Balti pankade laenuportfellis domineerivad sarnaselt Põhjamaadega kodulaenud, kuid perede laenukoormus on SKT-ga võrreldes palju väiksem, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook).
Balti riikidest kõrgeim eralaenude suhe SKT-sse – 44 protsenti – on Eestis. Lätis on see näitaja 37 ja Leedus 25 protsenti. Baltimaade eralaenude suhe SKT-sse on võrreldav Euroopa Liidu uute liikmesriikide tasemega (näiteks Poolas on vastav näitaja 35 ja Ungaris 30 protsenti), kuid madalam kui põhjapoolsetes Euroopa Liidu riikides – Rootsis on laenude tase 76, Saksamaal 76 ja Ühendkuningriigis isegi 99 protsenti SKT-st.
“Madal intressimäär soodustab kindlasti eluasemelaenuturu elavnemist, kuigi laenunõudlus jääb madalamaks kui kiire majanduskasvu aastatel. Pered on mures oma finantskohustustega toimetuleku pärast tulevikus, sest kardetakse nii sissetuleku vähenemist kui ka igapäevakulude, eriti kommunaalkulude kasvu, ” märkis SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Kuni 2007. aastani oli Eesti ja Läti laenukasv Euroopa üks kõrgemaid, kuid majanduslanguse ajal on laenuportfell järjest vähenenud. Teise kvartali lõpus oli Eesti ja Leedu eluasemelaenude maht aasta baasil vähenenud vastavalt 1,5 ja 1,6 protsenti, Lätis isegi 11,2 protsenti. Tarbimislaenude portfelli vähenemistempo Eestis ja Leedus on alates 2012. aasta algusest aeglustunud. Hetkel on Eesti perede laenukoormus samal tasemel detsembriga 2007, Lätis võrdne märtsiga 2007 ning Leedus veebruariga 2009.
Kodu- ja tarbimislaenude proportsioon on Balti riikides sarnane Põhjamaadega, kus kolmveerandi laenuportfellist moodustavad eluasemelaenud. Kuna buumijärgselt on pered pankadest järjest vähem tarbimislaene võtnud, on Eestis eluasemelaenude osakaal kasvanud koguni 84, Lätis 81 ja Leedus 79 protsendini kogu portfellist. Lõunapoolsetes Euroopa Liidu liikmesmaades moodustavad tarbimislaenud umbes 30 protsenti ning teistes uutes liikmesriikides tervelt 40 protsenti eraisikute laenukohustustest.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
