Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Stroomi kaubanduskeskuse ehituslepingu sõlmimine

29.07.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Kantauro OÜ sõlmisid ehituse töövõtulepingu Stroomi kaubanduskeskuse ehitamiseks Tallinnas. Kahekorruselise kaubanduskeskuse netopind koos maa-aluse parkimiskorrusega on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit.

Ehituslepingu maksumus on üle 9 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde eeldatav lõpp on septembris 2014.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ehitusettevõtted tasusid 3,6 miljonit eurot täiendavaid makse

29.07.2013 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet viis ehitusettevõtetes esimesel poolaastal läbi 1105 maksukontrolli, sealjuures määrati ettevõtetele täiendavalt tasumiseks makse enam kui 3,6 miljoni euro ulatuses ehk 67% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

I poolaasta maksukontrollide raames viidi läbi 258 ehitusobjekti vaatlust, mille käigus võeti selgitusi tööjõumaksude osas 3276 ehitusobjektil töötanud isikult. Hetkeseisuga on maksu- ja tolliameti kontrollis 94 ehitusobjekti üle Eesti.

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete kontrolle selle aasta esimesel poolaastal oluliselt suurendatud ja selle tulemused kajastuvad ka ettevõtete näitajates.

„Kontrollitud ettevõtete keskmine palgaväljamakse on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud üle 14%. Samas ei saa selle numbri põhjal kindlasti veel öelda, et ehitussektoris on olukord korras, kuna keskmine maksudeklaratsioonides näidatud väljamakse on endiselt meie hinnangul liialt madal ja ei peegelda reaalselt ehitustöölistele makstavat tasu. Meile deklareeritud keskmised ehitajate töötasud on suurusjärgus 600 eurot, samas kui Eesti Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta uuringust selgub, et keskmine ehitustöölisele pakutav palk on 900 eurot,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et kontrollitavatest ettevõtetest ligi 60% on kuni 100 000 euro suurusega käibega väikeettevõtted, kus on ka ümbrikupalga maksmise risk kõige kõrgem. „Meie kontrollitegevusel põhineval hinnangul on ehitusvaldkonnas musta tööjõu osakaal hetkel ligi 23%, mis on näidanud aasta alguse 27%-ga võrreldes langustrendi.“

Lisaks ümbrikupalga maksmisele ja nn mustale tööjõule on ehitusvaldkonnas probleemiks fiktiivsete arvete ja variettevõtete kasutamine, töötajate valeütlused ning käibemaksu tasumata jätmine.

Näiteks ühele Tallinnas ehitus- ja restaureerimisvaldkonnas tegutsevale äriühingule määrati juurde 257 558 euro ulatuses käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu. Nimelt kajastas äriühing oma raamatupidamisarvestuses ehituspoodide rekvisiitidega tšekke, mida viimased tegelikult väljastanud ei ole ja seega ei ole nendele tšekkidele märgitud kaupa tegelikult soetatud. Võltsitud tšekkide kasutamisega raamatupidamise arvestuses suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja seega vähenes käibemaksu tasumise kohustus. Lisaks viidi nende tšekkide alusel ettevõtlusest maksuvabalt raha välja.

Ehitusega tegelevale ettevõttele Tallinnas määrati juurde 56 486 eurot makse, kuna äriühing ei deklareerinud süstemaatiliselt oma käivet ning deklareerimata oli jäetud ka osa tööjõumakse töötasudelt.

Ehitusplatside kontrollimisel on olnud ka juhtumeid, kus töötajad annavad valeütlusi oma palgaandmete osas, hiljem aga tunnistavad, et tegelikult saavad nad ümbrikupalka. Maksu- ja tolliameti juhib tähelepanu, et maksuhaldurile valeandmete, teadlikult valedokumentide esitamise, korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut summas kuni 3200 eurot. Samuti alustatakse väärteomenetlusega kohe, kui ehitusobjektil leitakse töötajaid, kellele tehtud väljamaksed on suuremad kui tegelikult äriühing oma tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel deklareerib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallina arhitektuuribiennaali piletid on tänasest müügil

29.07.2013 Tõnu Toompark

Tallinna arhitektuuribiennaal ehk TAB on Balti- ja Põhjamaade olulisemaid arhitektuurisündmusi aastal 2013.

Biennaali teema – taaskasutades nõukogude ruumipärandit – avastab ja uurib sotsialistlikke ja modernistlikke ruume ning arhitektuurilisi ideid. Keskseks küsimuseks on, mida nendest minevikuideedest, -projektidest, -struktuuridest ja -materjalidest taasleida? Mida taaskasutada tulevikuutoopiate tarbeks?

Arhitektuuribiennaali ajal taasavatakse linlastele seni suletud olnud ruumid ja antakse võimalus nõukogude modernismi aegsete legendaarsete hoonete taasavastamiseks.

TAB 2013 programmi kuulub kahepäevane sümpoosion kinos Kosmos, galaõhtu teatris NO99, kuraatorinäitus Välisministeeriumi kilukarbisaalis, arhitektuurikoolide näitus Linnahallis, temaatilised ekskursioonid, filmiõhtud, TAB klubi ja palju muud.

TAB 2013 pass võimaldab sissepääsu kõigile biennaali sündmustele – avapeole, kahepäevasele sümpoosionile, galaõhtule, ekskursioonidele (kohad on piiratud, nõutud eelnev registreerimine) ja filmiõhtutele. 30 esimest TABi passi on müügil hinnaga 39 eurot, kuni 1. septembrini 50 eurot, alates 1. septembrist 60 eurot.

Galaõhtu pilet maksab 30, kahepäevase sümpoosioni pilet 24 eurot. Vaata programmi www.tab.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Tallinna parim restaureeritud hoone pandi müüki

29.07.2013 Tõnu Toompark

Kadriorus Poska tänaval läks 525 000 euroga müüki osa pagaritööstur Georg Struve villast, mille Kultuuriväärtuste Amet nimetas 2012. aasta parimaks restaureeritud mälestiseks.

1Partner Kinnisvara konsultandi Eva Maria Montvila sõnul on 1887. aastal tuntud arhitekti Nikolai Thamme poolt projekteeritud hoone taastatud detailirohkelt ja raha säästmata. “Kadrioru ühes kauneimas hoones renoveeriti kõik täpselt rikkalikust puitpitsist kuni laineliste klaaside, rooplaatidest soojustuse ning savikrohvini,” ütles Montvila ja lisas, et märkamatult lisati ka kaasaegsed “targa maja” lahendused.

174-ruutmeetrise majaosa esimesel korrusel laiub köök-söögituba, elutuba ning saun. Teisel korrusel paiknevad ateljeeruum-kabinet, kaks hoovipoolset magamistuba ning vannituba. Kolmandal korrusel asub duširuumiga peamagamistuba. Majaosa juurde kuulub ka trepikojatorn.

Poska 53 historitsistlikus stiilis kolmekordne hoone asub 1700 ruutmeetrisel krundil.

RKAS otsib Päästeameti ja Häirekeskuse Tartu ühishoone ehitajat

29.07.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Päästeameti ja Häirekeskuse Tartu ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 19. augustini. Ehitustegevusega alustatakse tänavu ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2014. aasta sügisel.

Tartu Annelinna linnaossa Kaunase pst. 73A kinnistule ehitatav Päästeameti ja Häirekeskuse ühishoone on 1-3 korruseline ja paikneb paralleelselt Jaama tänavaga.

Kompleks koosneb kesksest 3-korruselisest hoonest, kus paiknevad Häirekeskuse Lõuna Keskus, Lõuna Päästeameti administratsioon, Päästekomando ja Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti Pommigrupp, 1-korruselisest päästetehnika garaažikompleksist ning 1-korruselisest varutehnika varjualusest koos jäätmemajaga. Peasissepääs hoonesse on Jaama tänava poolsest küljest. Kinnistu lõunapoolne osa piiritletakse teraspaneelpiirdega, hoovialale jäävad päästetehnika juurdepääsud, platsid, demineerijate betoonpunkrid ja päästetööde harjutustorn koos jooksurajaga.

Samuti rajatakse 4-korruseline tuletõrjespordi ja päästetööde harjutustorn vajalike treening- ning turvaelementide ja jooksurajaga.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks pääste- ja häirekeskusele igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 326 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ.

Riigihange „Tartu Kaunase pst. 73A Päästeameti ja Häirekeskuse ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 145063. Pakkumiste esitamise aeg on 19. august 2013 kell 10.00.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuka-aegne hallus elamurajoonides taandub

25.07.2013 Silva Rahnel

Suvi on parim aeg kauni ümbrusega kinnisvara müügiks, sest siis on kogu ilu kõige paremini esindatud. Kõndides ringi nii aedlinnades kui ka kesklinnale lähemal olevates vanades miljööväärtuslikes asumites, hakkab silma inimeste aina suurem hoolimine koduümbrusest. Korda ei tehta mitte ainult oma aeda, vaid ka avalikku ruumi.

Tegemist on mentaliteedi muutusega. Kui nõukogude ajal lõppes enamiku jaoks kodu tema korteriukse või eramu väravaga, siis nüüd on aina enam hakatud kaunistama-korrastama kortermajade tänavaäärset ruumi ja eramute aiatagust mururiba. Ja need muutused on kaasa toonud teatavates piirkondades vähese pakkumise ja väga suure nõudluse.

Kaunisse linnaossa on raske elama saada

Väljakujunenud asumites-linnaosades, näiteks Nõmmel, Kalamajas, Pelgulinnas ja Lillekülas, on tekkinud pakutava kinnisvara osas defitsiit. Kortereid-maju-krunte on müügis väga vähe ning nende hulgas on veelgi vähem nii-öelda tõelisi pärleid. Võrreldes 2011. aasta juunit käesoleva aasta juuniga, on näiteks korterite müügipakkumiste hulk hinnatud miljööväärtuslikes piirkondades langenud keskmiselt 26-38%.

Niisuguse defitsiidi põhjuseks pole vaid üleüldine kinnisvaraturu aktiviseerumine. Väga olulist rolli on mänginud kogukondliku kultuuri taasteke ning oma tänavast-asumist hoolimine. Kõndides neis kohtades ringi, näeme, et kortermajade ette rajatakse peenraid, riputatakse lillepotte ja kõnnitee äärde paigaldatakse pinke. Inimesed ei eelda, et kõike hoovist väljaspool peab tegema vaid linn. On uhkuse asi, et sinu kortermaja või eramu esine tänav on kena.

Ja sellistest elukeskkondadest enam naljalt ära ei kolita. Kui seda isegi tehakse, sest pere kasvades tekkis suurema elamispinna vajadus, siis jäetakse endine väike korter tihti alles ja üüritakse hoopis välja.

Defitsiit ei tähenda siiski seda, et müügiks pakutava objekti eest saaks küsida ükskõik millist hinda. Ostuhuvilised on tegelikult väga teadlikud turuhindadest ning ei kiirusta iga müügipakkumist koheselt vastu võtma.

Oma tänavast hoolimine tõstab kinnisvara väärtust

Meil on veel omajagu asumeid ja tänavaid, kus majad on tegelikult ilusad ja väärtuslikud, kuid ümbruskonda ei suhtuta veel kui oma kodusse. Sellistes piirkondades on hinnatase ka madalam ning soov seal elada palju väiksem.

Kaunis koduümbrus tõstab kõigi kinnisvara väärtust ning me kõik saame selles kaasa rääkida. Eestis, eriti aga Tallinnas, on palju asumiseltse ja ka vaid üht tänavat hõlmavaid rahvaliikumisi juba omajagu ning neilt on palju õppida. Iga kortermaja elanikud ja eramu omanik saab ka oma ümbruskonna väljanägemisse väikese panuse anda. Ühest väikesest sammust võib välja kasvada suurem liikumine. Ja laiem kogukondlik tegevus ongi tekitanud need ilusad linnaosad, milles paljud elada tahavad.

Minge kõndige ja vaadake. Koguge ideid, mida oma tänaval teha. Suvi on selleks parim aeg.

Artikli autor:
Silva Rahnel
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Raid & Ko: Kinnisvaraturul löövad laineid väiksed ja odavad korterid

25.07.2013 Andree Raid

Palju on räägitud Tallinna korterituru rekordilisest tehingute arvust ja kiirest hinnatõusust. Detailidesse süüvides näeme, et tehingute arvu kasvu ja hindade jõudsat kerkimist veavad peamiselt väikesed ja odavad korterid.

Tallinna linnas tehti 2013. aasta II kvartalis 1224 korteritehingut. Neist tehingutest 31% olid tehingud 1-toaliste korteritega (korteri pind kuni 41 m²), 29% tehingutest tehti 2-toaliste korteritega (41-55 m²), 22% 3-toaliste korteritega (55-70 m²). Suuremate korteritega tehti tehinguid 323 ehk tehingute koguarvust 18%.

Kõige enam kasvas väikeste korterite tehingute arv

Korterite turg on olnud viimase kahe aasta jooksul tormiline. Tehingute arvu kasvu oleme pidanud kirjutama kahekohalise arvuga. Tehingute arvu tõusuga on kaasa liikunud korterite hinnad.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas Tallinna korteritehingute arv 14%. Korteri suuruse alusel kasvas kõige enam väikeste ehk kuni 30 m² korterite tehingute arv. Neid tehinguid tuli aastaga juurde koguni 37%.

Siit võime järeldada, et madal intressimäär ja kasvav eluasemelaenude väljastamine on andnud kinnisvaraturule sisenemise võimaluse hinnatundlikele klientidele, kes otsivad väikest ja kogumaksumuse poolest odavat elamispinda.

Kõige enam kasvasid ühe- ja kahetoaliste korterite ruutmeetrihinnad

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kasvas 2013. aasta II kvartalis 1224 eurole. Aastane korterite hinnatõus oli 11%.

Kõige enam kasvas suurte (30-41 m²) ühetoaliste korterite keskmine hind, mis aastaga kerkis 18% ja jõudis tasemele 1175 €/m². Sellele ei jäänud palju alla kahetoaliste korterite keskmine hinnatõus. Tallinna kahetoaliste korterite keskmine hind kasvas aastaga 16% ehk tasemele 1234 €/m².

Siingi näitab väiksemate korterite kiirem ja suuremate korterite aeglasem hinnatõus seda, et äkilisem on nõudluse kasv olnud absoluuthinna poolest odavamate korterite sektoris.

Suurte korterite turg areneb rahulikumalt

Kiirest hinnatõusust ja tehingute arvu kasvust on eelkõige osa saanud Tallinna väiksemate ja odavamate korterite sektor. Seda kinnitab tõsiasi, et uute või suuremate ja kallimate korterite turul me analoogset müügibuumi ei näe.

Äkilised tehingute arvu kasvud ja hinnatõusud ei näita korterituru jätkusuutlikkust. Hetke soodsate tingimuste ehk eelkõige madala intressimäära toel kinnisvaraturule tulijate arv võib väga hõlpsalt kaduda.

Seetõttu ei tasu oodata, et tänane tehingute arvu kasv ja hinnatõus saavad liiga kaua samas tempos jätkuda. Hetkel ei paista, et korteriturg peaks pöörduma languse suunas, kuid mõningaid tagasilööke ülikiirete kasvude aeglustumise osas võib lähitulevikult oodata küll.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Korterite müügipakkumisi jäi aastaga 11% vähemaks

24.07.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juuni kuus Eestis müügiks 15 648 korterit, mis on aastatagusest 11% vähem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas tasemele 1057 €/m², mis teeb aastaseks kasvuks 5%.

Müügipakkumiste keskmise hinna tõus jääb oluliselt alla ostu-müügitehingute reaalsele hinnakasvule, mis oli 2013. aasta II kvartali baasil 12%.

Tallinna kui suurima korterituru piirkonna müügipakkumiste arv kahanes portaali KV.EE andmetel aastaga 20%. Juunis pakuti Tallinnas müügiks 6509 korterit. Tegemist on ka kõige suurema protsentuaalse müügipakkumiste arvu vähenemisega.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga tasemelt 1322 €/m² tasemele 1514 €/m², mis teeb hinnatõusuks 15%. Korteripakkumiste keskmise hinna tõus ületab tehingute aastast hinnatõusu, milleks on maa-ameti andmeil 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2012	06/2013	Muutus, %	06/2012	06/2013	Muutus, %
Eesti	17 519	15 648	-11%	1 004,3	1 056,7	5%
Haapsalu	282	240	-15%	722,0	632,0	-12%
Jõgeva	125	116	-7%	229,0	202,0	-12%
Kuressaare	138	226	64%	810,0	869,0	7%
Kärdla	19	20	5%	504,0	474,0	-6%
Narva	225	286	27%	472,0	577,0	22%
Paide	81	100	23%	335,0	318,0	-5%
Põlva	73	83	14%	412,0	412,0	0%
Pärnu	1 435	1 363	-5%	1 016,0	1 090,0	7%
Rakvere	211	205	-3%	570,0	580,0	2%
Rapla vald	65	74	14%	480,0	519,0	8%
Tallinn	8 182	6 509	-20%	1 321,5	1 514,1	15%
Tartu	1 827	1 495	-18%	1 054,3	1 197,5	14%
Valga	175	270	54%	244,0	210,0	-14%
Viljandi	327	295	-10%	607,0	604,0	-0%
Võru	189	163	-14%	454,0	422,0	-7%

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KredExi energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse vahendid on otsakorral

24.07.2013 Tõnu Toompark

KredExi poolt juuni alguses avatud energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotlusvooru vahendid on otsakorral.

Hetkel on vabu vahendeid toetusteks orienteeruvalt 36 319 eurot ning arvestades senist toetuse taotluste esitamist lõppevad need hiljemalt augusti lõpuks. Rahuldatakse kuni rahaliste vahendite lõppemiseni esitatud taotlused.

Toetuse saamiseks on esitatud kokku 240 taotlust kogumahus 192 681 eurot. Energiaauditi toetuse saamiseks on esitatud 109 taotlust kogumahus 35 361 eurot ning ehitusprojekti toetuse saamiseks 131 taotlust kogumahus 157 320 eurot.

Energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.

Toetuste rahastamiseks on eraldatud kokku 229 000 eurot.

Energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse eesmärk on aidata kaasa korterelamute rekonstrueerimisele. Toetusega vähendatakse rekonstrueerimise ettevalmistamisega seotud kulusid. Toetus sobib korteri- ja hooneühistutele või korteriomanike ühisustele, kes on tellinud energiaauditi või energiaauditi soovituste alusel teostatavateks töödeks vajaliku(d) ehitusprojekti(d). Energiaaudit ja ehitusprojekt on eelduseks renoveerimislaenu ja rekonstrueerimistoetuse taotlemisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool on alustanud sügisestele koolitustele registreerimist

24.07.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool alustas sügisestele koolitustele registreerimist. Selgi sügisel on võimalik osa saada vanadest headest koolitustest nagu näiteks “Kinnisvara ABC” või “Üürikoolitus“.

Lisaks oleme väljatöötanud mitmed uued koolitused. Nii näiteks on sel sügisel võimalik osaleda koolitusel “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri“.

See koolitus on suunatud maakleritele, arendajatele, notaritele ja kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kaitse all olevate kinnisvaraobjektidega. Koolitust “kultuuripärand ja kinnisvaraäri” viib läbi Sigrid Keskküla.

TULE KOOLITUSELE,SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus

23.07.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus. Käesoleva aasta kuude lõikes üle 20% ulatunud uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus juunis 2,5%ni. Majapidamiste tugevam kindlustunne, sissetulekute kasv, väga madalad laenuintressimäärad ja eluasemeturu väljavaate paranemine toetavad siiski jätkuvalt kinnisvaraturu aktiivsust ning ka eluasemelaenude portfell jätkab eeldatavasti suurenemist.

Ettevõtted võtsid juunis mullusest 3% vähem laene ja liisinguid. Ehkki laenukäive on vähenenud, on laenamine muutunud märksa laiapõhjalisemaks kui eelmisel aastal ning uusi laenulepinguid on sõlmitud rohkem. Juunis rahastati aastatagusega võrreldes keskmisest suuremas mahus põllumajandus- ja transpordisektori laenuprojekte – vastavad aastakasvud küündisid ligi 40%ni.

Pankade laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi eelmise kuu tasemele (1,5%). Laenude ja liisingute kogumaht suurenes juunis 22 miljoni euro võrra 14,7 miljardi euroni. Portfelli kasvu on viimastel kuudel mõnevõrra vähendanud ühe välispanga filiaali sulgemine mais.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juunis ei muutunud, püsides 2,5% tasemel. Ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär on märksa muutlikum ja sõltub kuu jooksul rahastatud projektide olemusest ja riskisusest. Juunis oli ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%.

Majapidamiste hoiuste kasvutempo vähenemine jätkus. Peamiselt hooajaliste tegurite tõttu suurenesid majapidamiste hoiused juunis 68 miljoni euro võrra, mis oli väiksem kasv kui eelmisel aastal samal ajal. Majapidamiste hoiuste mahu aastakasv aeglustus kuuga poole protsendipunkti võrra 6%ni. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus kuu lõpus 8,7 miljardi euroni.

Laenukvaliteedi paranemine jätkus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes juunis 2,9%lt 2,8%ni. Laenuklientide maksevõime paranemine võimaldas pankadel vähendada laenukahjumite katteks loodud reserve, mis toetas ka pangandussektori kasumi kasvu.

Madalad baasintressimäärad piiravad pankade tulude kasvu. Teises kvartalis teenisid pangad laenudelt aastatagusega võrreldes ligi veerandi võrra vähem intressitulu. Madalate intressimäärade mõju puhta intressitulu kahanemisele oli siiski tunduvalt väiksem, kuna langenud on ka panga poolt kaasatava ressursi hind. Pangandussektori teise kvartali puhaskasum ulatus 155 miljoni euroni. Sellest ligi 48% moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid. Ilma selle finantstuluta oleks pangandussektori puhaskasum kahanenud aastavõrdluses ligi 11%.

Nüüd veel lihtsam tellida raamatut “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

23.07.2013 Tõnu Toompark

Eesti Posti pakiautomaatide võrk on laienenud ja nüüd on veel lihtsam tellida raamatut “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Lisaks kodusele postiaadressile on nüüd võimalik käsiraamatut tellida täiendavalt üheksasse Eesti Posti postiautomaati:

Tallinna Magistrali keskuse pakiautomat Sõpruse pst 201/2013, Tallinn
Tallinna Põhja pst Rimi pakiautomaat Põhja pst 17, Tallinn
Tallinna Stockmanni kaubamaja pakiautomaat Liivalaia 53, Tallinn
Tallinna Ümera Maxima pakiautomaat Ümera 3, Tallinn
Tartu Kaubahalli pakiautomaat Küüni 7, Tartu
Tartu Veeriku Selveri pakiautomaat Vitamiini 1, Tartu
Keila Rõõmu Kaubamaja pakiautomaat Haapsalu mnt 57a, Keila
Pärnu Port Artur 2 pakiautomaat Hommiku 2, Pärnu
Viljandi Männimäe Selveri pakiautomaat Riia mnt 35, Viljandi

Kokku on võimalik käsiraamatut tellida 58 pakiautomaati üle kogu Eesti.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab praktilist nõu eluruumide üürileandjatele, kinnisvaramaakleritele ja üürnikele, kuidas luua efektiivne eluruumi üürisuhe.

TELLI KÄSIRAAMAT SIIT JA AJA ÜÜRIASJU NII NAGU PEAB!

Kinnisvaraturul on ratsionaalsete otsuste aeg

23.07.2013 Raul Kallaste

Majanduses on vähe rusikareegleid, kuid pea iga kord kui majandus langeb, tõuseb kulla hind ning majaduse kosudes kaotab kuld oma väärtuses. Tänaseks on kulla hind languses ja turgude ebakindlus taandumas, peagi jõuvad järele ka kinnisvarahinnad.

Et kinnisvaraturg reageerib teiste turgude käitumisele teatud viivitusega, on just praegu parim aeg kinnisvarasse investeerida. (Vaata kulla hinda:

Samal ajal on Tartu üüriturg ülekuumenemas ja seda juba pikemat aega. Tartu Tallinnast kõrgem üüritootlus näitab selgelt, et Tartus on korterit kallim üürida kui kõrgema elatustasemega Tallinnas. Seda illustreerib kõige paremini allolev üüritootluse graafik, mis näitab kui palju kapitali toodab kinnisvara võrreldes selle väärtusega.

Kinnisvara omanikule ja investorile on see loomulikult suurepärane, kuid elu alustavale ja üüripinnal elavale inimesele tähendab see seda, et kulud elamispinnale on väga kõrged.

Sellisel olukorral on mitmeid põhjuseid, kuid peamisteks põhjusteks on siiski piiratud turg ja hooajaline hinnasurve. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus on pigem mõistlikum korter panga finantseeringuga osta ja maksta igakuiseid laenumakseid, kui korterit üürida.

Pole mingi saladus, et pangad julgevad taas inimestele laenu anda ja sellest on tehtud omaette äri. Nimelt ostab inimene panga abiga korteri, kolib ise sisse ja võtab endale kaasüürniku.

Kaasüürniku üür kujuneb tänu hinnasurvele niivõrd kõrgeks, et kaasüürnik maksab kinni nii omaniku pangalaenu kui ka kommunaalarved. Siit kerkib küsimus, kas olla pigem omaniku või üüriniku rollis?

Kui soov saada koduomanikuks on kindel, tekib järgmine küsimus- missugune kodu osta?

Sellel, et majade müügipakkumiste arv kinnisvaraturul on kasvanud, on väga lihtne põhjus- elamiskulud on jõudsalt kasvanud ja ebaefektiivse küttelahendusega elamispindade ülalpidamine käib suuremale osale inimestest üle jõu. Korteriturul laiutavad aga nõukogude ajal rajatud magalarajoonid, mis on küll koduks paljudele inimestele, kuid mille elukeskkond jätab reeglina soovida. Vanade majade puhul ei saa jätta rääkimata kõrgetest kommunaalkuludest või laenudest, mis kortermajade fassaadide renoveerimiseks on võetud.

Tänane Tartu linnakeskkond on paljuski välja arenenud ning linna piires on raske luua keskonda, mis oleks ruumikas, mugav ning mida oleks soodsate ülalpidamiskuludega. Tänasel turul on parim lahendus elamurajoonid, milles kombineeritakse linna mugavused, maakonna turvalisus ja mõnus elukeskond. Selliseid elurajoone on loodud mitmele poole Tartu lähedusse, mõned näited on Ülenurme ja Vahi, kuid need elamurajoonid koosnevad reeglina ühepereelamutest, mis praeguses majandussituatsioonis pole kõige mõistlikumad investeeringud.

Kui uue kodu soetamisel on tähtsateks faktoriteks madalad kommunaalkulud, ohutu keskkond, väljakujunenud taristu ja ehituskvaliteet siis tuleks mõelda just uutele korterelamurajoonidele Tartu piiri lähedal.

Pärna allee on suurepärane näide sellest, mida suudavad arhitektid ja insenerid, kui neile anda piisavalt ruumi. Kuigi majanduslangus takistas selle elamurajooni lõpetamist, siis nüüd on projekt taas avatud ning ostja saab uutes korterites kindlam olla kui kunagi varem. Seda just seetõttu, et Pärna alleel varem valminud korterid hoiavad oma väärtust järelturul, istikutest on sirgunud puud ja keskkond on tõestanud oma turvalisust ja lastesõbralikkust. Kui sellele valemile lisada veel linnapiiri sees tehtavatest arendustest pea poole soodsam ruutmeetrihind ja ostuhetkest kahe aasta pärast tehtav garantiiremont, siis tulemuseks on kodu, mille saranast üüriturult ei leia.

Uus koduostjate põlvkond on kahtlemata õppinud vigadest, mis tehti buumi ajal ning on teadlikum kui kunagi varem. Loomulikult ei kao vajadus üürituru järgi kuskile, kuid ebakindlus tuleviku osas, mis paljusid üüriturul hoidis peaks tänaseks olema asendunud kalkuleerimise ja ratsionaalse mõtlemisega.

Kokkuvõtvalt on ratsionaalsed argumendid järgmised:

majandus on tõusmas ja koos sellega ka kinnisvarahinnad
uute korterite ruutmeetrihinnad linnapiiri sees ja vaid veidi linnast väljas erinevad märkimisväärselt
korteri ülalpidamiskulud pole majadega võrreldes niivõrd kõikuvad, küttesüsteemid on efektiivsemad
uute korterelamurajoonide elukeskkond on vanadest võrreldamatult parem

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Via 3L müüs oma suure külmlao Capital Millile

23.07.2013 Tõnu Toompark

Logistikafirma Via 3L müüs 2500-ruutmeetrise külm- ja jahelao Jüri Tehnopargis investeerimisfirmale Capital Mill.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Mario Talvisti sõnul osapooled lepingu täpset maksumust ei avalda, kuid see jäi kahe miljoni euro kanti.

Tehingu järgi sõlmis Via 3L Capital Milliga hoone edasiseks kasutamiseks pikaajalise üürilepingu ning plaanib ladu veel 1300 ruutmeetri võrra suurendada.

Mario Talvisti sõnul on kinnisvarafondid ja investeerimisfirmad väga aktiivsed. “Praegu on hea aeg tehinguteks, sest õige hinnaga on ostjaid küll. Kui firma põhitegevusala pole kinnisvaraarendus, siis pole väga mõtet raha betoonis või kontol hoida, vaid edasi investeerida, “ütles Talvist.

“Ajal, kui alternatiivsed investeerimistooted on vähelikviidsed, riskantsed või väikese tootlusega, on pikaajalise garanteeritud rahavooga kinnisvara kindel paigutus,” lisas Talvist.

2008. aastal ehitatud 2530 ruutmeetrine Via 3L külm- ja jaheladu asub Rae Tehnopargis 1,4 hektarilisel kinnistul.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: Ettevõttete investeeringud maasse on 2007. aasta tasemel

23.07.2013 Tõnu Toompark

Ettevõtete põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 509 miljonit eurot. Neist kinnisvarainvesteeringud ehk investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse, hoonete ja rajatiste soetamisse ja maa soetamisse oli 220 miljonit eurot.

Kui kogu põhivarainvesteeringute maht jäi aastatagusega samale tasemele, siis kinnisvarainvesteeringute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 46%.

Kinnisvarainvesteeringutest üle poole ehk 123 miljonit eurot moodustasid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse.

Maa soetamise investeeringute maht oli 2013 I kvartalis 62 miljonit eurot, mis on enam kui kaks korda aastatagusest rohkem. Sedavõrd palju paigutasid ettevõtted maasse kapitali viimati 2007. aastal.