Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Nõmme apteek hinnati ümber

19.02.2013

Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku korduvalt edutult enampakkumisel olnud Nõmme vana apteegi ruumide alghind veerandi võrra alla lasta.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt kinnitatakse Mai tn 4-1 asuva korteriomandi uueks alghinnaks 114 750 eurot, mis on esialgsest alghinnast 25% madalam, arvestades asjaolu, et seni korraldatud avalikud enampakkumised on pakkumiste puudumise tõttu nurjunud.

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaosas Valdeku tn 13 kinnistul sauna ja spordikeskuse väljaehitamiseks.

Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m², enampakkumisele pandud linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m².

Tallinna Linnavolikogu 22. septembri 2011 otsuse kohaselt määrati Mai tn 4-1 asuva korteriomandi alghinnaks 153 000 eurot. Müügihind tulenes AS Rime Kinnisvara Vahendus eksperthinnangust. Ent korteriomandi müügiks korraldatud avalikud enampakkumised nurjusid pakkumiste puudumise tõttu seitsmel korral.

Seetõttu teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku varasem otsus kehtetuks tunnistada ning müügiobjektile uus, praegusest 25% võrra madalam alghind kehtestada.

Mai tn 4 kinnistu asub Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses, Nõmme raudteejaama naabruses. Kinnistul paiknevad elamispinnaga hoone ja kuur. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi, esimesel korrusel aga mitteeluruum. Mai tn 4 asuv hoone, milles asus Nõmme vanim apteek, on tunnistatud kultuurimälestiseks.

Ühtlasi kavatseb linnavalitsus ümber hinnata veel kolm korduvalt edutult enampakkumisel olnud müügiobjekti – Nõmme linnaosas Männimetsa põik 5-3 asuva korteriomandi, Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Vahtra tn 18A-107 asuva korteriomandi ja Harjumaal Vasalemma alevikus Tööstuse tn 1 asuva kinnistu.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt kehtestatakse Männimetsa põik 5-3 asuva korteriomandi, mille reaalosaks 28,3 m² suurune eluruum, uueks alghinnaks 9000 eurot; Kohtla-Järve linnas asuva 60,4 m² suuruse korteri uueks alghinnaga kehtestatakse 2930 eurot ning Vasalemma alevikus paikneva elamumaa sihtotstarbega 3076 m² suuruse kinnistu uueks alghinnaks 9000 eurot.

Objektide alghinnad lastakse 25% madalamaks, kuna seni korraldatud avalikud enampakkumised on pakkumiste puudumise tõttu nurjunud.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Valmis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering

19.02.2013

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule vastuvõtmiseks teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused arvestades looduskaitselisi tingimusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel. Samuti on maastikukaitseala osad, eriti nõlvaaluses piirkonnas, omavahel halvasti ühendatud. Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Planeeritud on uued kergliikluse ühendused, mis oluliselt parandavad ja laiendavad liikumise ja puhkamise võimalusi ning liidavad maastikukaitseala tervikuks. Olulisematest ühendustena võib esile tõsta nõlva aluses osas Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunneli ja Trepi tänava juures nõlvale kavandatud laudtee ning nõlva peal olemasoleva kergliiklustee pikendamist Glehni pargini paralleelselt Vana-Mustamäe teega. Lisaks on ettenähtud mitmekesistada ja täiendavalt ühendada nõlva alune ja nõlva pealne ala.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega. Tagatud on olemasolevate spordikomplekside arenguvõimalused.

Teemaplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 otsusega nr 266. Tallinna Linnavalitsuse 9. aprilli 2008 korraldusega nr 627 k kinnitati „Nõmme Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu” lähteülesanne.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet teemaplaneeringu avaliku väljapaneku, mille jooksul on kõigil huvilistel võimalik planeeringuga tutvuda.

Allikas: Tallinn.ee

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 840 mitteeluruumi

19.02.2013

2012. a. IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 260 mitteeluruumi. Kogu 2012. aasta jooksul on kvartalipõhine kasutuslubade arv olnud aastatagusest suurem.

Kokku sai möödunud aasta jooksul kasutusloa 840 mitteeluruumi kogupindalaga 474 000 ruutmeetrit. Samal ajal sai ehitusloa 2415 mitteeluruumi.

Võrreldes kasutuslubadega väga suur ehituslubade arv ei tähenda siiski veel ehitusbuumi algus. On tavapärane, et ehituslubade hulk ületab kolmekordselt järgmisel aastal kasutusloa saavate mitteeluruumide arvu. Enamus ehituslubasid lihtsalt ei jõu reaalse ehitustegevuseni.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 01/2013

18.02.2013

Ober-HausBaltikumi pealinnadest on viimase 12 kuuga enim tõusnud Tallinna korterite hinnad +9,4%.

Tallinnas tõusis keskmine korteri ruutmeetri hind võrreldes detsembriga 0.2% 1135-le eurole. Võrreldes 2012. aasta jaanuariga oli selle aasta jaanuaris keskmine korteri pinnaühiku hind 9.4% kõrgem ja tehingud tehti 11% võrra enam.

Riias püsis keskmine ruutmeetri hind jaanuaris muutumatuna, 989 eurot ruutmeetri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2.0%. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta mais on aga hinnad keskmiselt 57.4% madalamad.

Vilniuses püsis keskmine ruutmeetri hind samuti muutumatuna ja oli 1,185 eurot ruutmeetri kohta, kokku on viimase aastaga on keskmine hind Vilniuses langenud 1.3%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta detsembris on keskmine ruutmeetri hind 40,2% madalam.

Loe lähemalt siit: Ober-Haus_Balti_korterite_hinnaindeks_jaanuar_2013

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Nädalapakkumine: koolitus poole hinnaga!

18.02.2013

Kinnisvarakool pakub soodustustTäna on jutt lühike. Tule ja osale seminaril “Kinnisvara müük internetis” ja saad koolituse “Kinnisvaraturundus” poole hinnaga.

Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

  • Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest.
  • Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.
  • Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark.
  • Toimub 21/02/2013.
  • Loe lähemalt…

Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

  • Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel.
  • Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.
  • Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas.
  • Toimub 25/02/2013.
  • Loe lähemalt…

* Hinnad ei sisalda käibemaksu.

Registreerumiseks saada osalemissoov aadressile kool@kinnisvarakool.ee.

Registreeru

Kõigi küsimustega võite pöörduda allolevatel kontaktidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee		 Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus

18.02.2013

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus.

Psühholoog Anneli Salk räägib koolitusele enesemüügist ja klientidega hakkamasaamisest.

Maakler Maria Kopso räägib koolitusel, kuidas näeb välja üks kinnisvaramaakleri igapäevane elu.

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee


Käsiraamat: Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kuidas alustada oma maja ehitamist?

18.02.2013

Kõigepealt peab olema kindlasti suur soov, sest suur tahtmine aitab keerulistest olukordades alati lahenduse leida.

Aga ainult soovist ei piisa? Kõige sagedasem probleem, mille tõttu jääb kogu edasine katki on raha.

Millised on siis levinud variandid, kuidas oma majani jõutakse:

  1. Olemasoleva eluaseme müük (juhul kui see olemas) ja selle abil ehitustööde käivitamine. Tavaliselt käib jutt korterist, mis kas on ilma laenuta või siis mõningase laenujäägiga, kuid mida müües saab algkapitali krundi ostuks ja natuke jääb ka ehitamise kuludeks, näiteks vundamendi ehitamiseks. Ülejäänud puuduolev summa võetakse laenuna.
  2. Mõne olemasoleva kinnistu, millel ehitis juba olemas, ost laenuraha eest. Üldjuhul ei anna pank laenu lihtsalt tühja krundi ostuks. Kui aga seal peal mõni pooleliolev ehitis või vanem maja, on laenu võimalik lihtsamalt saada.
  3. Kogutakse raha krundi ostuks heas piirkonnas ja võetakse laenu väiksema maja või lausa moodulmaja ehitamiseks. Moodulmajade tootjad pakuvad juba mõnda aega lahendusi, kus soovi korral saab olemasolevat maja laiendada lisades vajaduste suurenedes uusi mooduleid.
  4. Otsitakse võimalikult soodsa hinnaga krunt linnapiirkonnast kaugemal ning maja ehitatakse omajõududega oma palgast pikema aja jooksul. Sageli ei olegi võimalik sellistele kinnistutele pangast laenu saada, sest ehitushind ületab turuhinda juba ehitamise ajal.
  5. Kõikvõimalikud kombineeritud variandid, mis ennekõike põhinevad odavamal ehitamisel, kus ise ehitamist korraldatakse või ise ehitatakse.

Kokkuvõttes on soovitav krundi ostule suurt tähelepanu pöörata, sest see määrab suuresti selle, kas laenu ja millisel määral saab võtta juba käivitunud ehitustööde jätkamiseks. Pank jälgib alati turuväärtust ning lähtub ennekõike sellest, kui just lisatagatisi pole võimalik anda.

Miks on kinnisvara tagatise laenuvõime oluline? Põhjus ennekõike selles, et see annab suurema kindluse, et plaanitav maja saab valmis ehk annab vajadusel võimaluse lisaraha hankida.

Lisaks maandab riske majaprojekti õnnestumiseks ka maja suurus. Veidi väiksemas majas ei ole mingi probleem elada, mida näitab ka Skandinaaviamaade kogemus, kus levinud majad on 115 – 140 m2 suurused. Samas annab väiksem maja kokkuhoidu ehitamisel ning edaspidistest kodukuludes, mis järjest kallinevate energiahindade juures on kaalukas argument.

Edukat kodu ehitamist!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Arhitektide Liit jagas 2012. aasta teenetemedaleid

17.02.2013

Eesti Arhitektide Liit (EAL) andis eile, 14.02 oma üldkogu piduliku auhinnatseremoonia raames üle 2012. aasta teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale, insenerile ja arhitektuuripublitsistile. Oma kohalolekuga austas tseremooniat ka Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves.

EAL valis 2012. aasta parimaks ehitajaks YIT Ehituse Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone ehitamise eest. Arhitektid märgivad kolledži ehitaja oskust ja tahet hoone loomisel kaasa mõelda ning head meeskonnatööd. Projektijuht Sven Rumm pälvib eriti suurt tunnustust, kuna tegemist on mehega, kel oli omal ajal suur roll ka okupatsioonide muuseumi ehitamisel.

Aasta parima tellija tiitli pälvis samuti Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone loomise eest TÜ Narva Kolledž. Eraldi tunnustati nende esindajad Katri Raiki ja Jaanus Villikot, tänu kelle tegevusele ja otsustele on Narva vanalinna kerkinud suurepärase arhitektuuriga linna elavdav uus hoone.

Lõppenud aasta parimaks arhitektuuripublitsistiks valiti Veronika Valk, kelle sulest ilmus eelmisel aastal Sirbis hariv arhitektuurimõtteid vahendav intervjuude seeria kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarjas esinenud välisarhitektidega. Lisaks on Veronika Valk aasta jooksul avaldanud mitmeid olulisi arhitektuuriteemalisi kirjutisi ka teistes lehtedes.

Eesti Arhitektide Liit otsustas tänavu esmakordselt välja anda aasta parima inseneri tiitli – selle pälvis üksmeelselt professor Karl Õiger suurepärase ja südamega tehtud töö eest vesilennukite angaaride renoveerimisel. See suurepärane hoone suudeti päästa eelkõige tänu Karl Õigeri entusiasmile, tänu tema pühendumisele ja kindlale soovile leida kriitilises olukorras lahendus – see on just see, mida arhitektid inseneridelt ootavad.

Tänavuste teenetemedalite “Linn”, millega Eesti Arhitektide Liit väljendab oma tänu Eesti arhitektuuri edendamisse antud suure panuse eest, autorid on Rait Siska ja Risto Tali.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

AS Technopolis Ülemiste eelmise aasta käive kasvas 4,85 miljonile

15.02.2013

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive kasvas 2012. aastal 4,85 miljoni euroni. Äripindade täituvus tõusis samal perioodil 90,7 protsendilt 94,9 protsendini.

„Technopolis Ülemiste 2012. aasta käibe kasvu 3,9 protsendi võrra võib pidada ootuspäraseks. 5,1-protsendiline vakantsuse määr viitab selgelt uute büroopindade vajaduse järgi linnakus,“ märkis AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov.

AS Technopolis Ülemiste 2012. aasta suurima arendusprojekti, Lõõtsa 8 kolmiktorni, ehitus on kulgenud plaanipäraselt. Hoone esimene etapp valmib märtsis ja kogu hoone oktoobris 2013. Eesti majandusteadlase Ragnar Nurkse nime saava kolmiktorni näol on tegemist Eesti suurima kaasaegse büroohoonega. Valmivas hoones on 24 000m2 renditavat kontoripinda, millel hakkab töötama üle 2000 inimese. Ülemiste City linnakus töötavate inimeste arv tõuseb sellega 2013. aasta lõpuks kõigi eelduste kohaselt 6000 töötajani.

AS Technopolis Ülemiste kuulub 49-protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Technopolis kontserni käive kasvas 2012. aastal 15,6 protsenti 107,3 miljoni euroni. EBITDA (kulumieelne kasum) kasvas aastaga 17,3 protsenti 55,8 miljoni euroni. Netokäibe ja EBITDA suurenemine oli tingitud peamiselt väljarenditud pinna 11,7 protsendilisest kasvust ja 2,4 protsendilisest renditulu suurenemisest võrreldes eelmise perioodiga.

„Eelmise aasta edu sai võimalikuks tänu kohalike äriüksuste edule,“ märkis Technopolis kontserni tegevjuht Keith Silverang. „Neil õnnestus leida uusi rentnikke meie kinnisvarale, säilitades samal ajal olemasolevaid kliente. Lisaks meie paindlikele lahendustele ja Technopolise klienditeeninduse kontseptsioonile seisneb meie jätkusuutlik konkurentsieelis ettevõtte tõhusas müügikorralduses ja proaktiivses suhtumises teenindusse,“ lisas Silverang.

Teisipäeval sai teatavaks, et Technopolis on omandanud Oulus Nokia Peltola linnaku. Linnakus on üüritavat pinda kokku umbes 37 600 m2. Investeeringu kogusumma on 31,7 miljonit eurot. Omandatud kinnisvara on moodne, paindlik ja täiendab Technopolise samas piirkonnas asuvat 27 000 m2 suurust Kontinkangase linnakut.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

15.02.2013

Tartu Linnavalitsus ootab hiljemalt 1. märtsiks 2013 taotlusi restaureerimistoetuse saamiseks.

Restaureerimistoetust antakse miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide (aknad, välisuksed, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, katusetornid, erkerid jms) restaureerimiseks ja taastamiseks.

Toetuse täpse suuruse määrab esitatud taotluste arv. Töö peab üldjuhul saama valmis selle aasta sügisel. Toetused makstakse välja samal kalendriaastal pärast lõpparuande kinnitamist.

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, kolmas korrus, tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 736 1317) hiljemalt 1. märtsiks 2013. Avalduse vormi leiab Tartu linna kodulehelt või arhitektuuri ja ehituse osakonnast. Avaldusele tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumist ja fotod teostatavater estaureerimistööde kohta.

Taastamis- või asendustööde puhul tuleb avaldusele lisada ka detailide tööjoonised.

Täpsem info veebilehel asjaajamisjuhiste rubriigis.

Restaureerimistoetuste projekti raames on 11 aasta jooksul kokku toetatud 270 objekti kokku 406 015 euroga. Restaureerimistoetuse eesmärk on aidata kaasa autentse miljöö säilimisele ja taastamisele ajaloolises linnaruumis ning rakendada säästva arengu põhimõtteid. Arhitektuursete detailide (nagu akende ja uste) puhul on oluline nende algupärasus, ühtsus ning sobivus hoone arhitektuuriga. Vanu hooneid restaureerides loovad linnaelanikud endale meeldiva elukeskkonna ning aitavad säilitada ajaloolisi linnaosi tulevastele põlvedele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eha Võrk: Maamaksuvabastus kärbib kohaliku omavalitsuse tulu

15.02.2013

Tallinna abilinnapea Eha Võrk tõdes IX Linnade ja Valdade Päeval peetud ettekandes, et kohalike omavalitsuste tulu kavandatud viisil suurendamine maamaksuvabastustest tingitud tulubaasi vähenemist ei korva.

„Maamaksuvabastus vähendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning tulubaasi osaliseks taastamiseks on paljud omavalitsused tõstnud maamaksumäära maksimumini, mis on 2,5% maa maksustamishinnast,“ ütles Võrk.

Tallinna linna maksutulude kogusummast moodustab maamaks vaid 8,8 %. Abilinnapea juhtis tähelepanu asjaolule, et Riigikontrolli arvates on maamaks ühtlasi kõige suuremate kuludega hallatav maks.

„Riigikontrolli meelest tuleb riigil maamaksu määramist ja menetlemist oluliselt lihtsustada,“ ütles Võrk. „Riigikontroll leidis, et 2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus töötati välja kiirkorras, kuna seda nõudis valitsusliidu lepe. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliste kuludega on seda võimalik rakendada, ei tehtud.“

Maamaksuvabastuse rakendamiseks puudub analüüs, maamaksuseaduse muudatused on riigi poolt kiirustades ette valmistatud ning seadus käsitleb koduomanikke kaasomandi ja korteriomandi puhul ebavõrdselt, nentis Võrk. Lisaks on koduomaniku maamaksusoodustuse väljaarvutamine endiselt omavalitsuste kanda.

Võrk tõdes, et suurlinnades ja nende lähivaldades annab maamaksuvabastus koduomanikele märkimisväärse kokkuhoiu. „Viimsi elanik võidab oma koduõue 1000 m² pealt arvestuslikult 160−384 eurot, Saku elanik 70−120, pärnakas 200st rohkem kui 500 euroni, Tallinna elanik kuni 700 eurot, pealinna kallimates piirkondades veelgi enam.“

Võrgu sõnul võib maamaksuvabastust regionaalpoliitiliselt käsitleda pigem soodustusena omanikele linnades ja teistes tiheasustusega piirkondades. Sama on märkinud ka Kaido Kama 6. detsembri 2012 Maalehe artiklis „Äraspidine regionaalpoliitika Eesti moodi“.

„2013. aastal on Tallinna linnas maamaksust vabastatud ca 150 400 koduomanikku kogusummas 9,6 miljonit eurot,“ ütles Võrk. „Suurim maamaksuvabastus on 8661 eurot, väikseim 0,25 eurot ja keskmine maamaksuvabastus 68,17 eurot.“

Võrk nentis, et maamaksu kogumiseks vajalikud alusandmed tuleb kohalikul omavalitsusel koguda mitmest erinevast riiklikust registrist ning need terviklikuks andmebaasiks siduda. „Seetõttu peab iga kohalik omavalitsus leidma vahendid ja võimalused, kuidas nn kodudega kinnistud igal aastal tuvastada ning nende osas maksuvabastuse suurus välja arvutada. Lisanduvad muud tehnilised probleemid, mis on tingitud riiklike registrite erinevast arendamisest.“

Võrk tõi näiteks, et Tallinnas tuvastati ca 18 000 maakasutuse puhul aadressandmete mitteühilduvus registrites. „Käsitsi üle kontrollimist vajasid ka näiteks äriregistris olevad omandiosade andmed. Kokku esitas Tallinn Maksu- ja Tolliametile 1. veebruariks 2013 ca 265 000 maakasutuse kirjet.“

Koduomanike maamaksuvabastuse tõttu jääb linnal 2013. Aastal laekumata tulu ca 9,6 miljoni euro ulatuses. Käesoleval aastal jõustunud seadusesätte kohaselt on vabastatud ka riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa, mille tõttu maksulaekumised Tallinnas vähenevad veel ca 0,3 milj ulatuses.

„Maamaksuvabastusest tingitud tulubaasi vähenemisest umbes 5,3 miljonit eurot jääb Tallinnas kompenseerimata,“ nentis Võrk. „Maamaksuvabastusest tuleneva saamata jääva tulu korvamiseks tuleb tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat protsenti suurendada selliselt, et tulumaks kompenseeriks maamaksuvabastamisest tingitud tulubaasi reaalse vähenemise.“

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

15.02.2013

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele kolm Nõmme linnaosas asuvat kinnistut, neist hinnalisim endise Kivimäe sauna kinnistu.

Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 345 000 eurot. Ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 3052 m2. Kinnistul asuv saunahoone on tehniliselt halvas, kapitaalremonti vajavas seisukorras ja seisab tühjana.

Tallinna linnavolikogu otsustas määrata kinnistu uueks alghinnaks 345 000 eurot, mis on esmasest alghinnast 25% madalam, arvestades asjaolu, et alghinnaga 460 000 eurot oli kinnistu enampakkumisel seitse korda edutult.

Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega. Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m².

Sihi tn 37a tootmismaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 500 m² on enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot. Kinnistul asub tähtajatu üürilepinguga koormatud keraamikatöökoda.

Männikul asuv elamumaa sihtotstarbega Remmelga tn 3 kinnistu pindalaga 1071 m² on enampakumisel alghinnaga 49 900 eurot. Kinnistul paiknev elamu ei ole kasutusse antud.

Kinnistute müügist saadav tulu läheb sihtotstarbeliselt Nõmme linnaosas Valdeku tn 13 kinnistul sauna ja spordikeskuse ehitustööde teostamiseks. Tallinna linna munitsipaalsaunade programmi kohaselt planeerib Nõmme Linnaosa Valitsus aadressil Valdeku tn 13 asuva tühjana seisva endise koolihoone ümber ehitada, sh sinna sauna rajada. Kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamisega on juba algust tehtud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

President Ilves andis Veronika Valgule noore arhitekti preemia

15.02.2013

“Burmani ja Kotli loomingut tuntakse Eestis väga hästi ning ma olen kindel, et mõne aja pärast oskavad paljud inimesed lugupidavalt rääkida Grossschmidti või Tomiste majadest, uue ja värske mõtte esindajatest,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna noore arhitekti preemia üleandmisel. Laureaadiks osutus Veronika Valk.

“Kui meenutada seniseid preemia laureaate, siis nende looming kinnitab minu jaoks ühte olulist tõdemust – Eestis saab teha suuri asju ka oma loometee alguses ega pea pingutama aastakümneid, et esile tõusta. See on meie ja teie eelis. See on väikese riigi eelis,” sõnas riigipea. “Varasemate laureaatide nagu ka tänaste nominentide tööd on isikupärased ning julged, seega Eestile lootustandvad.”

Sellele on eriti paslik mõelda meie riigi 95. sünnipäeva eel, rõhutas president Ilves, sest Eesti peabki olema julgelt ettepoole vaatav ning keskenduma neile asjadele, mis on olulised täna ja homme.

“Arhitekti töö on justkui õpetaja töö. Oma loominguga muudate te meid ümbritsevat ruumi kaasaegsemaks ja huvitavamaks. Kasutades keskkonnasäästlikke ja meile sobivaid ning omaseid materjale. Harides seejuures nii tellijaid ja avaliku ruumi eest vastutajaid kui ka avalikkust,” tõdes riigipea, kelle sõnul kannavad meie arhitektid väärikalt oma vastutust aidata luua hea elukeskkonnaga Eestit: “Et see ei oleks räämas ja üksluine, vaid kaasaegne huvitav ja elav. See kõik ei sõltu alati rahast ja eelarvest, vaid pigem headest ideedest ja loominguvabadusest. Loodan, et lisaks teie vahetule ja heale loomingule on teil aega ja tahtmist elavdada arhitektuurialast mõttevahetust, olla austet ja kuulatavad arvamusliidrid Eestis, miks mitte kaugemalgi.”

President Ilves tänas Heldur Meeritsat noore arhitekti auhinna loomise eest ning firmat GO Travel konkursi toetamise eest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rahandusministeerium tutvustab kinnisvarajuhtimise kompetentsimudelit

15.02.2013

Rahandusministeerium tutvustab riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudelit, mis annab suuniseid kinnisvarateenuste sisseostmise vajaduse või isetegemise hindamiseks.

Mudel aitab kavandada asutuste kinnisvara kompetentsivajadusi lähtuvalt vajalikest tegevustest ning seega ka kinnisvaraga tegelevaid töötajaid paremini värvata, hinnata, motiveerida ja arendada. Mudel sobib rakendamiseks nii avalikus kui ka erasektoris.

Riigi kinnisvarapoliitikat kujundab rahandusministeerium ning riigi kinnisvara kompetentsikeskus on Riigi Kinnisvara AS. Siiski peavad ka riigiasutused ise tegema oma teadlikke valikuid.

„Riigiasutused kinnisvara kasutajatena vajavad kompetentsi, et olla targad kinnisvarateenuste tellijad,“ ütles riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan. „Oma põhitegevuseks vajaliku kinnisvarakeskkonna kavandamist ja tegevuste korraldamist ei saa delegeerida kolmandatele osapooltele ka siis, kui on otsustatud jääda üürnikuks. Tutvustatav mudel annab kõigile suurtele asutustele kinnisvaraga seonduva paremaks plaanimiseks vajalikku tuge.“

Kinnisvarajuhtimise kompetentsimudeli tutvustamiseks toimub kaks teabepäeva. Teabepäeval räägitav puudutab eelkõige kinnisvara haldamise ja tugitegevuste juhtimise eest vastutavaid töötajaid, aga ka kvaliteedijuhte, arendusjuhte ja personalijuhte.

Lisainfo ja registreerimine teabepäevale kvr@fin.ee.

  • 22. veebruaril kell 14.00-16.00 Tallinnas, Rahandusministeeriumi koolituskeskuses, aadressil Suur-Ameerika 1.

Rahandusministeeriumi tellimusel valminud uuring „Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudel“ rahastati meetmest “Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine”, teostajateks olid OÜ Self II ja OÜ ASIS Drafting.

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda aadressil: .

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Algab Vabaduse väljaku viimase arendusetapi planeerimine

15.02.2013

Valminud on eeleskiis Tallinna Vabaduse väljaku viimase arendusetapi algatamiseks, millega arendaja Compakt Kinnisvara rajab linlastele Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale kultuuri- ja ajaveetmisvõimalustega avaliku ruumi.

Vabaduse väljaku arhitektuurilise lahenduse üks autoritest, arhitekt Andres Alver märkis, et selle kavaga jõuab lõpule Vabaduse väljaku pikaajaline planeering.

„Vabaduse väljaku planeeringu põhiidee toetub Tallinna vanalinna ajaloo- ja arhitektuuriväärtuste väärikale esiletoomisele ja eksponeerimisele. Linnakeskkonna kvaliteedi parendamise oluliseks osaks on ka ulatuslik sotsiaalne programm, mille seni edukamaks ellu viidud osaks võib lugeda autode väljaviimist ajalooliselt Vabaduse väljakult ja selle avamist linnakodanikele universaalse otstarbega linnaruumina. Käes on aeg hakata ellu viima planeeringu teist olulist sotsiaalset ja linnaehituslikku eesmärki – avada kättesaadav ja tegus ühendus Vabaduse väljaku ja Hirve pargi vahel ning ühtlasi eksponeerida täielikult ajalooline Ingeri bastion,“ rääkis Alver.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul on eesmärk arendada edasi Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahele kavandatud avaliku ruumi ideed.

„Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, millest kujuneks linnaelanikele kultuuri- ja ajaveetmiskeskus – sinna saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed, müügipinnad jne. Suvisel ajal saaks tegevus laieneda bastioni ümbritsevale alale ja Hirve parki, kus on võimalused tänavalaatade, vabaõhuturgude ja mitmesuguste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks. Tallinlaste kõrval pakuks see kindlasti huvi ka linna külalistele, andes hea võimaluse Tallinna kui turismisihtkoha edasiseks arendamiseks ja propageerimiseks. Samuti on plaanis rajada uus pargimaastikulaadne haljastus. Kaarli puiesteele on kujundatud suurejooneline jalakäijate esplanaad, mis parandab oluliselt liikumismugavust Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel, “ lausus Lember.

Vabaduse väljaku planeeringu teise etapi lahendus on planeeritud kinnistutele Kaarli pst 2, 4, 4a ja 4b. Maa-alune hoonekompleks saab eeleskiisi kohaselt sissepääsud Vabaduse väljaku suunalt lähtuvalt kaldteelt, mis suundub edasi Ingeri bastioni lääneküljele ja Hirve pargi suunas ning Okupatsiooni muuseumi poolt Kaarli ja Toompea tänavate nurgalt laskuvalt trepistikult.

Ülemine tasapind paikneks paindlikult Bastioni läänekülje maapinna ja uue väljaku pinna vahemikus ja saaks sel moel suhtlemisvõimaluse Bastionit ümbritseva meeleoluka väljakuruumiga.

Kavandatava hoonestusmahu katuse pind näeb ette pargimaastiku laadset lahendust, mis oleks harmoonias seda ümbritsevate haljasalade rohelusega. Mitmekesise avatud struktuuriga ruumimaastiku saab hoone sisemuses viia nii sügavale, kui lubavad ühelt poolt majanduslikud ja logistilised kaalutlused, teisalt aga bastioni vundamentide stabiilsuse tagamise vajadused.

Avatud ehitusstruktuur tagab välisvalguse jõudmise ka alumistele tasapindadele.

Projekti arendaja on Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa ettevõtjale Vjatseslav Leedole. Lahenduse arhitektid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik. Detailplaneeringu algatamise ettepanek koos eeleskiisiga on esitatud Tallinna linnaplaneerimise ametile.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
1 2 3 … 1,434 1,435 1,436 … 1,661 1,662 1,663