Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Toompark: OEG tegi julge sammu

18.07.2013 Tõnu Toompark

Olympic Entertainment Group (OEG) on näidanud läbi ajaloo, et tegemist on tugevalt juhitud ettevõttega ning uue luksushotelli rajamine on julge samm, ütles kinnisvaraanalüütik ja OEG aktsionär Tõnu Toompark.

„Hotellindus on kinnisvaraturul oluline valdkond ja kui seal on põhinumber majutatute hulk, siis see on jõudumööda kasvanud,“ märkis Toompark.

Ta lisas, et viimased kümme-viisteist aastat on hotellispetsialistid küll rääkinud, et ükski hotell enam turule ei mahu. „Hilton on igal juhul väärikas nimi,“ märkis ta.

OEG ja Merko aktsionärina on Toompargil hea meel, et selline julge samm on astutud. „Vaevalt üks ehitusleping Merko poole pealt kogu turgu väristada suudab, aga see on tore, kui turistide võimalused avarduvad,“ sõnas Toompark.

Rääkides sellest, et OEG uus esinduskasiino hakkab paiknema 1600 ruutmeetril hotellikompleksi esimesel korrusel, märkis Toompark, et ilmselt hotellikülastajal ei ole esmahuvi kasiino külastamine. „Kui see võimalus on külje all olemas, siis hotellikülastajad ka sinna ära eksivad,“ ütles Toompark.

Reval Park Hotel & Casinos on OEGl olnud esinduslik kasiino pikki aastaid ning see asukoht sissetöötatud, lisas ta. „OEG on näidanud läbi ajaloo, et tegemist on tugevalt juhitud ettevõttega,“ sõnas Toompark. „Usun, et need asjad on läbimõeldud ning see, et hotellis on kasiinovõimalus, ei ole jalgratta leiutamine ja suurte riskide võtmine.“

Olympic Entertainment Group (OEG) teatas, et rajab Tallinna senise Reval Park Hotel & Casino asemele uue luksushotelli, mida hakkab opereerima Hilton Worldwide oma Hilton Hotels & Resorts kaubamärgi alt. Uue, ligikaudu 36 miljonit eurot maksva hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti.

Alyona Stadnik

Äripäev: http://ap3.ee/article/2013-07-18/toompark_oeg_tegi_julge_sammu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Elamispindade hinnatõusu veavad korterid

17.07.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks näitab endiselt väga vaikset, kuid siiski stabiilset kasvu. Juuni kuus näitas indeks 62,3 punkti taset, mis on aastatagusest napilt 2,6% kõrgemal.

Hinnatõusu on vedanud korterite hinnad, mis on jõudsalt kasvanud. Eesti korteripakkumiste keskmine hind on aastaga kasvanud tasemele 1057 €/m², mis aastaseks hinnatõusuks teeb 5%. Tallinna ja Harjumaa korteripakkumiste ruutmeetrihind jõudis portaali KV.EE andmetel samal ajal 1371 euroni ehk 12%.

Seevastu majade pakkumishinnad portaalis KV.EE näitavad napimat tõusu. Eesti keskmine majade pakkumishind oli juuni kuus 805 €/m² ehk aastatagusest 798 euro tasemest 1% kõrgemal. Harjumaa majade pakkumishind jäi aga aastatagusega samale 963 €/m² tasemele kasvu või kahanemist näitamata.

Korteriturul tehakse tehinguid väga aktiivselt ja korteripakkumiste arv on oluliselt vähenenud. Tänavu juunis pakuti portaalis KV.EE müügiks 15 648 korterit mulluse 17 519 müügipakkumise vastu. See teeb pakkumiste arvu vähenemiseks 11%.

Kindlasti on korterite müügipakkumiste vähenemine madala eluasemelaenude intressimäära toel olnud üks tegur, mis on aidanud nii korterite pakkumishindadel, kui tehinguhindadel jõudsalt kasvada.

Majade pakkumiste arv seevastu on kasvanud. Kui 2012. aasta juunis pakuti portaalis KV.EE müügiks 5654 maja, siis tänavu on vastav näitaja 8% kõrgemal ehk 6094. Kasvanud konkurents majade turul on olnud tegur, mis ei ole lubanud hindadel korteritega samas tempos kerkida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
	06/2012	06/2013	Muutus, %	06/2012	06/2013	Muutus, %
Eesti	17 519	15 648	-11%	1 004	1 057	5%

Harjumaa	10 193	8 287	-19%	1 220	1 371	12%
Hiiumaa	19	20	5%	504	474	-6%
Ida-Virumaa	1 054	1 351	28%	318	343	8%
Jõgevamaa	191	171	-10%	254	245	-4%
Järvamaa	134	159	19%	324	303	-6%
Läänemaa	332	299	-10%	650	571	-12%
Lääne-Virumaa	416	481	16%	372	373	0%
Põlvamaa	98	109	11%	377	380	1%
Pärnumaa	1 758	1 661	-6%	916	979	7%
Raplamaa	184	235	28%	377	382	1%
Saaremaa	138	226	64%	810	869	7%
Tartumaa	2 175	1 754	-19%	987	1 118	13%
Valgamaa	212	312	47%	287	202	-30%
Viljandimaa	411	387	-6%	538	529	-2%
Võrumaa	204	196	-4%	444	409	-8%

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

RKAS otsib Keila politseijaoskonna projekteerijat ja ehitajat

16.07.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Keila politseijaoskonna projekteerimis-ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 12. augustini. Ehitustegevusega alustatakse 2013. aasta sügisel ning kaasaegne politseijaoskond antakse korrakaitsjatele üle 2014. aasta suvel.

Tulevase politseijaoskonna tarvis rekonstrueeritakse täielikult Keila linnas Keskväljak 8a kinnistul asuv kahekorruseline hoone. Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada politseihoone, mis oleks politseitööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kaua kestev ja mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Uue politseijaoskonna suuruseks on kavandatud ligi 1000 ruutmeetrit.

Riigihange „Keila politseijaoskonna projekteerimis-ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 144846. Pakkumiste esitamise aeg on 12. august 2013 kell 10.00.

RKAS sõlmis kinnisvarabüroodega maaklerlepingud

16.07.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS sõlmis kolme kinnisvarabürooga maaklerlepingud ettevõtte müügiportfelli kuuluva 69 korteri võõrandamiseks.

Korteriomandid asuvad üle Eesti kõigis maakondades ja nende miinimumhind kokku on 782 489 eurot.

Hanke tulemusena jagunesid RKASi nimel võõrandatavad eluruumid piirkonniti järgmiselt:

Arro Kinnisvara OÜ

Harjumaa – 24 korteriomandit

AS Pindi Kinnisvara

Ida- ja Lääne Virumaa – 12 korteriomandit
Rapla- ja Järvamaa – 9 korteriomandit
Jõgeva- ja Tartumaa – 9 korteriomandit
Pärnu- ja Läänemaa – 7 korteriomandit
Saaremaa – 1 korteriomand

Prisma Kinnisvarahindajad OÜ

Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa – 7 korteriomandit

Maaklerlepingud kehtivad kuni 1. oktoobrini 2013 või kuni kõikide müügilepingute sõlmimiseni.

Elamispindade maaklerteenuse riigihange kuulutati välja 21. mail. Tähtajaks laekusid pakkumused üheksalt kinnisvarabüroolt.

Seitsmeks paketiks jaotatud hankel võis pakkumuse esitada ühele või mitmele osale. Edukaks tunnistati pakkumus, millega küsitav vahendustasu protsendimäär oli madalaim.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Poolaasta ärikinnisvaraturul: kaubanduspindu tuleb aina juurde

16.07.2013 Tanel Olek

Ärikinnisvara sektor on olnud 2013. aasta I poolaastal küllaltki stabiilne, kuid liikunud siiski väga sihipäraselt.

Alustuseks tasub öelda, et ettevõtete majandusnäitajad paranevad, kuid oma otsustes ollakse siiski ettevaatlikud. Peamiselt võetakse laienemised ja kolimised ette, kui selleks on selge vajadus või kui see annab reaalset kasu. Samas leidub ka neid, kes soovivad oma töökeskkonda ning konkurentsivõimet parandada.

Kõige aktiivsem ning erandlikum on olnud kaubanduspindade sektor. Olemasolevad keskused laienevad ja uuenevad, planeeritavates keskustes on kas alustanud ehitusega või toimuvad aktiivsed läbirääkimised üürnikega.

Esimesel poolaastal tulid turule Tallinna lähiümbrusse planeeritud kodupoodide projektid, millest osade suhtes peetakse läbirääkimisi ning mõnede puhul on alustatud ehitusega. Näitena võib tuua Peetri Selveri, Miiduranna ja Astangu Konsumi ning Haabneme Maxima. Tallinna turule on tulnud ka uus kodupoodide kett, mis aktiivselt kinnistuid otsib.

Suure arendustegevuse varjus eksisteerib selles segmendis aga üleküllastumise oht ja ohvreid suletud poodide näol on ka näha.

Kaubanduspinna üürihinnad varieeruvad laias laastus vahemikus 10-50 eur/m2.

Bürohoonete arendus liigub tasakaalukamal sammul. Arendajad on valmis projektidega turule tulema, kuid see sõltub eelkõige sellest, palju õnnestub sõlmida eellepinguid. Edukalt on turule tulnud ka segakasutusega hooneid, näiteks Tartu mnt 50 ja hetkel ehitatav Kentmanni 6.

Sel aastal valmivad Sakala10/Kentmani 4 büroohoone ja Navigatori ärimaja. Alustati Noblessneri kvartali arendusega Kalamajas. Ülemiste Citys valmib kolmiktorn, Kristiines alustati Sõpruse pst 157 büroohoone ehitusega ning mitmed projektid ootavad veel õiget momenti.

Büroopindu pakutakse B klassi tasemel hinnaga 5-7 eur/m2 ja A klassi puhul 8,5–14 eur/m2. Eksklusiivse kesklinna pinna eest küsitakse 16-18 eur/m2.

Lao- ja tootmispindade sektoris on aktiivsus olnud madalam. Märgata on tendentsi, kus ettevõtted ostavad või rajavad oma tarbeks kinnisvara ning seeläbi loobutakse üüripindadest. Suurema nõudluse ja likviidusega on olnud multifunktisonaalsed ärihooned, mis asuvad logistiliselt heas asukohas ja on soovitatavalt ka hästi eksponeeritavad.

Peatselt on valmimas uus laohoone Iru Tehnopargis ning aasta II poolel peaks valmima VGP lahoone Nehatu Logistikapargis. Alustatud on arendusega NCC Lookivi Tehnopargis.

Lao- ja tootmispindade üürihinnad on suhteliselt stabiilsed, jäädes B klassi puhul vahemikku 2-3,5 eur/m2, A klassi puhul on hinnad 4-5 eur/m2. Loomulikult ka siin esinevad erandid, sõltudes eelkõige asukohast ja pinna suurusest.

Järgmine poolaasta tõotab liikuda samas tempos, jätkatakse olemasolevate arendustega ning uute projektide käivitumine sõltub eelkokkulepetest üürnikega. Kaubanduspindade turg hoiab aktiivsust. Näiteks plaanib Eesti turule tulla suur ehitus- ja kodutarvetemüügikett ida poolt, kes on juba esimesed pakkumised saanud ja lähiajal on oodata strateegilist otsust. See võib tähendada sügisest suurte kinnistute müüki ja kevadest ehituse algust minimaalselt 20 000 m2 hoonete tarbeks.

Üldiselt on turult passiivsus kadunud ja enam ollakse avatud erinevatele võimalustele, mis võib tuua endaga kaasa huvitavaid arenguid ärikinnisvaraturul.

Tanel Olek
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: palgakasv jääb korterite hinnatõusule alla

16.07.2013 Tõnu Toompark

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 900 €. Aastaga kasvas keskmine palk 6,3%.

Eesti keskmine korteritehingu hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 801 €/m2. Korteritehingu keskmine hind kasvas aastaga 8,2% ehk keskmisest palgast kiiremini.

Elamispindade turu suurima piirkonna ehk Tallinna keskmine palk kasvas 1045 euroni ehk aastaga 6,6%. Korteritehingute keskmine hind aga kasvas sama ajaga 9,4%.

Eesti keskmise korteritehingu väärtus oli 2013 I kvartalis 45 000 €. See näitaja kasvas aastaga 8,1%.

Tallinna keskmine korteritehing oli samal ajal väärtusega 67 000 € ning kasvunäitajaks 10,6%.

Seega muudavad kasvavad korterite hinnad korterite kättesaadavust halvenemise suuna. Mõningat kompensatsiooni pakub küll kõigi aegade madalaim eluasemelaenude intressimäär, mis toetab korteriostjate võimalusi.

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pro Kapital alustab Tondi Elukvartali korterite eelmüüki

15.07.2013 Tõnu Toompark

Tallinna börsi lisanimekirjas noteeritud kinnisvaraarendaja Pro Kapital Grupp alustab Tondi Elukvartali uute korterite eelmüüki, esimeses järjekorras tuleb müüki korterelamu 31 korteriga.

Pro Kapitali arendatav Tondi Elukvartal on üks Tallinna suuremaid elamuehitusprojekte. Kui arenduse esimeses etapis keskenduti muinsuskaitse all olevate endiste kasarmuhoonete renoveerimisele, siis teises etapis on plaanis ehitada uued korterelamud, neist esimese eelmüügiga tehakse algust täna. Saadaval on korterid suurusega 54,7 kuni 187,1 ruutmeetrit, hinnaga alates 89 900 eurot.

Pro Kapitali juhatuse esimehe Paolo Michelozzi sõnul on Tondil kõik eluks vajalik olemas, mis on nii tulevasi elanikke kui ka arendust ennast silmas pidades ülioluline. “Me ei raja midagi tühjale kohale, vaid loome juba täna väga hästi toimivale elukeskkonnale väärtust juurde,” lisas Michelozzi.

Tema sõnul ongi Tondi projekti suurim võlu ja trump välja arendatud, hästi toimiv ja palju erinevaid tegevusi pakkuv ümbritsev elukeskkond. “Asukoht vaikses ja rohelises sisekvartalis, südalinnast vaid lühikese autosõidu kaugusel, on suurepärane elupaik peredele. Sportimiseks on loodud Tondil ideaalsed võimalused, saab tegeleda kergejõustiku, jalgpalli, tennise või muude aladega. Naabriteks koolid ja kaubandusettevõtted, olemas on head ühendused nii lennujaama kui ka südalinnaga,” rääkis Michelozzi.

Tondi Elukvartali alale või vahetusse naabrusse jäävad muu hulgas Tere tennisekeskus, Audentese erakool koos spordikeskuse ning ujulaga, läheduses asuvad ka jalgpallistaadionid.

Lisainfot Pro Kapitali poolt arendatava ala, korterelamute, planeeringute, kasutatavate materjalide ja hindade kohta saab aadressilt: www.tondilinna.ee

Pro Kapital Grupp on Eesti juhtivaid kinnisvaraettevõtteid, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendusega Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Alates ettevõtte asutamisest 1994. aastal on lõpule viidud 20 arendusprojekti. Pro Kapital Grupi praegune portfell koosneb 11 kinnisvaraprojektist koguväärtusega 180 miljonit eurot.

Veteranid saavad riigilt eluasemelaenu tagatise

15.07.2013 Tõnu Toompark

Vabariigi Valitsuses neljapäeval, 4. juulil vastu võetud määrus annab missioonisõduritele ja vigastatud kaitseväelastele riikliku eluasemelaenu tagatise.

Kaitseväe ja kaitseliidu veteranid, kes on käinud välismissioonil või saanud vigastada Eestis teenistuses olles, saavad taotleda KredExi vahendusel eluasemelaenu käendamist kuni 20 000 euro ulatuses.

Riiklik tagatis annab võimaluse teha laenu võttes väiksem esmane sissemakse, lihtsustades uue eluaseme ostmist või olemasoleva renoveerimist.

Seni kehtis eluasemelaenu käendus noortele peredele, noortele spetsialistidele ja tagastatud eluruumis elavatele üürnikele. Valitsuse määrusega lisati veteranid riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppide hulka.

Riiklik eluasemelaenu tagatis on osa möödunud aasta lõpus kinnitatud Eesti kaitseväe ja kaitseliidu veteranipoliitikast. Veteranipoliitika toob senisest ulatuslikuma toe missioonisõduritele, vigastatud sõjameestele ja nende lähedastele.

Kaitseministeeriumis on töös ka veteranipoliitika seadusemuudatuste pakett, millega on plaanis suurendada veteranidele makstavat vanaduspensioni ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni.

Aastast 1995 on Eesti riik saatnud välismissioonidele 2300 kaitseväelast. Koos teenistusülesannete täitmisel või väljaõppes vigastada saanud kaitseväelaste ja kaitseliitlastega hõlmab veteranipoliitika ligi 2500 inimest ning nende lähedasi.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi alates 2000. aastast. Käesoleva aasta 1. juuni seisuga on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 15 072 noort peret, 8606 noort spetsialisti ning 70 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 23 748 leibkonda. 1. juuni seisuga oli nende laenuportfellide kogumaht 28,3 mln eurot.

Vabariigi valitsus tegi elamumajanduslaenude sihtgruppide määruses veel kaks täiendust: noore spetsialisti vanusepiiri tõsteti 35 eluaastale ja täpsustati noore pere definitsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarafirmad prognoosivad ruutmeetri hinna jätkuvat tõusu

12.07.2013 Tõnu Toompark

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kohaselt ootavad eksperdid mõõdukat tehinguaktiivsuse- ja hinnatõusu, kuid prognoosivad, et uus buum jõuab Eestisse alles 5-7 aasta pärast.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul järgib kinnisvaraturg kummiefekti ning populaarseimate kinnisvaraklasside hind kerkib vaikselt inflatsiooni ja elatustaseme tõusu toel. “Suurt hinnahüpet ei tule. Kui nurgataguselt põllulapilt just naftat ei leita, siis selle hind normaaltingimustes 2007. aasta tasemele ei jõua,” ütles Vahter.

Uuringu kohaselt prognoosis 50% ekspertidest, et tehingute arv kasvab 2013. aasta lõpuks pidevalt ning 37,5 protsenti arvas, et aktiivsus jääb praegusega samale tasemele. 62,5 protsenti arvas, et hinnatase on aasta lõpuks kasvanud ning 25 protsenti, et jäänud stabiilseks.

Järgmise, 2014. aasta osas prognoosib 50 protsenti vastanutest 10-20 protsendilist hinnatõusu. 37,5 protsenti ekspertidest arvab, et hinnad jäävad endisele tasemele.

Pooled kinnisvaraspetsialistid näevad uut buumi saabumas 2018. ning 25 protsenti vastanutest 2020. aastal. Võrdselt 12,5 protsenti arvab, et buum jõuab Eestisse juba kolme aasta jooksul või seda ei juhtugi.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite kiire hinnatõus hakkab aeglustuma

11.07.2013 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb korterite hinnatõusu, kuid esimesi märke tehingute arvu vähenemisest.

Eesti suuremate keskuste korterituru trendid on olnud positiivsed. Kõrget tehingute arvu ja kasvavat hinnatrendi on toetanud madalad intressimäärad ja kasvavad eluasemelaenude käibed.

Siiski võime täheldada, et hinnatõus on olnud kiire, võib öelda, et isegi liiga kiire. Varem või hiljem põhjustab liiga kiire korterite hinnatõus tagasilööki tehingute arvus.

Korteriomanditehingute arv

2013 II kvartal näitas korteritehingute arvu tõusu – nii nagu ka viimased kaheksa kvartalit ehk kaks aastat on seda näidanud.

Kõrge kinnisvaratehingute arv näitab inimeste kõrget kindlustunnet. Seda kinnitab ka konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijabaromeeter.

Kinnisvaraturule on tugevat tuge pakkunud madal eluasemelaenude intressimäär, mis mai kuus lõi järjekordse rekordi. Mai eluasemelaenude intressimäär oli 2,44%, mis on Eesti kõigi aegade madalaim näitaja.

Eluasemelaenude väljastamine jääb tänasel päeval kaugele kinnisvarabuumi tippaastatest. Siiski on laenude käive oluliselt kasvanud. 2013. aasta esimese viie kuu jooksul väljastasid Eesti pangad eluasemelaenusid 247 miljoni euro väärtuses. Aastaseks laenukäibe kasvuks teeb see 25%.

Vaatamata kõrgele laenukäibe kasvule tehakse pankade hinnangul endiselt pooled elamispindadetehingutest laenuvahendeid kaasamata. Seega arenguruumi laenuturul on veel küllaga.

2013 II kvartalis tehti Eestis kokku 4494 korteritehingut. Neist tehingutest 2006 tehti Tallinnas ja 433 Tartus. Pärnu tehingute arvuks kujunes samal ajal 170.

Nii tehti kolmes suurema tehingute arvuga linnas 58% kogu Eesti korteritehingutest.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arv on pea kaheksa kvartali lõikes kasvanud. Mullune mitmekümneprotsendiline tehingute arvu kasv on tänaseks pisut aeglustunud.

Siiski võime Eesti tehingute arvu 15-protsendilist tõusu pidada märkimisväärselt suureks kasvuks.

Tallinna kui kogu Eesti korterituru suurima piirkonna tehingute arvu kasv oli ligilähedane Eesti keskmisele ehk 14%.

Tartus tuli tehinguid aga aastaga juurde koguni 25%. Pärnu tehingute arvu kasv oli seekord tagasihoidlikum jäädes 9% juurde.

Tehingute arvu suhteliselt ühtlane kasv näitab, et tehingute arv on kasvanud väljaspool Tallinnat-Tartut-Pärnut analoogses 15-protsendilises tempos. Võime lugeda äärmiselt positiivseks, et korteriturg on pead tõstmaks ka väiksemates keskustes.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korterite tehinguhinnad on alates kinnisvarakriisi põhjast 2009. aastal näidanud stabiilset tõusu. Kinnisvara hinnatõus on positiivne, sest eluaseme näol on tegemist eraisikute kõige suurema varaga.

Samuti mõjub stabiilselt inflatsiooni ületavas tempos kasvav kinnisvara hinnatõus positiivselt tehingute arvule, sest inimesed on motiveeritud ostma kinnisvara kui püsikaupa, mille väärtus kasvab.

Kinnisvara hinnatõusu taga on kindlasti laenuturg. Madal intressimäär soosib laenu võtmist. Kasvavad laenukäibed toovad kinnisvarasektorisse uut raha ja kergitavad nõudlust. Kasvav nõudlus mõjutab hindu tõususuunas.

Tallinna keskmine korteritehingu ruutmeetrihind tõusis 2013 II kvartaliks tasemele 1225 €/m2. Tartu ja Pärnu hinnatasemed jäid neljakohalisele numbrile alla olles vastavalt 969 ja 776 €/m2.

Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 2013 II kvartalis 841 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Peale 2012. aastal asetleidnud korterite hinnatõusu aeglustumist on tänaseks hinnad taas kiiremini kerkima hakanud. Liiga kiirelt kasvav kinnisvara väärtus muudab kinnisvara inimeste jaoks raskemini kättesaadavaks ehk vähendab inimeste ostujõudu. Normaalseks võiksime pidada inflatsiooni paari protsendiga ületavat korterite hinnatõusu.

Tarbijahindade aastane kasv oli 2013 II kvartalis 3,8%. Eesti korteritehingute keskmine hind aga kasvas 2013 II kvartaliks võrreldes aastatagusega isegi 12%.

Käsitletavate tõmbekeskuste Tallinna-Tartu-Pärnu hinnakasvud olid väiksemad.

Tallinna korterite keskmine tehinguhind kasvas aastaga 11%, Tartus 10%. Pärnu korterite tehinguhinnad kasvasid aastaga 9%.

Asjaolu, et Eesti keskmine hinnatõus ületab suuremate tõmbekeskuste hinnatõusu tähendab, et korterite hinnatõus on jõudnud väiksematesse linnadesse. Hinnatõusu väikelinnadesse jõudmine on taas positiivne märk Eesti kui terviku kinnisvaraturu tervise taastumise protsessi käivitumisest.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis.

Tänaste hinnatasemete võrdlemine kunagiste ajutise meeltesegaduse ajel toimepandud hullustega ei pruugi olla väga mõistlik. Siiski on tegemist üsna praktilise lähenemisega nende inimeste seisukohast, kes soetasid oma kodu 2006.-2007. aasta tipphindade juures.

Kui toona sai koduostuks laenuraha kaasatud, siis võib tänane koduvahetus üsna problemaatiliseks kujuneda, sest laenujääk ületab vara turuväärtust. Kui sellisel puhul on soov olemasolev elamispind müüa, siis tuleb panga jaoks leida täiendav summa, mille arvelt laenu puudujääv osa tagastada, mida müüdud elamispinna väärtus ei kata.

Alates 2009. aastast on korterite hinnad vääramatult liikunud tõususuunas, kuid hinnad jäävad veel oluliselt alla 2007 II kvartali ehk 6 aasta taguse aja tasemetele.

Tallinna korteritehingute keskmine hind moodustab toonasest tipust 74%, Tartus 81%. Pärnu hinnatase moodustab kunagisest tippmargist kõigest 55%, kuid siin peame arvestama väikesest tehingute arvust tingitud kunagiste anomaaliatega.

Eesti keskmine korteritehingu keskmine hind moodustab 2007. aasta tipust 70%.

Tänaseid hindu kuue aasta taguse ajaga võrreldes peame arvestama veel inflatsiooni. 6 aastaga on tarbijahinnaindeks kasvanud 29% ehk elu on muutunud selle võrra kallimaks. Seega on tänane korterite reaalne väärtus tipphindadest eeltoodud protsentidest märksa rohkem allpool.

Kokkuvõtteks

Eesti korterituru arengud on viimaste aastate jooksul olnud äärmiselt positiivsed, võib öelda, et märksa positiivsemad, kui majanduse üldised arengud.

Kindlasti on nende trendide üheks põhjuseks jätkuv majanduskriis ja määramatus, mis finantsvõimekusega inimesi paneb vaatama kapitali kinnisvarasse paigutamise suunas.

Selgelt võime täheldada üürituru laienemist nõudluse poolt, kui ka üüriinvesteeringute arvu kasvu.

Positiivseid trende korteriturul toovad endaga kaasa ka ülimadalad intressimäärad ja eluasemelaenude käibe kasvu. Kiire laenukäibe kasv kanaliseerub paratamatult vähemalt osaliselt korterite hinnatõusuks.

Hinnatasemed on kiiresti kasvanud ületades keskmise palga kasvu isegi kahekordselt. Inflatsioonist ehk tarbijahindade tõusust on kinnisvara hinnatõus üle isegi ligi kolm korda.

Nii võime täheldada, et inimeste ostujõud korteri ruutmeetrites järjest kahaneb. Ostujõu vähenemine viib ühel hetkel paratamatult nõudluse tagasitõmbumisele ja seeläbi tehingute arvu vähenemisele.

Suunda tehingute arvu vähenemisele oleme prognoosinud juba mitu kvartalit. Tagantjärele tarkusena peame tõdema, et siiani on ülimadal ja veel langenud intressimäär olnud turu mõjurina hinnatõusust tugevam. Mida kiiremini aga korterite hinnad kasvavad, seda kiiremini mõju tehingute arvu vähenemisele saabub.

Lähema kahe-kolme kvartali perspektiivis prognoosime korterite hinnatõusu jätkumist, kuid selle aeglustumist. Vaatamata senistele eksimustele prognoosime hinnatõusust tulenevat survet tehingute arvu väheseks languseks.

Senine tehingute arvu kasv ei ole väga puudutanud uusarenduste sektorit. Uute korterite müügil on potentsiaali kasvada, kuid seda eeldusel, et laieneb müügiks pakutavate projektide nimekiri ehk koduotsijate valikuvõimalus.

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Juunis pakuti Eestis müügiks 6100 maja

11.07.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis Eestis müügiks 6094 maja. See on aastatagusest 8% rohkem. Seejuures on majade müügipakkumiste keskmine hind jõudnud tasemele 805 €/m² ehk aastatagusest napilt 1% kõrgemale.

Majade müügipakkumistest üle poole 3465 asuvad Harju maakonnas. Tallinna linnas asub seejuures 1394 maja müügipakkumist.

Kui Tallinna majade pakkumine on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 15%, siis Tartumaal pakuti portaali KV.EE andmetel juuni kuus maju müügiks mullusest 29% vähem.- Juuni kuus pakuti Tartumaal müügiks 540 maja.

Seda on isegi vähem, kui Pärnumaal. Pärnumaal pakuti juuni kuus müügiks 721 maja keskmise hinnaga 696 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2012	06/2013	Muutus, %	06/2012	06/2013	Muutus, %
Eesti	5 654	6 094	8%	797,8	805,1	1%
Harjumaa	3 021	3 465	15%	962,2	963,4	0%
Hiiumaa			NA			NA
Ida-Virumaa	142	161	13%	509,9	428,6	-16%
Jõgevamaa	81	72	-11%	318,1	320,4	1%
Järvamaa	84	93	11%	339,5	333,5	-2%
Läänemaa	120	114	-5%	669,5	701,0	5%
Lääne-Virumaa	152	201	32%	570,2	511,2	-10%
Põlvamaa	15		NA	439,0		NA
Pärnumaa	708	721	2%	647,5	696,1	8%
Raplamaa	165	185	12%	564,5	547,8	-3%
Saaremaa	67	82	22%	788,0	871,0	11%
Tartumaa	757	540	-29%	722,9	734,6	2%
Valgamaa	117	185	58%	432,1	377,7	-13%
Viljandimaa	160	228	43%	480,0	453,2	-6%
Võrumaa	65	47	-28%	379,5	386,0	2%

Enne krundi ostu tee selgeks liitumiste maksumus

11.07.2013 Eno Pappel

Üks teema, millega iga majaehitaja kokku puutub on trassid ja kommunikatsioonid. Üldine trend on vaieldamatult see, et kohalikud omavalitsused nõuavad olemasolevate trassidega liitumist ning näiteks oma puurkaevu ehitamist või kanalisatsioonimahuti paigaldamist ei lubata. Miks?

Trassidega liitumiste põhjus on ennekõike keskkonna kaitsmise vajadus, kuna iga puurauk või reoveemahuti on oht põhjaveele. Arusaadav ja loogiline. Milles on aga probleem?

Probleem seisneb aga selles, et trassidega liitumise hinnad on sageli hirmkallid. Sellest ka sageli majaehitaja huvi ehitada pigem enda maja tarbeks puurkaev ja panna aeda reoveemahuti, kuna see oleks mõnevõrra odavam kui trassidega liitumine.

Olenevalt piirkonnast võivad trasside liitumised maksta ühele krundile 10 000-20 000 eurot (sellises hinnas enamasti siis kõik vajalikud kommunikatsioonid: vesi, kanal, elekter, side, gaas, sadevee kanal). Selliste hindade puhul võivad olla liitumistasud märkimisväärne osa krundi maksumusest, mõnel juhul lausa pool krundi maksumust. Siit ka põhjus, miks alati tasub enne krundi ostu selgeks teha, millised on liitumistasud, et hiljem see üllatuseks ei kujuneks.

Selle raha eest saab õiguse krundi piiril olevate liitumispunktidega ühendada, kuid täiendavalt tuleb teha kulutusi oma krundisiseselt kommunikatsioonide paigalduse eest.

Kui krunt jääb aga näiteks mõnest avalikul tänaval teel paiknevast ühenduspunktist veidi kaugemale või pole krundi piirile kommunikatsioone viidud siis tuleb üldjuhul ka selle eest tasuda tegelike ehituskulude alusel, mis veelgi majaehitaja kulusid suurendab. See on sageli ka üks ekslik arvamus, et liitumistasu tähendab alati seda, et liitumispunkt tuuakse liitumistasu hinna sees krundi piirile. See võib nii olla, kuid lisaks liitumistasule võib lisanduda krundivälise trassi rajamise kulu olemasolevast liitumispunktist.

Miks ikkagi on liitumistasud nii kallid?
Põhjus lihtne – trasside rajamise kulud jaotatakse võimalike tarbijate vahel ehk teiste sõnadega maksavad trassi kasutavad majapidamised trassi maksumuse kinni.

Kommunikatsioonide ehitamine võib olla väga kallis näiteks paepinnases, kus on vaja võimast tehnikat, et pinnases vajaliku sügavuseni jõuda. Samuti kaasneb trasside panekul sageli olemasoleva asfalttee lõhkumine ja hiljem selle taastamine või tuleb mõne trassi paigaldamisel varem paigaldatud trasse ümber tõsta jne. See kõik teebki trasside rajamiskulud suureks.

Mõnel juhul teevad kohalikud omavalitsused kampaaniate raames vanades elamupiirkondades trassidega liitumistasusid soodsamaks, kuid see võimalus on suhteliselt väiksel osal majapidamistel.

Kokkuvõttes

Krundi liitumistasud jäävad kõrgeks ka edaspidi ja seda enam peaks alati enne krundi ostu välja selgitama milliseks kujunevad kommunikatsioonidega ühendamise kulud (võimalik trassi vedamine väljaspool krunti, kui liitumispunkt ei asu krundi piiril + liitumistasud + krundisisene trasside vedamine).

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKAS uuendas põhjalikult kooli- ja büroohoonetele seatavaid tehnilisi nõudeid

10.07.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) ja Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ) uuendas põhjalikult juhendmaterjali „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele“, mille eesmärk on ettevõtte korraldatavatel hangetel võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määratleda koolihoonete ja büroohoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded.

RKASi haldusdirektori ja juhatuse liikme Elari Udami sõnul on ettevõtte pikaajalisele kogemusele tuginedes väljatöötatud juhendmaterjalis üksikasjalikult käsitletud büroo- ja koolihoonete rajamist. Büroohoonete all peetakse silmas kõiki hooneid, kus tehakse kontoritööd, sealhulgas näiteks kohtuhooned, politsei- ja päästehooned.

Ühe uue osana lisandus infoturbe juhendkaart, mille eesmärk on määratleda projekteerimise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded lähtudes infosüsteemide kolmeastmelisest etalonturbe süsteemist (ISKE). Lisaks täienes materjal nõrkvoolu- ja serveriruumide ning mõõte- ja seirevahendite juhendkaartidega.

Juhendis esitatud üldpõhimõtteid ja nõudeid tuleks rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on RKAS. „Meie eesmärk on tagada oma klientidele parim töökeskkond, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega,“ lisas Udam.

Kuna õigusaktid muutuvad pidevalt ja väga kiiresti, siis täiendatakse jooksvalt ka juhendmaterjali. Kuivõrd selle eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel vajadusel täiendavalt järgida ka õigusaktide nõudeid, sh juhul, kui juhend ei ole vastavas osas õigusaktidega veel kooskõlla viidud või kui juhendis esineb vastuolusid õigusaktides sätestatuga.

Juhendmaterjaliga „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele 2013“ saab tutvuda RKASi koduleheküljel aadressil: http://www.rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-koolide-ja-buroohoonetele

Seve Ehitus avab uue tootmiskompleksi

10.07.2013 Tõnu Toompark

Eesti tuntud puitelementmaju tootev Seve Ehituse AS avab 12.07.13 oma Harjumaal Lehetus asuvas tehases uue tootmiskompleksi. Uue tehasehoonega on lisandunud 1900m2 katusealust tootmis ja laopinda, mis võimaldab Seve Ehituse AS-il lähiajal kahekordistada oma tootmismahu ning luua juurde kuni 15 uut hästi tasustatud töökohta.

Kokku 650 000 EUR-i maksma läinud investeering muutis lisaks tootmisvõimsusele Seve Ehituse AS-i jaoks kogu majade tootmise protsessi.

Seve Ehituse AS-i juhatuse esimees Vello Enniste tõi suurimate muutustena välja järgmise: “Kõigi majade projekteerimine toimub täna 3D-s Saksamaal välja töötatud Sema tarkvaraga ning majaelementide osade järkamiseks on Seve soetanud Eestis ainulaadse Weinmanni täisautomaatse lasermõõdistava saeliini. Uuest tootmishoonest ja tehnoloogiast võidavad kõik- kliendid saavad täpsema ja inimfaktorist tingitud vigade vaba toote, töötajad veel paremad töötingimused ning ettevõte kuni 50% tootlikuse kasvu.”

Tehtud investeering on ettevõtte jaoks oluline tagamaks üha kasvavat nõudlust nii Eestist kui eksporturgudelt. Samuti on uue saeliini hankimine oluliseks eelduseks aasia turgudele, sinna sobiva tootega, sisenemiseks. Tehtud investeering loob ettevõttele eeldused konkurentsitihedas ehitussektoris edukaks konkureerimiseks ning klientidele veelgi kvaliteetsema ja energiasäästlikuma toote pakkumiseks.

1995 aastal loodud ja täielikult Eesti kapitalile kuuluvas Seve Ehituse AS-i põhiturgudeks on Eesti, Põhja- Norra ja Rootsi ning aktiivselt tegeletakse sisenemisega aasia kasvavatele turgudele. Ettevõtte 2012 aasta käive oli 6 480 000 EUR-i ning 2013 aastaks prognoosime kuni 15% käibekasvu. Täna annab firma tööd 100 inimesele kellest 30 on tööl Lehetus asuvas majatehases.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinna vanalinnas sai valmis unikaalne Pagari 1 kortermaja

10.07.2013 Tõnu Toompark

Täna, 9. juulil avati tänuüritusega koostööpartneritele ametlikult Tallinna vanalinnas asuv ajalooline ning esinduslik Pagari 1 elumaja 40 luksusliku korteriga.

Pagari 1 projekti omanik ja arendaja on Singapuri päritolu Tolaram Grupp, mis tegutseb Eestis alates 1995. aastast kinnisvarasektoris ja paberi- ning tekstiilitööstuses.

“Tänase seisuga on Pagari 1 maja rekonstrueerimistööd lõppenud ning ligi sada aastat vana maja on valmis täitma oma esialgset otstarvet ehk saama elumajaks inimestele, keda köidab suurepärane vanalinn,” ütles Pagari 1 projekti nõustaja Hindrek Leppsalu.

Esimesed elanikud kolisid renoveeritud korteritesse juba 2013. aasta esimeses pooles ning hetkeseisuga on müüdud 70 protsenti korteritest. Rekonstrueerimise arhitektuurilised lahendused töötas välja ARS Projekt.

Koos ostuhinnaga 14 miljonit eurot maksvat arendusprojekti finantseerivad SEB Pank ja Nordea Pank ning rekonstrueerimise peatöövõtja on Oma Ehitaja.

Pagari 1 hoone ajalugu ulatub aastasse 1911, mil Briti kodanik William Tulip ostis Tallinnas kolm kinnistut, mis asusid Pagari, Pika ja Laia tänava vahele jäävas kvartalis. Juba 1912. aastal valmis seal arhitekt Hans Schmidti projekti järgi ehitatud imposantne äri- ja eluhoone. Oma mõõtmete ning arhitektuurilise lahenduse poolest meenutab viiekordne elumaja silmapaistvaid ehitisi Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Alates 1920. aastast kasutasid hoonet Eesti Vabariigi ametiasutused ning hiljem Nõukogude julgeolekuorganid. 1990ndate algusest oli hoone Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valduses, kuni riik müüs hoone 2010. aastal.