Eesti, Läti ja Leedu perede valmisolek kodulaenu võtta erineb märgatavalt

Eraisikute laenunõudlus Balti riikides näitab taastumise märke, kuid laenuportfellide arengud on olnud riigiti üsna erinevad, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook).

2012. aastal vähenes eluasemelaenude jääk Eestis 0,6% ja Leedus 1% võrra. Eestis ja Leedus võib eeldada, et alates 2013. aasta lõpust pöördub laenuportfelli senine kahanemine kasvuks. Lätis väheneb eluasemelaenude portfell endiselt väga kiires tempos (11% aastas), mis näitab, et seal ei ole eluasemelaenuportfelli põhi veel kätte jõudnudki.

Uusi kodulaene antakse Eestis mahus, mis on lähedane 2003. aasta ja Leedus 2004. aasta uute laenude tasemele. Nii Eestis kui Leedus kasvab perede valmisolek eluaset laenu abil soetada, kuid laenuaktiivsus jääb aastate 2005–2007 mahtudest veel väga kaugele.

Võrreldes kodulaenuga suhtuvad Balti pered oluliselt konservatiivsemalt tarbimis- ja muude laenude võtmisesse. Statistika näitab, et Leedu elanike tarbimislaenud vähenevad stabiilselt 5% võrra aastas, Eesti elanike tarbimis- ja muude laenude jääk vähenes 2012. aasta esimese kuue kuu jooksul aastataguse perioodiga võrreldes 7% võrra ning eelmise aasta teises pooles veelgi rohkem. Seepärast tundub tarbimislaenude nõudluse kasv hetkel ebatõenäoline.

„Kõigis kolmes riigis on olemas selge vajadus elamistingimuste parendamise järele, kuid laenamist piiravad perede üsna konservatiivsed ootused sissetulekute püsimisele või suurenemisele ning negatiivsed kogemused laenukohustustega majanduslanguse ajast. Juhul kui Euroopa võlakriisist tulenev ebakindlus eestlaste laenuisu edaspidi oluliselt ei nõrgenda, siis kasvab laenunõudlus Eestis 2013. aastal üsna märgatavalt. Leedus jääb laenuturu elavnemine mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Kriisi tagajärjel on paljude perede laenuvõime nõrgem kui kümnekonna aasta eest ning see mõjutab eriti tarbimislaenude taotlemist. Ühelt poolt on väikelaenude tingimused mõnevõrra rangemad, teisalt on rohkem neid potentsiaalseid laenuvõtjaid, kes ei pea õigeks tarbimiskulutusi laenu abil finantseerida. Varasemast oluliselt rohkem ollakse kursis intressimäärade ja laenamisega seotud kulude suurusega,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsiga on võimalik tutvuda siin:www.seb.ee/BHO_aprill_2013

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC