Linn andis üürile 95 munitsipaalkorterit

13.10.2004

Linnavalitsus andis tänasel istungil oma korraldusega linlastele üürile 95 munitsipaalkorterit. Valdav osa üürile antud korteritest, 46 eluruumi, asuvad eile avatud munitsipaalmajades Männiku tee 96 ja 98a.

“Tänaseks on suurem osa eile Männikul avatud majades asuvatest 147 korterist üürile antud,” märkis abilinnapea Kaia Jäppinen. 38 korterit anti üürile aadressil Alasi 4 ja 6 asuvates munitsipaalmajades, mis valmivad aasta lõpus. Linnavalitsus võttis oma istungil ka teadmiseks informatsiooni, et Lasnamäel on sundüürnike probleem lahendatud, tänase päeva seisuga ei ole linna munitsipaalkorterite taotlejate nimekirjas ühtki Lasnamäe linnaosas elavat sundüürnikku.

Tallinn ehitab järgmisel aastal veel tuhat korterit

11.10.2004

Täna avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar kaks munitsipaalmaja aadressil Männiku tee 96 ja 98a, kus saavad uued kodud 147 peret. Linnapea Edgar Savisaare sõnul võib elamuehitusprogrammi “5000 korterit Tallinnasse” elluviimisega rahul olla. “Tänaseks läheneb ehitatud korterite arv juba tuhandele,” lausus Savisaar. “Samas ei olnud linnavalitsus programmi alustamisel arvestanud, et on nii suur arv inimesi, kes vajavad korterit muudel põhjustel, nad on kas endised lastekodulapsed, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud jne. Meie inimeste elamispinnaprobleemid on palju suuremad, kui me seda arvame.” Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ehitab Tallinn järgmisel aastal valmis veel tuhat munitsipaalkorterit. “Selle eesmärgi täidame kindlasti,” lausus Jäppinen, kelle sõnul valmib ligi 700 korterit Loopealsel, 220 korterit rajatatakse Iru hooldekodu territooriumile, üle 80 korteri ehitatakse aadressil Uus-Maleva 10 ning Erika tänav 13a saab koduks 140 perele.

Tänavu aasta lõpus valmivad veel kaks munitsipaalmaja aadressil Alasi 4 ja 6, kus on kokku 40 korterit. Täna Männiku teel avatud sini-puna-rohelised munitsipaalmajad paistavad silma eriti rõõmuküllase värvilahenduse poolest, samuti on majades loodud elamisväärsed tingimused ka puuetega inimestele.

Kaheksas invakorteris on laiemad uksed ja vannitoas käsitoed. Ka korterite köögid on juba sisustatud mööbli ja köögitehnikaga ning vannitubades on olemas dushinurk, valamu ja WC-pott. Kahe maja korteritest 74 on ühetoalised, 59 kahetoalised ning 14 kolmetoalised. Männiku tee 96 esimesele korrusel on ette nähtud ruumid ka konstaablipunktile ja noortekeskusele.

Täna avati selles majas ka konstaablipunkt, kuhu olid tulnud tervituskõnet pidama ka Põhja Politsei prefekt Raivo Küüt. Hoonete soklikorrusel on igale korterile panipaigad ja Männiku 98A-s ka saun ja puhkeruum pidulike ürituste tarbeks. Männiku tee 96 majas on kokku 83 korterit ning maja üldpind 4319,2 m 2S, Männiku tee 98A kokku 64 korterit, maja on 3 452,6 m 2S. Kahe maja ehitushind koos sisustusega on ligikaudu 60,5 miljonit krooni, mis teeb ühe ruutmeetri ehitushinnaks seega 7780 krooni. Majade ehitajaks on AS Merko Ehitus ning projekteerijaks AB Lunge & Ko OÜ, Arhitektuuribüroo Kolde Grupp OÜ.

KredEx peatab oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

11.10.2004

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite ammendumisega peatab KredEx oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest 16,4 mln krooni kortermajade rekonstrueerimistoetusteks. 11. oktoobri seisuga on toetuste andmiseks vabu vahendeid veel veidi üle 2,1 miljoni krooni.

Viimastel kuudel on KredEx väljastanud rekonstrueerimistoetusi kuus keskmiselt 3,5 mln krooni ulatuses. 2004. aastal on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud 510 kortermaja. 2003. aastal said toetust 308 kortermaja, kogusummas ligi 12 mln krooni. KredExi rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% kortermajade renoveerimistöödest (v.a. kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid).

Kõige enam on rekonstrueerimistööde tegemiseks toetust taotlenud Harjumaa ja Ida-Virumaa kortermajad, vastavalt 37% ja 32% taotlustest, teistest aktiivsemad on ka Tartu- ja Järvamaa kortermajad.

Kortermajad on rekonstrueerimistoetust küsinud peamiselt katusetöödeks (35% taotlejatest), fassaaditöödeks ja välisuste vahetuseks (20%), fonoluku süsteemi paigaldamiseks (14%) ning trepikoja akende vahetamiseks (11%).

Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast oktoobri lõppu. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.

KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredEx alustas korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljastamist 2003. aastal riikliku elamumajanduse arengukava 2003-2008 alusel. 2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.

Tallinn eraldas eraspordiehitistele toetuseks 2 miljonit krooni

08.10.2004

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet eraldas eraspordibaasidele toetuseks 2 miljonit krooni.

Toetusi eraspordiehitistele jagas linn sel aastal teist korda. Seekord oli toetuse taotlejaid kokku 26. “Toetust otsustati anda 25 eraspordiehitisele. Üks taotlejatest ei vastanud nõuetele, sest tal puudus ehitise vastavustunnistus,” ütles Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja ehitiste ja investeeringute alal Rein Ilves.

Jäähallid said toetuseks kokku 880 000, tenniseväljakud 137 000, ujulad 40 000, staadionid 193 000, spordisaalid pallimängudele 325 000, muud spordisaalid 150 000, kergejõustikuhallid 200 000 ja vesiehitised 75 000 krooni.

Spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie sõnul toetab Tallinna linn eraspordiehitiste omanikke ja valdajaid, sest linnal endal pole noortele piisavalt sportimiskohti. “Toetuste jagamisega jätkab linn pealinna laste ja noorte sportimisvõimaluste soodsamaks tegemist erabaasides. Toetust saavad eraspordibaasid on kohustatud vähendama rendihinda pearaha saavatele spordiklubidele,” sõnas Raie.

Toetust saanud spordiklubide nimekirja näeb spordi- ja noorsooameti kodulehelt veebiaadressil

Kokku toetab Tallinn linn sel aastal spordiehitiste omanikke ja valdajaid 7,3 miljoni krooniga.

Eesti Korteriühistute avalik pöördumine

07.10.2004

Eesti Korteriühistute VII Foorumi
AVALIK PÖÖRDUMINE
Tallinnas, 07.10.2004

Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Presidendi poole

01.10.2004 seisuga on Eestis 7639 korteri- ja elamuühistut. Neis ühistutes on 350 000 korterit, kus elab ca 800 000 eestimaalast. Korteriühistutes elab täna ca 60 % Eesti rahvast. 7639 korteri- ja elamuühistut moodustavad arvestatava osa Eesti ca 17 000 mittetulundusühingust, olles Eesti kolmanda sektori alustalaks.

Elamusektori arengut Eestis koordineerib Eesti Elamumajanduse Arengukava 2003 -2008. Allpool on toodud väljavõte arengukavast:

Eesti Elamumajanduse Arengukava on püstitanud spetsiifilised eesmärgid aastateks 2003-2008.
Need on:
. olemasoleva elamufondi säilitamine,
. elamuturu paindlikkuse ja eluasemevormide mitmekesisuse suurendamine,
. eluaseme finantseerimisprobleemide leevendamine
* Arengukavas püstitatud eesmärgid lähtuvad vajadusest pikendada olemasoleva elamufondi eluiga, eeskätt hoida ära suurte korterelamute kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu
* Elamumajanduse arendamisel edaspidi tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 96% Eesti elamufondist on eraomanduses. Tõenäoliselt veel pikka aega ei võimalda elanikkonna põhiosa sissetulek oluliselt edendada uuselamuehitust, mistõttu põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel.
* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitab, et aastatel 2003-2009 oleks vaja korterelamuid renoveerida vähemalt 110 000 ruutmeetri elamispinna ulatuses aastas, seevastu järgmisel kümnendil küünib renoveerimisvajadus üle 400 000 ruutmeetri aastas. Vastavalt probleemi tõsiduse kasvule on vaja edaspidi ette näha ka renoveerimise hoogustamisele suunatud riiklike investeeringute kasv.
* Arengukava finantsplaanis esitatud rahastamisvajadused põhinevad eksperthinnangutel ning plaani korrigeeritakse igal aastal vastavalt arengukava rakendamisel ilmnevatele asjaoludele ja tulemustele

Arengukava rakendamine on edukalt alanud ning riigi ja korteriühistute koostöö on algatanud korterelamute renoveerimise protsessi. Samas on vajadus kümneid kordi suurem olemasolevatest võimalustest. Täna on tekkinud vajadus korrigeerida arengukava vastavalt ilmnenud asjaoludele.

Leidmaks täiendavaid vahendeid lisaks riigieelarvelistele ning erainvesteeringutele, on vaja kaasata ka Euroopa Liidu fondide raames pakutavaid finantseerimisvõimalusi.

Ülaltoodust tulenevalt teevad EESTI KORTERIÜHISTUTE VII FOORUMIST osavõtjad alljärgnevad ettepanekud:

* Suurendada aastal 2004 sihtasutuse KredEx kaudu antavate toetuste mahtu korteriühistutele vähemalt 50 % võrra.
* Lisada korteriühistud Korteriühistute toetamine meetmena koostamisel olevasse Riiklikku Arengukavasse (RAK), mis hakkab koordineerima Euroopa Liidu struktuurfondide finantseerimise jaotumist Eestis alates 2007. aastast, sealhulgas:
a) näha RAK raames korteriühistuid peamise sihtgrupina energiatõhususe direktiivi rakendamisel
b) lisada eraldi meetmed korterelamurajoonide arendamiseks, seda nii infrastruktuuri, regionaalse arengu, inimressursi arendamise kui elukeskkonna kujundamise raames.

Eesti Korteriühistute VII Foorumi osavõtjad

Paul Oberschneider üks parimaid kinnisvaraspetsialiste Euroopas

07.10.2004

Eesti kinnisvaraarendaja ja investor Paul Oberschneider on ajakirja “Europroperty” poolt valitud viiekümne parima kinnisvaraspetsialisti hulka Euroopa kinnisvaraäris. Valikut tehes võeti aluseks tegevus, mida ajakiri “Europroperty” ja majandusharu spetsialistid peavad Euroopa kinnisvarasektori kasvu seisukohalt oluliseks. Antud nimekirja kuuluvad paljud legendaarsed tegijad kinnisvaraäris.

Paul Oberschneider on kinnisvarafirma Ober-Haus asutaja ja juhatuse esimees. Praegu on Ober-Haus üks suuremaid maakleri- ja kinnisvaraarendusfirmasid Kesk- ja Ida-Euroopas, omades üle 30 kontori Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, kus töötab üle 300 kinnisvaraspetsialisti. Lisaks on Oberschneider investeerinud ligikaudu 100 miljonit eurot arendusprojektidesse – rajanud elamispindu regiooni linnakeskustes, hotelle ja kaubanduskeskuseid. Olulisel määral on Oberschneider kaasa aidanud välisinvesteeringute ja turismi edendamisele Baltikumis.

Ameerika eestlane Oberschneider on elanud Tallinnas 12 aastat.

Paul Oberschneider among Top 50 Developers in Europe, Says EuroProperty Magazine

07.10.2004

Munich, EXPO REAL – American-Estonian developer and investor Paul Oberschneider has been selected one of the fifty top real estate professionals in the pan-European property field by EuroProperty magazine-s Elite edition. The selection of players came from what EuroProperty and industry professionals consider to be significant contributions to the growth of the pan-European property sector. This composition includes many high profile real estate figures.

Paul Oberschneider is the chairman and founder of Ober-Haus Real Estate, Central and Eastern Europe-s largest real estate agency with 30 offices and 300 brokers covering Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. Additionally Oberschneider has invested roughly EUR 100 million in real estate developments including retail and hotels and has contributed greatly in promoting the Baltic States for foreign investment and tourism.

American-Estonian Oberschneider has been living in Tallinn for 12 years.

KredEx jätkab 1. novembrist eluasemelaenu käenduste väljastamist

07.10.2004

Vastavalt KredExi nõukogu 6. oktoobri otsusele taasavab sihtasutus Noore Pere, Noore Oma Kodu ja Tagastatud majades elavate üürnike eluasemelaenude käenduste väljastamise 1. novembrist 2004. Esialgu jätkatakse käenduste väljastamist laenude tagasimaksmisest vabanenud limiidi arvelt.

Eluasemelaenu käenduste väljastamine peatati 30. septembril seoses 700 miljoni kroonise riiklikult tagatud käendusportfelli täitumisega.

Portfellilimiit on määratud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses. KredExi noorte perede ja noorte spetsialistide eluasemelaenude käendustegevuse jätkamine leidis eelmisel nädalal Vabariigi Valitsuse poolt põhimõttelise heakskiidu. Limiiti suurendav ning käenduspõhimõtteid täpsustav seaduseelnõu on Riigikogus menetluses.

Käenduslimiidi suurendamine ei nõua riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamist.

Kuni seadusemuudatuse jõustumiseni ning täiendava limiidi eraldamiseni saab KredEx eluasemelaene tagada üksnes piiratud ulatuses laenude tagasimaksmisest vabanenud limiidi arvelt. Kalkulatsioonide kohaselt piisab vabanenud limiidist seaduseelnõu menetlemise perioodiks.

KredExi käendusi väljastavad pangad otse, käenduse soovija ei pea selleks sihtasutusse pöörduma ega täiendavaid dokumente esitama. KredExi käenduse abil väheneb laenuvõtja esmase sissemakse kohustus 34%-lt 10%-le.

Eluasemelaenu käendusi hakati väljastama 2000. aasta kevadel ning tänaseks on nende abil eluaseme soetanud või renoveerinud üle 12000 noore pere, spetsialisti ja sundüürniku.

Tallinn abistanud ühistuid 18 miljoni krooniga

07.10.2004

Täna Eesti korteriühistute VII foorumil esinedes sõnas abilinnapea Kaia Jäppinen, et Tallinn on tänaseks abistanud korteriühistuid ligi 18 miljoni krooniga, rahalist tuge on saanud pea iga teine pealinna ühistu.

Alates erinevate toetusmeetmete käivitamisest on Tallinn abistanud ühistuid ligikaudu 18 miljoni krooniga ning ühistud on erinevaid toetusmeetmeid kasutanud enam kui kahel tuhandel korral. “Tallinn on seega tänaseks erinevate toetusega abistanud vähemalt iga teist tegutsevat korteriühistut,” lausus Jäppinen.”Seda isegi juhul, kui arvestada, et aktiivsemad ühistud on kindlasti kasutanud rohkem kui ühte toetuseliiki.” Kokku tegutseb pealinnas täna 2787 korteri ja elamuühistut.

Tallinn võimaldas kuni eelmise aasta lõpuni ühistutel esitada taotlusi ühistute alustamise või haldamise ning majandamise ülevõtmise toetuste saamiseks, tänavu saavad ühistud kasutada koolitustoetust ja linna intressitoega remondilaenu.

Ühistute asutamise ja majandamise ülevõtmise või siis koolitustoetust on kokku saanud 1764 ühistut, milleks on kulunud 10,7 miljonit krooni.

Intressitoega remondilaenu on antud kolme aasta vältel ligikaudu 240 ühistule, intressitoe reserviks on kulunud üle seitsme miljoni krooni.

Jäppineni sõnul soovib Tallinn järgmisest aastast käivitada ka kindlustustoetuse, mis peaks stimuleerima korteriühistuid sõlmima elamule kindlustuslepingut vähemalt esmaste kindlustusriskide osas.

Lisaks eelmärgitule on Tallinna linn juba mitmeid aastaid toetanud mittetulundustegevuse toetuste raames ka Eesti Korteriühistute Liidu tegevust, finantseerides osaliselt mitmeid korteriühistute liidu projekte. Näiteks võib tuua Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistute nõustaja ametikoha loomise, millise ülesandeks on tasuta esmatasandi nõu andmine korteriomanikele, korteriühistute liikmetele ja juhtidele.

Samuti on linnapoolse mittetulundustegevuse toetuste raames loodud Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistu lepitaja institutsioon lahendamaks korteriühistute tegevuses tekkivaid vaidluseid kohtuvälise- või ka mõnel juhul kohtueelse organina.

Kohus tunnistas linnamüüriäärse ehitusloa tühistamise põhjendatuks

04.10.2004

Tallinna Halduskohus otsustas jätta rahuldamata AS-i Restor kaebuse, mis taotles Suurtüki 4c kinnistu ehitusloa kehtetuks tunnistanud linnavalitsuse korralduse tühistamist. Halduskohus leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks on olemas.

Halduskohus viitas, et linnavalitsuse loata lammutamine kinnismälestisel või muinsuskaitsealal on keelatud. Kui pärast ehitamise alustamist selgus, et on vaja lammutada Suurtüki 4c hoone esisein täies mahus, oleks AS Restor pidanud lammutamise alustamiseks taotlema Muinsuskaitseametilt ja SAPA-lt eraldi load, seda aga ei tehtud, seisab kohtuotsuses. Seega oli minsuskaitsealal teostatud lammutamine omavoliline. Kohus leidis, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine oli vältimatu, sest uue hoonena ehitamise saab teostada üksnes läbi avaliku planeerimismenetluse. Tallinna linnavalitsus tunnistas AS-ile Restor antud ehitusloa Suurtüki 4c kinnistu osas kehtetuks, sest nii säästva arengu ja planeerimise ametis, kultuuriväärtuste ametis kui ka Kesklinna valitsuses kinnitatud projekt, mille alusel väljastati ehitusluba, ei vastanud enam tegelikkusele.

Ehitusluba nägi projekti kohaselt ette linnamüüri äärse hoonestuse rekonstrueerimise koos osalise lammutamisega. Töö käigus osutus aga hoonete seisund avariiohtlikuks ning need lammutati täielikult.

Reval Hotels ja Manutent ehitavad Peterburi 200 toaga 4-tärni hotelli

04.10.2004

Baltimaade juhtiv hotellikett Reval Hotels ja Peterburis kinnisvaraarendusega tegelev Manutent ehitavad Peterburi Vassili saarele uue 200 toaga 4-tärni hotelli, mille kavandatav avamisaeg on 2006. aasta keskel.

Hotelli tuleb 12 000 m2 pinda, projekti maksumus on 14 miljonit eurot ehk 217 miljonit krooni.

“Reval Hotelligrupi jaoks on Peterburi Balti regiooni üks tähtsamaid võtmelinnu, kus meil seni veel hotell puudub – vähem kui kahe aastaga tahame selle vea parandada,” ütles Reval Hotelligrupi AS juhataja Feliks Mägus.

“Meie kogemused edukalt käivitunud Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Lietuvaga näitavad, et Baltimere piirkonna idakaldal on nõudlus kvaliteetse hotelliteenuse järele väga suur. Kuna meie põhikliendid tulevad nii Baltimaadesse kui Peterburi sarnastelt sihtturgudelt, on Peterburi laienemine Reval Hotelligrupi jaoks pikaajalist arengut silmas pidades üha tähtsam.”

Feliks Mägus märkis, et hotell ehitatakse UNESCO maailmapärandi piirkonda Vassili saarele. “Peterburi on atraktiivne turismi ja äripiirkond olnud läbi ajaloo,” lausus Feliks Mägus. “Reval Hotels_i Peterburi hotellist saab kindlasti populaarne ja oodatud peatuskoht neile inimestele, kes on ööbinud Reval Hotels_i Baltimaade hotellides. Oleme oma klientidele lubanud, et Peterburi hotell tuleb – nüüd on asi muutunud käegakatsutavaks.”

Manutent OÜ juhataja Märt Vooglaid sõnas, et Reval Hotels_i uue, Peterburi hotelli puhul on väga oluline konkurentsieelis suurepärane asukoht. “Reval Hotels_il on tugev kaubamärk ja väljakujunenud püsikliendid ning Manutendil kogemused Peterburi kinnisvaraturul,” selgitas Vooglaid. “Usun, et Eesti taustaga firmade koostööst sünnib tugev sünergia. Tõstan esile k aPeterburi linnavalitsuse koostöövalmidust ja soosivat suhtumist hotelliprojekti.”

Reval Hotels_i Peterburi hotelli tuleb 200 tuba, 130-kohaline restoran, lobby baar, konverentsiruumid, ärikeskus, saunad jne. Tulevane hotell asub 15 minuti jalutuskäigu kaugusel Nevski Prospektist ja Ermitaazist ning 15 kilomeetri kaugusel lennujaamast. Ehitustööd algavad 2005. aasta alguses ja Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel.

Reval Hotels ) on Baltimaade suurim hotellikett, kuhu kuulub neli hotelli Tallinnas – Reval Hotel Olümpia, Reval Park Hotel & Casino, Reval Hotel Central, Reval ExpressHotel; kaks hotelli Riias – Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Ridzene ning üks hotell Vilniuses – Reval Hotel Lietuva. Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel. Samal ajal valmib ka Reval Hotel Latvija laiendus, millega Reval Hotel Latvijast saab 600 hotellitoaga Baltimaade suurim hotell. Reval Hotels_i 7 hotellis on 900 töötajat.

Manutent tegeleb kinnisvaraarendusega peamiselt Eestis ja Peterburis. Tallinna südalinnas Ahtri tänaval on valmimas Admirali Maja, mis on uus, 11-korruseline büroo- ja korterhoone. Manutent arendab ka kahte suurt uuselamurajooni – 24-hektarilist Ülemiste- ja 10-hektarilist Rannamõisa elurajooni. Peterburi vanalinnas renoveeritakse ajaloolist ja eksklusiivset korterelamut, mis valmib käesoleva aasta lõpus.

Arco Vara ja Rimi Eesti avasid Tallinnas Õismäel Nurmenuku kaubanduskeskuse

30.09.2004

Kinnisvaraarendusfirma Arco Vara ja Rimi Eesti renoveerisid Tallinnas Õismäel asuva Nurmenuku kaubanduskeskuse. Uuendatud keskus avati täna ning ankurrentnikuna tegutseb selles Rimi kaubandusketi uus supermarket.

RIMI Eesti juhataja Karmo Kaas-Lutsbergi sõnul on Nurmenuku Rimi avamine osa Rimi keti poolt lähi-aastatel ellu viidavast laienemisplaanist. “2003. aasta EMOR-i jaeseire uuringu põhjal on Nurmenuku kauplus Haabersti piirkonna populaarseim supermarket igapäevaste ostude sooritamiseks ning usume, et seda positsiooni suudab kauplus Rimi keti osana veelgi kindlustada,” märkis ta. Uue kaupluse avamisega kasvab Rimi Eesti töötajate arv 46 inimese võrra.

Rimi Nurmenuku kaupluse üldpind on 1360 ruutmeetrit, sellest müügipind 960 ruutmeetrit.

Arco Vara gruppi kuuluv Nurmenuku Kaubanduskeskuse OÜ omandas kaubanduskeskuse kinnistu käesoleva aasta algul. Arco Vara kommunikatsioonijuhi Kadri Lindpere sõnul otsustas Arco Vara Nurmenuku kaubanduskeskusesse investeerimise kasuks, kuna firma näeb tugevat potentsiaali kindla piirkonna elanikkonnale suunatud kaubanduskeskuste arenguks. “Nurmenuku on kohalike elanike poolt tihedalt külastatav ning piirkonna jaoks väljakujunenud ja tunnustatud keskus. Andsime omapoolse lisaväärtuse selle uuendamiseks, et pakutav oleks veelgi paremal tasemel.

3880 m2 suuruse kaubanduspinnaga keskuse ankurrentnikuks on RIMI, lisaks on keskuses üle 10 erinevaid tooteid ning teenuseid pakkuva boksi-tüüpi kaupluse. Oleme võtnud eesmärgiks keskusest kujundada koha, kust õismäelane saaks kõik esmavajaliku,” märkis Lindpere. Arco Vara investeeris Vereins- und Westbank AG rahastamistoel keskusesse ligi 47 miljonit krooni, ehitustööd teostas Deena Ehituse OÜ.

Arco Vara on vanim Eesti kapitalil põhinev kinnisvarafirma, mille tegevusampluaa hõlmab kogu kinnisvarasektorit. Arco Vara grupp koondab üle 30 tütarettevõtte, andes tööd rohkem kui 200 inimesele. Firma strateegia näeb ette kinnisvara alase täisteenuse pakkumist kõikjal Baltikumis. Lisaks Eestile laiendatakse aktiivset arendustegevust ka Lätis ja Leedus. Ettevõtte juhtimisstruktuur on jaotunud kolme sambasse – teenindusgrupp, arendusgrupp, investeerimisgrupp, mis koondavad vastava kinnisvara alase tegevussuuna erinevaid ettevõtteid.

RIMI avas tänavu kevadel uues Ülemiste kaubanduskeskuses oma esimese hüpermarketi Eestis. Uus RIMI hüpermarket on Ülemiste keskuse ankurrentnik, kaupluse müügipind on 6500 ruutmeetrit, millel kaubeldakse ligi 50 000 eri nimetuse toidu-, esmatarbe- ja tööstuskaubaga. Suurpoe valikusse kuuluvad lisaks toidukaupadele ka rõivad, jalatsid, elektroonikakaubad jne.

Eestis alustas Rimi tegevust 1999. aastal. Tänaseks on Rimil Tallinnas ja Jõhvis kokku kuus supermarketit ning esimene hüpermarket Tallinnas Ülemiste Keskuses. Järgmisel aastal avab Rimi teise hüpermarketi Tartu kesklinna ehitatavas Emajõe Ärikeskuses. OÜ Rimi Eesti on ICA Baltic AB tütarettevõte.

ICA Baltic AB kuulub Põhjamaade juhtivasse jaekaubandusgruppi ICA AB.

Manutent OÜ alustab ehitustöödega Ülemiste elurajoonis

30.09.2004

Manutent OÜ alustab ehitustöödega Eesti suurimas uuselamurajoonis – Ülemiste elurajoonis.

Ülemiste elurajoon on suurim arendusprojekt viimaste aastate uuselamurajoonide seas, kus Manutent OÜ hakkab oktoobris ehitama teid ning rajama gaasi-, vee- ja kanalisatsiooni trasse, et novembris saaks alustada uute majade ehitusega. Projekt valmib koostöös Soome Maja OÜ-ga.

Teede ja trasside rajamiseks on sõlmitud vastavad tööettevõtulepingud, kogusummas 30 miljonit krooni. Kõik tööd lõpetatakse järgmise aasta kevadeks. Haljastuse rajamisega planeeritakse samuti veel sel aastal alustada. Uus kodu rajatakse enam kui 400-le perele.

“Arendusprojekti sihtgrupiks on noored pered, kes soetavad esimest päris oma kodu, seetõttu on Ülemiste elurajooni majade ja korterite hinnad väga soodsad, alates 13 500 EEK/m2”, ütles Manutent OÜ juhatuse liige Märt Vooglaid. Korterite ja majade eelmüüki alustatakse käesoleva aasta oktoobris.

Ülemiste elurajoon asub Tallinna linna piirist paari kilomeetri kaugusel, Tartu maanteed pidi välja sõites ja laiub 24 hektaril. Sinna ehitatakse kolme aasta jooksul 17 madalat kortermaja, 300 korteriga ja 11 ridaelamut 70 boksiga ning lisaks müüakse piirkonnas 37 paarismaja. Elurajooni rajatakse kõik, mida noored pered täisväärtuslikus elukeskkonnas ootavad – pargid, jooksurajad ja laste mänguväljakud.

Radioaktiivse kiirguse tase Kristiine elamutes

29.09.2004

Kristiine linnamajanduse osakona teenistujad hakkavad elamutes radioaktiivse kiirguse taset mõõtma.

Kristiine Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna teenistujad hakkavad portatiivse alfa, beeta ja gamma kiirguse indikaatoriga Radon-1M mõõtma võimalikust radooni kogunemisest tingitud radiatsiooni taset linnaosa elamute keldrites ja alumistel korrustel.

Kristiine linnaosa vanema Lauri Laasi sõnul hakkasid mitmed linnaosa korteriühistud ja eramuomanikud, peale ajakirjanduses käesoleva aasta kevadel avaldatud artikleid elamutesse tunginud radooni käsitlevatest uuringutest, muret tundma oma elamu ohutuse pärast.

“Kuna muretsejaid on suhteliselt palju, pidas linnaosavalitsus elanike südamerahu ja turvatunde taastamise huvides vajalikuks soetada radoonist tingitud radiatsiooni mõõtva seadme ning hakata selle ohtliku, vähki tekitava gaasi olemasolu hoonete keldrites kontrollima” rääkis Laasi.

Veskimägi: Kredexi tooted pevad jõudma reaalsete abivajajateni

29.09.2004

Rahandusminister Taavi Veskimägi hinnangul ei tohiks KredExi puhul tegemist olla massitoodetega, mis suurendavad majanduslikke riske, küll aga peavad tooted jõudma reaalsete abivajajateni.

“Nagu näitavad Eesti pankade viimaste päevade sammud, on turg valmis ja võimeline pakkuma headele laenajatele senisest veelgi soodsamatel tingimustel krediiti ka ilma riigipoolse sekkumiseta,” ütles Veskimägi. “Seega on riigi ülesanne praegu vaadata KredeExi tooteportfelli tingimused üle sellise pilguga, et sinna jääks vaid need tooted ja selliste tingimustega, mis tõepoolest täidaksid turu puudujääke, mitte ei soodustaks üleüldist riigi kulul elamist.”

“Noore pere kodu ost on investeering noorele perele. Kui me vähendame tulumaksumäära ja suurendame maksuvaba tulumäära, siis me jätame inimestele rohkem raha kätte just selleks, et nad saaksid ise valida, kas nad tarbivad, invetseerivad või säästavad. Kui keegi tahab soetada endale kodu ja investeerida, mitte tarbida, siis on see igati positiivne. Küsimus on selles, kelle kodu soetamist peaks riik täiendavate meetmetega toetama. Minu arusaam on, et riik ei peaks andma tagatisi 1,6 miljoni kroonise kesklinna korteri soetamiseks. Ma ei ole vastu tagatiste mahu suurendamisele, kuid ma ei arva, et seda peab tegema 700 miljoni kroonises mahus ehk kaks korda,” ütles minister.

Veskimägi: “Minu arvates tuleb vaadata üle kolm asja:
a) Käendatava laenu maksimumsumma alandamine 600 000 kroonile. See ei võimaldaks Kredexi abiga osta eramuid või väga kalleid kortereid, vaid tagaks riigi tuge vajavatele inimestele tavalise eluaseme. Kredexi käendusele maksimumlimiidi kehtestamine kindlasti kainestaks nii ostjaid kui müüjaid.
b) Riigipoolse tagatise vähendamine 15%-le laenu kogusummast. Ühelt poolt on tänaseks päevaks vähenenud pankade omafinantseeringu nõuded, teisalt peame rõhku pöörama rohkem inimeste endi vastutusele laenu võtmisel.
c) kõige olulisem – sihtrühmade täpsem määratlemine. Kui sundüürnikud on suhteliselt selge kategooria, siis täna on defineeritud nii noor pere (mõeldud nendele peredele või üksikvanematele, kes kasvatavad vähemalt üht kuni 15-aastast last ning soovivad uut eluaset soetada või olemasolevat renoveerida) kui noor spetsialist (kõrg- või keskeri- või kutseharidusega kuni 35 aastased ja töö- või teenistuslepinguga spetsialistid) üsna abstraktselt mille alla mahuvad paljud, kes seda toetust sisuliselt ei vaja.”

“Kokkuvõtlikult, ma ei saa vaadata käed rüppes, kuidas riigi toetuskeemid üha suurendavad sisenõudlust, mille tulemusena oleme jõudnud II kvartalis juba rekordilise jooksevkonto defitsiidini. Tuleb vaadata üle, et toetus jõuaks tegelike abivajajateni ja mitte kellegi teiseni. Me ei taha sulgeda ust tegelikele toetust vajavatele noortele peredele ja sundüürnikele,” ütles Veskimägi.

1 2 3 … 1,533 1,534 1,535 … 1,564 1,565 1,566