Nõuka-aegne hallus elamurajoonides taandub

Suvi on parim aeg kauni ümbrusega kinnisvara müügiks, sest siis on kogu ilu kõige paremini esindatud. Kõndides ringi nii aedlinnades kui ka kesklinnale lähemal olevates vanades miljööväärtuslikes asumites, hakkab silma inimeste aina suurem hoolimine koduümbrusest. Korda ei tehta mitte ainult oma aeda, vaid ka avalikku ruumi.

Tegemist on mentaliteedi muutusega. Kui nõukogude ajal lõppes enamiku jaoks kodu tema korteriukse või eramu väravaga, siis nüüd on aina enam hakatud kaunistama-korrastama kortermajade tänavaäärset ruumi ja eramute aiatagust mururiba. Ja need muutused on kaasa toonud teatavates piirkondades vähese pakkumise ja väga suure nõudluse.

Kaunisse linnaossa on raske elama saada

Väljakujunenud asumites-linnaosades, näiteks Nõmmel, Kalamajas, Pelgulinnas ja Lillekülas, on tekkinud pakutava kinnisvara osas defitsiit. Kortereid-maju-krunte on müügis väga vähe ning nende hulgas on veelgi vähem nii-öelda tõelisi pärleid. Võrreldes 2011. aasta juunit käesoleva aasta juuniga, on näiteks korterite müügipakkumiste hulk hinnatud miljööväärtuslikes piirkondades langenud keskmiselt 26-38%.

Niisuguse defitsiidi põhjuseks pole vaid üleüldine kinnisvaraturu aktiviseerumine. Väga olulist rolli on mänginud kogukondliku kultuuri taasteke ning oma tänavast-asumist hoolimine. Kõndides neis kohtades ringi, näeme, et kortermajade ette rajatakse peenraid, riputatakse lillepotte ja kõnnitee äärde paigaldatakse pinke. Inimesed ei eelda, et kõike hoovist väljaspool peab tegema vaid linn. On uhkuse asi, et sinu kortermaja või eramu esine tänav on kena.

Ja sellistest elukeskkondadest enam naljalt ära ei kolita. Kui seda isegi tehakse, sest pere kasvades tekkis suurema elamispinna vajadus, siis jäetakse endine väike korter tihti alles ja üüritakse hoopis välja.

Defitsiit ei tähenda siiski seda, et müügiks pakutava objekti eest saaks küsida ükskõik millist hinda. Ostuhuvilised on tegelikult väga teadlikud turuhindadest ning ei kiirusta iga müügipakkumist koheselt vastu võtma.

Oma tänavast hoolimine tõstab kinnisvara väärtust

Meil on veel omajagu asumeid ja tänavaid, kus majad on tegelikult ilusad ja väärtuslikud, kuid ümbruskonda ei suhtuta veel kui oma kodusse. Sellistes piirkondades on hinnatase ka madalam ning soov seal elada palju väiksem.

Kaunis koduümbrus tõstab kõigi kinnisvara väärtust ning me kõik saame selles kaasa rääkida. Eestis, eriti aga Tallinnas, on palju asumiseltse ja ka vaid üht tänavat hõlmavaid rahvaliikumisi juba omajagu ning neilt on palju õppida. Iga kortermaja elanikud ja eramu omanik saab ka oma ümbruskonna väljanägemisse väikese panuse anda. Ühest väikesest sammust võib välja kasvada suurem liikumine. Ja laiem kogukondlik tegevus ongi tekitanud need ilusad linnaosad, milles paljud elada tahavad.

Minge kõndige ja vaadake. Koguge ideid, mida oma tänaval teha. Suvi on selleks parim aeg.

Artikli autor:
Silva Rahnel
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.02.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika