrgem hind.
  • Novembris otsiti Pärnus enim odavaid kortereid investeeringuks.
  • Viljandi kinnisvaraturg oli vaikne, tehakse vaid vajaduspõhiseid oste.
  • Rakveres on üha levinumaks muutunud kinnisvara vahetustehingud.
  • Kuressaares müüdi novembris keskmisest kallimaid kortereid.
  • Võrus on populaarseimad kuni 90 eurot maksvad üürikorterid.
  • Haapsalu korterite pakkumishinnad näitavad langustrendi, sest püsikulude kasv sunnib hinnas enam järele andma.

November oli kinnisvaraturul aktiivne, kuid samas oli tunda kerget ootusärevust tuleviku suhtes

Eesti kinnisvaraturg oli novembris aasta viimasele kvartalile kohaselt aktiivsem kui aasta esimesed kaks kvartalit. Samas on täheldada ootusärevust ja seda eelkõige euro saatuse ning majandusarengute kontekstis.

Novembris teostati maa-ameti andmetel üle Eesti 3067 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on paarikümne tehingu võrra oktoobrist vähem. Samas on see 2,7% enam kui mullu samal ajal. Võrreldes möödunud aastaga, on käesoleva aasta kinnisvaraturg aktiivsem – kui mullu kerkis ostu-müügitehingute hulk üle 3000 vaid aprillis ja detsembris, siis tänavu on see tase ületatud juba augustist alates.

Kinnisvara müüdi kokku 169 miljoni euro eest, mis on oktoobrist pea 50 miljoni euro võrra enam. Käesoleva aasta lõikes on see teine tulemus märtsikuu järel, mil kinnisvara vahetas omanikku 209,6 miljoni euro väärtuses.

Korterite keskmised ruutmeetrihinnad kerkisid kuu jooksul vaadeldavatest linnadest enamikes, kuid langesid Tartus, Rakveres ja Viljandis.

Tallinna kinnisvaraturg

November oli Tallinna kinnisvaraturul käesoleva aasta aktiivseim kuu. Kokku toimus 908 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist saja võrra enam. Ka mullu oli november keskmisest aktiivsem – siis toimus 899 tehingut, mis oli möödunud aasta teine tulemus.

Kinnisvara müüdi kokku 76,5 miljoni euro eest, mida on oktoobrist 17 miljoni euro võrra enam. Käesoleva aasta lõikes on tegu siiani neljanda tulemusega.

Tallinna korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis novembris käesoleva aasta kõrgeimale tasemele ehk 997 eurole. Oktoobriga võrreldes oli tõus 7,2% ja mulluse novembriga võrreldes 17,7%. Kortereid müüdi 557, mis on samuti käesoleva aasta parim tulemus.

Tallinnas ja Harjumaal müüdi 101 eramut ja suvilat, mis on 6 võrra oktoobrist enam. Elamumaa krunte müüdi 64, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus ning oktoobrist 15 võrra enam.

Tabel 1. Oktoobriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa EUR/m2 Muutus*
Haabersti 816 -3,9%
Kesklinn 1409 -10,7%
Kristiine 1012 +6,8%
Lasnamäe 780 +2,8%
Mustamäe 793 -4,7%
Nõmme 926 +17,4%
Pirita 1300 +2,8%
Põhja-Tallinn 899 +6,9%
Kadriorg 1505 -11%
Kalamaja 1222 -8,6%

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna korteriturul annavad tooni uusarendused ja investorid

Ostetakse keskmisest kallimaid ja paremaid kortereid, mis on oma mõju avaldanud nii pealinna keskmisele ruutmeetrihinnale kui ka kvaliteetsete korterite müügipakkumiste vähenemisele. Ebakindlus majanduses hoiab endiselt üleval huvi oma vaba raha kinnisvarasse investeerida ning inimestel, kel on käsutada suuremad rahalised vahendid, on kohati tekkinud probleeme soovidele vastava hea korteri leidmisel.

Äärelinna järelturu korterite osas on aga enam märgata ka ebakindlust tehingu sõlmimisel. Kuigi ka siin soovitakse vaba raha investeerida, ollakse tehingu sõlmimisel ettevaatlikud ning aeg-ajalt lükatakse ost edasi.

Samuti võetakse kortereid müügist ära, sest usutakse, et kevadel saab neid parema hinnaga müüa. Teisalt on hakatud ka kahtlema vaba raha pangas hoidmise mõttekuses ning müügis olev korter jäetakse esialgu veel endale.

Kesklinnas on märgata enam välismaalaste saabumist, kes ostavad kortereid eesmärgiga jääda Tallinnasse pikemaks ajaks elama ja osa oma ettevõtmistest ka siia üle kolida. Eelkõige põhjendatakse valikut odavamate elamiskulude ning lihtsama maksusüsteemi ja ettevõtluskeskkonnaga.

Kui pärast suvelõpu üüribuumi kirjutasime turuülevaadetes järk-järgulisest üürituru rahunemisest, siis novembri teises pooles maabus turg lõpuks tavapärasesse elutemposse ning hinnarallist ja korterite rabamisest pole aasta lõpuni ilmselt põhjust rääkida.

Küll aga on märgata, et enam antakse üürile kortereid, mille müük ei edene ning mille omanikud soovivad talviste suurte kommunaalarvete maksmisest pääseda. Sellised korterid antakse üürile tavapärasest soodsama hinnaga, sest üüriline on teadlik, et korter on ka müügis.

Maade ja majade turg on stabiilne ning olulisi muutusi võrreldes möödunud kuudega pole toimunud. Küll aga võib märkida, et käesoleva aasta soe sügis on pikendanud maamüügi hooaega, sest seda pidurdav lumevaip pole veel maas.

1 2 3 … 1,379 1,380 1,381 … 1,556 1,557 1,558