Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kuidas möödus poolaasta Eesti kinnisvaraturul

15.08.2013 Tõnu Toompark

Esimene poolaasta Eesti kinnisvaraturul liikus tõusval-taastuval kursil, milles põhirolli mängivad Tallinn, Tartu ning veel mõned tõmbekeskused ja suurte linnade lähivallad.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis esimesel poolaastal 19 443 kinnisvara ostu-müügitehingut. Kui võrrelda seda möödunud aasta teise poolega, pole suurt tõusu näha, sest aasta alguse vaiksem turg viis tehingute hulga alla. Aastases võrdluses on tehinguaktiivsus kerkinud siiski 13,8%, mis on laias laastus ka tase, mida varem ennustatud sai.

Tallinn rallis

Rääkides Eesti kinnisvaraturu arengutest, pöördub pilk enamasti Tallinna peale. Kuigi tehingute hulgalt ei moodusta ta kogu Eestist pooltki, toimus enamik turgu iseloomustavatest sündmustest just pealinnas.

Möödunud poolaastal sõlmiti Tallinnas 5446 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on 2012. aasta teisest poolest 2,4% ja möödunud aasta esimesest poolest 14,8% rohkem. Enamiku turumahust moodustasid korterid, mida poolaasta jooksul müüdi 3687. Möödunud aasta teisest poolest on see tulemus 1,3% väiksem, kuid aastaga on müüdud korterite hulk kerkinud siiski 11,5%.

Tehingute hulga langus poolaastaga on ühelt poolt tingitud traditsioonilisest aasta-alguse vaiksemast perioodist, kuid teisalt ei olnud turg ka enam nii stabiilselt tõusev, sest pakkumiste hulk on jäänud aina väiksemaks ning hoogne hinnatõus on nii mõnegi ostuhuvilise juba ooteseisundisse jätnud. Samas oli, ja on ka praegu, uusarenduste puhul nõudlus tihti suurem kui pakkumine. Seda nii miljööalade kallima hinnaklassi uuselamute kui ka soodsamate kesklinnast eemal asuvate suuremate kortermajade puhul.

Korteri ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis möödunud poolaastal 1080-le eurole. 2012. aasta teise poolega võrreldes kerkis hind 8,5% ning aastaga 11,6%.

Kui keskmiste hindade märkimisväärsemate vedajatena rääkisime veel möödunud aastal pigem uusarendustest ja kallima hinnaklassi kinnisvarast, millele sekundeeris vaikselt ka magalapiirkondade järelturukorterite hinnakasv, siis eelkõige möödunud poolaastal said hinnakasvu mootoriteks just viimati mainitud magalakorterid.

Nende korterite kiire ostmise taga olid paljuski väikeinvestorid, kes soetasid enamasti just kõige soodsamaid heas korras kortereid. Selline ostmisviis kergitas aga pidevalt pakutavate korterite hinnavahemiku alumist „latti“, mistõttu toimus kiire hinnatõus. Seetõttu kerkis inertsist ka kõigi teiste korterite pakkumishind.

Siiski hakkas poolaasta lõpus paistma hinnalagi ning kuigi ka alanud aastapoolel jätkub keskmise ruutmeetrihinna tõus, näeme siiski juba sel aastal tugevamaid märke stabiliseerumisest.

Tartu kui hea taastuja

Majandussurutise-järgse taastumisega paistab väga hästi silma ka Tartu. Esimesel poolaastal tehti linnas kokku 1068 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on kahe tehingu võrra enam kui 2012. aasta II pooles, kuid 21,4% enam kui möödunud aasta esimeses pooles.

Kortereid müüdi aasta esimeses pooles 767, mis on kolme korteri võrra vähem kui 2012. aasta teises pooles, kuid 24,3% enam kui möödunud aasta esimesel poolaastal. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes eelmisel poolaastal 927 eurot, mis on 3,2% enam kui 2012. a. II poolaastal ja 12,1% rohkem kui sama aasta I poolaastal.

Müügipakkumiste arv on vastupidiselt Tallinnale aga mõnevõrra kasvanud. Selle põhjuseks on suuremal hulgal uusarenduste müüki tulek, mis Tartus avaldab pakkumiste hulgale mõju. Aktiivne turg on ka kinnisvara müüa soovijaid enam pakkuma meelitanud, sest praegu nähakse häid müügivõimalusi. Kõik see on kruvinud aga tublisti hinnaootusi, mille tõttu on pakkumishinnad tõusnud sõltuvalt kinnisvarast ja selle asukohast 5-10%.

Jätkuvalt ollakse valmis hinnatud asukohas ja hea ehituskvaliteediga kinnisvara eest keskmisest oluliselt kõrgemat hinda maksma ja nõudlus sellise kinnisvara järele on arvestatav. See avaldub ka keskmisest kallimate uusarenduste suures populaarsuses, kuigi tehingustatistika näitab, et kõrge hind peab olema siiski hästi põhjendatud.

Eesti kinnisvaraturg jääb veel vastuoluliseks

Minnes Tallinnast ja tema lähivaldadest ning Tartust eemale, näeme, et Eesti kinnisvaraturg on üsna vastandlik. Kuigi ka teistes suuremates linnades on kinnisvaratehingute hulk tõusnud, on tihti neis ka suuremaid langusi. Rohkem on stabiilsust linnades, kus tööandjad on tugevad või on tegu suvituspiirkonnaga (näiteks Pärnu, Rakvere, Haapsalu, Kuressaare, ka Viljandis on näha paranemise märke).

On ka endisi tööstuslinnu, kus kinnisvaraturg on jäänud paigale või langemas. Nii ka paljudes maa-asulates. Ja paraku jätkub see seni, kuni väljarändele pole suudetud piiri panna ning infrastruktuur ja teenuste kättesaadavus pole paranenud.

Seega jätkavad ka alanud poolaastal Tallinn, sellega piirnevad vallad ning Tartu tõusval kursil – kuigi mitte enam päris igakuiselt. Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja veel mõned väiksemad linnad stabiilselt ning mujal Eestis on olukord rahvakeeli öelduna „nii-ja-naa“. Suurte linnade hinnatõusus näeme aga ilmselt kerget pidurdumist, kuid mitte langust.

Artikli autor:
Risto Vähi
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Rikkaks üüriäris: Kas soetada üürikorter kesklinna või äärelinna?

15.08.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna ja äärelinna vahel tuleks kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Äärelinna odavamate korterite puhul on hinnad madalamad, nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida.

See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest turuosaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaraturg ja turuanalüüs

15.08.2013 Tõnu Toompark

17/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis järjekordne seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” Seminari näol on tegemist Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaatega.

Seminari “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” viib läbi pikaajalise kinnisvaravaldkonna kogemusega analüütik Tõnu Toompark.

“Seminaril vaatame kõiki olulisi elamispindade sektorit mõjutavaid tegureid ja arutame, millist mõju need lähitulevikus kinnisvaraturule avaldavad. Meie ülevaate ajaline perspektiiv on pool-poolteist aastat,” räägib seminarist selle läbiviija Tõnu Toompark. “Neljatunnise seminari jooksul läheme rohkematesse detailidesse, kui ükski teine analoogne elamispindade turuülevaade.”

Seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub teisipäeval 17/09/2013 kell 14:00-17:15.

Registreeru seminarile, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Harjumaa maja ruutmeetri keskmine pakkumishind on 995 eurot

14.08.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2013. aasta juuli kuus Harjumaal müügiks 5634 maja. See on aastatagusest 5% rohkem. Harjumaa majade pakkumishind oli seejuures 995 €/m², mis on eelmise aasta juulist 4% kõrgemal.

Suurema pakkumiste ja tehingute arvuga Harjumaa omavalitsustes on näha, et pakkumisi pigem lisandub juurde. Samuti näeme, et majade hinnad on peale pikaajalist paigalseisu hakanud vaikselt liikuma tõususuunas.

Üksikutes valdade lõikes võime portaali KV.EE andmetes näha märkimisväärselt suuri pakkumiste arvu või hinnahüppeid. Need on tingitud eelkõige turu väiksusega põhjendatavatest teguritest, kus üksikud pakkumised keskmisi näitajaid oluliselt mõjutavad.

Majade hinnakasv on ka loomulik, et suurele aktiivsusele korteriturul järgneb aktiivsuse kasv maade ja majade sektoris.

Majade müügipakkumisi lähemalt uurides võib leida, et paljud müügis olevad majad on elektriküttega. Kasvanud energiahindade juures on see jälle kindel tegur, mis ostjad ostuotsust väga tõsiselt kaaluma paneb.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	07/2012	07/2013	Muutus, %	07/2012	07/2013	Muutus, %
Harku vald	361	320	-11%	851	862	1%
Jõelähtme vald	58	65	12%	859	1 028	20%
Keila linn	76	54	-29%	958	911	-5%
Keila vald	133	155	17%	715	772	8%
Kernu vald	99	144	45%	449	416	-7%
Kiili vald	57	49	-14%	961	839	-13%
Maardu linn	175	202	15%	824	852	3%
Paldiski	13	22	69%	453	306	-32%
Raasiku vald	24	19	-21%	747	827	11%
Rae vald	183	181	-1%	1 083	1 187	10%
Saku vald	134	165	23%	735	750	2%
Saue linn	50	56	12%	787	831	6%
Saue vald	101	47	-53%	796	1 038	30%
Tallinn	1 137	1 282	13%	1 074	1 120	4%
Viimsi	367	382	4%	1 118	1 191	7%

Eesti	5 461	5 634	3%	794	814	2%
Harjumaa	3 007	3 158	5%	954	995	4%
Pärnumaa	673	565	-16%	659	695	5%
Tartumaa	676	567	-16%	679	744	10%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uus Maa alustas väikese kortermaja müügiga Nõmmel

14.08.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Nõmme linnaosas, aadressil Pärnu mnt 319 uue kolmekorruselise korterelamu müügiga. B-energiaklassiga hoonesse tuleb kokku vaid kuus 2- ja 3-toalist korterit.

Rajatav kivimaja paikneb Puu tänava ja Pärnu mnt mnt nurgal, veidi eemal liiklusvoost. Krundile lisavad hubasust põlispuud ja väike tagaaed. Parkimine toimub samuti maja juures ning autokoht on korteri hinna sees.

„Selle maja suureks eeliseks on tema väiksus, vaid kuus korterit,“ sõnas projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo Nõmme piirkonna maakler Ave Klaser. „Korterid on hea kvaliteediga, avarad ja funktsionaalsed ning maast-laeni aknad muudavad need väga valgusküllaseks. Ka asukoht on suurepärane – lähedal on ühistranspordipeatused, Nõmme keskus, turg ja terviserajad.“

Majja rajatakse kahe- ja kolmetoalised korterid. Esimese korruse korterite juurde kuuluvad terrassid, kolmanda korruse elamispindadele lisavad avarust aga rõdud. Elamusse paigaldatakse ökonoomne vesipõrandaküttesüsteem, mis hoiab eeldatavad kommunaalkulud mõistlikul tasemel. Hoone välisseinad kaetakse miljöösse sobiva puitlaudisega.

Maja valmib selle aasta detsembris ning seda arendab Imex Trading Group.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sikupilli keskuse naabrusse kavandatakse kõrgeid ärihooneid

14.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil kahe detailplaneeringu algatamise, mille eesmärgiks on luua võimalus rajada Tartu maantee ja Peterburi tee nurgale kuni 14-korruselised ärihooned.

Peterburi tee 1, 1a ja Tartu mnt 87e kinnistutele ning Tartu mnt 87d kinnistule koostatavad detailplaneringud hõlmavad kokku 2,95 ha suuruse maa-ala.

Planeeritav maa-ala asub Sikupilli asumis intensiivse liiklusega Peterburi tee ja Tartu maantee äärses äripiirkonnas.

Planeeritavatel kinnistutel paiknevad Lexuse automüügisalong, tootmishoone, kauplus-ärihoone ning Peugeot automüügikeskus koos autoteenindusega. Planeeritaval maa-alal asuvate kinnistute sihtotstarve on ärimaa.

Planeeritava maa-ala lähiümbrus on valdavalt büroo- ja kaubanduspiirkond. Lähiümbruses koostatavates detailplaneeringutes kavandatakse piirkonda ka kuni 15-korruselisi hooneid.

Ühistranspordi ühendus on piirkonnas väga hea – mööda Tartu maanteed ja Peterburi teed kulgevad ühistranspordiliinid tagavad hea ühenduse teiste linnaosadega.

Kavandatav on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ning teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Planeeritav ala jääb Sossi kõrghoonete piirkonda, kus hoonete absoluutkõrgus võib olla kuni 83 m. Olemasolevad hooned on plaanis lammutada, sest Peterburi tee ja Tartu maantee ristmiku äärsele alale on sobivam detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud uushoonestus.

Planeeritavatele kruntidele kavandatakse ehitada 5- kuni 14-korruselised hooned kõrgusega kuni 46 m, igale krundile võib ehitada ühe hoone.

Peterburi tee 1, 1a ja Tartu mnt 87e kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamist taotlesid Unelmauto AS, OÜ Replanta ning OÜ GF Anapol, Tartu mnt 87d kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Haltron Grupp. Detailplaneeringute eskiisid koostasK-Projekt AS.

Pärast detailplaneeringute algatamist korraldab Lasnamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

II kvartalis töötus kahanes

14.08.2013 Tõnu Toompark

Töötuse määr langes 2013. aasta II kvartalis 8,1%ni, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli II kvartalis märgatavalt madalam nii eelmise kvartali kui möödunud aasta II kvartaliga võrreldes (mõlemal puhul oli töötuse määr 10,2%). Tööpuudus on olnud langustrendis 2010. aastast alates. Töötute hinnanguline arv oli II kvartalis 57 000, mis on 14 000 võrra väiksem kui aasta varem.

Nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanes II kvartalis enam meeste tööpuudus. Kui enamasti on tööpuudus meeste seas suurem, siis II kvartalis jõudsid naiste ja meeste töötuse määr samale tasemele.

Aasta varasemaga võrreldes vähenes II kvartalis tunduvalt (9000 võrra) pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv, olles 28 000. Pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,9% ning see langes esmajoones enam kui 2 aastat tööta olnute arvelt. Vähem kui aasta tööd otsinute arv kahanes aastaga 5000 võrra.

Eagruppide võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas ning vähem vanemaealistel. Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli II kvartalis 16,1%, mis on nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes oluliselt väiksem (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 23,1% ja 24,4%). Arvuliselt on töötuid noori jäänud aastaga kolmandiku võrra vähemaks. Kuna töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 6,5%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. Hõive kasvas nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (siis oli hõivemäär vastavalt 60,8% ja 60,9%). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 645 000. See kasvas nii töötute kui majanduslikult mitteaktiivsete (need, kes ei tööta ega otsi tööd) arvu vähenemise arvelt.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli II kvartalis 31%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 322 000 ning see kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu. Veidi kasvas tööotsingutes heitunute (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid hinnanguliselt 9000.

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2008 – II kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Neli ministeeriumit kolitakse kokku

13.08.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja ehitustööde kontsessiooni, millega soovitakse leida arendaja nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamiseks. Tegemist on unikaalse projektiga, kus ühte asukohta kolivad neli ministeeriumit. Ühine hoonekompleks võimaldab kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 8 miljonit eurot. Hoone valmib 2016. aastal.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühine hoonekompleks koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule ehk Rahandusministeeriumi praeguse hoone asemele ja selle taga oleva staadioni vahele.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu. Luuakse töökeskkond, mis võimaldab tihedamat koostööd ministeeriumide vahel, tugiteenuste ühildamist ning seeläbi parema teenuse pakkumist elanikele.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu suur saal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. Samal ajal paraneb oluliselt töökeskkonna kvaliteet ning elanike teenindamine – linna tuiksoonel asuvale hoonele pääseb hästi ligi nii jalgsi kui ka ühistranspordiga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui poole võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Uute hoonete rajamisel on energiatõhususe miinimumnõue täna 160 kWh/m² aastas. Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 100-120 kWh/m² aastas.

Esmakordselt Eestis nii ulatuslikult ja kompleksselt koos teiste kaasaegsete energiasäästumeetmetega kasutatav topeltfassaad tagab hoones parima sisekliima ja loomuliku valguse ning võimaldab kokkuhoidu kütte- ja jahutuskuludelt.

Hoonekompleksi on projekteerinud EA Reng AS.

Riigihange „Suur-Ameerika 1 ehitustööde kontsessioon” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 145353. Ehitustööde kontsessiooniga soovitakse leida arendaja, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse hoonekompleksi kasutamiseks üürileping kümneks aastaks.

Kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäev on 11.10.2013 kell 10:00.

Стремительный рост цен на аренду жилья заканчивается

13.08.2013 Enn Tosso

По мнению специалистов, логично предположить, что стоимость аренды жилья будет двигаться в том же темпе, что и цены на покупку и продажу квартир.

На рынке аренды жилья все более существенную роль играет энергоэффективность, и поэтому по причине высоких коммунальных расходов цены даже могут начать снижаться.

Большой спрос на съемные квартиры в Таллинне и Тарту взвинтил цены, но перспектив для дальнейшего повышения стоимости арендного жилья аналитики больше не видят. Более того, влияние высоких коммунальных расходов может снизить цены.

Спрос на жилье не поспевает за ростом цен

Рынок аренды жилья все еще активен, однако ситуацию уже нельзя сравнивать с 2011 годом, когда цены на съемные квартиры росли со стремительной скоростью, а найти свободные площади летом и осенью было практически невозможно.

Сейчас предложений аренды столько же, как и тогда, однако бума двухгодичной давности не наблюдается, отметил член правления консультационной и обучающей фирмы Kinnisvarakool Тыну Тоомпарк.

По данным портала KV.ee, за последний год средняя стоимость предложений по аренде жилья в Таллинне выросла на 14 процентов.

Тоомпарк прогнозирует, что в ближайшем будущем стоимость аренды продолжит потихоньку расти и дальше, однако рост цен будет медленнее нынешних 14 процентов, поскольку спрос не поспевает за более быстрым ростом цен.

По словам специалиста, логично предположить, что стоимость аренды жилья будет двигаться в том же темпе, что и цены на покупку и продажу квартир. «Цены на квартиры поднялись настолько, что они уже начинают препятствовать покупательской способности населения. Вероятно, рост цен на покупку и продажу квартир замедлится, и это вызовет также замедление роста цен на аренду жилья», — отметил Тоомпарк. Маклер Arco Vara по жилищным площадям Таллинна Анна Роостар сообщила, что цены на аренду квартир повышаются каждый год в августе, когда студенты приезжают в Таллинн.

«Повышение цен наблюдается в июле и в первые недели августа и сентября. После этого цены возвращаются на прежний уровень и в течение остального года остаются более-менее стабильными, поскольку спрос на квартиры умеренный, — сказала Роостар, добавив, что предпочтение отдается, по ее мнению, новым квартирам. — За аккуратные и чистые квартиры согласны и больше платить».

Лучшие квартиры быстро находят арендатора

Член правления Pindi Kinnisvara Пеэп Сооман отметил, что если квартиры с более выгодными коммунальными расходами дорожают, то интерес к жилым площадям с низкой энергоэффективностью скорее падает. «Если квартира по затратам на энергию выгодна, то можно запрашивать за нее и более высокую цену», — сказал Сооман.

Маклер бюро недвижимости Uus Maa Кристина Сымерик сказала, что много и таких студентов, которым при переезде в другой город родители покупают квартиру. «Зачастую это получается выгоднее, чем аренда. Кроме того, чувство уверенности больше, и как способ вложения денег — это разумный шаг», — подчеркнула Сымерик.

По словам Лийзу Арумяэ, которая искала для себя съемную квартиру в Таллинне, это стало для нее нелегкой задачей. «Это было очень сложно», — сказала девушка.

Она рассказала, что поначалу они с другом установили для себя потолок цены в 400 евро и по такой стоимости искали двух- или трехкомнатную квартиру где-нибудь в центре города.

Выяснилось, что такую найти просто нереально. Затем они повысили для себя ценовую планку до 450 евро, но, увы, и тут стало ясно, что подходящие квартиры всегда «уплывают» из-под носа. «Мы все время опаздывали», — сказала она.

После этого молодые люди уже были согласны отдавать за аренду жилья 500 евро. Но, к сожалению, только этого намерения было недостаточно. По словам Арумяэ, поскольку ее спутник жизни программист, он сумел создать специальную программу-робот, которая подыскивала для них подходящую квартиру на различных порталах объявлений и тут же извещала об этом.

Только благодаря этому методу Арумяэ удалось найти двухкомнатную квартиру на улице Сюда за 490 евро. К этой сумме добавляются также коммунальные расходы. «Конечно, мы хотели бы подешевле, но что поделать», — сказала она, добавив, что квартирой он довольна, поскольку жилье чистое и находится в хорошем месте.

Энн Тоссо

http://rus.postimees.ee/1347582/stremitelnyj-rost-cen-na-arendu-zhilja-zakanchivaetsja

Uus Maa alustas uute korterite müüki Kalamajas

13.08.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös arendusfirmaga Hausers Grupp Tallinnas Vana-Kalamaja 21 rajatava 9 korteriga elamu müüki.

Arhitekt Kaur Talpsepa (Kauss Arhitektuur OÜ) poolt projekteeritud stiilne korterelamu paikneb Kalamaja hinnatud piirkonnas, väikese jalutuskäigu kaugusele jäävad nii vanalinn kui ka meri.

Projekti müügiga tegeleva Uus Maa Kinnisvarabüroo kutselise maakleri Marina Hoduse sõnul on maja märksõnadeks asukoht vaikses piirkonnas, hoone väiksus, kaupluse ja teenindusasutuste lähedus ning mõnedel korteritel olevad rõdud. „Majas on ka suured perekorterid, millest Kalamajas on tihti puudust tuntud,“ lisas Hodus.

Hoone 0-korrusele on planeeritud äripind. Esimesele, teisele ja kolmandale korrusele kuus 2- ja kolm 3-toalist korterit. Iga korteri juurde kuulub panipaik. Parkimiskoht on võimalik osta nii majaalusesse garaaži kui ka hoovialale.

Korterelamu ehitatakse betoonplokkidest ning fassaad kaetakse terrasiitkrohviga. Sokli välisviimistluseks on valge sile silikaattellis. Hoonet hakatakse kütma vesipõrandaküttesüsteemiga, ehitatakse välja soojutagastusega sundventilatsioon ning maja energiaklassiks tuleb C. Kinnistu piiratakse põhjaküljelt hekiga.

Ehitustöödega alustati käesoleva aasta juulis ning korterid valmivad järgmise aasta suvel.

EfTEN ehitab Mustika keskuse ümber

13.08.2013 Tõnu Toompark

EfTEN Capital rekonstrueerib Mustamäe suurima ostukoha Mustika Keskuse, kus uue ankurrentnikuna avab kaupluse Bauhof. Rekonstrueeritud keskus avatakse käesoleva aasta lõpus.

EfTEN Capital AS-i kaubanduspindade ärijuht Toomas Õun märkis, et uuenevasse keskusesse lisandub uut kaubanduspinda ja uusi kaubamärke. „Hetkel oleme sõlminud 29 üürilepingut. Hea meel on Bauhofi lisandumise üle uue ankurrentnikuna, mis võimaldab piirkonna elanikeni tuua esindusliku valiku viimistlus- ja aiakaupu. Nii saab Mustika keskusest kõik vajamineva ühest kohast lihtsasti kätte,“ märkis Õun.

Mustika keskuse 40 000 ruutmeetrist rekonstrueeritakse pool, täpsemalt ca 19 700 ruutmeetrit. Tööd hõlmavad keskuse mõlemaid korruseid, esi- ja tagafassaadi. Ümber ehitatakse enamik keskuse üüripindu, sisetänavad ja sissepääsud, paigaldatakse uus eskalaator ja lift. Rekonstrueerimise käigus lisandub ca 4000 ruutmeetrit rendipinda. Keskuse väliparkla renoveeritakse, mille käigus saab parkla uue liikluskorralduse ning valgustuse. Ümberehituse avamiseni töötavad eraldi sissepääsu omavad Mustamäe Prisma, Olympic Casino ja Uno Pizza.

Mustika Keskuse üüripind moodustab ca 27 000 ruutmeetrit, millest hetkel on välja üüritud ca 20 000 ruutmeetrit. Rekonstrueeritud keskuse üheks uueks ankurrentnikuks saab Bauhof, mis hakkab koos Aiaparadiisiga tööle ca 3200 ruutmeetrisel pinnal. Keskuse tuntumad üürnikud on Prisma, OnOFF, ZooPlanet, Abakhan, Olympic Casino, Eesti Post, Humana, BENU Apteek, Uno Pizza, Klick, Time Square.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 22 objekti Eestis, Lätis ja Leedus rendipinna kogupindalaga 148 000 ruutmeetrit, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakooli vanad head koolitused: Üürikoolitus

13.08.2013 Tõnu Toompark

Selgi sügisel toimub Kinnisvarakoolis Üürikoolitus. Üürikoolitus tutvustab eluruumide üürivaldkonna majanduslikku ja õiguslikku poolt.

Üürikoolitus on suunatud eelkõige eluruumide üürileandjatele, maakleritele ja üürnikele.

Koolituse praktilises majandusvalkonna osas tutvustab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kuidas üüriäris majanduslikult efektiivselt toimetada.

Jurist ja koolitaja Evi Hindpere käsitleb õiguslikke küsimusi, millega tuleb kokku puutuda igal üürileandjal, üürnikul ja kinnisvaramaaklerile.

Koolituse läbiviijad Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 16/09/2013 kell 13:00-18:00.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Eluasemelaenude madal intressimäär läheb kinnisvarahindadesse

13.08.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude turul on endiselt positiivseid trende loomas madal intressimäär. Laenukäibed kerkivad, laenude jääk tammub endiselt samal tasemel, kus viimased kolm aastat.

2013. aasta juunis oli uute eluasemelaenude keskmine intressimäär Eesti Panga andmetel 2,5%. Tegemist on endiselt intressimäära ülimadala tasemega, mida meil nüüdseks on tänu madalalae euriborile olnud võimalik nautida juba viimased aasta-poolteist.

Kindlasti on just ülimadal intressimäär üks tegur, mis on avardanud laenuvõtjate ringi. Eluasemelaenude käive oli 2013 II kvartalis 179 miljonit eurot, mis on aastatagusest 19% kõrgemal. Tõsi – juuni kuu troopiline soojus tõi laenukäibes kaasa küll mõningaid tagasilööke, kui eks need tegemata tehingud tehakse ära hiljem.

Jõudsalt kerkiv laenukäive ja selle tulemusena kasvanud nõudlus on selgelt üks tegur, miks elamispindade hinnad on kiiresti kerkinud. 2013 II kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 11% kõrgemal, Tartus 10%. Eesti keskmine korteritehingute hinnatõus oli samal ajal koguni 12,4%.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

II kvartalis kasvas majandus 1,3%

12.08.2013 Tõnu Toompark

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esialgsetel andmetel 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,1%.

Majanduskasvu panustas kõige enam töötleva tööstuse lisandväärtus peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse tõusu toel. Töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv tugineb eelkõige toodangu ekspordil, samuti suurenes kodumaisele turule suunatud toodangu müük. Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 8% kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 10%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust.

Lisaks töötleva tööstuse tegevusalale toetas SKP kasvu kaubanduse tegevusalal loodud lisandväärtuse suurenemine.

Esialgsete arvestuste kohaselt pidurdas majanduskasvu 2013. aasta II kvartalis kõige rohkem veonduse ja laonduse; põllumajanduse ning veevarustuse, kanalisatsiooni jäätme- ja saastekäitluse tegevusalade lisandväärtus.

Statistikaamet avaldab 2013. aasta II kvartali täpsustatud SKP 9. septembril. Samal kuupäeval avaldab Statistikaamet ka regulaarse revisjoni käigus korrigeeritud 2009.-2012. aasta SKP, mis on arvestatud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldatakse 2013. aasta I kvartali korrigeeritud andmed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tänavanimed ja läbilõige nõukogude arhitektuurist

09.08.2013 Jaak Juske

1990. aastate alguses muudeti üle Tallinna kümneid nõukogudeaegseid tänavanimesid. Enim vahetasid nimesid nõukogude ajal mitme aastakümne vältel Põhja-Tallinna mereäärsele heinamaale rajatud Pelguranna asumi tänavad.

Tänased Kari ja Sitsi tänav kandsid varem Vladimir Majakovski nime, Madala tänav Nikolai Nekrassovi, Puhangu Aleksandr Herzeni, Vihuri ja Tuulemaa tänav Vissarion Belinski, Randla tänav Pjotr Tšaikovski ja Sõle tänav Karl Marxi nime. Kuigi Eestiga seotud Vene legendaarse helilooja Tšaikovski tänav oleks ju võinud Tallinna alles jääda, pühkis toonane muutusteluud põhjalikult.

Aga Pelgurannas saab tõesti väga hea ülevaate nelja nõukogude aastakümne jooksul Eestisse rajatud korterelamutest ning muutustest toonases linnaplaneerimises. Stalinistlike printsiipide järgi koostatud Pelguranna planeering (arhitektid G. Šumovski, N. Misernjuk, A. Bobkov ja J. Dukina) valmis 1948. aastal riiklikus projekteerimisinstituudis Estonprojekt. See nägi ette 12 kvartaliga suurejoonelise linnajao ehitamist põhiliselt Balti Laevaremonditehase (toonase nimetusega Tehas nr 890) sisserännanud töölistele.

Planeeringu massiivsust ja põhjalikkust kirjeldab sinna planeeritud hoonete nimekiri – rida esinduslikke korterelamuid, kaks koolimaja, polikliinik, lasteaed, lastesõim, saun-pesumaja, garaaž ning uhke stalinistlik kultuurimaja koos pargiga. Ehitamist alustati 1950. aastal ning mõne aastaga kerkisid esimesed perimetraalsed kvartalid ning olulisemad ühiskondlikud hooned tänase Lõime tänava ümbruses.

Stalini surma järel 1950. aastate keskel aset leidnud pööre arhitektuuris peatas ka Pelguranna ehitamine seniste printsiipide järgi. Pooleliolevad majad ehitati valmis juba oluliselt dekoorivaesematena ning mitmed suurobjektid, nende seas ka kultuurimaja, jäidki ehitamata.

Piirkonna uus planeering valmis 1959. aastal (arhitektid K. Luts ja A. Volberg) ning see nägi ette ülejäänud piirkonna välja ehitamist modernistliku vabaplaneeringu kohaselt 4-5 korruseliste väikekorteritega elamutega, eelkõige 1-317 (ehk Hruštšovka) tüüpmajadega. Ehitustegevus jätkus kuni 1970. aastateni ning viimases järgus valmisid tornmajad Kolde puiestee ja Pelguranna tänava nurgal.

Sel sajandil on suur hulk Pelguranna kortermaju põhjalikult renoveeritud. Korda on tehtud ka kohaliku rahva lemmikpaik Stroomi rand.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/