Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Jaanuaris korteriomanditega tehinguid Tallinnas ligi 11% rohkem kui aasta tagasi

Ober – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis jaanuaris võrreldes detsembriga 1,8% . Võrreldes 2012. aasta jaanuariga on indeks 10,3% kõrgem.

Tallinnas tehti jaanuaris korteriomanditega 534 tehingut, mida on 10,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Keskmine pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 0,2%, linnaositi näiteks Kesklinnas ja Mustamäel 3,4%, Lasnamäel isegi 4,1%, samas Haabertis ja Kristiines langes, vastavalt 8,6% ja 7,4%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta alguses on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 33,5% väiksem ehk 1135 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind 7,5% 956-le eurole ja Pärnus langes 8,7% 724-le eurole, kuid tehingute arv seal on liiga väike ja nii suured kuised kõikumised ühele või teisele poole on tulenevalt tehingute struktuurist pigem tavapärased.

Loe kogu ülevaadet siit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigi Kinnisvara ASi uueks nõukogu esimeheks valiti Arto Aas

Täna, 31. jaanuaril, valis Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu oma korralisel koosolekul ühehäälselt uueks nõukogu esimeheks Arto Aasa. RKASi senine nõukogu esimees Taavi Rõivas asus möödunud aasta lõpus ametisse sotsiaalministrina.

Arto Aas on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala. Alates 2011. aasta märtsist on Aas Riigikogu majanduskomisjoni liige ja alates 2012. aasta detsembrist Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees.

Samuti tutvus nõukogu RKASi 2012. aasta auditeerimata majandustulemustega, mille kohaselt ettevõtte möödunud aasta müügitulu kasvas 81,8 miljoni euroni. Ärikasum oli 2012. aastal 13,4 miljonit eurot ja puhaskasum 9,6 miljonit eurot. Möödunud aasta tulemuses sisaldub erakorraline kasum, mis oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist ASile Eesti Raudtee.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 15,7 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 140 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 377 hoonet üle riigi.

Auditeeritud majandustulemused avaldab ettevõte aprillis.

RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 146,9 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS omab ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise sertifikaati.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Viimane võimalus registreeruda: Kinnisvara ABC alustab juba esmaspäeval

KinnisvarakoolEsmaspäeval alustame selle aasta esimese koolitusega “Kinnisvara ABC“.

Koolitusel aitame laduda vundamendi põhjalikele kinnisvara-alastele teadmistele. Käsitleme erinevaid valdkondi, mis aitavad kaasa kõikidele kinnisvaraturu osalistele.

Loengud puudutavad kinnisvaraturgu, finantseerimist, hindamist, arendamist, maakleri ametit, ehitust ja planeeringuid ning pikemalt juriidilisi küsimusi.

Kinnisvara ABC lektorid on Tõnu Toompark, Maila Moor, Evi Hindpere ja Jüri Preobraženski.

Loe koolitusest lähemalt ja registreeru Kinnisvara ABC koolituse lehel.

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2012

Ilmunud on Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu aastaülevaade.

Ülevaade on allalaetav siit: Eesti kinnisvaraturg 2012. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinna vanalinna korteriteomandite tehinguarv 2012. aastal ei kerkinud

Kui kogu Tallinnas kinnisvara tehinguarv 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga tõusis (ca 23 %), siis Tallinna vanalinnas ostu-müügiarv möödunud aastal kasvu ei näidanud.

Nimelt tehti 2012. aastal vanalinna korteriomanditega 95 ostu-müügitehingut; seevastu 2011. aastal oli tehinguid 108. Hinnad aga tõusid ca 14,5%: 2012. aastal oli ruutmeetri mediaanhind 2527 eurot vs 2011. aasta 2203 eurot.

Arvestades vanalinna kinnisvaraturu eripärasid (piiratud pakkumine, kinnisvara erilisus ja erisused, sealse väiksemahulise korterituru mõjutatavus mõnest lisanduvast arendusprojektist vms), siis ei ole selles statistikas midagi üllatavat. Läbi aastate on vanalinnakorterite müügiarv olnud suhteliselt sarnasel tasemel (nt 2010. aastal 98 tehingut, 2007. aastal 101).

Küll tehti üle poole võrra vähem tehinguid kinnisvaraturu madalseisu ajal: 44 müüki 2009. aastal). Viimase 10 aasta tehinguterohkeim oli aasta 2005, mil müüdi 176 vanalinnakorterit.

City 24 andmeil on 2013. aasta algul müügis ca 160 korterit ja pakkumiste arv on hakanud vähenema (eelmise aasta algul oli pakkumisi üle 200). 2012. aastal tehti aktiivselt broneeringuid kahes suuremahulises arendusprojektis – Pikk 36 (ehitatakse 39 korterit) ja Pagari 1 (41 korterit), mille tehingud toimuvad käesoleval aastal.

Mõlemas renoveeritavas elamus on broneeritud üle poole korteritest, mis on vanalinna üldise müügistatistika taustal märkimisväärne tulemus. Täna ongi vanalinnas täheldatav kaks suunda – otsitakse kas kallimaid, kuid ülimalt kvaliteetseid kortereid kapitaalselt renoveeritud majades või siis otsingukriteeriumiks on ennekõike võimalikult odav hind.

Suur osa ostjaist näeb vanalinna kinnisvaras investeeringupotentsiaali, arvestades tänaseid hindu, mis ei ole veel nii kiiresti kosunud kui nt Tallinna kesk- ja südalinna uute majade korterite hinnad, kuid ennekõike on oluline kriteerium vanalinna kinnisvara unikaalsus ja sajanditevanune ajalugu.

Artikli autor:
Margit Sild
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Majade üüriturg piirdub Tallinna ja Pärnuga

Portaalis KV.EE pakuti 2012. detsembris kogu Eestis üürile 98 maja. 79 neist pakkumistest aasus Tallinnas. Ülejänud ehk 19 pakkumist asusid Pärnus.

Aastaga on Tallinna majade üüripakkumine kahanenud ligi kolmandiku võrra. Maju pakutakse üürile ainult Tallinna mõnedes linnaosades – Nõmmel, Pirital ja Haaberstis. Üürileantavaid maju leiab lisaks veel kesklinnast ja vanalinnast.

Muudes  linnaosades üürimaju elamufondi struktuurist tulenevalt on väga vähe või pole neid sootuks.

Tallinna majade üüripakkumiste keskmine hind oli suurusjärgus 5,50 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on see hinnatase vähenenud 5% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
12/2011 12/2012 Muutus, %
Haabersti 23 NA
Kesklinn 25 16 -36%
Nõmme 27 37 37%
Pirita 41 26 -37%
Tallinn 116 79 -32%
Pärnu 17 19 12%
Eesti 133 98 -26%

Majade üüripakkumiste arvu muutus 12-2011 vs 12-2012 portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi liitus maailma suurima luksusvara müügikanaliga

Pindi Kinnisvara liitus aasta algusest esimesena Eestis maailma suurima luksuskinnisvara müügikanaliga luxuryrealestate.com, mis viib kohaliku luksuskauba miljonite ostuhuvilisteni üle maailma.

Luxuryrealestate.com-is on üle 48 000 aktiivse luksuskinnisvaraobjekti, mida jälgib igakuiselt üle 4 miljoni külastaja. See annab kohalikule varaomanikule võimaluse suurendada Pindi Kinnisvara abil märkimisväärselt rahvusvahelist auditooriumit nende objektile ning vähendada objekti müügiperioodi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Realia Luxury kaubamärgi all on ettevõte turustanud luksuskinnisvara juba üle aasta. „Oleme olnud edukamad kui misiganes teine tegija Eestis, kuid sedagi Eesti luksusvara vaid Venemaa suunal turustades,“ lausus ta.

„Nüüd on aeg liikuda edasi, sest majanduskriis leevendub ka Euroopas ja USAs ning sealsete erainvestorite pilgud on taas suunatud muuhulgas Ida-Euroopasse,“ ütles Sooman. „Tegemist on meie mõistes üüratult suure andmebaasiga, maaklerite jaoks on sinna loodud lausa eraldi interaktiivne suhtluskeskkond, et info parimate pakkumiste kohta võimalikult kiirelt liiguks,“ sõnas Sooman.

„Eesti jõukatel varaomanikel on sõna otseses mõttes ainulaadne võimalus esitleda oma kinnisvara palmisaarte kruntide ning restaureeritud Euroopa losside kõrval,“ lisas ta, märkides, et andmebaasi kalleim objekt on hetkel 450 000 000 dollarit maksev mereäärne kinnistu Dominikaani Vabariigis.

Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara on Eesti suurim kinnisvarabüroo, millel on 13 kontorit üle Eesti. Meie andmebaasis on üle 4000 aktiivse pakkumise ning aastas hindame ligi 5000 kinnisvaraobjekti. Meie haldus-hooldusfirma portfellis on ligi 200 korterelamut ja ärihoonet, grupi kindlustusettevõttel on ligi 5000 klienti.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Inimesed vajavad kinnisvaratehingute juures aina vähem panga abi

Käesolev aasta on näidanud, et üha sagedamini tehakse elukondliku kinnisvara ostu- ja müügitehinguid laenuraha kaasamata. Kuigi selle kohta pole olemas ametlikku statistikat, näitavad Uus Maa kogemused, et täielikult omavahendite abil kinnisvara soetamine moodustab juba kuni poole tehingutest:Eriti on seda tendenti näha Tallinna kesklinna piirkonnas toimuvate korterite tehingute puhul, kus tegutseb ka palju välismaalasi ja professionaalseid investoreid.

Kuigi märkimisväärselt odavnenud laenuraha tõttu võiks arvata vastupidist, on just käesoleval aastal paralleelselt euribori langusega kasvanud pangafinantseeringuta ostutehingute osatähtsus. Põhjuseid on mitmeid, mida siikńkohal tasub välja tuua:

• Investorid, kes omavad kapitali, on valmis kasutama võimalust paigutada seda kinnisvarasse, sest erinevad muud võimalused, näiteks finantsinstrumendid, ei tooda praegusel ajal suurt midagi. Suures osas tulevad nende poolt ostetud pinnad ka üüriturule, mis tagab omanikule rahuldava tootluse, sest üürihinnad on suhteliselt kõrged, vara väärtus säilib ja on loota ka selle kasvu keskmiselt 10% aastas.

• Ostjad, kes koondavad oma varasid. See tähendab seda, et kui näiteks mõned aastad tagasi soetati „igaks juhuks“ mitu kinnisvaraobjekti (suvila, korter, maja), siis nüüd on nende mõtteviis muutunud praktilisemaks ning otsustatakse liigsest loobuda ja soetada, üks mugav ja praktiline eluase. Näiteks müüakse maja ja kolitakse korterisse.

• Välismaalased, kes võtavad meid kui Põhjala riiki ja hindavad meie majanduskeskkonda lõuna-Euroopast stabiilsemaks, nähes siin persperktiivis ette hindade tõusu.

Kui seni paistis investorite jaoks ahvatlevaim objekt uus kahetoaline korter kesk- ja südalinnas, siis nüüd on valikuvõimalused muutunud märkimisväärselt avaramaks ning kindlat korteritüübi eelistust on keeruline välja tuua. Investeerigu eesmärgil korterit ostes lähtutakse enamasti sellest, et juba lähitulevikus võiks selle hind olla juba märkimisväärselt kõrgem kui soetamishetkel. Seetõttu ostetakse erinevaid kortereid eelkõige vanalinna või südalinna renoveeritud vanematesse kivimajadesse, mille arhitektuur jakajalooline väärtus tagab sellele likviidsuse. Loomulikult on populaarsed ka uued korterid, mille asukoht on pigem kõrvaltänaval ning kus parkimine ja elamispindade ruumilahendus on lahendatud kvaliteetselt.

Võib arvata, et trend paigutada oma säästud kinnisvarasse jätkub ning tõenäoliselt ka suureneb, sest eraisikute pangahoiuste maht jätkuvalt kasvab. Kuna inflatsioon on kõrge ja hoiuste intressid pea olematud, ei ole rohkemat kui kriitilist reservi pangas mõtet hoida. Ühe võimalusena vaba raha paigutamiseks näen just osta korter ja see välja üürida.

Artikli autor:
Uuve Mast
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus Kinnisvara ABC alustab järgmisel esmaspäeval

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC

Järgmise nädala esmaspäeval 04/02/2013 alustab selle aasta esimene koolitus Kinnisvara ABC. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad kiiret ja laiapõhjalist kinnisvaravaldkonna ülevaadet.

Kinnisvara ABC sobib hästi esmaseks sissejuhatuseks kinnisvaramaailma. Samuti soovitame koolitust juba tegutsevatele maakleritele-kinnisvaraspetsialistidele teadmistevundamendi kindlustamiseks.

Koolituse käigus vaatleme kinnisvaraturgu, ehitust ja planeeringuid, kinnisvarateenuseid, kinnisvara finantseerimist, kinnisvara hindamist, kinnisvaramaakleri töö spetsiifikat. Eraldi on suur osa koolituses pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele.

Kõik Kinnisvara ABC lektorid on pikaajalise kogemusega spetsialistid: kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, konsultant Maila Moor, jurist Evi Hindpere, maakler Jüri Preobraženski.

Loe koolitusest lähemalt ja registreeru Kinnisvara ABC koolituse lehel.

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

RKAS sõlmis Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitajaga lepingu

Täna allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone ehituse peatöövõtulepingu summas 47 596 998,36 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd algavad märtsis ja hoone peab valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on Eesti Rahva Muuseum täna omaenda kodule lähemal kui kunagi varem. „Jakob Hurda alustatu ja paljude tema õpilaste poolt jätkatu saab loodetavasti paari aasta pärast ka väärilise koha, kus seda hoida ja väärindada. Ja hetke on lootust, et ta ikka tuleb.“ lisas Lang.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe sõnul on neile ka varem suuri ja keerulisi ehitusi juhtida antud ning ERMi uus peahoone saab olema jätk ettevõtte eduloole.

„Eesti Rahva Muuseum on vana ja uue kohtumispaik, kus ajalugu on kütuseks, mis hoiab kultuuri elus. Uus hoone annab selleks võimaluse.“ ütles ERMi direktori Tõnis Lukas.

ERMi uus peahoone ehitatakse Tartusse, Raadile. Uue hoone tarbeks on muuseumil kasutada kolm kinnistut Tartu linna ja Tartu valla territooriumil.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

ERMi uue peahoone ehitus jaguneb neljaks suuremaks hankeks ja ehituslepinguks. Neist esimene viidi läbi eesmärgiga leida ERMi ehituse peatöövõtja, kelle ülesandeks on uue hoone ehitamine. Järgneva kolme hankega leitakse peahoone sprinklersüsteemi, küttesüsteemi ning välisrajatiste ja –alade ehitajad.

Üldiseks eesmärgiks on rajada Tartusse Raadile uus kultuurikeskkond, mille kandvaks osaks on ERMi uus peahoone. Uus hoone sisaldab endas mitmeid erinevaid kasutusfunktsioone ja -võimalusi. Uude hoonesse kavandatakse ERMil tänapäevased näituseruumid, tööruumid ja kollektsioonidele hoidlad. Luuakse võimalused muuseumi külastajatele kvaliteetseks vabaaja veetmiseks – ruumid on ette nähtud restoranile, kohvikule, erinevatele muusika-, kino- ja teatrisaalidele, seminariruumidele ja õppeklassidele. Lisaks loob rajatav keskkond eeldused ja võimalused erinevate institutsioonide ja vabaühenduste tegevuseks ja koostööks.

RKASi eesmärgiks on rajada Eesti Rahva Muuseumile optimaalsete kuludega uus peahoone, mis vastaks igati muuseumi vajadustele, oleks esinduslik, vastaks tänapäevastele energiatõhususe nõuetele ning mille hilisemad ülalpidamise kulud oleks madalad.

Hoone kavandamisel on lähtutud tänapäevastest nõudmistest hoone tehnilistele lahendustele. Uus muuseumihoone peab olema hilisemas ekspluatatsioonis energiasäästlik, kasutatavad ehitusmaterjalid ja tehnoloogilised seadmed peavad olema kvaliteetsed ja ajas kestvad.

Hoone ehitustöid tellib RKAS. Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.
ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ektornet lõpetas edukalt korterite müügi Juurdeveo „Targa Kodu“ majas

Ektornet lõpetas korterite müügi aadressil Juurdeveo 19, Tallinn. Projekt on tuntud ka kui „Tark Kodu”. Korterite müügiga alustati mais 2011 ning praeguseks on kõik 85 korterit müüdud. Nüüd keskendub Ektornet Rocca al Mares asuva Merirahu maja korterite müügile.

Ektorneti juhatuse esimehe Meelis Šokman’i sõnul oli esialgne plaan müüa korterid 3 aasta jooksul, kuid huvi oli oodatust suurem ja müügitempo kiirem. „Müüdud korterid olid varustatud nutika Targa Kodu lahendusega, mistõttu ostjateks olid enamuses noored, kellele uudne lahendus osutus märkimisväärselt huvipakkuvaks ja põnevaks,“ märkis Šokman.

Juurdeveo 19 on 4-korruseline korterelamu, mille ehitustöödega alustati 2007. aastal ning mille siseviimistlus ja Targa Kodu lahendus valmis vahetult enne müügip alustamist 2011 aastal. Müüdud 85 korteri kogupind oli 4086,1 m2 ning keskmise korteri suurus oli 48 m2.

„Ühe projekti edukas lõpetamine annab meile nüüd võimaluse keskenduda järgmistele projektidele. Selle aasta olulisimaks projektiks on Rocca al Mares asuv Merirahu 6 korterelamu, mis valmis 2012 septembris. Majas on kokku 40 kvaliteetse siseviimistluse ja nutika Targa Kodu lahendusega korterit, millele asume nüüd ostjaid otsima,“ sõnas Šokman.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Mart Saa meeskond tõi Arco Vara teenindusdivisjoni kasumisse

Viimase kolme aasta jooksul on Tallinna ja kogu Eesti kinnisvaraturg teinud läbi imekspandavaid arenguid. 2009. aastaks kinnisvarakriisi põhja kukkunud Tallinna elamispindade turul on tehingute arv 2012. aastaks kasvanud 48%, keskmine hind 27% ja tehingute käive 81% võtab elukondliku kinnisvaraturu minevikusuundumusi kokku viimaseid päevi Arco Real Estate AS juhatuse liikme ametis olev Mart Saa.

„Kolm aastat tagasi, kui asusin Arco Vara teenindusdivisjoni juhtima oli kinnisvaraturg koomas. Tehingute arvud ja kinnisvaraturu käibed ei kukkunud mitte ainult protsentides, vaid lausa 3-4 korda,“ meenutab Mart Saa. „Sellest olukorrast tulid välja ainult need, kes oskasid näha võimalusi seal, kus teised kohvreid pakkisid.“

2007. aastal hakkasid tippu näinud elamispindade hinnad langema. See tekitas olukorra, kus koduotsijad lükkasid ostuotsust järjest edasi, sest järgmisel päeval oli võimalik sama vara juba odavamalt soetada. Nii kaasnes hinnalangusega pea kolmekordne tehingute arvu langus.

„Tehingute arvu kadumine jättis maaklerid tööta, hindajad hindamisteta,“ kommenteerib Mart Saa aega, mil ta Arco Vara teenindusdivisjoni juhtima asus. „Oli väga keeruline, aga nagu näha, siis on siiski võimalik üks kinnisvarabüroo sellisest olukorrast kasumisse tuua. Sellega sai omanike püstitatud oluline ülesanne täidetud ja Arco Vara teenindusdivisjon 2011. aastaks kasumisse toodud.“

Tänane elamispindade turu olukord on positiivne. Võrreldes kriisi põhjaga on elamispindade tehingute arv taastunud tasemele, kus lähedal see jätkusuutlikult võiks püsida. 2012. aastal tehti Tallinnas 7042 korteritehingut.

Elamispindade hinnad on samuti vaikselt tõusmas. Stabiilne ja madal hinnatõus on tegur, mis ei pärsi koduotsijate ostuvõimet ja takistab tehingute asjatult edasi lükkamist. Tallinna keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 2012. aastal 1103 €/ m².

Alates 31.01.2013 lahkub Mart Saa Arco Real Estate juhatuse liikme ametist. Tema ülesanded võtab üle senine Tallinna elamispindade osakonna juht Maia Daljajev.

Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. aaastal Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis töötab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine ja nõustamine.

Korteritehingute statistikat (allikas: Maa-amet, Arco Vara)

2006 2009 2012 Muutus
2006/2009
Muutus
2009/2012
Muutus
2006/2012
Tehingute arv, tk
Eesti 28 408 10 459 15 530 -63% 48% -45%
Tallinna linn 12 366 4 769 7 042 -61% 48% -43%
Käive, mln €
Eesti 1 585 384 666 -76% 73% -58%
Tallinna linn 948 242 437 -74% 81% -54%
Keskmine hind, €/m²
Eesti 1 014 635 760 -37% 20% -25%
Tallinna linn 1 401 871 1 103 -38% 27% -21%
Mediaanhind, €/m²
Eesti 1 031 611 740 -41% 21% -28%
Tallinna linn 1 389 779 985 -44% 26% -29%
Keskmine tehing, €
Eesti 55 792 36 715 42 871 -34% 17% -23%
Tallinna linn 76 686 50 757 62 109 -34% 22% -19%

Lisainfo

Mart Saa
Arco Real Estate AS juhatuse liige
+372 503 1070
mart.saa@arcovara.ee
www.arcovara.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 1990 eluruumi

2012. a. viimases kvartalis valmis ehk sai kasutusloa statistikaameti andmetel 532 eluruumi kogupindalaga 64 800 m2. Kogu 2012. a. jooksul sai kasutusloa 1990 eluruumi.

2011. aastal sai kasutusloa 1918 eluruumi. 2011. ja 2012. aasta valminud eluruumide arv on viimase kümne aasta jooksul väikseimad. Sedavõrd madala määraga eluruumide valmimine  jääb selgelt alla eluruumide amortiseerumise määrale.

Keskmine valminud eluruumide pind tõusis 2012. aasta IV kvartalis 122 ruutmeetrini ja jäi kogu aasta keskmisena 117 ruutmeetri peale. Kasvav keskmine valminud eluruumi pind näitab valminud eluruumide kaldumist suurte elamispindade, st ühepereelamute, paarismajade ja ridaelamute kasuks.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ülikooli varakambri tegijad pälvisid sisearhitektuuri aastapreemia

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis eelmise aasta 6. juulil avatud ülikooli varakambri sisearhitektid Margit Algus ja Margit Aule (KAOS Arhitektid) pälvisid muuseumisse loodud ruumi eest Eesti Kultuurkapitali sisearhitektuuri aastapreemia.

„Eesmärk oli luua unikaalsete esemete eksponeerimiseks väärikas keskkond. Soliidne ja kaasaegne nagu Tartu Ülikoolgi ,millel on väärikas ajalugu, kuid samas on see ka kaasaegne teadusasutus, mille kuvandiga moodne arhitektuurikeel hästi sobib,“ räägib arhitekt Margit Aule.

Ülikooli varakambri sisearhitektuurne lahendus TÜ ajaloo muuseumis lähtub tugevalt ekspositsiooni nimest. Kujundusega on püütud luua aardekambri meeleolu, kus ruum on kuldse ripplae ja justkui õhus rippuvate vitriinide abil muudetud salapäraseks ja hubaseks. Ülikooli väärtuslikematele varadele on loodud keskkond, mis tõstab esile nende erilisust ja väärtust ülikoolile ja Eestile laiemalt.

Eesti Kultuurkapital annab aastapreemiaid välja alates 1995. aastast kultuuritegelastele, kes möödunud aasta jooksul on enim silma paistnud.

Ülikooli varakambri ekspositsiooni meeskond on aasta kutselise koosluse kategoorias ka Tartu Kultuurikandja 2012 nominent.

Ülikooli varakamber TÜ ajaloo muuseumis ootab külastajaid K-P kella 11-17.

Varakambrit tutvustavat videolõiku saab vaadata siit: http://vimeo.com/52459884

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes