Selle aasta teises kvartalis eluaseme taskukohasuse indeks* Tallinnas paranes. Tallinna leibkonna netopalk oli 65% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Eluaseme taskukohasust parandas kvartali võrdluses 6,1% netopalga kasv, kuid seda vähendas nii 4% korterihindade tõus kui ka tõusnud eluasemelaenu intress.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kaalus korterihindade ja intressi tõusu negatiivse mõju üles palkade kasv. „Kolme Balti riigi pealinna võrdluses oli eluase teisel kvartalil kõige taskukohasem Tallinnas. Nagu Tallinnas, paranes eluaseme taskukohasus ka Riias, kuid Vilniuses halvenes. Riias oli netopalk 59% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vilniuses oli see näitaja aga vaid 29%. Riias parandasid eluaseme taskukohasust intressimäärade langus ning palkade kasv. Korterihindade kasvu negatiivne mõju jäi tagasihoidlikuks. Vilniuses langes eluaseme taskukohasus aga korterihindade ja intressimäärade tõusu koosmõjul,“ selgitas Mertsina.
Tema sõnul osutus suhteliselt marginaalse palgakasvu positiivne mõju Leedus siiski liialt tagasihoidlikuks. „Aeg, mida leibkond vajab kodulaenu 15% suuruse sissemakse kogumiseks, vähenes enam kui kahe nädala võrra ligikaudu 25 kuuni. Samuti vähenes kodulaenumaksete osakaal Tallinna leibkonna netopalgast 18,2%-ni. Riias vähenes see aeg samuti peaaegu kahe nädala võrra ligikaudu 25 kuuni, kuid kasvas Vilniuses kahe nädala võrra 34 kuuni,“ selgitas Mertsina.
Selle aasta teises kvartalis oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 12% ja Riias isegi 36% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias teisel kvartalil vaid 51%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 74% ja 65%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud kiireim Tallinnas.
Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2013/q3/index.csp
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
