Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvaramull: Kinnisvaramulli indeks jäi aastatagusega võrreldes miinusesse

24.01.2011 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisors turule toodud Kinnisvaramulliindeks, mis võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal tegi detsembri kuus 0,53-protsendilise tõusu ja jõudis 51,7 punktile. Aastatagusega võrreldes jäi indeks 4,5% miinusesse.

„Detsembrikuise indeksi tõusu taga olid ennekõike kallima hinnaga tootmis- ja ärihoonete tehingud,“ põhjendas indeksi kasvu Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur. „Paljukommenteeritud korterituru euro-eelne suurem aktiivsus tähendas küll tehinguarvu tõusu, kuid keskmine tehinguhind jäi siiski praktilisel muutumatus.“

Kinnisvaramulli indeks tõusis detsembris võrreldes novembriga 0,53%. Aasta baasil on indeks endiselt languses, seekordseks näitajaks kujunes -4,5%. Kui indeksi tõusu tõi tootmis- ja ärihoonete tehinguhindade tõus, siis languse suunas mõjutasid indeksit detsembris elamumaa tehingute ja äripindade pakkumishindade langus.

2010. a. jaanuaris tehti Eestis 2300 kinnisvaratehingut, aasta lõpus detsembris aga koguni 4177 tehingut.

„Eelolevalt 2011. aastalt võib tehingute arvu tõusunurka vaadates loota kinnisvaramulli indeksi tõusu,“ prognoosis Urmas Laur. „Reeglina hakkab turu põhja jõudmise järel esmalt tõusma tehingute arv. Seejärel hakkavad hinnatasemed kasvava nõudluse tõttu kerkima.“

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Vt ka http://www.ehitusuudised.net/article/2011/1/25/aripinnad-kergitasid-kinnisvaramulli-indeksit

Toompark: paneb mõtlema, ega see pole uus arendusbuum

22.01.2011 Tõnu Toompark

Kuna uusi arendusi on viimase poole aasta jooksul vägagi jõudsalt juurde tulnud, siis paneb see mõtlema, ega tegu pole buumi teise lainega, ütles kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

2010. aastal tuli müüki või alustati ehitust Tallinnas üle 1000 korteril.

“Pisut paneb see mõtlema, et ega ei ole tegemist arendusbuumi teise lainega, mis võib kulmineeruda konkurentsi liigse tihenemisega ja seeläbi arendajate raskustega,” ütles Toompark Delfile.

Toompargi sõnul on täna Tallinnas pakkumisel umbes 1000 uut korterit, kuid arvata on, et käesoleva aasta esimese kvartali jooksul alustab müüki veel nii mõnigi arendusprojekt, kus kopp juba ammu maasse (lumme) on löödud. 2010. aasta viimases kvartalis tehti korteriomanditehinguid 2009. aasta neljandast kvartalist Eestis 19 protsenti ja Tallinnas 12 protsenti enam.

Inimesed peaksid igal juhul rohkem huvi tundma selle vastu, kes on arendaja.

“Kui tavapäraselt hinnatakse arenduse kvaliteeti ehituskvaliteedi alusel, siis tooksin mängu mõiste “arendaja kvaliteet”. Arendaja kvaliteet on arendaja võimekus projekt algusest lõpuni läbi viia ja lõpu järel veel ka garantiiteenust pakkuda – see on tegelikkuses ostja jaoks ülioluline,” märkis Toompark.

Arendajad võiks tema sõnul jagada kahte tüüpi. Ühed, kellest sai arendaja buumi najal. Teised, kes olid arendajad enne ja jätkavad seda ka tulevikus.

“Buumiga kaasajooksnute ärid on tänase seisuga paljus pankrotistunud ja seeläbi on vastutus otsa saanud. Tühja koha pealt pole ju enam midagi võtta,” tähendas Toompark.

Artikli originaal: http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/toompark-paneb-motlema-ega-see-pole-uus-arendusbuum.d?id=38886175

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

No Signs That Euro Adoption In Estonia Has Led To Surge In Property Prices – Yet

21.01.2011 Tõnu Toompark

The recent adoption of the Euro in Estonia has not led to an immediate rise in residential real estate prices, according to Tõnu Toompark’s blog, adaur.ee (in Estonian). Citing real estate portal KV.ee’s own index for residential real estate prices, which yesterday settled at a figure of 61.9, a mere 3 per cent lower than the value for the same time last year, Tõnu states that this shows that real estate has been immune to the previously-feared upward pressure on prices, as people ’round up’ figures directly converted from Kroons to Euros.

Both offer prices and number of offers show that nothing significant happened during recent weeks. The total number of offers on real estate has increased slightly, to 18 879 offers on the KV.ee site, which represents minor changes, says Tõnu.

Put simply, it could be said that apartment prices both in Tallinn and the whole of Estonia are at a somewhat higher level than the previous month and the previous year in general, he writes.

Nevertheless, as Tõnu points out this is rather preliminary and scanty data. Indeed, the adoption of the euro could later result in some more far reaching impact on real estate transactions, and the number of bids and transactions might be more active in a month or two, he says.

The KV.ee index, which began on 18 February 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data js measured back retrospectively to 1 January 2005, when the index stood at an all time low of 49.9. The all time high came on 7 May, 2007, when it stood at 108. Following the economic downturn of 2008 onwards, the index reached a low point (to date) of 61.4 on two occasions, on 5 September and 27 October, 2010..

Translation by Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

No Signs Of An Increase In Real Estate Prices Arising From The Euro

21.01.2011 Tõnu Toompark

Put simply, it could be said that apartment prices both in Tallinn and the whole of Estonia are at a somewhat higher level than the previous month and the previous year in general, he writes.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2011/01/no-signs-that-euro-adoption-in-estonia-has-led-to-surge-in-property-prices-yet/

Goodbye Kroon, Hello Euro – Practical Info On Estonia’s New Currency

20.01.2011 Tõnu Toompark

The introduction of the Euro to Estonia on 1 January took place quite smoothly and with no major mishaps. Cash machines were closed from midday on 31 December, 2010 until the stroke of the new year 12 hours later, which may have left visitors and those unprepared for the new currency at a loose end for cash, but debit and credit cards could still be used to make transactions in the outgoing currency.

According to the European Central Bank site, Estonian Kroons could in fact be used as legal tender in cash transactions until 15 January. Retail outlets however gave change in Euros in such cases, and payment in Kroons seems to have been the exception almost from the beginning, as people use up all the spare cash they had at home.

All is not lost if you should find some forgotten Kroons in a biscuit tin under the bed however; until 30 June 2011, all banks that offer cash services (i.e. all the highstreet banks) will exchange Kroons (both notes and coins) for Euros, and at a limited number of branches this service will continue to the end of 2011. Should a year not prove enough time to rid yourself of the former currency, the National Bank (Eesti Pank) will continue to accept Kroon notes and coins in exhange for euros indefinitely, according to the ECB site.

The Estonian Kroon (EEK), introduced on 20 June, 1992 to replace the Soviet Rouble, had been pegged to the Euro since 27 June, 2004 after Estonia’s accession to the EU. The rate of exchange was 1 EUR : 15.64664 EEK – this rate remained constant despite the threat of devaluation during the recent economic crisis, and remains the basis on which Kroons will be exchanged for Euros.

We hope to keep you updated in the near future about further effects of the Euro (for example concerning company share capital) so please be sure to check the blog regularly!

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kohe-kohe algab Kinnisvara ABC koolitus

20.01.2011 Tõnu Toompark

Jätkuvalt kestab registreerumine 07/02/2011 algavale Kinnisvara ABC koolitusele. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaravaldkonna vastu huvitundjatele – nii maakleritele, kui ka eraisikutele, kel plaan kinnisvaraturul ostjana, müüjana või üürileandjana aktiivsust üles näidata.

Koolitusel osaleja saab ülevaate kinnisvaraturust, kinnisvara hindamisest ja finantseerimisest. Anname teadmised ehituse ja planeeringute protsessist. Olulist tähelepanu pühendame juriidilistele küsimustele. Oma osa on maaklertegevuse ja müügiprotsessi käsitlemisel.

Koolitusel osalevad pikaajalise kogemusega lektorid Evi Hindpere, Andree Raid, Marko Sula ja Tõnu Toompark, kel kõigil kogemust kinnisvarasektoris üle 10 aasta.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Harku valla korterite hinnatõusuga läheb veel aega

20.01.2011 Heiti Karafin

Harku ja Rae vallad on kaks pealinnaäärset piirkonda, mis konkureerivad elukohavalikut tegevate inimeste silmades nii Tallinna „mägedega“ kui ka omavahel. Kui korteritehingute arvu osas liigub Rae vald Harkust kordades eespool, siis hinnatasemed on mõlemal vallal samas suurusjärgus. Vaatamata pealinna lähedusele käib korteriturg mõlemas vallas siiski erinevat jalga.

Rae vallas tehti 2010. aasta jooksul 151 korteriomanditehingut, millest ligi kolmandik ehk 54 tehingut aasta viimases kvartalis. Harku vallal on sellele möödunud aasta jooksul vastu pakkuda ligi kaks korda vähem ehk 71 tehingut.

Rae valla 2010. a. tehingute koguarv jäi 2009. aasta 186 tehingule alla. Harku vallas tehti tehinguid 2009. a. napilt 48 ehk seal korteriturg 2010. aastal aktiveerus.

Tehinguhindade osas on Rae valla korterid Harkust kõrgemalt hinnatud. Rae valla korterite keskmine tehinguhind oli 2010. a. viimases kvartali 895 €/m² (14 009 kr/m²). Aastaga tõusis tehinguhind 6%.

Harku valla korterite tehinguhind oli samal ajal 730 €/m². Vaatamata korterite hinnatõusule Tallinnas ja Rae vallas jäi Harku korteriomandite tehinguhind 2009. a. viimasele kvartalile siiski 8% alla.

Maksimaalsed korteritehingute ruutmeetrihinnad Harku vallas jäid 2010. a. kvartalite lõikes enamasti suurusjärku 1000-1300 €/m² (15 000-20 000 kr/m²). Rae vallas on siingi hinnad kõrgemad – maksimaalsed tehinguhinnad olid vahemikus 1300-1400 €/m² (20 000-21 000 kr/m²).

Vaatamata tehingute arvu ja tehinguhindade vahele ei ole Rae ja Harku valla korterite pakkumishindades olulisi erinevusi.

Portaali KV.EE andmetel oli Harku valla korterite keskmine pakkumishind detsembris 2010. a. 980 €/m² (15 334 kr/m²). Rae valla korterite keskmine pakkumishind oli vaid pisut kõrgem – 1077 €/m² (16 851 kr/m²).

Harku valla korterituru madalam aktiivsus ja Rae vallaga samaväärsel tasemel püsivad pakkumishinnad näitavad, et Harkus ei ole veel Tallinnast alguse saanud korterite hinnatõusu niipea oodata.

Heiti Karafin
RE/MAX Central
+372 507 1031
heiti.karafin@remax.ee
www.remax-central.ee

Statistika: 2010. a. suurenes tehingute arv maatulundusmaaga

20.01.2011 Tõnu Toompark

2010. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis kinnisasjadega tehinguid 20 762. Aastaga suurenes tehingute arv napi 2% võrra.

Valdava osa tehingute arvu kasvust andis maatulundusmaaga tehtud tehingute arvu suurenemine. Neid lisandus 2009. a. 8213 tehingule 1510 ehk 2010. a. tehti 9723 tehingut.

Kinnisasjatehingute käive jäi 2010. aastal 2009. aastale 1 protsendiga alla. Tehingute käive oli 2010. a. 866 miljonit eurot ehk 13 545 miljonit krooni.

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, väärtus, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Euro tulek ei ole huvi äripindade vastu kahandanud

19.01.2011 Baltic Real Estate Management

„Seoses euro tulekuga prognoositi aasta alguseks kinnisvaraturule vaikust, sest arvati, et inimesed vajavad euroga harjumist. Reaalsus on aga see, et huvi äripindade vastu püsib täna sama kõrge kui möödunud aasta lõpus,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Tema sõnul võib küll täheldada, et mõned üürihuvilised ei ole väikeste numbritega harjunud. Neile tundub, et hinnad on odavad ja seepärast on vajalik kroonihindu näitena kõrvale tuues selgitada, kui palju tegelikult üüri tasuda tuleb.

Aasta lõpus olid levinud kartused, et omanikud ümardavad eurodes hinnad üles. Praegu on turul näha, et mõned ümardavad üles, mõned alla, kuid keskmist hinnataset see oluliselt ei mõjuta.

„Kehtivates üürilepingutes on reeglina olemas konverteerimise kurss, seega ei muutunud üürilevõtjale summades midagi. Soovitame jätkuvalt sõlmida tähtajatuid lepinguid, mida saab mõlemapoolselt lõpetada kolmekuise etteteatamisega. Tähtajatu leping väldib probleeme, kui üürnik ei saa mingil põhjusel üüri maksta,“ selgitas Tamme.

Üürileandjatel on soovitav jätkuvalt küsida üürnikult tagatisraha. Tagatis kaitseb üürileandjat, kui üürnik satub makseraskustesse, aga tegelikult ka üürilevõtjat, sest makseraskuste korral saab tagatisrahast maha arvata võlad kommunaalmaksetele.
Artikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Pärnu korterite pakkumishinnad endiselt languses

19.01.2011 KV.EE

Pärnu korterite pakkumishinnad on jätkuvalt languses ega ole saanud üldise elamispindade turu taastumise taustal pidama. Siiski tuleb tunnistada, et pakkumishindade langus on oluliselt aeglustunud.

2010. a. detsembris oli portaalis KV.EE pakkuda olevate Pärnu korterite keskmine hind 976 €/m² (15 271 kr/m²). Aasta tagasi oli keskmiseks pakkumishinnaks 1002 €/m² (15 678 kr/m²) ehk languseks on 2,6%.

Võib öelda, et pakkumishinnad liiguvad siin samas rütmis tehinguhindadega. Needki on aastases võrdluses languses.

Langevate hindade üheks põhjuseks võib olla pakkumiste arvu tõus. Kui veel 2009. a. detsembris oli Pärnu korteriturul 1022 pakkumist, siis 2010. a. lõpuks oli pakkumisi juba 1327.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Предложение на рынке квартир Пярну по-прежнему в падении

19.01.2011 KV.EE

Предложение на рынке квартир Пярну по-прежнему в падении и продолжает падать на общем фоне восстановления квартирного рынка. Однако следует отметить, что его падение существенно замедлилось.

В декабре на портале недвижимости KV.EE средняя цена квартир, предлагаемых на продажу в Пярну, составляла 976 €/m² (15 271 крон/m²). Год назад она была 1002 €/m² (15 678 крон/m²), т.е. цены упали 2,6%.

Можно сказать, что цена предложения здесь движется в том же темпе, что и средняя цена по сделкам с недвижимостью, которая за последний год также снизилась.

Одной из причин падения цен может быть увеличение числа заявок. Так если в декабре 2009 года на рынке квартир в Пярну было 1022 заявки на продажу, то в конце 2010 года их число составляло уже 1327.

Подробности происходящего на рынке недвижимости Эстонии читайте на сайте портала недвижимости KV.EE.

Statistika: hoonestamata maa turgu mõjutavad riigi enampakkumised

18.01.2011 Tõnu Toompark

2010. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel 9376 ostu-müügitehingut hoonestamata maaga. Aastaga kasvas hoonestamata maa tehingute arv 17% võrra, kuid see on siiski oluliselt madalamal buumiaastatest, kus näiteks 2006. aastal tehti tehinguid 15 000.

Hoonestamata maa tehingute kogukäive jõudis möödunud aastal 193 miljoni euroni (3 019 miljoni kroonini), mis vähenes aastaga 4,5%. Tõusva tehingute arvu juures langev käive tähendab odavamaid tehinguid ehk tegelikkuses seda, et maaturu taastumine analoogselt korteriturule on alles käimas.

Oma mõju on hoonestamata maa turule kindlasti riigil, kes maa-ameti kaudu järjest uusi ja uusi maatükke müüki paiskab. Järjest suureneva pakkumise tingimustes, kus nõudlus on pärsitud, ei saa hinnad kasvama hakata.

Hoonestatud maadega tehti 2010. aastal tehinguid 4716 ehk aastatagusest 17% rohkem. Hoonestatud maade tehingute puhul oli nende aastane käive 428 miljonit eurot (6 706 miljonit krooni) ehk eelmisest 2009. aastast 5,9% rohkem.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Тыну Тоомпарк: цены на квартиры в Силламяэ такие же, как и 5 лет назад

17.01.2011 Tõnu Toompark

Число сделок на рынке квартир в Силламяэ остаётся стабильным. Цены сделок после почти трёхлетнего периода падения вновь начали медленно расти. А вот цены предложений, если сравнивать с тем же периодом годом ранее, по-прежнему, падают.

По данным Земельного департамента, в 4-м квартале 2010 года в Силламяэ была совершена 41 сделка купли-продажи квартир. По сравнению с тем же периодом предыдущего года, когда было совершена 21 сделка, это почти в два раза больше.

Однако, это никак не означает, что в городе начался очередной бум купли-продажи квартир. Если сравнивать годовые показатели, то в 2009 году в Силламяэ была продана 141 квартира, а в 2010 году — 131 квартира.

Что касается цен сделок, то во второй половине 2010 года заметен небольшой рост. В 4-м квартале 2010 года средняя цена квадратного метра сделки была 221 евро или 3 461 крона. Это на 7% больше, чем ещё год назад, и это уровень цен, который был 5 лет назад, в 2005 году, до начала бума недвижимости.

Максимальные цены сделок с квартирами в Силламяэ в 2010 году находились в интервале 400-500 евро или 6 500-8 000 крон за квадратный метр. Так, в 2007 году средняя цена сделок составляла 600 евро или 9 400 крон за квадратный метр, а максимальная цена сделок так и не преодолела уровень в 1000 евро или 15 600 крон за квадратный метр.

На рынке предложений значительных изменений не произошло. Число предложений ведёт себя так же, как и весь рынок – в начале 2010 года количество выставленных на продажу квартир несколько выросло, а к концу года начало снижаться.

По данным портала KV.EE, по состоянию на декабрь 2010 года, в Силламяэ была выставлена на продажу 41 квартира и средняя цена предложения составила 325 евро или 5 085 крон за квадратный метр. Ещё год назад предложений было на четверть меньше – тогда продавалась 31 квартира. Средняя цена предложений год назад составляла 344 евро или 5 382 кроны за квадратный метр, то есть цена предложений упала за год на 10%.

Artikli originaal: http://rus.err.ee/blog/05dcfa79-d6da-483a-9d5f-cbdf581c1a51

VIDEO: Euro ei ole kinnisvara pakkumishinda tõstnud

17.01.2011 Tõnu Toompark

Евро не принесло с собой роста цен на недвижимость

17.01.2011 Tõnu Toompark

Несмотря на быстрый рост инфляции в других секторах экономики и приход евро, индекс KV.EE, отражающий цену предложения на рынке жилья Эстонии, не показывает явной тенденции к росту.

Вчера значение индекса недвижимости KV.EE равнялось 61,9 баллам, что на 3% ниже, чем год назад.

Этот факт говорит о том, что с приходом евро продавцы недвижимости не пошли по пути предполагаемого массового округления цен в сторону повышения.

Сегодня можно смело констатировать, что приход евро две с половиной недели назад, по крайней мере, на цены в секторе недвижимости не оказал какого-либо существенного влияния.

На протяжении последних недель количество предложений также осталось без изменений, равно как и средняя цена предложения.

За последнее время на портал KV.EE от его клиентов поступили отдельные заявки о продаже недвижимости, и сегодня общее число выставленных на продажу объектов составляет 18 879.

Опираясь на изначальную статистику сделок с недвижимостью, можно сказать, что в январе, как в Таллинне, так и во всей Эстонии сделки с жильем были осуществлены по более высокой цене.

Но это всего лишь предварительные и краткие данные. Анализ более глубокого возможного воздействия евро на объем предложения, количество и порядок цен сделок с недвижимостью, лучше всего сделать спустя лишь месяц или два с момента прихода евро.

В заключение можно сказать, что по первоначальным итогам в краткосрочной перспективе приход евро не принес значительных изменений на эстонском рынке недвижимости.

Для получения дополнительной информации о происходящем на рынке недвижимости Эстонии посетите портал KV.EE.