Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Suurküladesse kolimise trend jätkub

Sellel nädalal avaldatud rahva ja eluruumide loenduse lõplikud andmed on kohustuslik lugemismaterjal igale kinnisvara arendajale. Kui palju elanikke mingis piirkonnas elab, millised on rahvaarvu muutuse suunad, aga ka keskmine vanus on näitajad, millega peab uut kinnisvara arendusprojekti planeeriv arendaja kindlasti arvestama.

Loenduse üks keskseid järeldusi on, et Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber. Trend pole uus ega üllatav, mistõttu pole ka linna- ja maaelanike osatähtsus loendustevahelisel ajal eriti muutunud. Tallinna, Tartu ja Pärnu ümber on tekkinud suurkülad, mis on viimase kümnendi jooksul hoogsalt oma elanike arvu kasvatanud.

Suure panuse kasvu andis kinnisvara kõrgperiood aastatel 2004-2008, mil kortermaju ja ühepereelamuid kerkis suurlinnade ümbrusesse lennukas tempos, mis tagantjärgi tundub nii mõnegi vallajuhi jaoks olevat pigem halb unenägu kui suuremat tulubaasi tähendav õnn. Suurlinna lähedale elama asumine on olnud popp, kuigi pärast kainestavat masuaega leidus küllalt neid, kes olid sunnitud nii kõrgete kütusehindade kui ka läbimõtlemata perelogistika tõttu linna tagasi kolima.

Näitas ka ühe Eesti suurpanga poolt tehtud küsitlus, et suur hulk laenuvõtjaid ei ole tegelikult oma ostuotsusega rahul. Samuti on leidunud hulgaliselt teravkeelseid kommentaatoreid, kes on naeruvääristanud küladesse elama asujaid nõrgavõitu arhitektuursete lahenduste, kohatise kehva ehituskvaliteedi või poolikute infrastruktuuride tõttu, mida ikka umbes 2006-2007 alustatud arendusprojektides ette tuli.

Pappmaja ja põlluarendus said uuteks (sõimu)sõnadeks, mis leiavad oma väärika koha järgmises Eesti Entsüklopeedias. Ajad aga muutavad, mälupildid tuhmuvad ning areenile ilmuvad uued arendajad suudavad elanike vajadustele paremini vastavaid arendusprojekte välja pakkuda. Mööda ei saa vaadata faktist, et suurlinna (isegi Eesti tingimuste mõistes) elu ei sobi paljudele. Suur osa nendest valla- ja linnaelanikest, kes jätavad maha oma eluasemed Püssis, Mõisakülas või Kiviõlis ja soovivad kolida rahvarohkematesse piirkondadesse, eelistavad suurlinnade lähedust põhjusel, kuna sealne elukeskkond vastab paremini nende senistele elutingimustele.

Kui siia lisada juurde looduslähedase või lihtsalt rahulikuma ja puhtama elukeskkonna pooldajad, siis võib prognoosida, et Peetri, Muraste ja Randvere tüüpi külades pole rahvaarvu vähenemist ka järgmise 10 aasta jooksul karta. Turule on juba tulnud esimesed ühepereelamutest koosnevad elurajoonid, mis on valmis ehitatud või ehitamisel läbimõeldud ja ühtse kontseptsiooni põhjal.

Vahepeal tekkinud mulje, nagu peaks linna lähedal asuv elurajoon tähendama kevadeti uppuvat mulla-ja kruusaseguste teedega piirkonda, mis kaetud 3 põrsakese tüüpi majadega, on kindlasti ekslik ja loodetavasti mitte kunagi enam kordamisele ei tule.

Veskimöldre elurajoon näitas juba rohkem kui 15 aastat tagasi kätte suuna, milline võiks olla üks hea elurajoon suurlinna külje all ning küllap tuleb võrdväärseid koopiaid järgmistel aastatel veelgi juurde.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool läheb talvepuhkusele

Kinnisvarakool läheb talvepuhkuseleNüüdseks on läbi saanud Kinnisvarakooli selle aasta kõik koolitused. Nii on aeg teha plaane uueks algavaks aastaks.

Uue aasta koolituste hooaja avame 04/02/2013 koolitusega Kinnisvara ABC. Kinnisvara ABC-le järgnevad kõik vanad head teised koolitused, mida siianigi pakkunud oleme:

Erilist tähelepanu tasub pöörata tuleva aasta uutele ja huvitavatele koolitustele:

Vaatamata puhkusele oleme siiski usinalt tegutsemas uute koolituste väljatöötamise ja vanade veelgi paremaks lihvimisega. Seega võib meiega julgelt kontakteeruda ka talvisel ajal.

Soovitame 2013. aasta koolitustele varakult registreerida, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Seven Real Estate Advisors nimetati Euromoney poolt Eesti parimaks kinnisvara nõustamisfirmaks Eestis 2012. aastal

Seven Real Estate Advisors nimetati parimaks kinnisvara nõustamisfirmaks prestiižse majandusajakirja Euromoney Awards raames 2012. aastal. Juba teist aastat järjest on võidetud parima tiitel nii üldarvestuses kui maaklerluse valdkonnas, sel aastal lisandus esikoht ka hindamise segmendis.

“2012. aasta teine pool oli Eesti kinnisvara investeerimisturul aktiivsem kui esimene. Sel aastal oleme nõustanud kahe büroohoone ja ühe kaubanduskeskuse ost-müügitehingut, paar objekti on “torus”. Turul on pooleli 2 mahukamat portfellitehingut, mis ilmselt küll allkirjastatakse uue aasta alul. Lisaks on oodata tehinguuudiseid kaubanduse- ja bürookinnisvara valdkonnas. On heameel tõdeda, et kliendid usaldavad meile mahukaid investeerimisnõustamise objekte, ilmselt lisaks meeskonnale on siin oma roll ka referentsidel – nõustatud tehingumahud on meil viimastel aastatel enim kasvanud” – selgitas Olev Mait Makk, Seven Real Estate Advisors partner.

Euromoneyon juhtiv rahvusvaheline finantsvaldkonna ajakiri, mis korraldab 160 riigis ettevõtete juhtide seas küsitlusi, et selgitadaparimad kinnisvara nõustajad, arendajad ja pangad riikide ja piirkondade lõikes.

“Need auhinnad väljendavad klientide tunnustust ja usaldust meie vastu. Kinnisvarasektor on viimasel kolmel aastal teinud läbi mastaapse korrektsiooni, ka meie firma on teinud läbi suuri muutusi. Fookus nõustamisele on muutnud meie ärimudelit, oleme üles ehitanud uue platvormi ning 2013. aastal oleme tugevamad kui varem” ütles Olev Mait Makk.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva kvartali-paari jooksul vähenema, leiab Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa.

“Tallinnas tehti 2012. a. III kvartalis ligi 1900 korteritehingut. Aasta neljas kvartal tuleb samaväärse tulemusega, kui mitte veelgi kõrgemal. Viimati tehti sama palju korteritehingud 2007. a. lõpus, mil kinnisvarabuum asus vaibuma,” kirjeldab toimuvat Mart Saa.

Tänane sissetulekute, intressimäärade ja korterihindade suhe on ostjaid soosiv. Turgu aga pärsivad kõrge tööpuudus, majandusolukorra määramatus ja kasvavad hinnad. Kasvanud ehitushinnad veavad endaga kaasa uute korterite hindu, vanade korterite hinnad on samuti vaikselt tõusmas.

Kui arvestame eluruumide tehingute koguarvu suhtena elamufondi, siis saame väita, et 2012. aastal käibib Tallinnas eluruumidest ligi 5%. Kui tavapäraseks peetakse elamispindade käivet 3…5%, siis asume täna normaalsuse ülemise piiri lähistel.

Tegelikkuses aga oleme majanduse tugevast stabiilsest kasvust kaugel. Oleme täna veel majanduskriisis, mille lahenduste otsimisega alles tegeletakse. Seega vastaks tänasele ebakindlale majanduskeskkonnale märksa madalam elamufondi käibimine.

“Järeldusena võime välja tuua, et suure elamispindade tehingute arvu põhjused on madal euribor ja pangalaenude intressimäär ning asjaolu, et täna vormistatakse mitmeid arendusprojektide asjaõiguslepinguid. Need tegurid ei ole jätkusuutlikud. Seega tuleb turuosalistel – ostjatel, müüjatel, vahendajatel, arendajatel arvestada, et see pidu ei jätku lõputult ning tehingute arv tõmbab juba eeloleva aasta esimese poolega tagasi,” leiab Mart Saa.

Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. a Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis töötab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine, väikearendus, nõustamine ja haldus.

Mart Saa
Arco Real Estate AS juhatuse liige
+372 503 1070
mart.saa@arcovara.ee
www.arcovara.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Üüriäri KKK: Kas hallata üürikorterit ise või tellida haldusteenus?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Majade pakkumishinnad langesid aastaga 1%

Portaali KV.EE andmetel pakuti tänavu nuvembris kogu Eestis müügiks 5012 maja. Majade müügipakkumise ruutmeetrihind oli 788 €/m², mis on aastatagusest 1% madalamal.

Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 3% võrra. Seda eelkõige Harju maakonnas olevate majade vähenenud pakkumise tõttu. Harjumaal pakuti novembris müügiks 2826 maja, mis müüdustab kogu Eesti pakkumistest ligi 60%.

Harjumaa majade pakkumine vähenes aastataguse ajaga võrreldes 5%.

Eesti suuruselt teine majade pakkumise piirkond on Tartumaa. Sealne vähenes pakkumiste arv aastaga 20%. Tänavu novembris pakuti Tartumaal müügiks 559 maja.

Majade pakkumishinnad langesid kõikides maakondades peale Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Suuremad hinnakukkumised olid Võrumaal 17% ja Järvamaal 14%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2011 11/2012 Muutus, % 11/2011 11/2012 Muutus, %
Eesti 5 183 5 012 -3% 799,6 788,1 -1%
Harjumaa 2 981 2 826 -5% 941,0 946,6 1%
Ida-Virumaa 69 127 84% 529,8 503,7 -5%
Jõgevamaa 62 54 -13% 352,2 321,6 -9%
Järvamaa 68 79 16% 386,6 333,5 -14%
Läänemaa 97 78 -20% 760,0 700,0 -8%
Lääne-Virumaa 137 152 11% 569,7 522,9 -8%
Pärnumaa 548 564 3% 660,4 678,4 3%
Raplamaa 144 134 -7% 539,0 537,5 0%
Saaremaa 58 61 5% 745,0 779,0 5%
Tartumaa 702 559 -20% 678,6 669,5 -1%
Valgamaa 117 126 8% 425,8 385,1 -10%
Viljandimaa 167 190 14% 474,7 450,3 -5%
Võrumaa 33 62 88% 440,0 363,8 -17%

Majade müügipakkumiste hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit – tõusis Riias teise kvartali 140-lt 152-le kolmandas kvartalis. Vilniuses tõusis BETI väärtus 110-lt 113-le, kuid Tallinnas jäi sisuliselt muutumatuks 163,6-l.

Need BETI väärtused näitavad, et 1,5 keskmist netopalka teeniva leibkonna jaoks on korter kõige taskukohasem Tallinnas, millele järgnevad Riia ja Vilnius – Tallinnas oli leibkonna netopalk 63,6%, Vilniuses 13% ja Riias 52% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30a pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Netopalk langes Eestis sesoonsete tegurite tõttu kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 3,6%. See on peamine põhjus, miks Tallinna BETI väärtus jäi sisuliselt muutumatuks. Intressimäärade langus ja korterihindade aeglustunud kasv mõjusid taskukohasusele positiivselt.

Riia BETI väärtuse hüppeliselt paranemist toetasid kõik kolm komponenti, nendest suurim positiivne mõju oli intressimäärade langusel (47 baaspunkti võrra). Korterihinnad langesid 1,7% kvartaalses võrdluses, samas kui netopalk tõusis 0,5%.

Vilniuse BETI väärtuse tõusu mõjutasid intressimäärade langus (32 baaspunkti võrra) ja kõrgem netopalk (0,1%). Taskukohasuse paranemist pärssis mõnevõrra korterihindade tõus.

Aeg, mida meie leibkond vajab kodulaenu 15% suuruse sissemakse kogumiseks, pikenes võrreldes teise kvartaliga Tallinnas umbes kuu võrra (25,8 kuuni) ja Vilniuses poole kuu võrra (36,9 kuuni). Sama näitaja Riias aga lühenes kahe nädala võrra 26,3 kuuni.

BETI väärtus on 100 sel juhul, kui leibkond maksab 30% oma netopalgast kodulaenu tagasimakseteks. Kui indeksi väärtus on suurem kui 100, on leibkonna jaoks eluase taskukohane. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda taskukohasem eluase neile on.

Tutvu värske ülevaatega siin.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Sel aastal viimasena: Kinnisvara hindamise ABC koolitus

Kinnisvarakool: Hindamise ABC koolitusSelle aasta koolitused on peaaegu lõppenud. Viimase koolitusena toimub neljapäeval 13/12/2012 Kinnisvara hindamise ABC koolitus, mis keskendub hindamise keeruka maailma detailidele.

Koolitus Hindamise ABC on suunatud:

  • maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad teha karjääri kinnisvarahindajana;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu.

Hindamise ABC koolitust viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Mõlemad mehed on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed, Kristjan on ka vastne hindajate ühingu tiitli “Parim kolleeg 2012″ omanik.

Registreeru kohe, sest parimad jõulukingid tuleb endale ise teha.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal.

2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%.

Indeksi oluliseimaks tõusukomponendiks oli tööjõud, mis aastatagusega võrreldes kasvas 8%.

Ehitusmaterjalide aastane hinnatõus oli 3,6% ja ehitusmasinatel 6,7%.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Investeerimisturgu ähvardab ülekuumenemise oht

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et hetkel on aktiivseimateks turgudeks kaubanduspindade turg ning investeerimisturg. Mõlema puhul on käimas aktiivne turutegevus, kuid on oht, et liiga agressiivse tegevuse tulemuseks on ülekuumenemine.

Büroopindade turul on endiselt puudus A ja B1 klassi büroohoonete pindade järele – seda nii suurenenud nõudluse kui ka uute hoonete puuduse tõttu. B2 ja C klassi büroohoonetes on vakantsete pindade arv eelnevatele vastupidiselt hoopis kasvamas.

Kaubanduspindade turul jätkub võidujooks nii toidupoodide kui ka kaubanduskeskuste vahel, kus järjepanu tuleb uudiseid uute arenduste ja laienduste kohta.

“Kaubanduskeskuste puhul võidavad tõenäoliselt värskete ideede ja uute kontseptsioonidega suuremad keskused ning väiksemate keskuste tähtsus hakkab vähenema. Kuna kõik jaemüüjad võitlevad põhimõtteliselt samade asukohtade ja projektide pärast, siis on agressiivne laienemine mõjutanud ka maa hinda, mis võib mingil hetkel tasuvate arenduste jaoks liiga kõrgele kerkida. Üldiselt on aga hetkeseis kaubanduspindade turul üsna vastuoluline, kuna tarbijausaldus ei toeta sellist agressiivset arengut, eriti esmatarbekaupade võtmes ning mitmed jaemüüjad ja üürileandjad on tunnistanud, et see ei ole jätkusuutlik. Samas ei taha keegi olla esimene, kes oma plaanide osas järele annab,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Lao -ja tööstuspindade turul on praegu esiplaanil logistikaettevõtted, mis laienevad ja otsivad uusi ja suuremaid pindasid. Siinkohal võib laienemine seisneda mitte ainult kinnisvara, vaid kogu äri üle võtmises. Positiivse arengu peamiseks põhjuseks on suurenenud sisetarbimine ja kasvavad jaemüüginäitajad.

Investeerimisturul on üldist majanduskliimat ja turu suurust arvestades aktiivselt tehinguootel liiga palju investeeringuobjekte. Osad müüjad tunnetavad turuolukorda väga aktiivsena ja müügiks atraktiivsena, mistõttu on nad oma pakutava kinnisvara selgelt ülehinnanud.

Selle olukorra taustal on pangad ettevaatlikud ja karmistanud oma laenupoliitikat.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi indeks Leedu ja Eesti pealinnades kasvas praktiliselt võrdselt, saab Vilniuse elanik endiselt endale lubada kõige väiksemat, 36,9 ruutmeetri suurust korterit, mis on siiski 2,2 ruutmeetrit rohkem kui 2011. aasta 3. kvartalis. Lõunanaabritega võrreldes on keskmise sissetulekuga tallinlasel võimalik soetada kõige avaram elamispind – SEB eluaseme ostujõu indeks Tallinnas kasvas aastaga 2,1 ruutmeetri võrra 50,9 ruutmeetrini.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Balti pealinnades paranes eelkõige uute eluasemelaenude keskmise intressimäära alanemise tõttu. Viimase 12 kuu jooksul vähenes keskmine efektiivne eurodes antud eluasemelaenude intressimäär rohkem kui 0,8 protsendipunkti, suurendades elamispindade kättesaadavust umbes 9% võrra. Selle aasta kolmandas kvartalis oli kõige madalam eluasemelaenude keskmine intressimäär Eestis (2,94 protsenti). Järgnesid Leedu (3 protsenti) ja Läti (3,36 protsenti).”

„On huvitav, et ka uute korterite kättesaadavuselt edestab Tallinn teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias vaid 24,3 ruutmeetrit elamispinda, Vilniuses 24,6 ruutmeetrit ja Tallinnas 31,7 ruutmeetrit,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

III kvartalis majanduskasv kiirenes

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni.

Kõige enam panustas majanduskasvu juba neljandat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning taristuobjektide ehitus. Suurema panuse majanduskasvu andis ka haldus- ja abitegevuse, info ja side, põllu- ja metsamajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiire kasv. Info ja side tegevusala mõjutas enim programmeerimise jm IT-alaste tegevuste, veonduse ja laonduse tegevusala aga enim laonduse ja veondust abistavate tegevusalade kasv.

Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas küll protsendi võrra, kuid selle panus majanduskasvu oli väike. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine.

III kvartalis vähenes mäetööstuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses loodud lisandväärtus. Samas oli lisandväärtuse langusega tegevusalade mõju SKP-le oluliselt väiksem kui II kvartalis.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus hinnamõjusid arvestades 3%-ni teenuste ekspordi vähenemise tõttu. Teenuste eksporti mõjutas oluliselt meretranspordi ning ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste kiire vähenemine. Kaupade eksport kasvas 5% ning seda mõjutas enim elektriseadmete, masinate ja seadmete ning jookide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kiirenes 9%-ni. Kaupade import kasvas 8% mõjutatuna enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sisseveost. Koguekspordi- ja impordi suhe SKP-sse on viimastes kvartalites järk-järgult suurenenud, moodustades III kvartalis vastavalt 95% ja 93%. Netoekspordi suhe SKP-sse moodustas 1,4% (II kvartalis oli see 2,7%).

Et III kvartalis kasvas SKP hõivatute juurdekasvust kiiremini ning töötatud tundide arv isegi vähenes, suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 2% ja 6%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 5%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas neljandat kvartalit järjest.

Nõrga välisnõudluse taustal toetas Eesti majanduskasvu oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kiirenes III kvartalis 11%-ni. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 34% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes 7%-ni, kusjuures suurim mõju oli toidukaupade, isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse, varuosade) ning puhke- ja kultuuriteenuste (nt kino-, teatri-, kontserdikülastused) tarbimise kasvul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Millega peab arvestama kodu ostmisel

Tänapäeva inimene on kiire elutempoga ja teeb tihti kas harjumusest või siis sõprade soovitustest johtuvalt suuremate otsuste tegemisel emotsionaalseid valikuid. Üheks suuremaks otsuseks on kodu ostmine, mille otsimiseks ning ka valmimiseks kuluvat aega ja teadmisi ei tohiks alahinnata. Vähese info alusel korteri või maja ostmine võib hiljem kaasa tuua ootamatusi – näiteks väga suured kulutused või üllatuse, et ostetud hoone ei sobi kas suuruselt, asukohalt, ehitusmaterjalide poolest või mõnel muul kaaluval põhjusel.

Läbi mõtlema või juhuslikud valikud võivad kujuneda rõõmu asemel hoopis mureks, seega on koduostjatele soovitav eluaseme ostmise protsess endale enne tehingut selgeks teha.

Asukoht Kui su elus on tulemas selline suurem muutus nagu kodu vahetamine/ostmine, siis pead kindlasti arvestama sellega, kui kaugele uuest kodust jäävad töökoht, lasteaed, kool, erinevad huviringid ja trennid. Kui need kõik asuvad äärelinnas, ei ole mõistlik otsida kodu teise linnaotsa.

Igapäevased käigud kodu, töö, lasteaia või kooli vahel kasvatavad lõpuks suuri kulusid. Näiteks kallim korter või maja võib kokkuvõttes mõnel puhul rahaliselt otstarbekamaks osutuda, kuna igapäevasele transpordile kulub oluliselt vähem nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse.

Kui piirkond on välja valitud, tutvuge sellega lähemalt – jalutage seal nii päeval kui ka õhtul. Siis saate teada, mis keskkonnaga on tegemist – kui mugav on ühistranspordi ühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne. Uusarenduste puhul tuleb mõnikord arvestada sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see hetkel on – tavaliselt areneb infrastruktuur elamuarenduste umber aeglaselt välja.

Kui pikaks perioodiks uut kodu planeerite Tänapäeva inimesed on väga liikuvad ja enam ei elata ühes kodus elu lõpuni. Kodu valikul peab kindlasti vaatama kaugemale ning mõtlema selle peale, kui suur pere tulevikus võiks olla, on seal kolm, viis või veel rohkem liiget.

Üksikule või lasteta perele sobib väiksem avatud köögiga korter, mis on sel eluetapil täiesti sobilik. Kui perre tuleb juurdekasv ning selline kodu jääb juba kitsaks, on oluline, kas tegu on korteri- või majainimestega või vaadatakse hoopis ridaelamu poole.

Ka sellele peab mõtlema, et ükskord saavad lapsed suureks, sest kui mõne aasta pärast lapsed kodust lahkuvad, peab üleval pidama suurt, kõledat ja tühja maja.

Finantseerimis- ning laenuvõimalused Kindlasti peate vaatama pragmaatiliselt üle oma finantspoole, kas teil on võimalik mõni olemasolev kinnisvara realiseerida, osta juurde kas suurem korter, ridamaja või isegi maja – olenevalt sellest, mida eelistate ja millised võimalused teil on. Kõigepealt peaks uurima, millised kulutused ühe või teise tehinguga kaasnevad ning oma sissetulekuid ja väljaminekuid kaaludes otsustama, millise summa eelarvest sinna paigutada saab.

Ei ole mõtet ennast lõhki tõmmata ja üle oma varju hüpata, sest pärast võib kogu tulevane elu olla mitte oma hobide ja lastega tegelemine, vaid kinnisasja üleval pidamine. Kodu ostmine sobib inimestele, kelle elu on stabiilne ning tulevikuperspektiiv Eestiga seotud. Kodu ostes peaks kindlasti mõtlema ka maja üldisele seisukorrale, et soetatud ost vajadusel müügi korral ka likviidne oleks.

Kui te peate korteri ostuks võtma laenu, siis esmalt tuleks kindlasti välja uurida oma laenuvõimalused. Eri pankade laenutingimused võivad suurel määral erineda ja mõistlik on pakkumine võtta vähemalt 3-4 finantsasutuselt ning alles seejärel asuda uue kodu otsingule.

Muidu võib juhtuda, et kaotate palju aega ning võite oma välja valitud korteri või maja kaotada, kui pangas peaks selguma, et valitud korteri finantseerimiseks ei anta vajalikul määral laenu.

Hindamisakt Kui võtate laenu, siis tuleb üldjuhul tellida ka hindamisakt, nii ostetavale objektile kui ka vajadusel lisatagatisele. Hindamisakt tuleb tellida kindlasti firmast, mida aktsepteerib pank, kust tahate laenu saada.

Kui teil on õnnestunud hindamisakt saada kõrgemale hinnale kui see, millega lähete tehingusse, siis arvestab pank laenuandmisel ikkagi reaalselt ostu-müügihinda. Pank ei võta enam arvesse hindamisaktis olevat kõrgemat hinda, aga kui akti tulemus on madalam kui müüdava objekti hind, siis võetakse arvesse aktis olev hind.

Pidage meeles, et hindamisakt tehakse ainult korteri seisukorra kohta, mööbli maksumust, v.a köögimööbel, kui see on sisse ehitatud, sinna sisse ei arvestata. Hindamisakt tehakse viimastel kuudel tehtud tehingute järgi, mis määrabki turuhinna.

Kõrvalkulud Väga olulised on ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul võivad kaasa tuua laenumaksega võrdse kulu. Soodne ostuhind ei tähenda veel soodsaid igakuiseid kulusid.

Müüjalt tasub uurida küttesüsteemi seisukorra, kütte liigi ja igakuiste arvete kohta. Aastaid tagasi üliodav gaasiküte ei saa enam vastu näiteks õhksoojuspumpade väikestele kuludele. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima selle energiaklassi ning võiks uurida, mis on piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kulud.

Mida uuem ja suurem maja, seda mõistlikumad on just küttekulud. Sageli näib, et puuküte on väga soodne, kuid tihti unustavad puukütet kiitvad sõbrad, et mõõta ei saa ainult köetavaid ruumimeetreid, vaid millegi eest peavad ka puud puukuuri jõudma.

Hooldatud ja renoveeritud maja tähendab ilmselt väikseid küttearveid, samas võib ühistul nende tööde teostamiseks olla võetud suurem laen ning selle igakuised tagasimaksed hakkavad ka teie rahakotti mõjutama. Samuti peavad enne ostu sooritamist selged olema ka haldusfirmade kulud jms oluline info.

Kui pärast korteri ostu ilmnevad varjatud vead, mida te korteri ülevaatamisel ei märganud, on teil kohustus sellest kohe müüjat teavitada. Esmalt peab müüja vea ise kõrvaldama, kui ta seda aga ei tee, siis korvama selle puuduse. Kui müüja ei soovi kumbagi teha, siis on teil õigus nõuda korteri hinna alandamist või lepingust taganemist.

Teadlik valik annab alati rahuliku une. Kinnisvaratehingute puhul on see tihti olulisem kui muude ostude puhul, sest pikaajalist laenu ei soovi keegi endale võtta ilusa korteri või kasutult seisva maja eest, kus kunagi kodutunnet ei teki.

Artikli autor:
Andrus Soonsein
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600.

Tehingute arvu rekord sündis siiski juba 2005. aasta novembris kui Tallinnas toimus 1 425 korterite ostu-müügitehingut.

Tehingute arvu suurenemise põhjuseks on eelkõige soodsad laenutingimused koos rekordiliselt madala euriboriga, millega seoses on paljud senised üürnikud asunud ostupoolele. Ostjateks on põhiliselt kohalikud ja mujalt Eestis Tallinnas elama asunud kodanikud, välismaalaste osakaal tehingute hulgas ei ole muutunud.

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul mõjutavad korteriturgu ebakindlus ja kõrgenenud inflatsiooniootused, mis sunnib paljusid investeerima eelkõige likviidsemasse kinnisvarasse, milleks on eelkõige 1-2 toalised korterid hinnavahemikus 35 000-60 000 eurot. Seda näitab ka oluliselt kasvanud ilma pangalaenuta sooritatud tehingute hulk, mis erinevatel hinnangutel on 30-40%.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed.

Eesti Korteriühistute Liigu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda.

“Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku.Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada.

“Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus