Рынок снимаемых офисных помещений уменьшился на 5%

03.08.2011

За последний год рынок сдаваемых в аренду офисных помещений сильно уменьшился. Если в июле 2010 года на портале недвижимости KV.EE в аренду предлагалось 5252 помещения, то в июле этого года – всего лишь 4989.

Большая часть предлагаемых в аренду площадей – 4085 – находятся в Харьюмаа. За ней следуют Тартумаа и Пярнумаа, соответственно 409 и 257 заявки.

Если в большинстве регионов количество сдаваемых в аренду офисных помещений уменьшилось, то Пярнумаа является исключением. Там за год прибавилось 30 заявок, т.е. увеличилось на 13%.

Рынок сдаваемых в аренду офисных помещений во многих регионах настолько невелик, что там минимально прибегают к услугам порталов по недвижимости.

Подробности происходящего на рынке недвижимости – на портале недвижимости KV.EE.

Аренда офисных помещений и ее динамика
Волость 07/2010 07/2011 Изменение, %
Эстония 5252 4989 -5%
Харьюмаа 4265 4085 -4%
Ида-Вирумаа 102 72 -29%
Ляянэ-Вирумаа 53 49 -8%
Пярнумаа 227 257 13%
Сааремаа 19 18 -5%
Тартумаа 507 409 -19%
Валгамаа 24 33 38%
Вильянди 22 39 77%
Вырумаа 33 27 -18%

 

Statistika: Hoonestamata ja hoonestatud maa tehingute arv kasvas

02.08.2011

Hoonestamata ja hoonestatud maaga tehtud tehingute arv näitas 2011. a. II kvartalis olulist tõusu. Seda erinevalt korteritehingutest, millede arv samal ajal langes.

2011. a. II kvartalis tehti 2710 tehingut hoonestamata maaga, mis on aastatagusest pea viiendiku enam. Seejuures suurenes hoonestamata maa tehingute käive koguni 62%. Hoonestamata maade kogukäive oli samal ajal 66 miljonit eurot.

Enamuse ehk 80% hoonestamata maa tehingutest, kuid ainult 66% käibest moodustavad tehingud maatulundusmaaga.

Hoonestatud maaga tehti 2011. a. II kvartalis 1351 tehingut. Kui tehingute arv tõusis aastaga 10%, siis nende käive ainult 2%.

Käive oli hoonestatud maade tehingutel 109 miljonit eurot.

Hoonestatud maa tehingute puhul on valdav enamus ehk 60% tehingutest tehingud elamumaaga.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

На рынок жилья поступают ранее сдаваемые в наем квартиры

01.08.2011

Значение индекса недвижимости KV.EE, характеризующего предложение на рынке жилья Эстонии, составляет на сегодня 61,6 пункта, что на  0,5% ниже прошлогоднего.

Число заявок на продажу жилья показывает тенденцию, отличную от ценового индекса. Сегодня на портале недвижимости KV.EE висит 20 830 заявок на продажу жилья. Это на 9%больше, чем год назад.

Рост числа заявок, однако, не означает, что наступил бум продаж. Скорее, заявки на продажу жилья поступают на портал постепенно. И неверно утверждать, что большинство людей, продающих жилье, вынуждены это делать в связи с чрезвычайной ситуацией.

Так в продажу поступают также квартиры, которые еще год назад сдавались в наем. В связи с этим число квартир, сдаваемых в наем в Таллинне, уменьшилось с 2839 до 1955 или на 31%.

Подробности происходящего на рынке недвижимости – на портале недвижимости KV.EE.

Число сдаваемых в наем квартир и динамика
07/2010 07/2011 Изменение, %
Хааберсти 153 100 -35%
Кесклинн 1036 736 -29%
Кристийне 194 112 -42%
Ласнамяэ 476 279 -41%
Мустамяэ 278 227 -18%
Нымме 118 101 -14%
Пирита 31 48 55%
Пыхья-Таллинн 354 227 -36%
Ваналинн 161 91 -43%
Таллинн 2839 1955 -31%
Тарту 2464 1279 -48%
Пярну 279 287 3%

 

Estonia Property Prices Lowest Since Downturn, Offers Increase

01.08.2011

Positive changes in residential offer prices in Estonia as reflected in the kv.ee index are, despite positive forecasts, not apparent, with the index showing its lowest figure since the 2008-2010 crash, standing at 61.0 on 3 July, 2011, writes Tõnu Toompark on his adaur blog.

This, however, does not represent a catastrophic drop; the figure is only 1.5 per cent lower than a year ago.

Over the past year the index has fluctuated, albeit in the narrow range of just two points. Unfortunately the index is thus far a long distance from the 10 per cent rise predicted at the beginning of the year.

That said, there has been a 10 per cent rise in the level the number of offers year-on-year. At that time the number of offers in the kv.ee portal stood at 18 900, whereas at the time of writing the figure is 20 700, Tõnu writes.

The deals cited consist of offers on apartments and residential houses. The latter are primarily to be found in provincial Estonia (The biggest change was in provincial Estonia, in Paide – not that houses predominate there, of 185 per cent).

In Tallinn the number of residential offers has increased by 9 per cent year-on-year; in the second city of Tartu, and the south Estonian town of Võru, the number of offers have actually decreased, by -6 per cent and -7 per cent respectively, according to Tõnu.

The original article (in Estonian) including a table showing changes in number of offers for all regions of Estonia, can be found here.

The kv.ee index, which commenced on 18 February, 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data has been measured back anachronistically to 1 January, 2005, when the index stood at an “all time” low of 49.9. The “all time” high came on 7 May, 2007, when it stood at 108. As noted the lowest figure since the downturn of 2008 onwards, of 61.0, has just been recorded.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Arco Vara rajab Leningradi oblastisse elamurajooni

01.08.2011

Arco VaraTäna jõustus Arco Vara tütarettevõtte Arco Investeeringute AS’i sõlmitud koostööleping Leningradi oblastisse 63 hektarilisele maa-alale kompleksse elamurajooni rajamiseks. Ulatuslik kinnisvaraprojekt, mille projekteerimist ja ehitust Arco Investeeringute AS juhib, kerkib Venemaal Sankt-Peterburgi vahetus läheduses, Sertolovo linna lääneosas, Tšjornaja Retška piirkonnas.

Koostöölepinguga on planeeritud 250-300 ühepereelamu ning 10 ridaelamut, kokku ca 150 korteriga, ehitus. Elamurajooni rajatakse ka kaubanduskeskus üldpinnaga ca 3500m2 ning lasteaed. Projekti kestuseks on ette nähtud 48 kuud. Projekti rahastab Haddox Enterprises Ltd.

„Peterburi eramuarenduse nõudlus on jõudnud tasemele, kus kliendid soovivad enamat kui lihtsalt krunti – vajatakse nii terviklikult väljaarendatud infrastruktuuriga rajoone kui põhjamaisesse kliimasse sobivaid ökonoomse energialahendusega elamuid,“ kommenteeris Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere sõlmitud lepingu tausta ja lisas: „Arco valiti välja kui üks väheseid suurte kvaliteetsete eramupiirkondade arendamise kogemusega ettevõte. Lepingupartneri Haddox Enterprises Ltd ja Arco Investeeringute vahel on varasema koostöö kogemus Tallinnas, kus Haddoxi sidusettevõtte ostis Arco Vara poolt arendatud Alasniidu Lasteaia PPP projekti.“

Peterburi linna on viimase kahe (2002 ja 2010) rahvaloenduse vahel ametlikel andmetel lisandunud 187 500 elanikku ning eluasemete nõudlus on linnas ja selle lähiümbruses jätkuvalt tugev.

Kunagised üürikorterid jõuavad müügiturule

01.08.2011

Eesti elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks asub tänase seisuga aastatagusest 0,5% allpool ja näitab 61,6 punkti taset.

Erinevalt hinnaindeksist liigub elamispindade pakkumiste arv. Tänase seisuga on portaalis KV.EE 20 830 elamispindade pakkumist. See on aastatagusest 9% rohkem.

Müügipakkumiste arvu tõus siiski ei tähenda, et meil valitseks müügibuum. Pigem lisandub uusi müügipakkumisi vaikselt. Enamuse müüjate juures ei saa täheldada, et tegemist oleks inimestega, kes müüvad kinnisvara vältimatu häda sunnil.

Nii tulevad müüki ka need korterid, mida veel aasta tagasi üürile anti. Seetõttu on aastaga näiteks Tallinna üürikorterite pakkumine vähenenud 2839-lt pakkumiselt 1955 pakkumise peale ehk 31%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus
07/2010 07/2011 Muutus, %
Haabersti 153 100 -35%
Kesklinn 1036 736 -29%
Kristiine 194 112 -42%
Lasnamäe 476 279 -41%
Mustamäe 278 227 -18%
Nõmme 118 101 -14%
Pirita 31 48 55%
Põhja-Tallinn 354 227 -36%
Vanalinn 161 91 -43%
Tallinn 2839 1955 -31%
Tartu 2464 1279 -48%
Pärnu 279 287 3%

KV.EE indeks

Kinnisvarakool alustab taas septembris

29.07.2011

Tagasi kooli: Kinnisvara ABCSoojadele suveilmadele järgnenud vihmasabin paneb mõtlema uue hooaja algusele. Kinnisvarakool alustab juba 19/09/2011 taas Kinnisvara ABC koolituste korraldamisega.

Kinnisvara ABC koolituse raames anname ülevaate kinnisvara-valdkonna alustest. Koolituse läbimine annab vaieldamatu eelise maaklerina töö leidmisele.

Koolitusele on aga kutsutud ka inimesed, kel vaja kinnisvaraturul tehinguid teha ja seetõttu vaja laiemat infopagasit.

Edukatele koolitusel osalejatele leiame kindlasti tööpakkumised.

Registreerumine koolitusele on alanud.

Info ja registreerumine

Lähem info ja registreerumine Kinnisvara ABC kodulehel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

 


Kinnisvara ABC

Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?

28.07.2011

Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda.

Mina soovitan läheneda krundi valikule järgmiselt.

1. Asukoht

Krundi asukoht taandub enamasti kaugusele töökoha, lasteaia või kooli, poe või muude oluliste asutuste suhtes. Kui krunt asub igapäevaeluks vajalikest punktidest kaugel või on sinna ühiskondliku transpordiga juurdepääsuks võimalused halvad siis kulub oma transpordi organiseerimisele arvestatav summa. Võimalik, et soodsam krundi hind võib kujuneda ajapikku tänu transpordile kallimaks, kui logistiliselt parema asukohaga krundiga võrrelda.

2. Piirkonna läbimõeldud infrastruktuuri või uue nimega taristu olemasolu

Krundi kasutamine sõltub kokkuvõttes sellest, kas seal on võimalik kasutada kõiki vajalikke kommunikatsioone: vesi, kanal, elekter, side, küte (gaas), sadevesi . Kas piirkonnas on teostatud maaparandust (nt. kuivenduskraavid), kas on olemas kõvakattega teed ja hea juurdepääs krundile igal aastaajal? Ja mis väga oluline, kas kõigil trassidel ja teedel on konkreetne ja usaldusväärne haldaja, kes suudab jätkusuutlikult teenust pakkuda. Kas trassidele on väljastatud kasutusload?

3. Kõrghaljastus või lage põllukrunt

Valdab enamik valiks võrdväärse hinna puhul kõrghaljastusega krundi, mis on kindlasti arusaadav. Puude kasvamine võtab aastakümneid aega. Puud ilmestavad krunti ning pakuvad varju nii tuule kui päikese eest. Põllukrundi suurimaks miinuseks ongi enamasti see, et on avatud tuultele. Küll aga on leidub aeg-ajalt põlluarendusi, mis piirnevad metsaga. Sellisel juhul võib leiduda nii mõnigi väga hea krunt, mis tänu lähedal asetsevale metsale ka tuulevarju saab. Igal juhul tuleks põllukrunti kohapeal üle vaadata ja hinnata tegelikku olukorda. Ainult nimi põllukrunt ei tähenda veel seda, et sinna kodu rajada ei kõlbaks.

4. Naabrid

Ühtpidi on ahvatlev elada privaatselt ja eraldatult. Eemal kõigist müraallikatest ja nautida oma kodus ümbritsevat loodust. Siiski kujuneb see just juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide loomise ning korrashoiu tõttu keeruliseks ja kalliks. Seetõttu enamik peab leppima krundiga, millega piirnevad naaberkrundid. Krundi valikul on olemasolevad elanikud naaberkruntidel kõige õigemad ütlema, millised on piirkonna plussid ja miinused ning alati tasuks mõne naabriga enne krundi ostu juttu puhuda.

Kui jälgida krundi valikul selle logilist aluskohta, trasside ja infrastruktuuri olemasolu, krundi kaitset tuulte eest ja naabrite arvamusi siis on palju lihtsam teha otsus, millist krunti valida. Head krundivalikut!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

LVM Kinnisvara: Pärnu kinnisvaraturul tehinguid +5,5%, rahaline maht -16,6%

27.07.2011

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Pärnumaal 1004 kinnisvaratehingut koguväärtuses 26 miljonit eurot. Võrreldes mulluse sama perioodiga tehti 5,1 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,6 protsenti alla. 2010. aasta esimese kuue kuu tehingute koguväärtus ulatus 32,2 miljoni euroni.

Langenud on ka tehingu keskmine väärtus ligikaudu 8000 euro võrra – 2010. aastal oli see 32 600 eurot, 2011 aastal 25 800 eurot.

Kasvanud on korteriomandiga sõlmitud tehingute koguarv, samas kui elamute tehingud jäävad 2010. aasta esimesele poolaastale mõnevõrra alla.

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (4/4)

27.07.2011

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Täna kirjutame olukorrast, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib osta omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Viimane võimalus meie laenude- ja hüpoteekiderägastikus on olukord, kus müüja on laenudega seotud, kuid ostja soovib ostu teha omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Mis saab hüpoteegist

Esimene küsimus sellises olukorras müüja jaoks on, mis saab hüpoteegist? Kui ostja ei kavatse laenu võtta, siis ei pruugi tal hüpoteeki vaja olla. Sellisel puhul tuleb müüjal tõenäoliselt hüpoteek kustutada.

Ostjal on mõistlik eeldada, et hüpoteegi kustutamise kulud ehk notaritasu ja riigilõivu kannab müüja.

Hüpoteegi kustamine toimub ikka ja jälle ostu-müügitehingu sõlmimisel, kus lepingu kolmandaks osapooleks on hüpoteeki omav pank.

Pank nõustub hüpoteegi kustutama siis ja ainult siis, kui müüja selle tagatisel antud laenu kustutab. Või siis erandjuhul selle kallima intressimääraga tarbimislaenuks ümbervormistab.

Kõne alla võib muidugi tulla ka olukord, kus müüja asendab laenu tagatiseks oleva vara teisega. Selline hüpoteegi vahetus aga vormistatakse juba pigem eraldiseisva lepinguga.

Äkki siiski ostja tahab hüpoteeki?

Võib siiski juhtuda, et ostja soovib hüpoteegi alles jätta. Loogiline seletus sellisele soovile on näiteks olukord, kus ostja teab juba ette, et mingi aja pärast on tal konkreetse laenuandja käest soov laenu võtta. Sellisel juhul on mõistlik ühe notaribüroos käiguga hüpoteek seada. Selline ettenägelikkus on aga pigem erand.

Rahade liikumine

Kuivõrd ostja pangalaenu abi ei kasuta, siis tuleb kogu ostusumma tema omavahenditest. Kui ostjal vähegi oidu peas on, siis ei ole ta valmis raha müüjale ettemaksuna kandma. Sellisel puhul on mõistlik kasutada taas notari deposiitkonto võimalusi.

Müüja peab jälle arvestama, et laenu kustutamiseks soovib pank laenuvast müügihinnast osa endale saada. Selle summa otse panka suunamine vormistatakse notariaallepingu raames, kuhu kirjutatakse milline summa otse panka liigub.

Soovitused

  • Müüjal on odavam hüpoteek edasi anda, kuid laenuta ostja puhul tuleb see tõenäoliselt siiski kustutada.
  • Ostja omavahenditest laekuvad summad küsi ettemaksuna või läbi notari deposiitkonto.
  • Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises artiklis kirjutame veel pisut pikemalt valduse üleandmisest.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Euro Kinnisvarateenused: Hoogsalt kasvab soomlaste huvi Eesti kinnisvara ja eestlaste huvi Soome kinnisvaraobjektide vastu

26.07.2011

Eesti ettevõtted ja eraisikud ostavad, müüvad, üürivad või annavad üürile üha enam kinnisvara ka väljaspool Eestit, sealhulgas tehakse järjest rohkem tehinguid põhjanaabrite juures.

Kõigile on ka teada, et paljud Soome ettevõtted on toonud oma tootmise või teenused Eestisse. Põhjuseks on geograafiline lähedus, ettevõtjasõbralikum maksupoliitika ja madalam palgatase.

Soome ja Eesti klientide kinnisvaraotsingute hõlbustamiseks alustas Euro Kinnisvarateenused koostööd Soome kinnisvaraettevõttega Suomen Kiinteistöinstituutti OY LKV-ga.

Suomen Kiinteistöinstituutti OY LKV esindaja sõnul on viimastel aastatel paljud Eesti ettevõtted läinud Soome turule oma toodangut ja teenuseid pakkuma. Huvi põhjuseks on Soome suurem rahvaarv ja ostujõulisem ostja. Majanduslanguse ajal vähenes nõudlus Eestis kaupade ja teenuste järele drastiliselt.

Paljudel Eesti ettevõtetel oligi ainus võimalus ellujäämiseks otsida ostjaid väljaspoolt oma riiki. Seoses sellega on Soomes suurenenud ka kinnisvarahuviliste hulk Eestist. Enim soovitakse erinevaid lao- ja kaubanduspindu.

Kahe ettevõtte koostöö eesmärgiks on teha klientide elu kergemaks nii Eesti kui Soome poolel, et kliendid saaksid väikseima ajakuluga leida endale sobiliku kinnisvara naaberriigis.

Statistika: Korteriomanditehingute käive suurenes vaatamata tehingutearvu langusele

26.07.2011

2011. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3159 korteriomanditehingut. Võrreldes aasta esimese kvartaliga tehingute arv tõusis.

Siiski jäi olemata oodatud tõus võrreldes aastataguse ajaga. Aastaga vähenes korteriomanditehingute arv 5,4%.

Tehingute käive jõudis käesoleva aasta II kvartalis 131 miljoni euroni. Siin oli aastane kasv 10%. Korterite käibe kasvu põhjusteks on eelkõige hinnatõus eelkõige Tallinnas-Tartus ning muudatused tehingute struktuuris.

Muudatused tehingute struktuuris tähendavad seda, et kinnisvaraostjate kindlus on suurenenud ning järjest enam tehakse tehinguid kallimate kinnisvaraobjektidega.

Korteritehingute ruutmeetrihind jõudis 703 euroni. Aastatagusest on keskmine tehinguhind 11% kõrgemal. Siiski on reaalne tehingute hinnatõus toimunud eelkõige just Tallinnas-Tartus. Enamuses maakondades oli keskmine tehinguhind aastatagusega võrreldes siiski paraku languses.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Üüriturg pole enam üksnes tudengite dikteerida

25.07.2011

Kesksuvel ja sügise hakul mõjutavad üüriturgu peamiselt tudengid ning seda isegi nii jõuliselt, et Tartus tõusevad korterite üürihinnad pealinna omadest kohati kõrgemaks.

„Tõenäoliselt hakkavad aga tudengite tekitatavad suured sesoonsed hinnakõikumised aasta-aastalt vähenema ja üürihinnad stabiliseeruvad, sest üüriturgu on mõjutamas mitmed tegurid nagu näiteks inimeste laenuvõime ja rahvastiku vananemine ning vähenemine,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Tema sõnul on meil võrreldes Lääne-Euroopaga elamispinnad jaotunud suure hulga omanike vahel, kuid majanduslangus tegi ka siin omad korrektiivid ja  kinnisvaraomanikest eraisikute hulk on vähenemas.

„Omaniku rolli kandmine pole enam paljudele jõukohane ja nii kasvab tasapisi üürikorterite ning -majade osakaal. Teisalt suureneb ettevõtete arv, kes üüriteenuseid pakuvad,“ kommenteeris Tamme, kelle arvates käituvad paljud inimesed valesti, kui püüavad iga hinna eest omanikuks saada, olles seejuures kogu aktiivse eluea panga lõa otsas.

„Üürimine pole mingi häbiasi, vaid normaalne tegevus nende jaoks, kes hindavad eluaseme osas kiireid lahendusi, paindlikkust ja erinevaid valikuvõimalusi,” kinnitas Tamme.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Statistics: Commercial Real Estate Investment Has Not Declined

21.07.2011

Investments by Estonian businesses in capital assets have grown for the second quarter in a row, year on year, writes Tõnu Toompark in his adaur blog. Real estate investments (including land, buildings, facilities construction, renovation and purchase costs) have moved into growth for the first time in three years, writes Tõnu.

According to Estonian statistics office data, the first quarter of 2011 saw total investment in fixed assets stand at 490 million Euros, which represents a 50 per cent growth year-on-year.

On the other hand, business investment in buildings, acquisition of land, reconstruction and the construction industry remained at the same level, 108 million Euros, as one year previously.

Real estate investments constitute a mere 22 per cent of all business investments, compared with the “good times” of 2003-2009 when 50-60 per cent of businesses’ all capital asset investments was real estate investments, writes Tõnu.

The original article (in Estonian) can be viewed here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Harjumaal maapakkumist veerandi võrra rohkem

20.07.2011

Portaali KV.EE andmetel oli 06/2011 Eestis kokku pakkumisel 4361 maatükki. Neist üle poole oli pakkumisel Harju maakonnas.

Aastaga on Harjumaa maatükkide pakkumise kogus tõusnud aastaga veerandi võrra. Seevastu näiteks Hiiumaal ja Ida-Virumaal jäi maapakkumist eelmisest aastast 43% vähemaks. Valgamaal ja Raplamaal suurenes maatükkide pakkumine aastaga suurusjärgus 60%.

Tõenäoliselt siiski ei kajasta portaali pakkumiste arv kogu pakkumist. Üsna kindlasti käib maakondade vähelikviidsel kinnisvaraturul palju nö otsemüüki, mis portaalidesse ei jõuagi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pakkumiste arv, tk
06/2010 06/2011 Muutus, %
Harjumaa 1957 2455 25%
Hiiumaa 40 23 -43%
Ida-Virumaa 136 78 -43%
Jõgevamaa 46 53 15%
Läänemaa 178 180 1%
Lääne-Virumaa 51 52 2%
Pärnumaa 568 518 -9%
Raplamaa 72 116 61%
Saaremaa 56 48 -14%
Tartumaa 764 613 -20%
Valgamaa 43 68 58%
Viljandimaa 59 45 -24%
Võrumaa 62 82 32%
Eesti 4032 4361 8%

Maatükkide müügipakkumiste arv Eesti maakondades

1 2 3 … 1,394 1,395 1,396 … 1,555 1,556 1,557