Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Turuülevaade jaanuar 2025. a: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

Tõnu Toompark2025. a jaanuaris on elamispindade turul ebakindlust. Eelmise aasta lõpu korteritehingute arv Tallinnas oli väga suur. Seda vaatamata madalale majanduslangusele ja nigelale tarbijakindlusele. Tallinna korterituru keskmised näitajad süstivad optimismi uue tõusulaine algusest. Korterituru segmentidesse süüvimine annab tagasihoidlikuma pildi.

Elamispindade turu osaliste jaoks on olulised järgmised küsimused.

  • Teades, et muutunud on tehingute jagunemine uute ja järelturukorterite vahel on oluline, millised on tehingute ja hindade trendid erinevates korterituru segmentides?
  • Mis on suure tehingute arvu tagamaa? Kas samad tegurid on aktuaalsed ka 2025. a?
  • Kuidas on liikunud korterite keskmine hind? Miks ei peegelda Tallinna keskmine tehinguhind tegelikkust?
  • Mis on korterite hinnaliikumiste edasine suund?
  • Millised on arengud uute korterite pakkumises, uute projektide turule toomises ja müükides?
  • Kas tihe konkurents uute korterite arendajate vahel on leevenemas? Või jätkame möödunud aasta vaimus?
  • Millised on arengud üüriturul? Kuhu suunas läheb üüritootluse määr? Kas turg soosib üüriinvestoreid?

Traditsiooniliselt on turuülevaate pilt järgneval:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond ja selle arengud;
  • laenuturu trendid;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori liikumised;
  • põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
  • järeldused ja tähelepanu väärivad trendid.

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Teams vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

 

Tallinna elamispindade turu trendid – talv/kevad 2025

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 06.02.2025

Martina Proosa06.02.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“. Koolituse eesmärk on anda riikliku ehitusjärelevalve tegemiseks vajalikud teadmised, et tagada ehitamise ja ehitiste vastavus kehtestatud nõuetele ning seeläbi ohutum elukeskkond.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

  • kohalikud omavalitsused ja riiklikud järelevalveorganid;
  • ehitusvaldkonna spetsialistid;
  • kinnisvara arendajad ja omanikud.

Koolitaja on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 06.02.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

Eesti PankEKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on endiselt olnud üldjoontes kooskõlas EKP ekspertide ettevaatega. Käesoleva aasta jooksul peaks inflatsioon naasma EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult seatud eesmärgi lähedal. Euroala inflatsioon on endiselt kiire peamiselt seetõttu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Palgakasv seevastu aeglustub ootuspäraselt ja kasumid leevendavad osaliselt selle mõju inflatsioonile.

EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Rahastamistingimused püsivad aga ranged, muu hulgas ka seetõttu, et rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile (näiteks pikendatakse mõningaid aeguvaid laene kõrgemate intressimääradega). Majanduskasvu pärsivad siiski veel ebasoodsad tegurid, kuid reaalsete sissetulekute kasv ja piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaksid aja jooksul toetama nõudluse hoogustumist.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 5. veebruarist 2025 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,90% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,15%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Refinantseerimisoperatsioonid

18. detsembril 2024 maksid pangad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud ülejäänud summad ning sellega jõudis lõpule asjaomane osa bilansi normaliseerimise protsessist.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Liven: 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

LivenKuigi väliskeskkonnas hüppelisi positiivseid arenguid ei toimunud, püsisid kvartali jooksul elukondliku kinnisvara turul siiski märgid mõningasest optimismi taastumisest. Neljanda kvartali jooksul sõlmisime 34 võlaõiguslepingut (VÕL; 2024 III kvartal 32; 2023 IV kvartal: 29) ning kokku sõlmisime aasta jooksul 129 VÕL (2023: 69). Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse müükidesse andsid Uus-Meremaa valmiskorterite müügid ning ehituses oleva Iseära II etapi ridamajakodude ja korterite VÕL sõlmimised. Aasta jooksul sõlmitud uute müügilepingute arv on Liveni senine kõrgeim aastane tulemus.

Hinnanguliselt oli 2024. aasta Liveni uute müügitehingute turuosa Tallinnas ja lähiümbruses ca 10%, mis on kõrgem, kui varasema kahe aasta 6-7% hinnangud ning samuti kõrgeim tulemus turul. Uusi lepinguid sõlmisime aasta jooksul kokku 42 miljoni euro müügitulu mahus.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid tõusis kolmandas kvartalis kõrgemale tasemele võrreldes eelnevate kvartalitega ning püsis kõrgemal tasemel ka neljanda kvartali jooksul. Viimase perioodi jooksul keskmiselt ligi 1,7% tasemel, oktoobri jooksul isegi üle 2,0%. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

2024. aasta IV kvartali jooksul andsime klientidele asjaõiguslepingu alusel üle kokku 24 uut kodu valminud arendustes (2024 III kvartal: 27; 2023 IV kvartal: 74). Nendest 14 Uus-Meremaa II etapis, 3 Iseära projekti II etapis, 6 Luuslangi projekti I etapis ja 1 kodu Magdaleena arenduses. Samas järjekorras mõjutasid projektid ka IV kvartali finantstulemuse kujunemist. Kvartali müügituluks kujunes 8 164 tuhat eurot (2024 III kvartal: 7 057 tuhat eurot; 2023 IV kvartal: 16 713 tuhat eurot) ning kvartali puhaskahjumiks 78 tuhat eurot (2024 III kvartal: +342 tuhat eurot; 2023 IV kvartal: +2 245 tuhat eurot). Neljanda kvartali tulemustele avaldas negatiivset mõju kombinatsioon erinevatest teguritest, seal hulgas eelarvestatud kasumlikkuse vähenemine varasemalt lõppenud projektides, suurenenud tulevikku suunatud kulud (seal hulgas turustuskulud ning Berliini laienemisega seotud kulud), madalam kapitaliseeritavate kulude osakaal ning üldine kuluinflatsioon. Tulemus sisaldab ka 286 tuhande euro suurust kasumit Türi tänaval asuva äripinna õiglase väärtuse muutusest.

Kogu aasta jooksul andsime üle 92 uut kodu (2023: 148) võimalikust 110 elu- ja äripinnast, teenisime 27 266 tuhat eurot müügitulu (2023: 35 765 tuhat eurot) ning 558 tuhat eurot puhaskasumit (2023: 775 tuhat eurot).

Varade maht kasvas kvartali jooksul 5 193 tuhande euro võrra (aasta jooksul 9 739 tuhande euro võrra) tõustes perioodi lõpuks 78 298 tuhande euroni. Peamiselt tulenes varade suurenemine ehituses olevate Iseära ja Regati projektide varude mahu suurenemisest ning Uus-Meremaa aastavahetuse lähedal toimunud müükidest tekkinud nõuetest ostjate vastu, mis laekusid vahetult pärast aastavahetust.

Projektide ehituse rahastamiseks väljastati meile kvartali jooksul uusi pangalaene 4 110 tuhande euro ulatuses, kodude üleandmiste järgselt tasusime varasemaid ehituslaene 1 302 tuhande euro mahus. Koos muude laenudega suurenes laenukohustiste maht kvartali jooksul kokku 2 877 tuhande euro võrra 47 252 tuhande euroni. Hoolimata ehituslaenude saldo kasvust vähenesid lühiajalised laenukohustised 3 332 tuhande euro võrra 6 405 tuhande euroni, mis tulenes peamiselt Uus-Meremaa projekti laenusaldo olulisest vähenemisest ja Iseära arenduse laenulepingute refinantseerimisest. Aasta jooksul suurenes laenukohustiste saldo 8 822 tuhande euro võrra, eelkõige tulenevalt rohevõlakirjade emiteerimisest (6 200 tuhat eurot).

Raha ja raha ekvivalentide saldo suurenes kvartali jooksul 1 110 tuhande euro võrra 5 916 tuhande euroni kvartali lõpuks peamiselt seoses neljandas kvartalis toimunud müükidega. Aasta jooksul suurenes raha ja raha ekvivalentide saldo 2 184 tuhande euro võrra.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)     31.12.2024 31.12.2023
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 5 905 3 721
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 270 1 326
Ettemaksed 385 321
Varud 67 902 62 112
Käibevarad kokku 75 462 67 480
Põhivarad
Ettemaksed 44 0
Kinnisvarainvesteering 1 350 0
Põhivara 423 388
Immateriaalne põhivara 401 296
Vara kasutusõigus 618 395
Põhivarad kokku 2 836 1 079
VARAD KOKKU 78 298 68 559
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 6 405 17 106
Võlad tarnijatele ja muud võlad 11 234 9 121
Eraldised 99 2 384
Lühiajalised kohustised kokku 17 739 28 611
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 40 851 21 328
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 398 469
Eraldised 72 29
Pikaajalised kohustised kokku 42 322 21 826
Kohustised kokku 60 061 50 437
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 190 1 183
Ülekurss 9 562 9 339
Optsioonireserv 317 363
Omaaktsiad 1 -1
Kohustuslik reservkapital 118 115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 6 491 6 347
Aruandeaasta kasum 558 775
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 18 237 18 122
Omakapital kokku 18 237 18 122
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 78 298 68 559

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)   2024 IV kvartal
(oktoober-detsember)
2023 IV kvartal
(oktoober-detsember)
2024 12 kuud
(jaanuar-detsember)
2023 12 kuud (jaanuar-detsember)
Müügitulu 8 164 16 713 27 266 35 765
Müüdud kaupade ja teenuste kulu −7 477 -13 867 −23 429 -32 681
Brutokasum 687 2 846 3 837 3 084
Turustuskulud −439 -332 −1 418 -1 022
Üldhalduskulud −426 -266 −1 419 -1 200
Muud äritulud 279 -26 312 14
Muud ärikulud −10 1 −26 -8
Ärikasum 91 2 222 1 287 868
Finantstulu 23 8 79 17
Finantskulu −199 15 −647 -6
Finantstulud ja –kulud kokku −177 23 −568 11
Kasum enne tulumaksu −86 2 245 719 879
Tulumaksukulu 8 0 −162 -104
Aruandeperioodi puhaskasum −78 2 245 558 775
Emaettevõtte omanike osa −78 2 245 558 775
 
Aruandeperioodi koondkasum -78 2 245 558 775
Emaettevõtte omanike osa -78 2 245 558 775
Tavakasum aktsia kohta -0,007 0,190 0,047 0,066
Lahustatud kasum aktsia kohta -0,006 0,184 0,046 0,064

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang tõusis aasta lõpuks 9,2 punktini 10-st (2024 III kvartal: 8,4; 2023 IV kvartal: 8,0). Tagasiside hinnangu paranemine peegeldab 2024. aasta jooksul klienditagasiside hinnangute arvu ja tulemuse suurendamisele keskendumist.

Olulisemad sündmused

Projektides: 2024. aasta alguses võeti vastu Kadaka tee 88 detailplaneering, algas Iseära II etapi kortermajade ning suvel ka viimase viie ridamaja ehitus. Kevadel sõlmisime lepingu Väike-Tallinn projekti äripinna pikaajaliseks rahastamiseks ning sügisel alustasime Luuslangi II etappi kuuluva Jalami 6 kortermaja eelmüügiga. Aasta teises pooles väljastati Virmalise 3 projekteerimistingimused 30 korteriga kortermaja projekteerimiseks ning soetasime Kalda 5 kinnistu Nõmmel koos olemasoleva detailplaneeringu ja ehitusloaga, aastal jooksul toimus arhitektuurikonkurss. Aasta viimases kvartalis refinantseerisime Iseära arendusega seotud laenulepinguid jäägiga 4 873 tuhat eurot ja finantseerisime infrastruktuuri ehitust. Uueks laenusummaks kujunes 5 700 tuhat eurot tähtajaga 2027. aasta IV kvartal. Täpsem ülevaade sündmustest ja arengutest arendusprojektides on toodud „Ülevaade projektidest“ peatükist.

Neljandas kvartalis avalikustatud Kantar EMORi uuringu kohaselt oli kinnisvaraarendajate mainekuse edetabelis Liven seekord esimesel kohal edestades konkurente nii maineindeksi, suhtumise kui arenduste atraktiivsuse poolest.

Aasta jooksul suurendasime ka aktsiakapitali seoses töötajate aktsiaoptsiooniprogrammiga, maksime 635 tuhat eurot dividende ning emiteerisime avalikult kaubeldavaid rohevõlakirju summas 6 200 tuhat eurot. Pärast aruandekuupäeva ei ole toimunud olulisi sündmusi, mida ei oleks kajastatud IV kvartali finantsaruannetes.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil

Kogu 2024. aasta vältel 6-kuu Euribor (Euribor) langes olles 2024. aasta alguses tasemel 3,86% ning jõudes 2024. aasta lõpuks 2,586% tasemele (30.09.2024: 3,11%).

Kuna inflatsiooni aeglustumine euroalal on kulgenud ootuspäraselt, siis nii nagu kolmel varasemal korral 2024. aasta jooksul, otsustati ka detsembris toimunud Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra langetada. Antud otsus vastas majandusanalüütikute varasemale prognoosile.

Eestis oli 2024. aasta IV kvartalis aastane tarbijahindade kasvutempo 3,9% (2024 III kvartal: 3,0%). 2024. aasta jooksul kokku tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2023. aasta keskmisega 3,5%. Enim mõjutasid tarbijahinnaindeksit toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.

Statistikaameti viimaste andmete kohaselt ületas IV kvartali keskmise hinnanguline brutopalga aastane kasv (8,3%) hindade kasvu. Sellest hoolimata oli pikalt madalal püsinud tarbijate kindlustunne jätkuvalt nõrk ka lõppenud kvartalis. Tarbijad peavad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator IV kvartalis aasta kõige madalam tasemel (2024. aasta IV kvartali keskmine: -36; 2024. aasta 9 kuu keskmine: -31; 2023. aasta keskmine: -30).

Eelnevast hoolimata oli turul märke koduostjate aktiveerumisest. Näiteks kasvas IV kvartalis Maa-ameti ostu-müügistatistika andmetel korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 14,8% võrreldes eelmise kvartaliga (2024. IV kvartal: 2 466 tehingut; 2024. III kvartal: 2 149 tehingut). Aktiivsus on suurenenud 2024. aasta kahel viimasel kvartalil, aasta kokkuvõttes on Tallinna korterite ostu-müügitehingute arv vähenenud 3% (2024. aasta: 8 274 tehingut; 2023. aasta: 8 537 tehingut). Siiski on aktiivsus suurenenud ennekõike järelturu ostu-müügitehingutes ning uusarenduste müügid on püsinud pigem tagasihoidlikud.

Võrreldes 2024. aasta III kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumishinnad 2024. aasta IV kvartalis stabiilsed, kasvades vaid 0,2%. Aasta vaates on pakkumiste hinnad võrreldes 2023. aastaga keskmiselt tõusnud 3,9%. Turult kogutud andmete põhjal kasvas tehtud tehingute arv eelneva kvartaliga võrreldes 52% võrra (2024 IV kvartal: 559 tehingut; 2024. III kvartal: 368 tehingut), olles 33% võrra kõrgem ka 2023. aasta IV kvartali müügitulemustest (421 tehingut). Aasta vaates kasvas 2024. aastal uusarendustega tehtud müügitehingute arv võrreldes 2023. aastaga 34,7%.

Tulenevalt mitmete arendusprojektide ehituse valmimisest 2024. aasta kevadel ja suvel ning tagasihoidlikust müügimahust püsis müümata valmiskorterite varu IV kvartalis suhteliselt kõrge ulatudes kvartali lõpuks 1 011 korterini (2024. III kvartal: 931; 2023. IV kvartal: 889). Koduotsijate valikuvõimalused ning turukonkurents püsivad jätkuvalt kõrged.

Tuleviku väljavaade


Hoolimata turu elavnemisest 2024. teisel poolaastal jäävad ka 2025. aastatel jätkuvalt peamisteks väljakutseteks väliskeskkonna mõjurid nõudlusele ja müükidele. Ootame elukondliku kinnisvara sektorit mõjutavate väliste tegurite järkjärgulise paranemise jätkumist, eelkõige intressimäärade langemist ning reaalpalga kasvu. Nõudluse suurenemisel oleme valmis kiirelt ka uut pakkumist turule tooma.

Järgnevad aastad jäävad keskkonna poolest jätkuvalt keeruliseks ja riskiderohkeks ka avaliku sektori kõikidel tasemetel. Hoolimata positiivsetest arengutest püsivad Tallinna planeeringute menetlustes olulised väljakutsed. Loodame jätkuvalt mitme pikale veninud menetluse lõpuni jõudmist 2025. aasta esimeses pooles. Maksumäärade tõstmised ning lisandunud maksud suurendavad lähiaastatel uusarenduste müügihindu, vähendavad sissetulekuid ning kinnisvara kättesaadavust.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning müügimahtude kasvule eelnevatel perioodidel toimuv turunduskulude kasv. 2025. aasta tulemus peegeldab paljuski 2024. aasta olusid ja otsuseid, mil alustasime ehitusega Iseära ja Regati projektides. Alanud 2025. aastal on meil võimalik üle anda kokku maksimaalselt kuni 194 elu- ja äripinda maksimaalselt kuni 75 miljoni euro suuruse müügitulu mahus. Aasta alguseks on võlaõiguslik müügileping sõlmitud neist 88 osas ja 31 miljoni euro müügitulu mahus.

Kahel eelneval keerulisel aastal ei ole õnnestunud 20% omakapitali tootluse sihti täita, kuid paljuski Regati ja Iseära projektide arengute tulemusena, ootame majandustulemuste olulist paranemist 2025. ja 2026. aastatel. Viimase poole aasta müügitempo jätkumisel on 2025. aasta prognoositav müügitulu suurusjärgus 55 miljon eurot, millest eeldame, et piisab 20%-lise omakapitali tootluse eesmärgi saavutamiseks.

2025. aasta otsuste ja tegevustega loome oma 2026. ja 2027. aastate majandustulemusi. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja jätkuvalt nii väliste tegurite paranemist kui sisemist tööd kulubaasi efektiivsusega. Jätkame alanud aasta jooksul Luuslangi II etapi ning Wohngarteni eelmüügiga, alustame Iseära järgmiste etappide eelmüügiga ning samuti mitme uue projekti eelmüükidega. Piisava eelmüügi mahu täitumisel ka projektide ehitustega. Arendusportfellis on piisavalt mahtu järgnevaks 3-4 aastaks kuid ettevaatalt jätkame arendusportfelli suurendamiseks aktiivselt läbirääkimisi ning ostu alternatiivide otsimist ja kaalumist.

Liven-2024-Q4-vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE: Suurenenud korteripakkumiste maht ei ole hinda alla surunud

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2024 pakkumisel keskmiselt 9995 korterit, millele ostjat otsiti. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes korterite müügipakkumiste keskmine arv 26% võrra. Alates 2024. a sügisest liikus pakkumiste arv vähenemise suunas, mis leevendas mõnevõrra kinnisvaramüüjate vahelist keerulist konkurentsiolukorda.

Maakonnakeskuse lõikes suurenes portaali KV.EE korterite müügipakkumiste arv kõikides vaadeldavates maakonnakeskustes peale Rakvere ja Põlva. Enamikus maakonnakeskuses kasvas korterite müügipakkumiste keskmine maht tüseda kahekohalise protsendimäära võrra.

Korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 2677 €/m². Aastatagusega võrreldes kerkis korterite keskmine pakkumishind 1% võrra.

Üldine reegel ütleb, et kui pakkumine suureneb, peaks see suruma hindu alla. Ühe protsendi suurust hinnatõusu võib mõningat mõõtmisviga arvestades pidada stabiilseks hinnatasemeks.

Maakonnakeskuste lõikes on hinnamuutused siiski suuremad. Kõige enam ehk 52% kerkis portaali KV.EE korterite keskmine pakkumishind Jõgeva linnas. Kardetavasti tähendab 706 €/m² pealt 1073 €/m² peale lennanud hind olulist muutust pakutavate korterite kvaliteeditasemes.

Kuressaares ja Raplas kukkus keskmine korteripakkumiste hind portaalis KV.EE võrreldes aasta varasemaga 11-12%. Küll tuleb siin nagu Jõgevagi puhul arvestada korterite müügipakkumiste tagasihoidlikku arvu, kus iga üksik pakkumine võib keskmist hinda oluliselt mõjutada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
12.2023 12.2024 Muutus, % 12.2023 12.2024 Muutus, %
Tallinn 3 668 4 581 25% 3 579 3 602 1%
Narva 192 337 76% 724 716 -1%
Jõgeva linn 29 37 28% 706 1 073 52%
Paide 35 66 89% 860 1 073 25%
Haapsalu 88 130 48% 1 789 1 884 5%
Rakvere 88 82 -7% 1 630 1 859 14%
Põlva linn 18 16 -11% 872 923 6%
Pärnu 565 782 38% 2 741 2 908 6%
Rapla linn 16 28 75% 1 488 1 305 -12%
Kuressaare linn 46 51 11% 2 178 1 942 -11%
Tartu 808 933 15% 2 676 2 654 -1%
Valga linn 56 60 7% 554 566 2%
Viljandi 85 116 36% 1 619 1 904 18%
Võru 67 82 22% 1 209 1 183 -2%
Eesti 7 911 9 995 26% 2 643 2 677 1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond teatab plaanist võõrandada varasid ligikaudu 55 miljoni euro ulatuses osana oma strateegilisest eesmärgist langetada LTV-d

Baltic Horizon FundOlles hiljuti saanud huviavaldusi mitmelt investorilt, on fondi juhtkond otsustanud kaasata kohalikud nõustajad Newsec Advisers UAB ja Redgate Capital AS, et aidata Baltic Horizon Fondi (edaspidi “fond”) struktureeritud müügiprotsessis.

Veebruaris 2024 tutvustas Baltic Horizon Fondi juhtkond oma strateegilisi eesmärke fondi stabiliseerimiseks ja tuleviku jaoks tugeva baasi loomiseks. Viimase aasta jooksul on keskendutud uute rendilepingute sõlmimisele, et suurendada puhast üüritulu ning fondi rahapositsioonide juhtimisele.

Tuginedes edusammudele, mis on tehtud fondi võlakirjade tagasimaksmisel ja portfelli täitumuse suurendamisel, näeb juhtkond ka tehinguturu taastumist ning on seetõttu algatanud struktureeritud protsessi mille eesmärk on müüa teatud kinnisvaraobjektid, mille puhul fond ei näe märkimisväärseid lühiajalisi võimalusi edasiseks väärtuse optimeerimiseks.

Eesmärk on müüa kuni kolm objekti ligikaudu 55 miljoni euro väärtuses, sealhulgas Postimaja ja CC Plaza kompleks Tallinnas. Juhtkond on saavutanud 100%-lise täitumuse ja valmistanud kompleksi ette järgmiseks elutsükliks. Objektil on potentsiaali edasiseks kinnisvaraarenduseks, mis aga ei ole fondi otsene põhifookus tulevikus.

Kavandatavate võõrandamiste tulemuseks on oodatavalt laenu ja väärtuse suhtarvu (LTV) märkimisväärne langus, võlateeninduse kattekordaja (DSCR) arvestatav suurenemine ja kui tehingud viiakse ellu plaanipäraselt, fondi võlakirjade lunastamine, mis viib fondi laenu ja väärtuse suhtarvu alla strateegilise eesmärgi, milleks on 50%.

“Kavandatav müügiprotsess on osa Baltic Horizon Fondi strateegilisest suunast, mis peaks selgelt parandama fondi netorahavoo genereerimist ja looma stabiilse platvormi kasvuks tulevikus,” ütles fondijuht Tarmo Karotam.

Eesmärk on sõlmida potentsiaalsete ostjatega leping 2025. aasta esimeses pooles. Hetkeseisuga ei ole kindel, et ükski plaanitav tehing viiakse lõpule. Täiendavat infot avaldatakse vastavalt vajadusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus langes neljandas kvartalis 0,1%

StatistikaametStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi majandus 2024. aasta neljandas kvartalis peaaegu samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võib esialgse hinnangu põhjal näha eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti majanduses paranemise märke. „Enam ei toimunud suurt majanduslangust, vaid võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga langes majandus vaid õige pisut,“ selgitas Müürsepp.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund announces plans to divest assets in the amount of approximately EUR 55 million as part of its strategic effort to bring down LTV

Baltic Horizon FundHaving recently received expressions of interest from several investors, the management team has engaged local advisors Newsec Advisers UAB and Redgate Capital AS to assist Baltic Horizon Fund (the Fund) in a structured divestment process.

In February of 2024, Baltic Horizon Fund‘s management team introduced its strategic objectives to stabilize the Fund and build a solid foundation for the future. The past year, the focus has been on signing new leases in order to increase the net operating income and managing the cash position of the Fund.

Building on the progress that has been made to repay the outstanding bonds and increase the occupancy of the portfolio, the management team sees recovery in the transaction market and has therefore initiated a structured process with the intention to dispose certain of its real estate assets, where the Fund does not see significant short-term opportunities for further value optimization.

The ambition is to sell up to three assets, in the approximate amount of EUR 55 million including Postimaja and CC Plaza complex in Tallinn, Estonia. The management team has achieved 100% occupancy and prepared the complex for the next life cycle. The site holds potential for further real estate development, which, however, is not the core focus of the Fund going forward.

The intended disposals are expected to result in a significant reduction in the LTV, considerable improvement of the DSCR and, if executed as planned, repayment of the outstanding bond, bringing the Fund’s LTV below the strategic target of 50%.

“The intended divestment process is part of the strategic direction for Baltic Horizon Fund, it is expected to markedly improve the net cash flow generation of the Fund and provide a stable platform for the future growth,” says Fund Manager Tarmo Karotam.

The goal is to enter into agreement with potential buyers during the first half of 2025. There is no certainty that any transaction will transpire. Further announcements will be made as and when appropriate.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Liven: Consolidated unaudited interim report for the IV quarter and 12 months of 2024

LivenAlthough there were no huge positive development leaps in the operating environment, there were still signs of renewed optimism in the residential property market. During the fourth quarter, we signed 34 contracts under the law of obligation (sales contract; 2024 Q3: 32; 2023 Q4: 29) and in total during 12 months, we signed 129 sales contracts (2023: 69). Most of the new sales during the quarter came from the Uus Meremaa ready for sale homes and from signing new sale contracts for the Iseära phase II terraced houses and apartments under construction. The number of new sales contracts signed during the year is Liven’s highest annual performance to date.

Liven’s market share of new sales in Tallinn and the surrounding area is estimated to have been around 10% in 2024, up from the 6-7% estimate of the previous two years, and highest result in the market. During the year we signed new sales contracts in the sales revenue volume of EUR 42 million.

The weekly sales ratio, which represents the number of homes going out of supply under sales contract or paid reservations, improved to a higher level in the third quarter compared to previous quarters and remained higher during the fourth quarter. Over the period average was 1.7% and even exceeded 2.0% in October. The long-term average is considered to be 1.5-2.0%.

During the fourth quarter, we handed over a total of 24 new homes in developments completed under the real right contract (2024 Q3: 27; 2023 Q4: 74). Of these, 14 homes in phase II of the Uus-Meremaa development, 3 in phase II of the Iseära development, 6 in phase I of the Luuslangi development and 1 home from the Magdaleena development. In the same order, the projects also had an impact on the financial results of the fourth quarter. Revenue for the quarter was EUR 8,164 thousand (2024 Q3: EUR 7,057 thousand; 2023 Q4: EUR 16,713 thousand) and net profit for the period was EUR -78 thousand (2024 Q3: EUR +342 thousand; 2023 Q4: EUR +2,245 thousand). The fourth quarter results were negatively impacted by a combination of factors, including a reduction in the budgeted profitability of previously completed projects, increased forward-looking costs (including marketing expenses and expenses related to Berlin operations), a lower share of capitalizable costs and general cost inflation. The result also includes a gain of EUR 286 thousand on the change in fair value of the commercial property in Türi Street.

Throughout the year, we delivered 92 new homes (2023: 148) out of possible 110, generated sales revenue of EUR 27,266 thousand (2023: EUR 35,765 thousand) and a net profit of EUR 558 thousand (2023: EUR 775 thousand).

Assets increased by EUR 5,193 thousand during the quarter (by EUR 9,739 thousand during the year) to EUR 78,298 thousand at the end of the period. The main contribution to the increase in the balance was from construction related increase in inventories of the Iseära and Regati projects and receivables from buyers arising from the sales of the Uus-Meremaa homes close to the year-end, which were received shortly after beginning of the new year.

During the quarter, we received new bank loans of EUR 4,110 thousand to finance the construction of projects. Together with home deliveries, we repaid EUR 1,302 thousand of earlier construction loans. Total borrowings with other loans increased by EUR 2,877 thousand to EUR 47,252 thousand during the quarter. Despite the increase in the balance of construction loans, short-term loan commitments decreased by EUR 3,332 thousand to EUR 6,405 thousand, mainly due to a significant decrease in the loan balance of the Uus-Meremaa project and the refinancing of the loan agreements for the Iseära development. The borrowings increased by EUR 8,822 thousand during the year with the main contribution from the issue of the green bonds (EUR 6,200 thousand).

The balance of cash and cash equivalents increased by EUR 1,110 during the quarter to EUR 5,916, mainly due to sales in the fourth quarter. The balance increased by EUR 2,184 thousand during the year.

Consolidated statement of financial position

(in thousands of euros)     31.12.2024 31.12.2023
Current assets
Cash and cash equivalents 5,905 3,721
Trade and other receivables 1,270 1,326
Prepayments 385 321
Inventories 67,902 62,112
Total current assets 75,462 67,480
Non-current assets
Prepayments 44 0
Investment property 1,350 0
Property, plant and equipment 423 388
Intangible assets 401 296
Right-of-use assets 618 395
Total non-current assets 2,836 1,079
TOTAL ASSETS 78,298 68,559
Current liabilities
Borrowings 6,405 17,106
Trade and other payables 11,234 9,121
Provisions 99 2,384
Total current liabilities 17,739 28,611
Non-current liabilities
Borrowings 40,851 21,328
Trade and other payables 1,398 469
Provisions 72 29
Total non-current liabilities 42,322 21,826
Total liabilities 60,061 50,437
Equity
Share capital 1,190 1,183
Share premium 9,562 9,339
Share option reserve 317 363
Own (treasury) shares 1 -1
Statutory capital reserve 118 115
Retained earnings (prior periods) 6,491 6,347
Profit for the year 558 775
Total equity attributable to owners of the parent 18,237 18,122
Total equity 18,237 18,122
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 78,298 68,559

Consolidated statement of comprehensive income

(in thousands of euros)   2024 Q4
(October-December)
2023 Q4
(October-December)
2024 12 months
(January-December)
2023 12 months
(January-December)
Revenue 8,164 16,713 27,266 35,765
Cost of sales −7,477 -13,867 −23,429 -32,681
Gross profit 687 2,846 3,837 3,084
Distribution costs −439 -332 −1,418 -1 022
Administrative expenses −426 -266 −1,419 -1 200
Other operating income 279 -26 312 14
Other operating expenses −10 1 −26 -8
Operating profit 91 2,222 1,287 868
Finance income 23 8 79 17
Finance costs −199 15 −647 -6
Total finance income and finance costs −177 23 −568 11
Profit before tax −86 2,245 719 879
Income tax expense 8 0 −162 -104
Net profit for the year −78 2,245 558 775
Attributable to owners of the parent −78 2,245 558 775
 
Comprehensive income for the year -78 2,245 558 775
Attributable to owners of the parent -78 2,245 558 775
Basic profit/loss per share -0.007 0.190 0.047 0.066
Diluted profit/loss per share -0.006 0.184 0.046 0.064

The customer satisfaction score for the last 12 months, collected at different stages of the customer journey, increased to 9.2 out of 10 by the end of the year (Q3 2024: 8.4; Q4 2023: 8.0). The improvement in the score reflects our focused efforts on increasing the number responses and the feedback results throughout the year.

Key events

In development projects: At the beginning of 2024, the detailed spatial plan for Kadaka tee 88 was adopted, and the construction of the Iseära phase II apartment buildings began in the summer, the last five terraced houses. In the spring, we signed an agreement for long-term financing of commercial space in the Väike-Tallinn project, and in the autumn we started pre-sales of the Jalami 6 apartment building in Luuslangi phase II. In the second half of the year, design specifications were issued for the design of a 30-apartment apartment building at Virmalise 3, and the Kalda 5 property in Nõmme was acquired with the existing detailed spatial plan and building permit, and an architectural competition was held during the year. In the last quarter of 2024, we refinanced loan agreements related to the Iseära development with an outstanding balance of EUR 4,873 thousand and financed infrastructure construction. The new loan amount was EUR 5,700 thousand maturing in the fourth quarter of 2027. For a more detailed overview of events and developments in the development projects, see the “Overview of projects” section.

According to the Kantar EMOR survey, published in the fourth quarter, Liven was this time in first place in the reputation ranking of real estate developers, ahead of the competitors in terms of reputation index, attitude and attractiveness of developments.

In addition, during the year we increased share capital in connection with the employee share option program, paid EUR 635 thousand in dividends, and issued public green bonds in the amount of EUR 6 200 thousand. There have been no significant events since the reporting date that would not have been reflected in the financial statements for the fourth quarter.

Significant developments in the economic environment in the period under review


Throughout 2024, the 6-month Euribor (Euribor) decreased, with the Euribor at 3.86% at the beginning of 2024 and reaching 2.586% by the end of 2024 (30.09.2024: 3.11%)

As inflation in the euro area has been slowing as expected, the Governing Council of the European Central Bank decided to cut key interest rates by 25 basis points in December, as it did on three previous occasions in 2024. This decision was in line with previous forecasts by economic analysts.

In Estonia, the annual rate of increase in consumer prices was 3.9% in the fourth quarter of 2024 (third quarter of 2024: 3.0%). In total, the consumer price index rose by 3.5% in 2024 compared with the average for 2023. Changes in the prices of food and non-alcoholic beverages had the largest impact on the index.

According to the latest data from Statistics Estonia, the estimated annual increase in average gross wages in the fourth quarter (8.3%) exceeded the increase in prices. Despite this, consumer confidence, which had remained low for a long time, remained weak in the latest quarter. Consumers are more likely to view the purchase of durable goods as a bargain in the next 12 months than they do now, leading to a general sentiment to continue to be on hold and to delay purchasing decisions. Based on the recent data from the Institute of Economic Research, the consumer confidence indicator is at its lowest level of the year in the fourth quarter (Q4 2024 average: -36; 9-month 2024 average: -31; 2023 average: -30).

Despite the above, there were signs of activation of home buyers in the market. For example, according to the Land Statistical Office’s transaction statistics, the number of transactions of apartments (residental) in Tallinn increased by 14.8% compared to the previous quarter (Q4 2024: 2,466 transactions; Q3 2024: 2,149 transactions). Activity has increased in the last two quarters of 2024. Overall, the number of transactions for the purchase and sale of apartments in Tallinn has decreased by 3% (2024: 8,274 transactions; 2023: 8,537 transactions). However, activity has increased mainly in the aftermarket and sales of new developments have remained rather subdued.

Compared to the third quarter of 2024, the offer prices of new developments remained stable in the fourth quarter of 2024, showing an increase only of 0.2%. On an annual basis, offer prices have increased by 3.9% on average compared to 2023. Based on the data collected from the market, the number of transactions increased by 52% compared to the previous quarter (Q4 2024: 559 transactions; Q3 2024: 368 transactions), which is also 33% higher than the sales performance in Q4 2023 (421 transactions). On an annual basis, the number of sales of new developments in 2024 increased by 34.7% compared to 2023.

Due to the completion of construction of several development projects in spring and summer 2024 and the modest sales volume, the stock of unsold ready-to-move-in apartments remained relatively high in the end of quarter, reaching 1,011 apartments (Q3 2024: 931; Q4 2023: 889). Consequently, options for homebuyers and market competition remain high.

Outlook for the future


Despite some recovery in the market in the second half of 2024, the external environment’s impact on demand and sales will remain a key challenge in 2025. We expect a continuation of the gradual improvement in the external factors affecting the residential real estate sector, in particular the decline in interest rates and real wage growth. We are ready to quickly provide new supply to the market in case of increase in demand.

The coming years will continue to be environmentally challenging and risky, including for all levels of the public sector. Despite positive developments, significant challenges remain in Tallinn’s planning procedures. We continue to expect several long-drawn-out procedures to reach a conclusion in the first half of 2025. Planned tax rate increases and additional taxes will increase the sales prices of new developments in the coming years, reducing incomes and the availability of real estate.

In real estate development, results are achieved with a significant time lag and an increase in marketing expenses in the periods preceding the sales growth. The 2025 year result largely reflects the conditions and decisions of 2024, when we started construction on the Iseära and Regati projects. In 2025, we have the potential to deliver a maximum of 194 residential and commercial units with total sales of up to EUR 75 million. At the start of the year the balance of signed sales contracts is at 88 at a total sales proceeds volume of EUR 31 million.

In the past two challenging years we have not been able to meet our 20% return on equity target, but largely as a result of the developments of the Regati and Iseära projects, we expect a significant improvement in financial performance in 2025 and 2026. Given the continuation of the past six months sales pace the projected sales revenue for 2025 is about EUR 55 million which we expect to suffice for meeting the 20% return on equity target.

With the decisions and actions undertaken in 2025, we will lay foundation for our economic performance in 2026 and 2027. Achieving good results continuously requires improvements in external factors as well as internal efforts to improve efficiency. During the year, we continue the pre-sales of Luuslangi phase II and Wohngarten projects, will start with the pre-sales of the next phases of Iseära as well as with the pre-sale of several new projects. Upon reaching sufficiently high levels of pre-sales also with the construction. There is sufficient capacity in the development portfolio for the next 3-4 years, but we continue to actively negotiate and consider acquisition alternatives to increase the development portfolio.

Liven-2024-Q4-interim-report

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus Maa: Varjendite ehitamise kohustus läheb uusarendustele väga kalliks maksma

Riikliku eelnõu kohaselt hakkab alates 2025. aasta esimesest septembrist kehtima lisaks uutele avalikele suurematele hoonetele ka korterelamutele varjendite rajamise kohustus, mis muudab uusarenduste ehitamise riigi prognoosist oluliselt kallimaks.

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul peaks uus seadus sügisest kehtima hakkama, kuid on praegu veel eelnõu tasemel, milles on väga palju ebaselgust. „Seaduseelnõu on suuresti Soome näitel tehtud ning seal on see aastakümneid juba reaalsus. Eestis mõjutaks tavainimesi kõige enam 1200-ruutmeetrist suurema maapealse suletud brutopinnaga uusarendusele varjendite rajamise kohustus. Sisuliselt tähendab see 15-20 korteriga uusarendusi ehk lõviosa,“ ütles Habal.

„Suur küsimus on, mis on täpsed nõuded ja ehitamise lisakulu. Sisuliselt on see küll oluline otsus, aga läheb iga maja kohta riigi hinnangust märksa kallimaks. Siseministeeriumi prognoosi kohaselt mõjutab see ehitushinda üles 2%-3%. Kui varjendid rajada maa alla, siis tähendab see mitte lihtsalt auku maas, vaid ka erinevate tehnosüsteemide rajamist alates küttest, generaatoritest kuni toidu- ja veevarude hoiustamiseni,“ rääkis Habal.

„Senise kogemuse põhjal tähendab vaid ühe korruse maa alla rajamine 5- kuni 10-protsendilist ehitushinna kasvu, aga kõrgemate majade puhul võib see tähendada ka mitut korrust. Kindlasti kasvab ehituskulu kahekohalise protsendi, mitte kaks protsenti,“ ütles Habal.

„Teoreetiliselt saaks varjendi ka maa peale rajada, aga see tuleks krundi arvelt ja tekib küsimus, kas omavalitsused leevendavad sellevõrra kehtivaid parkimis- ja haljastusnorme,“ lisas Habal.

„Kindlasti mõjutab varjendite rajamise kohustus uute kodude hindasid. Arendajad täies mahus seda ilmselt ostjate õlgadele panna ei saa, sest siis poleks nende müüdavad kodud vanematega võrreldes enam konkurentsivõimelised. Teoorias võiks varjend olla küll ka müügieelis, mille eest ostjad on nõus natuke rohkem maksma,“ rääkis Habal.

„Praegu puuduvad täpsed nõuded ja piirmäärad, milline varjend olema peab – alates seina paksusest kuni kaasnevate tehnosüsteemideni. Uued nõuded peaks hakkama kehtima ka vanade kortermajade renoveerimise puhul – samas on selge, et Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa. Seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja,“ nentis Habal.

„Suurema turvalisusega arvestamine on riigi poolt õige suund, aga avalik sektor peaks ise rohkem eeskuju näitama riigile kuuluvate hoonete juurde terveid piirkondi katvaid varjevõimalusi rajama. Ainult uusarendustele kohustuse lisamine ei kata kaugeltki elanikkonna vajadusi ja võtaks mitu inimpõlve aega,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Linn otsib ideekonkursiga Kalamaja põhikooli juurdeehituse projekteerijat

TallinnTallinna linnavaraamet kuulutas välja ideekonkursi Kalamaja põhikooli juurdeehituse projekteerimiseks. Konkurss on avatud kõigile kvalifitseeritud arhitektidele ja arhitektuuribüroodele.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on lähiaastate väljakutseks parandada haridusasutustes õpitingimusi ning luua juurde uusi kooli- ja lasteaiakohti. „Kalamaja põhikooli ajaloolises hoones õpib praegu rohkem õpilasi, kui sinna algselt ette nähti. Sadakond aastat tagasi ehitatud koolimaja oli projekteeritud 350 õpilasele, kuid tänaseks on see arv märkimisväärselt kasvanud. Põhja-Tallinna elanikkond on viimastel aastatel kiirelt suurenenud, mis tähendab, et nõudlus kodulähedaste koolikohtade järele püsib kõrge. Juurdeehitus on hädavajalik, et tagada kooliperele ruumikas ja kaasaegne õpikeskkond. Seejuures peab säilima ajaloolise koolimaja väärikus,“ rääkis Jaamu.

Ideekonkursi ülesanne on leida parim lahendus praeguse koolihoone ja uue osa arhitektuuriliselt terviklikuks ühendamiseks, mis vastaks nii tänapäevastele hariduslikele vajadustele kui ka Kalamaja piirkonna miljööväärtustele. Eesmärk on siduda vana koolimaja kaasaegse arhitektuurikeelega, mis võimaldaks koolile vajalikke funktsionaalseid muudatusi lihtsalt korraldada, et tagada vajalikud nüüdisaegsed õppimisvõimalused.

Projekti raames rekonstrueeritakse osaliselt ka olemasolev ajalooline koolihoone ning kooli ümbritsevad välialad, et luua terviklik ja hästitoimiv kompleks. Lisaks tuleb säilitada Salme tänava äärde jääv staadioniala, mis on oluline nii kooli sporditegevuste kui ka piirkonna elanike ja huvikoolide jaoks. Õppetöö välistel aegadel on staadion ja välialad avatud kogukonnale.

Kalamaja põhikool praegune hoone, mille arhitekt on Georg Hellat, valmis 1915. aastal. Kuigi maja renoveeriti 2009. aastal, on jäänud sajandivanused ruumilahendused kitsaks ja ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Kool vajab uut ja kaasaegset juurdeehitust, mis võimaldaks kogukonnakoolina edasi areneda.

Arhitektuurikonkursi tähtaeg on 24. aprill. Žüriisse kuuluvad Kalamaja põhikooli direktor Piret Rõõmussaar, Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Kevin Villem, Tallinna linnavaraameti kinnisvaraarenduse projektijuht Martin Siimer ning arhitektide liidu ja maastikuarhitektide liidu esindajad.

Konkursi tingimused ja lisainfo on kättesaadavad riigihangete registris: avalik hange „Kalamaja Põhikooli ideekonkurss, viitenumber 288942.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

SEB: eelmisel aastal elavnenud laenuturul peegeldub majanduskasvu ootus

SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt:

SEB Pank Grupp 2024. aasta kasum oli 175 miljonit eurot. SEB panus Eesti riigikassasse suurenes aastaga ligi kaks korda – 121,3 miljoni euroni. Aastaga kahekordistus ka SEB-s hoiustavate klientide tulu. Laenunõudluse kasv näitab majanduskeskkonna paranemist.

2024. aasta positiivseim trend oli laenuaktiivsuse taastumine. Äriklientide laenuportfell kasvas aastaga 9,3 protsenti ja eraisikulaenud 5,5 protsenti. Aastaga finantseeris SEB enam kui 4500 kodu ostmist ja enam kui 7700 äriidee elluviimist. Kokku kasvas SEB laenuportfell 2024. aastal 7,1 protsenti. Laenuportfelli kvaliteet on püsinud majanduslanguse ajal tugev, mis võimaldas eelmisel aastal vähendada võimalike laenukahjumite katteks tehtud eraldisi 5,6 miljoni euro võrra.

Hoiuseintressid püsisid klientidele soodsad. Nii teenisid SEB kliendid hoiustelt eelmisel aastal 103,7 miljonit eurot tulu, kui 2023. aastal oli sama näitaja 57,3 miljonit ja 2022. aastal vaid 3,24 miljonit. Seega teenisid meie kliendid möödunud aastal oma hoiustelt 100 miljonit eurot enam kui kaks aastat tagasi. Eraisikute hoiused kasvasid SEB-s aastaga 10 protsenti. Äriklientide hoiused vähenesid aastaga 2 protsenti, mis on märk, et majanduskeskkond on endiselt habras ja osad ettevõtted peavad igapäevategevuses kasutama sääste.

Detsembris teatasime, et oleme otsustanud liita SEB Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks üksuseks, et suurema, tugevama ja tõhusama pangana toetada klientide kasvuplaane. Kolme panga ühendamise tulemusena tekib Baltimaade kõige suurema kapitalibaasi ning rahastamisvõimekusega pank. See võimaldab meil veelgi suuremal määral toetada SEB klientide kasvuambitsioone. Samuti lihtsustab see oluliselt järelevalve ja aruandluse protsesse. Muudatus jõustub eeldatavasti 2027. aasta alguses ning SEB regionaalne peakontor hakkab paiknema Tallinnas.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2024. aasta 175,0 miljoni euro suuruse kasumiga (2023. aasta kasum oli 231,7 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 352,7 miljoni euroni (2023. aastal 356,0 miljoni euroni) ning tegevuskulud 85,0 miljoni euroni (2023. aastal 78,4 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas Grupp 5,6 miljoni euro ulatuses (2023. aastal vähendati 3,1 miljonit eurot). Tulumaksu arvestati 98,3 miljonit eurot (2023. aastal 47,1 miljonit eurot). Grupp maksis 2024. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 121,3 miljonit eurot (2023. aastal 64,5 miljonit eurot) erinevaid makse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn: Tallinn plaanib maamaksu tõusu hüvitamist

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule eelnõu, mille eesmärk on leevendada maamaksu tõusu mõju Tallinna kinnistute omanikele 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga. Hüvitis on ühekordne ja mõeldud 2025. aasta maksutõusu katteks.

Abilinnapea Karl Sander Kase: „Meie eelistus oleks olnud, et Riigikogu pöörab tagasi otsuse maamaksutõusuks, kuid seda ei juhtunud. Seetõttu töötasime välja alternatiivse võimaluse, et mitte asetada liigset koormust tallinlastele ajal, kui niigi kõik maksud tõusevad.“

Vastavalt esitatud eelnõule saavad taotleda nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kelle omandis on Tallinna linnas asuv kinnistu ja kes olid kinnistu omanikud nii 1. jaanuaril 2024 kui ka 1. jaanuaril 2025. Füüsiliste isikute puhul peab taotleja elukoht rahvastikuregistri järgi olema Tallinn. Toetust ei maksta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Kinnistu omanikuna käsitletakse ka hoonestusõiguse omajaid ja kasutusvalduse omajaid, kes on maamaksu seaduse tähenduses maksumaksjad.

Füüsilistele isikutele hüvitatakse 2025. aasta maamaksu tõus täies ulatuses võrreldes 2024. aastal tasutud maamaksuga, toetusele ülemmäära ei ole kehtestatud. Juriidilistele isikutele hüvitatakse samuti 2025. aasta maamaksu tõus, kuid toetuse maksimaalne suurus on tuhat eurot, sõltumata kinnistute arvust. Toetust ei maksta juhul, kui maksutõus jääb alla viie euro.

Selline kord aitab vähendada maamaksu tõusu koormust ja toetab kinnistuomanikke, andes neile võimaluse maksutõusuga sujuvamalt kohaneda. Elamumaale ja maatulundusmaale kehtib maksumäär 0,5%, ülejäänud sihtotstarvetega maale 1% maa maksustamishinnast aastas. Tallinna koduomanikud on maamaksust vabastatud kuni 1500 m² ulatuses.

Määruse „Maamaksu tõusu hüvitamise toetuse andmise kord“ peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu. Täpsem info toetuse taotlemise kohta tuleb Tallinna kodulehele pärast seda, kui linnavolikogu on selle vastu võtnud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliamet: Maamaksuga seoses on sel aastal mitu muudatust

Veebruari esimesel nädalal alustab Maksu- ja Tolliamet (MTA) 2025. aasta maamaksu maksuteadete koostamisega. MTA tuletab meelde muudatused, mis sel aastal maamaksu puudutavad.

2025. aastal muutusid paljude kohalike omavalitsuste maksumäärad. „Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksumäärad jäävad sel aastal vahemikku 0,1–1%. Maatulundusmaa maksumäär jäi endiselt kõikjal 0,1–0,5%-le. Muu sihtotstarbega maa maksumäärad on aga tänavu vahemikus 0,1–2%,“ ütles MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp. Kohalike omavalitsuste 2025. aastaks kehtestatud maksumääradega saab tutvuda MTA kodulehel.

Muutus ka maamaksu tõusu piirmäär ehk n-ö kaitsemehhanism. „Kaitsemehhanism on mõeldud selleks, et maatüki maks ei suureneks eelmise aastaga võrreldes liiga järsku. 2025. aastal suureneb iga katastriüksuse maamaks eelmise aastaga võrreldes kuni 50% või 20 eurot juhul, kui maatükile maksuvabastusi või -soodustusi ei rakendu. Kui möödunud aasta maamaksuga võrreldes on 50% suurune kasv vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra,“ selgitas MTA teenusejuht Riita Parksepp. Kui aga katastriüksusel on maksuvabastusi või -soodustusi, siis võib 2025. aastal tasumisele kuuluv maamaks erineda ka enam kui 50% või 20 eurot võrreldes eelmise aasta maksusummaga.

Veel muutus esimese osamakse summa, mis tuleb maaomanikel tasuda. „Kui maamaksusumma on üle 100 euro, siis esimese osamakse suurus on vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kui aga maksusumma on vähem kui 100 eurot, siis tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kogu maksusumma korraga,“ selgitas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.

Maksuteated väljastab ja nende e-teenuste keskkonnas e-MTAs kättesaadavaks tegemisest teavitab MTA maksumaksjaid e-kirjade ja tekstisõnumitega veebruarikuu jooksul. Maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg on 31. märts. Järelejäänud osa tuleb tasuda 1. oktoobriks.

MTA palub inimestel oma e-MTAsse märgitud kontaktandmed üle vaadata. „See on vajalik selleks, et saaksime inimesi maamaksuteate väljastamisest teavitada e-kirja või tekstisõnumiga. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoninumbrit ei ole, saadame maksuteate paberil tavapostiga,“ selgitas MTA teenusejuht Riita Parksepp. Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris, omaniku andmeid kinnistusraamatus.

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse, selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid. Loe 2025. aasta maamaksu kohta lähemalt MTA kodulehelt.

Millised muudatused ootavad ees 2026. aastal?

  • Kohalike omavalitsuste otsustuspädevus suureneb.
  • Maamaksutõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism, mille KOV otsustab 2025. aasta sügiseks, saab olla vahemikus 10–100%.
  • Kaitsemehhanismi samm on taas 5 eurot.
  • Kodualuse maa maksusoodustus saab KOVi otsusel olla kuni 1000 eurot.
  • Pensionäri maksusoodustus saab KOVi otsusel olla kuni 1000 eurot.
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: Maailmamajandus liigub Trumpi poliitilistes tuultes

SwedbankUSA majandus jääb lähiajal võrdlemisi tugevaks, samas kui euroala ja Hiina kasvu piiravad struktuursed probleemid. Lääneriikide inflatsioon on keskpankade sihile üsna lähedal, kuigi selle aeglustumise tempo on riigiti väga erinev. Donald Trumpi uus ametiaeg toob endaga kaasa poliitilist ebakindlust ja finantsturgudel suuremat volatiilsust. Kasvav protektsionism kahjustab maailmamajandust, kuid lähiaastatel jääb selle mõju tagasihoidlikuks.

USA majanduskasv on edestanud teiste arenenud riikide kasvu juba alates pandeemiast. Kuigi USA majanduskasv peaks nii sel kui järgmisel aastal aeglustuma, jääb see endiselt tugevaks. Trump on ametisse astudes juba teinud mitmeid poliitilisi otsuseid, kuid veelgi pöördelisemad muutused seisavad tõenäoliselt alles ees. Kahtlemata toovad need kaasa maailmamajandusele väljakutseid ja suurendavad ebakindlust.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal 5%, mis jäi valitsuse seatud eesmärgi piiresse. Samas oli areng ebaühtlane – kasvu toetas väliskaubandus, kuid sisetarbimine jäi tagasihoidlikuks. USA kaubandustariifide valguses on Hiinal keeruline jääda lootma ekspordile. Pandeemiajärgsed probleemid tööturul, kinnisvara väärtuse langus ja tarbijate nõrk kindlustunne on mõjutanud negatiivselt majapidamiste tarbimist. Kuigi valitsus on juba astunud samme tarbimise stimuleerimiseks ning tõenäoliselt teeb seda ka edaspidi, jääb tarbimine lähiajal endiselt nõrgaks. Teiseks suureks ohuks selle taustal on deflatsioon, mis võib kanduda ka Hiinast kaugemale.

Euroala majanduskasv on riigiti ebaühtlane. Tööstussektori struktuursete probleemide – langenud tootlikkuse, suurema konkurentsi (eriti Hiinaga), ja suhteliselt kõrgete energiahindade – ning USA võimalike tollitariifide tõttu langetasime euroala selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi. Euro vahetuskursi nõrgenemine toetab küll eksporti, kuid samal ajal muudab imporditud energia ja toormed kallimaks. Välisnõudluse paranedes on vähetõenäoline, et Euroopa tööstussektori toodang ja eksport kiiret taastumist näitavad. Sisetarbimise väljavaade on seevastu parem. Tööturg on tugev, inflatsioon aeglustub, intressimäärad on langemas ning majapidamiste ostujõud paraneb, mis võimaldab rohkem tarbida.

Vaatamata suhteliselt kõrgetele energiahindadele, euroala inflatsiooni aeglustumine jätkub. Kuna ka majanduskasv on loid, langetab Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära meie prognoosi järgi selle aasta septembriks 1,75 protsendile ning pärast mõningat pausi, 2026. aasta alguses 1,5 protsendile. USA-s on inflatsioon aga hoopis püsivam ning selle väljavaatele lisab ebakindlust riigi uue administratsiooni poliitika. Meie prognoosi järgi hoiab USA Föderaalreserv intressimäära praegusel tasemel selle aasta sügiseni, langetab seda septembris ja detsembris ning veel kahel korral järgmisel aastal kuni 3,5 protsendini. Rootsi keskpank kärbib oma intressimäära käesoleval aastal 2 protsendini ning jätab järgmise aasta lõpuni sellele tasemele.

USA dollar on sel aastal tugevnenud, kuna USA majandus on vastupidav, intressikeskkond kõrge ja ebakindlus maailmas kasvab. Dollari tugevnemine peaks lähiajal jätkuma, kuid aasta teises pooles hakkab see tasapisi nõrgenema.

Meie prognoosi järgi edestab Põhja- ja Baltimaade majanduskasv sel ja järgmisel aastal euroala keskmist, paljuski seetõttu, et intressimäärade alanemisel on meie regioonile suurem positiivne mõju. Rootsi majandus peaks sel aastal tugevnema, millele lisab hoogu ka valitsussektori kulutuste suurenemine. Koos majandusaktiivsuse paranemisega peaks Rootsi kroon tugevnema. Samas, geopoliitilisest ebakindlusest ja protektsionismist tulenev risk on endiselt kõrge. Balti riikide majandused peaksid sel ja järgmisel aastal liikuma sarnasemas tempos võrreldes varasemaga.

Eesti majandus paraneb vaatamata maksutõusudele

Eesti majanduse maht kahanes eelmisel aastal, kuid 2025. ja 2026. aastaks prognoosime selle kasvu. Sel aastal toetavad majanduskasvu eelkõige suurem eksport ja investeeringud, samas kui majapidamiste tarbimise mõju on oluliselt väiksem. Töötusemäär hakkab tasapisi vähenema ning tööhõivemäär püsib kõrge.

Praeguste hinnangute kohaselt lõppes Eestis kaheksa kvartalit järjest kestnud majanduslangus 2024. aasta esimeses kvartalis. Teises ja kolmandas kvartalis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aastane vähenemine küll jätkus, kuid kvartali võrdluses enam mitte. Samuti hakkas tasapisi kiirenema jooksevhindades mõõdetud SKT aastane kasv. Prognoosime, et 2025. ja 2026. aastal majandusolukorra paranemine jätkub aeglaselt.

Lisaks teenuste ekspordi mõõdukale kasvule hakkas eelmise aasta keskpaigast kaupade eksport suurenema. Kuigi selle taga oli paljuski üle-eelmise aasta madal võrdlusbaas, kasvas eksport ka kuises võrdluses ehk oli ka tegelikult tugevam. Ligi pool ekspordikasvust on tulnud küll vaid kahest tootegrupist – puittoodetest ja mobiilsideseadmetest – kuid eksport oleks kasvanud ka nende kaupadeta. Paremad ekspordivõimalused on aidanud kaasa hiljutisele töötleva tööstuse toodangu kasvule, mis oli alates 2022. aasta keskpaigast langustrendis. Samuti on madalast seisust aegamööda paranemas tööstussektori kindlustunne ja selle ekspordiootused. Töötleva tööstuse toodang näitab küll juba kasvu, kuid see toimub kuue aasta taguse tasemeni langenud tootmismahu pealt. Kuigi me oleme kärpinud Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoosi veidi allapoole, peaks välisnõudlus tervikuna paranema, mis lubab 2025. ja 2026. aastaks prognoosida mõõdukat ekspordi suurenemist.

Pikaleveninud jaemüügi langus eelmise aasta lõpus taandus ning selle aasta alguses kehtima hakanud mootorsõidukimaksu eel kasvas autode müük väga jõudsalt. Samas on majapidamiste kindlustunne jätkuvalt vilets. Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et majapidamiste tarbimine on vaatamata 2023. ja 2024. aastal toimunud netopalga reaalkasvule nõrk. Hõivatute arvu ja keskmise palga kasvu aeglustumine on pidurdanud kogu palgafondi suurenemist, mis on vähendanud ka tarbimist. Kuigi koos tarbimise ja investeeringute vähenemisega on majapidamiste säästud suurenenud, jaotuvad pangahoiused ebaühtlaselt. Näiteks, Swedbanki eraklientide hoiused ulatusid möödunud aasta lõpus keskmiselt 9200 euroni, kuid nende mediaan jäi 1100 euro lähedale (ligi 70% 2024. aasta keskmisest netopalgast).

Hinnakasv on Eestis olnud euroala kõrgeimate hulgas, seda suuresti tänu 2024. aasta maksutõusudele. Oleme küll oma 2025. aasta inflatsiooni prognoosi kärpinud, kuid maksutõusud hoiavad seda jätkuvalt kõrgemal. Majapidamiste inflatsiooniootused tõusid eelmise aasta teisel poolel taas. Prognoosime, et sel aastal annavad suurima panuse inflatsiooni toidu- ja transpordihindade kerkimine.

Vaatamata pikaajalisele majanduslangusele on tööturg olnud üsna vastupidav. Tööpuudus on tõusnud mõõdukalt ja hõive on suur. Registreeritud töötus on selle aasta alguses küll hooajaliselt kasvanud, kuid võrreldes 2023. ja 2024. aastaga on see madalam. Eesti majandusaktiivsuse paranemine peaks kahel eesoleval aastal töötusemäära vähendama. Kuigi hõivatute arv sel aastal veidi väheneb, siis nende osakaal majanduslikult aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste hulgas jääb endiselt suureks. Eesti tööhõivemäär (üle 69%) on Euroopa kõrgeimate hulgas.

Kõrge tööhõive aitab ettevõtlussektoril kiiremini reageerida oodatavale nõudluse kasvule. See võib muuta Eesti tööjõuturu pingelisemaks ja lükata nii tagant palgakasvu. Ettevõtete tööjõukulude kasv on tulnud aga kasumlikkuse vähenemise hinnaga. Avaliku sektori palgakasvu pidurdavad plaanitud kulukärped. Palgakasv küll aeglustub, kuid jääb võrdlemisi tugevaks. Samas, tulumaksu tõusu ja inflatsiooni koosmõjul reaalne netopalk sel aastal väheneb. Langevatel intressimääradel on aga järjest suurem positiivne mõju laenu- ja liisingukohustustega majapidamiste ostujõule. Meie hinnangul peaks majapidamiste kindlustunne tasapisi paranema hakkama ja kodumajapidamiste tarbimine teeb sel aastal tagasihoidliku kasvu. Järgmisel aastal suurendab maksuküüru kaotamine keskmist netopalka aga hüppeliselt, mis peaks avaldama tarbimisele suuremat positiivset mõju.

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni