Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Eestlase teine kodu

Tänasel ettevaatlikul kinnisvaraturul on teisest kodust saanud eksklusiivne eelisõigus, mida saavad endale lubada vähesed, seda nii ostmise kui ka ülalpidamise seisukohast.Kinnisvarahindade tõusu tipul muutusid populaarseteks sihtkohadeks lisaks Eestimaale Hispaania ning kuldsed liivad Bulgaarias, kuhu soetati kinnisvara. See, kes majanduslanguse ajal Hispaania kodu maha ei müünud, hoiab ja kasutab seda siiani, lihtsustades – ta saab seda endale lubada. Bulgaariast ei räägi täna enam keegi.

Vaikselt, kuid stabiilselt on olemas turg nn residentkorteritele suvituslinnades Haapsalus ja Pärnus, kus ostja ootab ja eeldab arhitektuuriliselt kõrgetasemelist ehitist, kas siis uue ja modernse või ajastutruult renoveeritud maja näol. Teiseks kindlaks segmendiks on nn tudengikorterid, kus siis lapsevanemad ostavad järeltulijale Tartusse/Tallinnasse õpiperioodiks elamispinna. Mõlema puhul peetakse siiski oluliseks ka investeeringuväärtust ajas ja korteri hilisemat väljaüürimise võimalust ja selle tootlust.

Eestlasel on läbi aegade olnud soov omada suvekodu, kus kevadeti esimesi päikesekiiri nautida ning suvel pere ja sõpradega linnaelust eemal olla. Kui kinnisvaraturu kõrgajal oli suvekodu omamine staatuse näitaja, mis seisis kõrvuti Tallinna kesklinna penthouse’i ja linnamaasturiga, siis täna on ostjaskond väga teadlik ning otsused sünnivad tõsiselt kaalutletud vajadusest ja otsusest. Maakodu on täna luksuskaup, mille omamine ei ole primaarne ega eluliselt vajalik ja selle ostu annab edasi lükata paremate aegade ootuses.

Seetõttu on see turusegment täna äärmiselt aeglane. Küll aga liigub elu edasi, vaatamata üldisele valitsevale majandusmeeleolule, seega aitab suvekodude turgu elus hoida elu loomulik tsükkel – sünd, surm, kooselude alustamised ja lõppemised.

Siinkohal tooksin välja huvitavamad ostuhuvilised ja nende nõudmised pakutavale.

1. Noored loomingulised inimesed, kellel soov taastada vana talukoht ning äratada ellu vanad traditsioonid. Vähem oluline pole võimalus rajada enda peenramaa, mis tagab kontrolli, mis nende toidusedelisse jõuab. Maakodu asukoha suhtes ollakse ehk vähem kriitilised kui põlised linnainimesed, kellel tingimata peab merevaade ja liivarand olema. Otsitakse “õige tundega” kohta, mis võib olla keskmisest kehvemas seisukorras, kuid sellest tulenevalt peab olema hinnaklass vastav, see tähendab pigem soodne ja alla keskmise kehtiva turuhinna. Enamasti renoveeritakse põhjalikult, märksõnadeks on naturaalsus ja taastamine. Renoveerimine toimub pika perioodi vältel ning sageli saabki maakodust alaline elukoht.

2. Linnainimesed ehk enamasti korteriinimesed, kes soovivad omada kohta roheluses ja looduskaunis kohas. Siinkohal on kindlasti oluline kaugus pealinnast, tavaliselt peaks see jääma maksimaalselt 70-100 km raadiusesse, eelistatult siiski vähem. Maja võib olla väike, määravaks saavad mere/järve või mõne muu veekogu lähedus ning võimalikult hooldusvaba krunt. Otsustamise aluseks on alati number üks asukoht, veekogu lähedus ning alles siis hind. Siiski ei maksta keskmisest turuhinnast kõrgemat hinda, pigem jäetakse ootele ja jälgitakse müüja käitumist.

3. mingi kindla asukoha austajad, olgu selleks siis Eestimaa saared, Lõuna-Eesti kuppelmaastik, läänerannik, põhjarannik jne. Tihti on inimese otsuse taga juurte juurde naasmine ehk soovitakse omada tükikest maad kohas, kus oldi sündinud, kasvanud. Pigem otsitakse aastaid, kui tehakse rutakaid ja kiireid otsuseid, ost peab vastama üldjuhul 100% nõutavale, kompromissidele ei minda. Ostjateks enamasti jõukamad inimesed, kellel on elus saavutatud stabiilsus ja maakodu näol soovitakse ellu vaheldust tuua.

4. “unistajatest romantikud”, kellel reaalselt puudub kas majanduslik võimalus omada maakodu või ei suudeta endale piisavalt konkreetselt selgeks teha kriteeriume, mis on neile olulised. Sellisele sihtgrupile on vastupandamatu kord Saaremaa, kord kohake Lõuna-Eestis, käiakse vaatamas nii palkmaju, täiesti lagunenud talukohti kui ka modernseid ehitisi. Enamasti on tegemist hooajaliste “kinnisvaraturistidega”, kes alustavad aprillis ja lõpetavad augustis.

5. Arhitektuuriliste eripärade otsijaid. Siia kuuluvad 1930ndate puitarhitektuur, vanad palkhooned, mõisad ja nende juurde kuuluvad hooned jm. Väga teadlik sihtgrupp, võimalik, et ollakse juba mitmendal ringil, see tähendab, et omati mingit arhitektuurilist liiki hoonet, renoveeriti see ja nüüd on soov edasi liikuda järgmisse etappi, kas siis soovitakse suuremat/väiksemat projekti, nt kui enne oli puithoone, siis nüüd peaks see olema kivist (paekivi, punane tellis, maakivi) ja nii edasi.Tegemist on üldjuhul edukate inimestega, kes otsivad endale köitvaid projekte, mille kaudu enda elu muuta, tuua vaheldust ja luua uut energiat.

Ükskõik, millisesse sihtgruppi ostja kuulub, suure tõenäosusega aidatakse elule taas üks vana talukoht või laokile jäänud maja või suvila. Ajastutruult taastatud maju on külades järjest enam näha ja selle üle võime me kõik vaid rõõmu tunda.Loodetavasti maakodude omamise tendents ei hääbu siiski niipea ja tasapisi saame näha järjest enam hooldatud aedasid ja elule aidatud maju.

Artikli autor:
Annika Leet
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Suured ja väikesed maaomanikud? Ei, maaomanikud!

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit kinnitavad, et jahiseaduse ettevalmistamisel on väikeomanike huvidega arvestamine olnud kõigi maaomanike organisatsioonide huvi kogu läbirääkimiste vältel.

“Meile on uue seaduse kõige olulisem aspekt lepingu nõue maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel,” rõhutab Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe ning lisab, et just nii on iga üksiku maaomaniku spetsiifilised huvid kaitstud.

Viimasel ajal on meedias ja ka kohtumistel Riigikogus viidatud aga veel ühele olulisele punktile – jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljavahetamise kriteeriumitele. Vastavalt jahiseaduse eelnõule saaks jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist algatada juhul, kui seda soovib 2/3 jahimaa pindala omanikest.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna sõnul lähtuti oma esialgsetes ettepanekutes lihtsuse printsiibist. “Meil on hästi teada jahipiirkondade suurused ning sellest tulenevalt on 2/3 jahimaa pindala omanike kriteeriumi rakendamine lihtne.“ Põllumäe lisab, et läbirääkimiste käigus on organisatsioonide esindajad korduvalt rõhutanud, et sobivama kriteeriumi leidumisel ollakse valmis seda toetama.

Kõik ülalmainitud organisatsioonid on seisukohal, et eelnõus tuleks arvestada siiski nii pindala kui ka omanike arvu kriteeriumiga, sest vaid selliselt on vajalikul määral kaitstud maamajanduse edendajate, metsamajandajate ja põllupidajate, huvid, kes on teinud põllu- või metsakultuuri rajamiseks ja hooldamiseks investeeringuid ning keda jahiseadus tegelikkuses kõige enam mõjutab. Allakirjutanud toetavad sellise kriteeriumi kehtestamist, mille kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljaandmisel või väljavahetamisel on vajalik 50% piirkonna maaomanike, kellele kuulub vähemalt 50% jahipiirkonnas olevast jahipidamiseks kasutatavast maast, nõusolek. “Meie organisatsioonides on väga palju ka väikemaaomanikke, kelle jaoks jahipiirkonnas toimuv on väga oluline,” rõhutavad üheselt nii Priit Põllumäe kui ka Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Maaomanike organisatsioonid peavad oluliseks, et selline muudatus tänases eelnõus oleks siiski ka praktikas rakendatav, ega oleks manipuleeritav. Selge peab olema kaasomanike ning jahipidamiseks mittekasutatavate aianduskooperatiivide omanike roll selle kriteeriumi rakendamisel. Ühtlasi peab nõue rakenduma jahipiirkondadele uute kasutuslubade andmisel. Kui mõistiku aja jooksul pole lepinguid sõlmitud vähemalt poolte maaomanikega, kes omavad vähemalt poolt jahipiirkonna maast, siis luba ei tohiks pikendada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Valmis juhendmaterjal madal- ja liginullenergiahoonete rajamiseks

Liginullenergiahoone ja mitmed teised energiatõhususe mõisted on uued igal pool Euroopa Liidus. Eesti on üks esimesi liikmesriike, kus liginullenergiahoonete nõuded on ametlikult kehtestatud. See on vajalik, et täita Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist tulenevaid nõudeid, mille kohaselt peavad alates 2021. aastast kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Avaliku sektori uued hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele juba alates 2019. aastast.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostöös on valminud juhendmaterjal “Madal ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis”. Juhendi eesmärgiks on tuua välja madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste erinevused võrreldes tavapärase ehituspraktikaga. Kuna olulised valikud tehakse projekteerimise algfaasis, keskendub juhendmaterjal eskiis- ja eelprojektile, millega on võimalik tagada madal- ja liginullenergiahoonete energiatõhususe saavutamine.

Juhendi keskse sihtgrupi moodustavad tellijad, arhitektid, projektijuhid, töövõtjad, tehnosüsteemide, energiatõhususe ja piirdetarindite projekteerijad ning kõik teised ehitusprotsessis osalevad otsustajad.

RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul on üha kallineva energiaressursi valguses madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu. „Avaliku sektori kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks tuleb uute hoonete kavandamisel pöörata erilist tähelepanu just energiatõhususele ja uutele võimalustele maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks.“ lisas Saarniit.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak: „Selle juhendi järgi võiksin ka mina hakata ehitama liginullenergia büroohoonet. Tänu TTÜ ja RKASi koostööle on see valdkond tehtud arusaadavamaks ka laiemale publikule. Meie teadlaskond on taaskord teinud midagi olulist kogu ühiskonnale, kuid see ei oleks olnud võimalik ilma RKASi koostöö ja toetuseta.“

Tulemust mõjutavad tegurid ja osakaal

Juhendmaterjali alguses on kirjeldatud energiatõhususe põhinäitajaid ning energiatõhususe definitsioone ja tasemeid, mis moodustavad teemast arusaamiseks vajaliku teoreetilise baasi. Kuna hea sisekliima käib käsikäes energiatõhususega ei ole unustatud ka sisekliima põhiparameetreid. Toodud energiatõhususe põhikomponendid ja kontrollarvud võimaldavad hinnata eskiisi energiatõhusust ilma keerukate arvutusteta. Arhitektuurikonkursside energiatõhususe tingimusi ja juhiseid on käsitletud omaette peatükis, kuna energiatõhususe kujundamist ei ole võimalik edasi lükata arhitektuurivõistluse järgsesse etappi.

Energiatõhususe ja sisekliima eelduste tagamine eskiisprojekti faasis sisaldab vastusrikkaid valikuid ja eeldab head meeskonda. Näiteks kui eelprojektis selgub, et tehnilised ruumid ei mahu hoonesse või korruse kõrgus ei võimalda vajaliku suurusega ventilatsioonitorustikku, siis on selles faasis kardinaalsete muudatuste tegemine pea võimatu ja valida ainult halbade lahenduste vahel. Samuti eelprojekti faasis otsustatavad põhilahendused mõjutavad oluliselt energiatõhusust. Lihtsate arvutusnäidetega on näidatud, mis on võimalik ja mis mitte. Omaette teemana on käsitletud päevavalgusest lähtuvat fassaadide kujundamist, mis mõjutab pea kõiki energiatõhususe komponente. Lõpetuseks on toodud olemasolevate hoonete näiteid, mis annavad ettekujutuse ka liginullenergiahoone ehitusmaksumuse kujunemisest.

Juhendmaterjal on koostatud eelkõige büroohoonetele, mis on üks kõige nõudlikemaid ja tehniliselt keerukamaid hoonetüüpe. Toodud lahendused on suures osas kasutatavad ka teistes mitte-elamutes. Ka elamutes kehtivad samad energiatõhususe põhimõtted, kuid kasutatavad tehnosüsteemid on sedavõrd erinevad, et toodud lahendusi saab rakendada vaid osaliselt.

Juhendmaterjali „Madal ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis“ saab alla laadida siit: www.rkas.ee/files/Madal-%20ja%20liginullenergiahooned.pdf (5,95 MB)

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arhitektide liit avas konkursi parimale valminud eramule ja väikeobjektile

Eesti Arhitektide Liit kuulutas välja konkursid “Eramu preemia 2008 – 2012” ja “Väikeobjekti preemia 2010 – 2012”. Konkursside eesmärk on tunnustada huvitavamaid eramuid, mis on valminud ajavahemikus 2008-2012 ning väikeobjekte, mis on valminud ajavahemikus 2010-2012. Mõlema konkursi preemiafondi suurus on 4000 EUR.

Võistlusobjektide esitamise tähtaeg on 22. aprill 2013 kell 16 ning võitjate väljakuulutamine koos näituse avamise ja kataloogi esitlusega toimub 26.septembril 2013.a. Arhitektuurimuuseumis.

VELUX Eesti OÜ annab välja rahalise eripreemia summas 1000 eurot parima päevavalguse lahenduse eest.

Konkurssides osalemiseks tuleb esitada objekti kohta järgnev info: objekti nimetus, asukoht, valmimisaeg, autorid, põhiplaani joonis ning vähemalt üks pilt objekti fassaadist, tagaküljest ja interjöörist (jpg või pdf formaadis) infokandjal Eesti Arhitektide Liidu büroosse (Lai 31, Tallinn) või e-meili aadressil ingridk@arhliit.ee 22.aprilliks 2013.a hiljemalt kell 16.00. Juurde lisada märge, kas osaletakse konkursil ERAMU 2008-2012 või VÄIKE 2010-2012.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ärajäänud notariaalne tehing võib tuua kaasa kulu

Notari ametitegevus, vastutus ja tasu notariaaltoimingute teostamise eest on seadusega reguleeritud. Notariaalselt tõestatud vormis tehingute planeerimisel on võimalik ja arukas arvestada sellega seotud aja- ja rahaliste kuludega ning nende väljaselgitamine on ka praktikas mõistlikult juurdunud. Notaritasu arvestatav suurus paneb kindlasti ka tõsisemalt kaaluma oma soovi tehingusse astuda.

Keerukamate kokkulepete või asjaolude korral on ka otstarbekas valmistada aegsasti ja koostöös notariga ette lepingu projekt, mida nii poolte läbirääkimiste kui ka vahel tõestamistoimingu vältel täpsustatakse.

Notari avalik-õiguslik roll ja vastutus

Tehingu kohustusliku notariaalse tõestamise nõudel on kaks peamist funktsiooni. Hoiatusfunktsioon kaitseb pooli läbimõtlemata tegutsemise eest. Nõustamisfunktsiooni eesmärgiks on selgitada erapooletult tehingu riske ja tagajärgi.  Konkreetsemalt täidab notar tehingu tõestamisel mitmeid olulisi ülesandeid – selgitab välja tehingu asjaolud ja osaliste isikud, hoiatab osalisi õiguslike riskide eest, selgitab pooltele erapooletuna nende tahtele vastava tulemuse saavutamise võimalusi, formuleerib ise poolte tahteavaldused ja tagab, et need on pooltele arusaadavad, arhiveerib notariaalaktid ning tõendab avalik-õigusliku ameti kandjana kontrollitud asjaolusid ja tahteavalduste sisu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2003 kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-03).

Notari õigus tasule ärajäänud tehingu eest

Notari tasu sõltub üldjuhul ja õigustatult tema vastutuse ulatusest arvestatuna tõestatud tehingu väärtusse. Vähem ollakse teadlik aga notari tasu seaduse (NotTS) § 30 sisust, mis näeb notari tasuna ette poole tehingu tõestamise tasust juhul, kui notar on poolte ülesandel koostanud ühe või mitu tehinguprojekti, kuid tõestamist ei järgne. Üldjuhul arvavad osalised siis, et ka kulu ärajäänud tehinguga ei kaasne. Ülalmainitud hoiatusfunktsiooni valguses ja arvestades, et tehinguprojekti koostades on notar tegelikult osutanud kõrget erialast kvalifikatsiooni nõudvat õigusteenust, tundub NotTS § 30 põhimõte ka õigustatud.

Kas tasu ärajäänud tõestamistoimingu eest on õigustatud?

NotTS § 30 rakendamine on õiguslikult problemaatiline. Esiteks on vaieldav, mis hetkest alates on tüüpprojekt konkreetse tehingu projekt. Teiseks, kas notar peaks osalisi projekti väljastamisel hoiatama, et tehingust loobumisel tuleb pool notaritasu maksta või on seaduse säte piisavalt ettenähtav? Kolmandaks, kui kaua peaks notar ootama enne, kui on selge, et pooled tõestamistoimingule ei ilmu? Neljandaks, kas notar on koostatud projekti eest õigustatud saama tehinguväärtusel põhinevat tasu siis, kui tehingu tõestab hoopis teine notar?

Riigikohtul tekkis lisaks kahtlus, et NotTS § 30 on vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja 32. Nimelt on Riigikohus seisukohal, et ärajäänud tõestamistoimingu korral on notari poolt tehingu projekti koostamine olemuselt sarnane õigusnõustamisega, mida notar võib notariaadiseaduse § 331 kohaselt kokkuleppelise tasu eest osutada. NotTS § 30 seoks aga sel juhul tasu õigusnõustamise eest tehinguväärtusega. Tegemist võib olla võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, kuna tehingu projekti koostamise eest võib nõuda tasu erineval alusel ja määras. Teiseks võib olla tegemist ka omandipõhiõiguse riivega, sest määrates tasu ärajäänud notariaaltoimingu eest tehinguväärtuse alusel võib tuua kohustatud isikule kaasa põhjendamatult suurt vara vähenemist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.2013 kohtumäärust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-12).

Kokkulepe kulude kandmise kohta

Tulevik näitab, millise hinnangu Riigikohus NotTS § 30 põhiseaduslikkusele annab, kuidas seadusandja ärajäänud notariaaltehingu tasu küsimuse lahendab ja milliseks kujuneb õiguspraktika. Sellest sõltumatult on suuremate tehingute kavandamisel mõistlik arvestada, et ka notariaalselt tõestatud vormis tehingu ärajäämine (nt tehingu tingimustes kokkuleppe mittesaavutamise või poolte plaanide muutumise korral) võib tuua kaasa kulusid asja ettevalmistanud notari põhjendatud tasu näol. Mõistlik on ka selliste kulude kandmise põhimõtted eelnevalt kokku leppida.

Sten Veidebaum
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

2013. aastal määras Muinsuskaitseamet mälestiste omanikele restaureerimistoetusi kogusummas 546 445 eurot

Mälestiste omanike poolt laekus kinnismälestiste avarii-restaureerimistoetuste taotlusvooru 2013. aastaks 223 nõuetele vastavat taotlust. Muinsuskaitseametil oli 2013. aasta eelarvest tulenevalt võimalus anda välja toetusi kogusummas 546 445 eurot.

Toetused on ette nähtud kinnismälestiste, valdavalt hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamiseks.

Taotluste hindamisel lähtuti toetuste eraldamise nõuetest ja kriteeriumitest, muuhulgas arvestati näiteks oma- ja/või kaasfinantseeringu olemasolu, tööde teostatavust. Samuti arvestati planeeritud tegevuse mõju mälestisega seotud piirkonna üldises kontekstis, mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel.

Mälestise omanike taotluste arv ja kogusumma toetusteks on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kui 2011. aastal laekus taotlusi summas ligikaudu 1,6 mln eurot, siis 2013. aastaks oli see juba pea 3,6 mln eurot. Muinsuskaitseameti kaudu mälestiste omanikele suunatud avarii-restaureerimistoetuste üldsumma on aga jäänud 2010. aasta tasemele.

2013. aastal mälestiste omanikele eraldatud toetuste jaotusega saab tutvuda

Peale nimetatud abi saab 2013 aastal Muinsuskaitseameti kaudu toetusi ka pühakodade restaureerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Üüriäri KKK: Kas üüriraha küsida üürnikult sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

TOP-i ala planeering sai kehtestamisküpseks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja lähiala detailplaneeringu.

„Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringvastab Pirita linnaosa üldplaneeringule,“ rõhutas abilinnapea Taavi Aas. „Planeeringulahendus arvestab vajadusega muuta mereäärne ala atraktiivsemaks. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt peaks TOPi kompleks muutuma linnaosa tõmbekeskuseks.“

Detailplaneering hõlmab 42,48 ha suuruse maa-ala, millel olulisima olemasoleva ehitisena asub Tallinna olümpiapurjespordikeskus. Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu omanikud on OÜ TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. „Riigile kuulund kinnistute enampakkumise teel võõrandamise tingimused nägid ette võimaluse hoonestada ka TOP-i tagune, kesklinna poole jääv praegune parkimisplatside ala,“ lisas Aas.

Detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning naabrusse uushoonestuse – veekeskuse, sadamahoone, maa-aluse parkla, vajalike tehnoehitiste ja kuni kolmekorruseliste korterelamute, ridaelamu ning äriruumidega korterelamute või ärihoonete – rajamise.

Veekeskuse paigutamine mere kaldale annab hea võimaluse rajada keskuse kompleksi ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrus rannana.

„Detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, “ ütles Aas. „Veekeskuse ja kavandatava supelranna mõju rannikukeskkonnale analüüsinud eksperdid peavad projektis esitatud lahendust keskkonnale soodsaks. Samas oleks praeguse olukorra jätkumine linnaruumi kõige ebaloogilisem kasutusviis. Praeguse tühja parklaala hoonestamisega tekib senise ebaselge ülemineku asemel selge kontrast linnaruumi erineva iseloomuga osade vahel, kusjuures parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb selle ala hoonestamiseks korraldada arhitektuurikonkurss.“

Aas rõhutas, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud arhitektuuriajalooliste eritingimustega ning rajatavad hoonemahud harmoneeruvad kaugusest vaadates ümbritsevaga ning linna siluetti rajatav hoonestus ei muuda.

„Oluline on ka asjaolu, et sinna korterelamute rajamine on alternatiiviks Piritat läbivale liiklusele, ala asub kesklinna lähedal ning on ka ühistranspordiga väga hästi varustatud,“ ütles Aas. „Seega saab olema tegemist igati ahvatleva tervikliku elukeskkonnaga.“

Detailplaneeringus kavandatavad uued kergliiklusteed tagavad jalgsi ja jalgrattaga hea ligipääsu kogu planeeritud hoonestusele, sh kavandatavale veekeskusele, ning Pirita jõele, lisaks on planeeringualast ligikaudu 5 hektarile kavandatud uued haljasalad ning olemasolevat haljastust on püütud planeeringus võimalikult palju säilitada.

Planeeringuala jääb suuremalt osalt jalakäijatele vabalt ligipääsetavaks. Planeeritud on jätkata promenaadi ning jalg- ja kergliiklusteed Pirita jõeni ja sealt edasi Pirita teeni. Avalikku kasutusse jääb ligikaudu 8 hektari suurune ala, sealhulgas rannapromenaad ja puiesteed, olemasolev roheala ja osa jahisadamast.

Purjespordikeskuse hooned on kavas rekonstrueerida ja teha juurdeehitused, et kujundada sellest Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused, samuti on kavas rajada üldkasutatavad haljasalad ja rannapromenaad ning korrastada liiklusskeemi.

Detailplaneeringus luuakse lisavõimalused TOPi kui kaubandus-, spordi- ja puhkekeskuse paremaks väljaarendamiseks ning praegu ebaotstarbekalt kasutatud alade ja hoonestuse atraktiivseks muutmiseks.

Detailplaneering võimaldab luua tervikliku ruumilise lahenduse. Planeeritud uus hoonestus tugevdab piirkonna kui vaba aja veetmise ja sportimise koha identiteeti, uus planeeritav elamisfunktsioon muudab aga keskkonna mitmekesisemaks.

Et leida heal tasemel ning laiapõhjalisel arutelul põhinev kaalutletud linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus, tuleb pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldada avaliku kasutusega hoonete, avalikku ruumi märkimisväärselt kujundavate hoonete ja avalike haljasalade puhul avalik arhitektuurivõistlus.

Detailplaneering näeb ette piki mereranda atraktiivse rannapromenaadi ala väljaehitamise, mis seoks Pirita tee äärse haljasala Pirita jõe äärse jahisadama alaga ja sealt üle Pirita silla supelranna ja parkmetsaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 2003 korraldusega.

Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 2010 korraldusega. Detailplaneering oli 27. detsembrist 2010 kuni 7. veebruarini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta kakskümmend kolm kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Seejärel toimus kolm avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavat avalikku arutelu.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Konverents "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?"

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS
KOOSTÖÖS NORDEA PANGA JA ERI KINNISVARAGA

„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

14. märtsil 2013. a. Tallinna Ülikooli Astra Maja konverentsikeskuses, Narva mnt. 25.

9.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

9.30 – 9.45 Konverentsi avab professor Tiit Land, Tallinna Ülikooli rektor

9.45 – 10.30 Trükitud triljonid otsivad nüüd investeerimist. Kas tulevikus terendab uus finantsvarade ja kinnisvara mull?
Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.30 – 11.15 Hoonete energiatõhususalane seadusandlik raamistik muutumas
Kevin Vaher, MKM konsultant

11.15 – 12.00 Diskussioonipaneel: Kinnisvaraarendaja, arhitekti, inseneri ja ehitaja tuleviku nägemus
Moderaator: Arle Mölder Metro Capital partner
Osalejad: Merylin Jalakas Projekt Kuubis OÜ juhataja, Ülar Mark Eesti Arhitektuurikeskuse juhatuse esimees, Tiit Kuusik AS Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor

12.00 -13.00 LÕUNA konverentsikeskuses

13.00 – 14.00 Kuhu võiks liikuda turundus Eesti kinnisvaraturul?
Andres Kuusik, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli dotsent

14.00 – 14.45 Kinnisvarainvesteeringud Baltikumis
Madis Raidma, East Capital Real Estate AS CEO

14.45 – 15.45 Diskussioonipaneel: uus aeg kinnisvara turul, turuosaliste nägemused arengutest 2013-2014
Moderaator: Kalev Roosiväli Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
Osalejad: Mika Sucksdorff Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner, Viljar Arakas EfTEN Capital AS CEO, Margus Eek Selvaag Eesti OÜ CEO

15.45 – 16.30 Kinnisvara hinnadünaamika 2013.-2014. a.
Siim Simson, ERI Kinnisvara OÜ analüütik

16.30 – 17.00 Konverentsi kokkuvõte
Kinnisvara tegu 2012 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

17.00 – 18.30 Konverentsi pidulik lõpetamine
Konverentsist osavõtjaid võõrustab ERI Kinnisvara oma 20.juubeli puhul korraldataval vastuvõtul

 

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 90 eurot (ei lisandu käibemaks).

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

AS Tallinna Tööstuspargid ootab arendajaid veel 12 krundile

Tallinna linn on väljaarendanud 3 suurt maa-ala Lasnamäel, kus ettevõtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet. Olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid.

2013. aasta veebruari seisuga on kõik krundid Tondiraba tööstuspargis välja müüdud. Müügis on Betooni tööstuspargis 4 krunti ning Suur-Sõjamäe tööstuspargis 8 krunti.

Tööstusparkidel on logistiliselt soodsad asukohad Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme läheduses. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad 10-minutilise sõiduteekonna kaugusele.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Pakkumises on 16 963 elamispinda

Eesti elamispindade müügipakkumiste arvu muutusi mõõtev KV.EE pakkumiste indeks jätkab mullusest detsembrist alanud paigalseisu. Indeks näitab 91,3 punkti, millele vastab elamispindade pakkumiste hulk 16 963. Pakkumiste hulk on aastaga vähenenud 15%, kuid paistab, et langus on pidurdunud.

Pakkumiste arv peegeldab pakkujate valmisolekut kinnisvara müüa. Teisalt võib öelda, et viimaste kvartalite aktiivne ostu-müügiturg on head pakkumised turult ära korjanud. Turule on alles jäänud korterite müügipakkumised, mis on ülehinnatud või majade-maade pakkumised, mille müügiperioodid on pikemad ja kus tehingute kõrghooaeg on kohe-kohe uksele koputamas.

Vähenenud kinnisvarapakkumist võiks mõjutama hakata pakkumiste hind. Uusarenduste pakkumishindade tase on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud kümmekond protsenti, tehingute poolest ei saa ses sektoris kurta. Korteritehingute keskmine hind käesoleva aasta esimese pooleteise kuuga on 7% aastatagusest kõrgemal.

Need tegurid võiks vaikselt taas aktiveerida arendusturgu ja et turule jõuaks rohkem uusi kortereid. Uute korterite arenduse laienemine on omakorda tegur, mis laiendab elamispindade pakkumist ka teisesel ehk vanemate elamispindade turul – uue ostja soovib ju reeglina vana vara müüa.

Nii võiksime eeldada, et langenud elamispindade pakkumisel suurt kukkumisruumi ei ole. See veel ei tähenda, et pakkumiste hulk peaks kohe raketina taevasse sööstma. Pigem võiks oodata, et kvartali-kahe pärast on elamispindade pakkumine mõnevõrra kasvanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite pakkumised Majade pakkumised
01/2012 01/2013 Muutus, % 01/2012 01/2013 Muutus, %
Eesti 19 084 16 257 -15% 5 426 5 691 5%
Harjumaa 11 205 9 255 -17% 3 017 3 257 8%
Hiiumaa 18 23 28%
Ida-Virumaa 907 1 261 39% 71 166 134%
Jõgevamaa 174 158 -9% 65 49 -25%
Järvamaa 156 149 -4% 69 84 22%
Läänemaa 362 296 -18% 118 89 -25%
Lääne-Virumaa 405 443 9% 119 169 42%
Põlvamaa 79 103 30%
Pärnumaa 1 903 1 511 -21% 667 627 -6%
Raplamaa 175 277 58% 150 180 20%
Saaremaa 154 144 -6% 57 59 4%
Tartumaa 2 755 1 723 -37% 771 554 -28%
Valgamaa 204 334 64% 121 206 70%
Viljandimaa 412 424 3% 172 191 11%
Võrumaa 175 156 -11% 29 60 107%

 

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Algatatakse mööblivabriku kvartali detailplaneering

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil endisele mööblivabriku maa-alale detailplaneeringu koostamise.

Algatatav Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet ehitamiseks.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete, sh ehitismälestiste A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni ärihooneteks ümberehitamiseks. Planeeritavale maa-alale ulatub ka arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärineva asulakoha kaitsevöönd.

Planeeritava alaga külgnevale Tatari tn 51 kinnistule ehitatakse büroohoonet Statistikaameti tarbeks. Kontaktvööndi kaguosa kohta on koostatud detailplaneering kuni 7 korruseliste äri ja äriruumidega elamu ehitamiseks. Kontaktvööndi põhjaosa kohta koostatakse eskiisi, et selgitada välja Tatari tn 64 kinnistule uute hoonete ehitamise võimalused.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Praeguseks on valdav osa tootmisettevõtetest kolinud linna äärealadele või lähivaldadesse ja enamik tootmishoonetest on lammutatud või ärihooneteks ümber ehitatud. Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas kasutatav, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond, järkude kaupa ehitatav. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Bannister. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Kinnisvarafond ostis hotelli Palace Tallinnas

EfTEN Kinnisvarafond ja Vello Kunmanile kuuluv AS Esraven omandasid Scandic Hotels AB’lt ühise investeeringuna Tallinnas Vabaduse väljakul asuva hotelli Palace kinnistu ja operaatorettevõtte.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on tegu unikaalse investeeringuga. „Hotell Palace’ist on kujunenud omamoodi ikoon oma pika ajaloo ja unikaalse asukohaga. Siiski on viimasest põhjalikust renoveerimisest möödas ligi veerand sajandit ning tehnosüsteemide elukaar on oma eluea lõpus. Praeguses seisukorras ei vasta hotell tänastele konkurentsi tingimustele ja vajab täielikku renoveerimist. Meie plaan on hotell Palace täielikult rekonstrueerida ja taasavada ta oma kunagises säras,“ ütles Arakas.

EfTEN Kinnisvarafond soetas hotelli Palace kinnistu ja operaatori kahasse Silikaat Gruppi kuuluva investori Esraven AS-iga. Mõlemad osapooled investeerivad 50% ulatuses projekti kogumaksumusest. Eften Kinnisvarafondil ja Silikaat Grupil on varasem hea koostöökogemus ühise investeeringu näol Pärnus Lepa Keskuses. Lisaks on Vello Kunman investor EfTEN Kinnisvarafondis ja partneriks ka fondivalitsejas, EfTEN Capital AS-is. Tehing jõustub pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiitu. Tehingu maht on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne. Tehingut nõustasid ostupoolelt Keystone Advisers ja Advokaadibüroo Nordeus ning müüja poolelt Nordic Hotels Consulting ja PwC Legal.

Hotell Palace asub Tallinna südames aadressil Vabaduse väljak 3 / Pärnu mnt 14. Hoone on valminud 1937. aastal ning oli algusest peale mõeldud hotelliks. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.

Hotell Palace’i ostuga on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis kokku 15 objekti, kogupindalaga 83 000 ruutmeetrit rendipinda, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mille portfellis on kokku viisteist ärikinnisvara objekti. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvara- ja investeerimisfondide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Täna on üürikoolitus

Kinnisvarakool: üürikoolitusTäna kell 13:00-18:00 toimub üürikoolitus. Üürikoolitus annab juriidilist nõu, kuidas toimida puuküürnike või pahatahtlike üürileandjatega.

Keskendume siiski sellele, millistes raamides peaks konstruktiivne üürisuhe toimima.

Lisaks käsitleme üüriäri majanduslikku poolt, ehk vastame kaudselt küsimusele, kas üüriäri aitab kiiresti ja hõlpsalt rikkaks saada.

Üürikoolituse juriidilisi teemasid aitab paremini mõista jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Majandusliku osa käsitlust veab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Tule õppima, sest need teadmised on kasulikud!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn lahendab parkimiskitsikust elamukvartalites

Tallinna linnavalitsus lahendab koostöös korteriühistutega elamukvartalites parkimise probleemi, seades linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse.

„Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus kokku 30 korteriühistu kasuks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Eelmisel aastal ehitati kokku 1195 parkimiskohta, sellest projekti „Hoovid korda“ raames 732 parkimiskohta, kusjuures linn toetas korteriühistuid selle projekti raames kokku on 330 551 euroga.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine läbi parkimiskohtade rajamise või parkimisala laiendamise. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 2012. aastal projekteerimistingimused avalike parkimiskohtade ehitamiseks kokku 45-le maaüksusele.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes