Mullu jätsid notarid tõestamata mitu tehingut, kus vanemaealisi püüti nende sugulaste poolt mõjutada viisil, mis oleks võinud viia neile kahjulike otsusteni, ilmneb notarite 2024. aasta kokkuvõttest.

Notari ülesanne on tehingute tõestamisel kaitsta nõrgemat osapoolt, välja selgitada olulised asjaolud ja veenduda, et kõik mõistavad tehingu sisu ja võimalikke tagajärgi.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on notarite kogemusest näha, et aina rohkem püütakse läbi viia erinevaid probleemseid tehinguid. «Notarid saadavad üksteisele hoiatusteateid, et ennetada riskantseid tehinguid, mis võivad kahjustada mõne osapoole huve. 2023. aastal edastasid notarid kahtlaste tehingute ja neid sõlmida proovinud isikute kohta 82 teadet, aga mullu oli hoiatusi juba 111,» rääkis ta.

Hoiatusteadete sisust koorub selge trend: aina enam jõuavad notariteni juhtumid, kus püütakse ära kasutada vanemaealisi ja seda just nende pereliikmete ja sugulaste poolt. «Näeme tihti olukordi, kus kingisaaja broneerib notari juurde aja kinkelepingu sõlmimiseks, ent büroosse tulles ilmneb, et väidetav kinkija tegelikult ei soovigi midagi kinkida,» sõnas Saar-Johanson.

LÄHEDASED TAHTSID KINNISVARA ENDALE

Näiteks oli ühte notaribüroosse broneeritud aeg tehinguteks, millega soovis eakas isik väidetavalt kogu oma kinnisvara lastele kinkida. «Kinkija ei osanud aga büroos notari küsimuste peale selgitada, mis asjus ta notari juurde tuli ja kus on ta kodune aadress. Ilmnes, et lapsed olid soovinud juba isa eluajal tema vara ära jagada. Mõistagi jättis notar tehingu tõestamata,» kirjeldas Saar-Johanson.

Teise notaribüroo poole pöördus mullu eaka naisterahva tütar, kes teatas, et ta ema soovib sõlmida korteriomandi kinkelepingu. Pärast notaribüroos toimunud vestlust jäi notar arvamusele, et eakas inimene võib hoopis vajada eestkostet, sest ta ei osanud öelda, kus ta on ja miks, samuti ei mõistnud ta tehingu sisu. Taas keeldus notar tehingu tõestamisest. «Selliste juhtumite puhul on notarid pöördunud ka kohaliku omavalitsuse poole, et kohus vajadusel seaks isikule eestkoste,» märkis Saar-Johanson.

«Notar kindlustab, et tehingus koheldakse kõiki osapooli võrdselt, olenemata nende rahalisest või ühiskondlikust positsioonist,» selgitas ta. «Notar tagab õiguskindluse ka olukorras, kus üks tehinguosalistest on teisest paremal positsioonil. Selliseid juhtumeid tuleb praktikas sageli ette.»

Tema sõnul on sääraste olukordade puhul eriline roll notaritel, kes tegutsevad väljaspool Tallinna või Tartut, sest seal on juristide kättesaadavus tihtilugu piiratud. «Maapiirkondades või väiksemates linnades, kus kohapeal ei pruugi ühtegi juristi tegutseda, on notar sageli ainus õigusalane spetsialist, kelle käest vanemaealised abi saavad ja seda isegi büroos kohapeal aega eelnevalt broneerimata,» rääkis ta.

KA KELMUSEID TULEB ETTE

Lisaks peresisestele ärakasutamise katsetele puutuvad notarid sageli kokku kahtlaste äriliste tehingutega, kus teisele osapoolele on juba auk pähe räägitud, nii et ta soovibki endale kahjulikku tehingut teha. Näiteks pöördus mullu ühe notari poole Eestis registreeritud äriühing, mille esindajad olid kolmandast riigist pärit Rootsi residendid, kes soovisid korraga mitu kinnistut osta. Müüja ja ostja leidsid, et tehingu peaks vormistama nii, et ostuhind tasutakse hiljem ning hoolimata notari selgitustest ja hoiatustest oli müüja nõus tehingut ka selliselt läbi viima.

«Vaatamata kõigi osaliste soovile jättis notar müüjale selgelt ohtliku tehingu tõestamata, mis pahandas tookord nii müüjat kui ostjat. Hiljem selgus, et ostjate näol oli tegemist sarikelmidega. See ilmestab selgelt, et notar peab teinekord julgema tehingu tõestamata jätta ka juhul, kui klient ise ei saa tehingu kahjulikkusest aru,» selgitas Saar-Johanson.

Positiivse küljena tõi ta välja, et aastate jooksul on vähemaks jäänud variisikute ehk n-ö tankistide katseid omandada mõni Eesti äriühing.

«Varem tehti pea iga nädal katseid, kus mõni Läti kodanik või alaline elanik soovis osta mõnda raskustesse sattunud Eesti osaühingut, aga notari küsitlemise tulemusel jäi enamik sellistest tehingutest toimumata,» rääkis ta. «Täna on selliseid juhtumeid vähem ja tundub, et see ei ole enam ühiskondlikult suur probleem ning oma roll on selles kindlasti ka notaritel.»