Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tänavanimed ja läbilõige nõukogude arhitektuurist

pelguranna1990. aastate alguses muudeti üle Tallinna kümneid nõukogudeaegseid tänavanimesid. Enim vahetasid nimesid nõukogude ajal mitme aastakümne vältel Põhja-Tallinna mereäärsele heinamaale rajatud Pelguranna asumi tänavad.

Tänased Kari ja Sitsi tänav kandsid varem Vladimir Majakovski nime, Madala tänav Nikolai Nekrassovi, Puhangu Aleksandr Herzeni, Vihuri ja Tuulemaa tänav Vissarion Belinski, Randla tänav Pjotr Tšaikovski ja Sõle tänav Karl Marxi nime. Kuigi Eestiga seotud Vene legendaarse helilooja Tšaikovski tänav oleks ju võinud Tallinna alles jääda, pühkis toonane muutusteluud põhjalikult.

Aga Pelgurannas saab tõesti väga hea ülevaate nelja nõukogude aastakümne jooksul Eestisse rajatud korterelamutest ning muutustest toonases linnaplaneerimises. Stalinistlike printsiipide järgi koostatud Pelguranna planeering (arhitektid G. Šumovski, N. Misernjuk, A. Bobkov ja J. Dukina) valmis 1948. aastal riiklikus projekteerimisinstituudis Estonprojekt. See nägi ette 12 kvartaliga suurejoonelise linnajao ehitamist põhiliselt Balti Laevaremonditehase (toonase nimetusega Tehas nr 890) sisserännanud töölistele.

Planeeringu massiivsust ja põhjalikkust kirjeldab sinna planeeritud hoonete nimekiri – rida esinduslikke korterelamuid, kaks koolimaja, polikliinik, lasteaed, lastesõim, saun-pesumaja, garaaž ning uhke stalinistlik kultuurimaja koos pargiga. Ehitamist alustati 1950. aastal ning mõne aastaga kerkisid esimesed perimetraalsed kvartalid ning olulisemad ühiskondlikud hooned tänase Lõime tänava ümbruses.

Stalini surma järel 1950. aastate keskel aset leidnud pööre arhitektuuris peatas ka Pelguranna ehitamine seniste printsiipide järgi. Pooleliolevad majad ehitati valmis juba oluliselt dekoorivaesematena ning mitmed suurobjektid, nende seas ka kultuurimaja, jäidki ehitamata.

Piirkonna uus planeering valmis 1959. aastal (arhitektid K. Luts ja A. Volberg) ning see nägi ette ülejäänud piirkonna välja ehitamist modernistliku vabaplaneeringu kohaselt 4-5 korruseliste väikekorteritega elamutega, eelkõige 1-317 (ehk Hruštšovka) tüüpmajadega. Ehitustegevus jätkus kuni 1970. aastateni ning viimases järgus valmisid tornmajad Kolde puiestee ja Pelguranna tänava nurgal.

Sel sajandil on suur hulk Pelguranna kortermaju põhjalikult renoveeritud. Korda on tehtud ka kohaliku rahva lemmikpaik Stroomi rand.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

− 2 = 7

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.02.2022 Kasutusluba ja selle taotlemine