Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Statistika: 2024. a tehti 1000 inimese kohta 24 elamispindade tehingut

08.04.2025 Tõnu Toompark

2024. a tehti Eestis 1000 elaniku kohta 23,6 elamispindade ostu-müügitehingut. Aastatagusega võrreldes on tehingute tegemise aktiivsus pisut vähenenud. Aasta tagasi oli 1000 inimese kohta tehtud tehingute arv 24,1.

Valdavalt on tehingute aktiivsus erinevates maakondades üsna ühtlane. Küll joonistub välja Ida-Viru maakond, kus tehingute arv inimese kohta ületab muid maakondasid märgatavalt. Ida-Virus tehti 2024. aastal 1000 inimese kohta 31,3 elamispindade ostu-müügitehingut.

Turu passiivsemad piirkonnad on Hiiu, Põlva ja Saare maakonnad. Neis maakondades tehti 2024. a vastavalt 16,0, 16,6 ja 13,8 elamispindade tehingut 1000 inimese kohta.

Tehingute arvu absoluutarvu vaatest on Eesti elamispindade turu kõige aktiivsem maakond Tallinn ja Harjumaa. Tallinnas-Harjus oli 2024. a 1000 inimese kohta tehtud elamispindade tehingute arv Eesti keskmise 23,6 lähedal ehk Tallinnas 22,8 ja Harju maakonnas ilma Tallinna linnata 25,3.

Andmed on kombineeritud maa- ja ruumiameti ning statistikaameti andmete alusel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi erakorralise üldkoosoleku otsused

07.04.2025 Tõnu Toompark

7. aprillil 2025. aastal toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanike (edaspidi koos „Investorid“) erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek.

Korduskoosolek kutsuti kokku, sest algsel erakorralisel üldkoosolekul 27. märtsil 2025 aastal ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit. Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglite punktiga 10.11 on korduskoosolekul võimalik otsus vastu võtta olenemata koosolekul esindatud häälte arvust, kui fondi reeglites pole kirjeldatud teisiti.

Koosolekule registreerus 9 Investorit, kellele kuulub 47,673,338 osakut, mis esindavad 33,2% kogu häälte arvust.

Koosoleku päevakorras oli otsustada uute nõukogu liikmete valimine, neile makstav tasu ning seniste nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Üldkoosolek otsustas:

Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Andrius Smaliukas kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Milda Dargužaitė kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

Valida uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks Antanas Anskaitis kaheks aastaks alates 1. mai 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

Kinnitada nõukogu esimehele nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks EUR 36 000 aastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 90,1% koosolekul esindatud häältest. Otsusele ei antud vastuhääli, kuid 6 investorit jäid erapooletuks.

Kinnitada nõukogu liikmetele, välja arvatud esimehele, kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks EUR 11 000 aastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 90,2% koosolekul esindatud häältest. Otsusele ei antud vastuhääli, kuid 5 investorit jäid erapooletuks.

Kutsuda nõukogu liikme ametikohalt tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl, kelle volituste kehtivuse viimane päev on 30. aprill 2025.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Bigbank: kodulaenud tegid märtsis enam kui 30% suuruse hüppe

07.04.2025 Tõnu Toompark

Kodulaenulepingute arv ja rahaline kogumaht kasvasid märtsis eelmise kuuga võrreldes enam kui 30% võrra ning keskmine laenusumma oli 127 603 eurot, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli märtsikuu kodulaenulepingute kogusumma veebruariga võrreldes 31% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes koguni 47% võrra suurem. “Kodulaenusegmendi kasvu me küll prognoosisime, kuid ligi kolmandiku suurune hüpe on ka meie jaoks meeldiv üllatus. Loodetavasti on tegemist ka märgiga, et Eesti tarbijate kindlustunne võiks vaikselt tugevamaks muutuda,” kommenteeris Pechter ning lisas, et ka uute taotluste arv kasvas 25% võrra, mis annab lootust, et ka aprill võiks kodulaenuturul tulla vähemalt sama aktiivne.

Bigbanki juhi sõnul on märtsi kodulaenude kasv ka vastus spekulatsioonidele, kuidas mõjuvad turule erinevad rahvusvahelise majanduse- ja poliitikauudised, mis oma vastukäivuses võivad inimestes peamiselt segadust tekitada. “Numbrid kinnitavad samas, et oma kodu on oma kodu ning uue kodu ostu inimesed vajaduse tekkides ja võimaluse avanedes edasi lükkama ei hakka,” ütles Pechter lisades, et täna soosib uue kodu ostmist nii intressikeskkond, palkade kasv kui ka fakt, et kinnisvarahinnad on juba mitu aastat püsinud samal tasemel. “Oludes, kus kõik muu on ümberringi läinud omajagu kallimaks, on uue kodu soetamine muude kuludega võrreldes suhteliselt soodsam. Iseasi, kas pere eelarve kõigi kasvanud igapäevakulude juures ka uue mahuka laenu välja kannab,” kirjeldas Jonna Pechter tänast kodulaenuturgu enim mõjutavaid komponente.

Keskmine kodulaenu lepingu summa oli märtsis 127 603 eurot, mis väljendab Bigbanki juhi sõnul üpris täpselt ka keskmise ostujõu muutumist ajas. “Võrreldes viimase paari aastaga on tõus olnud enam kui viiendiku võrra. Kui nüüd käibemaksu tõusu ootuses peaks suurenema uusarenduste kodudega tehtavate lepingute osakaal, siis on oodata ka keskmise laenusumma kasvu,” kommenteeris Pechter.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

07.04.2025 Tõnu Toompark

Kesklinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Statistikaamet: Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%

07.04.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja.

Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%), elektriseadmete (8,3%) ja mööblitootmine (9,8%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,9%), metalltoodete (2,3%) ja metallitootmine (2,2%), vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta veebruaris 67,6% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta veebruariga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,4% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 2% ning müük ekspordiks 4,2%.

Energeetika valdkonnas kasvas veebruaris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 21%, soojuse tootmine aga vähenes 1,4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti veebruaris võrreldes jaanuariga tööstuses kokku 5,8% ning töötlevas tööstuses 3,1% rohkem toodangut.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2025

07.04.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Luminor: Kinnisvaraturg tärkab koos kevadega, kuid mida teevad hinnad?

07.04.2025 Tõnu Toompark

Kevadised tuuled on endaga kaasa toonud esimese elavnemise kinnisvaraturul – koduotsijad on taas aktiivsemad ning arendajadki näitavad suuremat initsiatiivi. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase sõnul on tunda turu ettevaatlikku, kuid järjest kindlamat taastumist.

Kikase sõnul on viimastel kuudel kinnisvaraturule tasapisi lisandunud uusi koduhuvilisi. „Kuna euribor on tipust jõudsalt alla liikunud, on inimestel laenuga seoses vähem hirme. Ent ka arendajad on aina julgemalt kopa maha pannud ning ehitustöid jätkamas.“ Ehkki euribor on langustrendis ning palgakasv toetab tarbijate kindlustunnet, seab kinnisvara kõrge hind siiski turu laienemisele piirid. Eriti puudutab see uusarendusi, mille hinnatase on paljude jaoks kättesaamatu.

„Uhiuute korterite hind püsib endiselt kõrgel tasemel ja seetõttu pöördub üha enam ostjaid järelturule, kus hinnad on püsinud stabiilsemad. Järelturu korterid on paljudele reaalsem valik ning see kajastub ka turul toimuvates tehingutes,“ märkis Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Samas on luksuskinnisvara turg jätkuvalt tugev. Ostujõulisem klient on püsinud aktiivsena ka keerulisematel aegadel, mistõttu pööravad arendajad üha rohkem tähelepanu eksklusiivsematele projektidele. Näiteks pannakse suuremat rõhku müügikuulutuste visuaalsele väljanägemisele, aga ka arenduste nimedele, kust ei puudu näiteks sõnad „villa“ või „butiik“.

Kui järelturu puhul ei pruugi hind enam kõrgemaks kerkida, siis arvestades suvel jõustuvat käibemaksutõusu, võib uute korterite hind lähikuudel veelgi tõusta. „Tehinguid püütakse enne muudatust kiiremini lukku lüüa, mis võib kaasa tuua paari protsendilise hinnatõusu,“ lisas Helina Kikas.

Maakodude ja suvilate buumi ei tule

Kevad toob tavaliselt kinnisvaraturul kaasa suurema huvi maamajade ja suvilate vastu, kuid sellel aastal jääb suurem ostulaine pigem tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on inimeste tähelepanu koondunud enamasti esmavajadustele ehk fookuses on peamine kodu, mitte täiendav elupind.

„Suvilate ostuturgu mõjutas kindlasti koroonapandeemia, sest kevadel sooviti toas istumise asemel põgeneda loodusele lähemale maamajja. Sellel ajal vallandunud maamajade ostubuum on aga vaibunud. Elukalliduse tõus on sundinud inimesi seadma esikohale püsielukoha ning maakodu on paraku paljude jaoks luksus, mitte vajadus.“

Kuna maakodu on lisaks vaba aja veetmise võimalusele siiski üks kuluartikkel teiste väljaminekute seas, ei näe Kikas, et tänavune kevad tooks kaasa massilise huvi suurenemise.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks langes märtsis 0,5%

07.04.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski.

Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim elektri (14,3%) ning mootorikütuste (4,1%) hinnalangus.

Toidukaubad kallinesid märtsis võrreldes veebruariga kokku 0,7%, sh enim värsked puuviljad ja marjad (5%), värske köögivili (4,3%) ning kohv (4,3%). Hind langes värskel või jahutatud kalal (9,1%) ning töödeldud puuviljal (4,5%).

Bensiin oli 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 4% ja diislikütus 4,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2025

Kaubagrupp	veebruar 2025 – märts 2025, %	märts 2024 – märts 2025, %
KOKKU	-0,5	4,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,7	6,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,8	2,3
Riietus ja jalatsid	1,5	-3,4
Eluase	-4,3	3,9
Majapidamine	0,6	2,8
Tervishoid	0,3	3
Transport	-0,5	6,3
Side	1,7	1,2
Vaba aeg	0,1	4
Haridus ja lasteasutused	0	6,9
Söömine väljaspool kodu, majutus	0,7	5,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,5	6,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Baltic Horizon: Resolutions of Baltic Horizon Fund repeat general meeting

07.04.2025 Tõnu Toompark

A repeat extraordinary General Meeting of Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) took place on 7 April 2025 in Tallinn, Estonia.

The repeat meeting was convened as the required quorum was not reached during the initial extraordinary General Meeting on 27 March 2025. In accordance with section 10.11 of the fund rules of Baltic Horizon Fund the repeat General Meeting is permitted to adopt resolutions regardless of the number of votes represented at the meeting, unless otherwise stipulated in the fund rules.

9 Investors were registered as attending to the meeting, holding 47,673,338 Baltic Horizon Fund units/SDRs which represent 33,2% of the total number of votes of the fund.

The agenda of the meeting was to decide on the appointment of the new members of the supervisory board, the remuneration to be paid to them and the removal of the current supervisory board members.

The General Meeting resolved:

To elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years;

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

To pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year;

The resolution was passed, 90,1% of the votes represented at the meeting were in favour. There were no votes against the resolution, but 6 investors remained impartial.

To pay remuneration to supervisory board members, other than the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year;

The resolution was passed, 90,2% of the votes represented at the meeting were in favour. There were no votes against the resolution, but 5 investors remained impartial.

To recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of supervisory board member with the last date of the office being 30 April 2025.

The resolution was passed, 100% of the votes represented at the meeting were in favour.

All investors registered to participate at the meeting participated in voting.

Uus Maa märtsikuu turuülevaade: tehingute mediaanhind kasvas märtsis enam kui 10%

04.04.2025 Igor Habal

Soojad kevadilmad tõid ostjad senisest suuremal hulgal turule. Esialgsetel andmetel sõlmiti üle-Eesti 1658 tehingut, mida oli rohkem kui jaanuaris või veebruaris. Eelmise aasta sama ajaga tehti 9,2% rohkem tehinguid.

Tehingute mediaanhind on kolmel viimasel kuul näidanud tugevaid kasvumärke (8,2%, 6,4% ja nüüd märtsis – 10,2%), ent seni on hinnakasv tulnud väikelinnadest või tehingute struktuurist. Tallinnas ja Tartus on kasvuseeme küll pandud idanema aga saagini pole veel jõutud. Esimese kvartali tulemusi mõjutas eelmise aasta madal võrdlusbaas (tehingute arv +11%, mediaanhind +7%), ent täna on kõige olulisem näitaja see, et hoolimata maksutõusudest ja keskmise ostujõu jätkuvast langusest on turg püsinud aktiivsena.

Eesti korteriturg

Tallinnas on alates juulist tehingute arv veidi ületanud pikaajalist keskmist. Esialgsetel andmetel sõlmiti märtsis 701 tehingut, mis on praktiliselt sama tase kui jaanuaris ja veebruaris, kuid 21,1% rohkem kui mullu samal ajal. 2024. aasta esimese kvartali tulemused näitavad tugevat kasvu tänu eelmise aasta madalale võrdlusbaasile: tehingute arv suurenes 21,7%, mediaanhind 1,9% ja kogukäive 24,7%. Kuigi aktiivsus on tõusnud, ei ole see veel kaasa toonud hinnakasvu. Samas – kui inflatsioon püsib kõrgel ja aktiivsus jätkub, võivad hinnad teisel poolaastal kerkima hakata.

Tartus sõlmiti märtsis 133 tehingut, sama palju kui aasta tagasi. Mediaanhind kasvas 5,2%, jõudes 2544 €/m²-ni. Esimese kvartali lõikes suurenes tehingute arv 14,2%, mediaanhind 3,2% ja tehingukäive 17,8%. Kuna eelmise aasta teine pool oli Tartus väga tugev, võib kogu aasta lõikes oodata tagasihoidlikumaid kasvunäitajaid.

Pärnus toimus esimeses kvartalis märkimisväärne taastumine – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tehingute arv üle 50%, mediaanhind ligi 14% ja kogukäive 68%. Märts oli aasta aktiivseim kuu: sõlmiti 69 tehingut, mediaanhinnaga 2324 €/m². Turu aktiivsuse kasvust tulenevalt on alates eelmise aasta juulist pakkumine vähenenud ja pakkumishinnad tõusnud.

Narvas on korterite hinnalangus toonud ostjad turule tagasi. Märtsis sõlmiti 70 tehingut – pisut rohkem kui viimaste aastate keskmine. Võrreldes veebruariga (48 tehingut) oli kasv märgatav, kuid aasta tagusega võrreldes sõlmiti siiski 3 tehingut vähem. Mediaanhind langes 22%, 393 €/m² tasemele. Üle 80% vahe pakkumis- ja tehinguhinna vahel viitab sellele, et ostetakse peamiselt odavama hinnaklassi kortereid.

Ekspert: Eesti üürikinnisvara investorid on turul tagasi, aga mitte Eestis

04.04.2025 Tõnu Toompark

Eesti üürikinnisvara investorid on viimastel kuudel taas aktiivsemaks muutunud, kusjuures sihikule on võetud hoopis Läti pealinn Riia, kus langevate laenuintresside kõrval on põhjuseks uusarenduste turu kiire areng ja soodne hinnatase, kirjeldab uut trendi digitaalse rahastusplatvormi Estateguru ärioperatsioonide juht Daniil Aal.

Daniil Aali sõnul hakkas Läti kinnisvaraturu aktiivsus kasvama juba eelmisel aastal, kui oluliselt rohkem arendajaid oma projektidele varajase faasi rahastust otsima hakkasid. “Tänaseks on arendajatele lisandunud ka üüriinvestorid, kes tahavad laiendada oma portfelle Läti kinnisvaraga,” kinnitab Aal.

Eestis juba kinnisvaraportfelli omavatel üüriinvestoritel tuleb Aali sõnul aga leida esmalt lahendus rahastusprobleemile, kuna Eesti pangad ei väljasta reeglina laene Läti kinnisvara tagatisel ja Läti pangad ei ole üldjuhul nõus ostu finantseerima enne, kui ettevõttel on kohapeal vähemalt aastane tõendatud rahavoog. “Sellest nii-öelda turutõrkest saab üle Estateguru platvormi investorite toel, kes saavad finantseerida Eesti üüriinvestorite turvalist ja mugavat kinnisvara soetamist Läti turul,” räägib Aal ning täpsustab, et Estateguru platvormi kaudu laenamisel sobib Lätis soetatav vara ka tagatiseks.

Aali sõnul on investoril sellises olukorras tegelikult kokku kolm võimalikku lahendust. “Esiteks võib ühendada jõud mõne kohaliku investoriga, kes turgu tunneb, ning on valmis otselaenu väljastama, et seejärel täita pangast laenu saamiseks vajalikud tingimused. Teiseks võib ta asutada Lätis ettevõtte ja alustada väiksemalt, et aja jooksul luua vajaminev rahavoog, mis avab ukse pangafinantseerimisele. Kolmas võimalus ongi kasutada digitaalset rahastusplatvormi, nagu näiteks Estateguru,” kirjeldab Aal võimalusi.

Eksperdi kinnitusel on lisaks Eesti üürikinnisvara investoritele Riias viimasel ajal tehinguid teinud ka leedulased. “Lätis on kinnisvarahinnad jätkuvalt märkimisväärselt madalamad kui Eestis ja Leedus, samal ajal kui elanike ostujõud järjepidevalt kasvab. Riias ja selle lähialadel elab kokku ligikaudu miljon inimest, kuid uusi kortereid tuleb turule sama palju kui Tallinnas, kus inimesi elab poole vähem,” selgitab Aal. Estateguru ärioperatsioonide juhi hinnangul võib selline olukord viia isegi uute korterite mõningase defitsiidini, kuna üha rohkem lätlasi soovib kolida nõukogudeaegselt elamispinnalt uutesse korteritesse.

Estateguru platvormil on täna mitmeid arendajaid nii Eestist kui Lätist, kes otsivad ka laenukapitali näol investoreid projektidesse, millel on tugev äriplaan ja kinnisvaratagatis. Möödunud aastal rahastasid Estateguru investorid enam kui 80 miljoni euro ulatuses uusi kinnisvaraprojekte. Aal märgib, et väikeinvestoritel on täna veelgi lihtsam aktiivselt investeerimisega tegeleda tänu käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatusele, mis võimaldab nüüd investeerimiskonto vahendeid ka rahastusplatvormidesse paigutada.

Estateguru on Euroopa juhtiv kinnisvaralaenude platvorm, mis pakub kinnisvaraga tagatud laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning atraktiivset tootlust tuhandetele investoritele nende laenude rahastamisel.

Tänu arendajate ja investorite kokku toomisele saavad reaalsuseks projektid, mis muudavad meie elukeskkonda kaasaegsemaks, energiatõhusamaks ja nägusamaks.

Estateguru on aidanud ellu viia üle 7000 kinnisvaraprojekti, rahastades neid kokku rohkem kui 850 miljoni euroga. Platvormiga on liitunud üle 160 000 investori enam kui 100 riigist ning keskmine ajalooline tootlus investoritele on olnud 10,17%.

Estategurul on Euroopa ühisrahastusteenuse tegevusluba.

Suur elamispindade turuülevaade – kevad 2025

04.04.2025 Tõnu Toompark

Tallinna korterituru tehingute arv on jätkanud aktiivselt. Aktiivsus puudutab eelkõige järelturgu, kus tehingute arv jätkab ajaloolisest keskmisest tugevamal tasemel.

Uute korterite turul ei ole lood sama palju kiita. Uute korterite ostuotsustes oli 2024. a lõpus näha teatavat optimismi. 2025. a algus on alanud tagasihoidlikumas tempos. Aeg annab arutust, kas uute korterite ostjate tuju ajas ära aasta alguses saabunud automaksu teade või on tegemist aasta alguse hooajalise loidusega? Või oli mullune ostuotsuste arvu suurenemine ainult ajutine?

Korterite hinnad nii uute kui järelturukorterite osas püsivad paigal. Müüjad küll pakkumiste hindu kergitavad, kuid tehingute hindades liialt muutuseid ei ole. Uute korterite turul on hinnaalandused ja soodustused kauba peale antava läbi jätkuvalt väga olulisel kohal.

Need ja teised korteriturgu puudutavad olulised teemad võtab kokku Tallinna elamispindade turu trendide ülevaade. Ülevaate teemad on järgmised.

Kuidas need tegurid mõjutavad elamispindade turgu täna?
Kuidas poole-pooleteise aasta vaates?
Kas tehingute arv läheb tänaselt kõrgelt tasemelt veel ülespoole?
Mida teevad hinnad? Kas sel aastal näeme stagnatsioonis olnud hindadele ärkamist?
Mis toimub uute korterite arendamise sektoris pakkumise, müükide ja hindadega?
Millised on arengud üüriturul nii üürnike kui üürileandjate vaatest?

2025. a alguse suur sügisene elamispindade turuülevaade uurib olulisi kinnisvaraturu trende ühest, teisest ja kolmandast suunast. Ülevaade analüüsib numbrite ja faktide põhiselt, mis toimub ja teeb prognoosid poole-pooleteise aasta vaates.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 16.04.2025 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinn: Vanalinna arengukava arutelul otsitakse tasakaalu turismi ja kohalike elanike vajaduste vahel

04.04.2025 Tallinn.ee

Teisipäeval, 8. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna raekojas vanalinna arengukava avalik arutelu, kus tutvustatakse ja arutatakse avalikul väljapanekul saadud tagasisidet.

Arengukava eesmärk on kujundada vanalinnast hea elukeskkond, kus kultuuripärand on hoitud ning ettevõtlus toetab aktiivset ja mitmekesist kultuurielu. Koos arengukavaga valmib sellele ka rakenduskava, millega kavandatakse juba konkreetseid tegevusi peamiste arengueesmärkide saavutamiseks ning murekohtade lahendamiseks.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus märkis, et arengukavale laekunud tagasiside oli ootuspärane ning linn on juba asunud kavandama lahendusi esile kerkinud probleemidele. „Märtsi alguses allkirjad saanud hea tahte kokkulepe linna ja meelelahutusasutuste vahel öörahu tagamiseks vanalinnas on oluline samm arengukavaga seatud eesmärkide täitmiseks. Järgmisena on töös uute põhimõtete välja töötamine linna omanduses olevate rendipindade osas, mis ei arvestaks ainukese kriteeriumina vaid tulu maksimeerimist, vaid ka võimalust tagada kohalikule elanikule kui külastajale lai ja kvaliteetne valik teenuste ja kaupade kättesaadavus,” selgitas Lippus.

Tallinna linnaplaneerimise ameti vanalinna arengu koordinaator Kaire Toominga sõnul oli avaliku väljapaneku jooksul kõigil huvilistel võimalus esitada ettepanekuid ja arvamusi. „Kuigi tagasisidet laekus mõõdukalt, tõstatusid mitmed olulised teemad, mis aitavad kaasa vanalinna elukeskkonna parendamisele. Peamised tagasiside saanud valdkonnad olid elukeskkonna kvaliteet ja linna omanduses olevate pindade rendipoliitika.”

Elukeskkonna osas tõusis esile vajadus leevendada turismikoormust ja selle mõju kohalikele elanikele. Eriti toodi välja lühimajutusega seotud probleemid, nagu müra, suurenenud koristuskoormus ja teenuse reguleerimatus, mis loob ebaausa konkurentsiolukorra. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et lühimajutus mõjutab kinnisvaraturgu, muutes korterid kohalikele elanikele vähem kättesaadavaks.

Teine oluline teema oli linna omanduses olevate pindade kasutus. Tagasiside põhjal leiti, et praegu kehtiv kõrgeima rendihinna põhimõte ei toeta vanalinna arengut. Tehti ettepanek töötada välja uus rendipoliitika, mis eelistaks ruumide sisulist kasutust ja panustamist vanalinna hüvanguks, mitte ainult maksimaalse renditulu teenimist.

Arengukava eesmärk on muuta vanalinn meeldivaks ja aktiivseks elukeskkonnaks, mis toetab kogukondlikkust ning rikastab nii kohalike kui ka külaliste igapäevaelu. Peamiste sihtidena soovitakse suurendada vanalinna tegelikku elanikkonda, parandada teenuste kättesaadavust ning edendada kultuuri-, haridus- ja loomevaldkonna arengut. Kava on kooskõlas UNESCO maailmapärandi paikadele kehtestatud halduskava põhimõtetega. Linna soov on rakendada arengukava prioriteete juba järgmise linnaeelarve planeerimisel.

Vanalinna arengukava 2025-2035 oli avalikul väljapanekul 27. jaanuarist kuni 28. veebruarini.

KV.EE kinnisvara-podcast: Tartu elamispindade turu arengud

04.04.2025 Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast’i 109. osas on külas Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste. Räägime elamispindade turu arengutest ja võrdleme seda pealinnas toimuvaga. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Härmo Haljaste avab Tartu ja Tartumaa elamispindade ostumüügituru olulised trendid. Arutame, mis suunas on liikunud turuosaliste meelsus, tehingute arv ja hinnad. Härmo Haljaste selgitab, kui palju mõjutavad tudengid korterite ostu-müügiturgu.

Saate teises plokis tuleb kõne alla Tartu üüriturg. Kõneleme Tartu üürituru nõudlusest, hooajalisusest ja üürihindade liikumisest vastavalt hooajale ning üüripakkumise poolest.

Täiendavalt avab Härmo Haljaste maakleribüroo juhina oma vaadet elamispindade turule ja Eesti üldisele majandusseisule maaklerite ja maakleribüroode vaatest.

Kõige lõpetuseks tuleb saate külaliselt paar nõuannet turuosalistele.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Swedbank: Milline on Eesti majanduse positsioon Euroopas?

04.04.2025 Tõnu Mertsina

Eurostati värskete andmete kohaselt vähenes ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT* inimese kohta eelmisel aastal 79 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Eesti vastava näitaja kõrgaeg jäi aastatesse 2020-2021, mil see ulatus 85%-ni Liidu keskmisest. Pärast seda on antud näitaja kolm aastat järjest allapoole liikunud.

Ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT inimese kohta asus eelmisel aastal 27 Euroopa Liidu riigi võrdluses alles 19.-21. kohal. See oli sarnane Poola ja Rumeeniaga, kõrgem Lätist, kuid madalam Leedust. Viimase kümne aastaga ei ole Eesti SKT positsioon tõusnud 17. kohast kõrgemale. Seetõttu saab väita, et juba pikemas vaates ei ole Eesti SKT Euroopa Liidu keskmise suhtes paranenud, viimastel aastatel pigem vastupidi.

Mis on languse taga ja miks on see üldse tähtis?

Kõige suuremat mõju mainitud muutusele on Eesti jaoks kahtlemata avaldanud meie majanduslangus, mille jooksul on püsivhindades SKT kukkunud 2021. aastaga võrreldes 3,2%.

Euroopa Liidu keskmine SKT on samal ajal aga teinud 5% tõusu. Antud perioodil on ka Eesti rahvaarv suurenenud kiiremini, kui EL-is keskmiselt – vastavalt 3,4% ja 1,4%. Nii ongi Eesti püsivhindades SKT inimese kohta vähenenud viimase kolme aastaga üle 6%, samas kui Euroopa Liidus on see suurenenud ligi 4%. SKT inimese kohta on kasvanud ka Lätis ja Leedus, kusjuures vaid viies liikmesriigis on see vähenenud.

Kui jooksevhindades on Eesti SKT inimese kohta suurenenud isegi veidi kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, siis püsivhindades tuleb sisse suur erinevus Eesti kiire hinnakasvu tõttu. Kui Euroopa Liidus keskmiselt suurenesid tarbijahinnad viimase kolme aastaga 19%, siis Eestis oli vastav näitaja koguni 35%, mis oli ka Euroopa Liidu üks suurimaid hinnatõuse.

Eesti kiire hinnatõus

Samas kasutatakse lisaks tarbijahindadele SKT arvestuses veel palju muid hindu (näiteks erinevaid tootja-, ehitus-, ekspordi- ja impordihindasid). Kui vaadata Eesti üldist hinnataset, siis oli see eelmisel aastal ligi 8% Euroopa Liidu keskmisest madalam. Viimase kolme aastaga on hinnad Euroopa Liidu keskmise suhtes tõusnud meist kiiremini vaid Poolas ja Leedus. Samas jäid nendes riikides hinnad Euroopa Liidu keskmisest vastavalt 28% ja 22% madalamaks ja Lätis olid hinnad 23% allpool.

Kui kõrvutada Eesti üldist hinnataset suuremate kaubanduspartneritega, siis Soomega võrreldes oli meie kaupade ja teenuste tase eelmisel aastal ligi 24% madalam, Rootsiga 22% ja Saksamaaga võrreldes 18% madalam. Samas olid Eesti hinnad Leedu omast 17% ja Läti omast 19% kõrgemad.

Kuigi Eesti üldine hinnatase on Soome omast veel ligi veerandi võrra madalam, on pilt kaupade ja teenuste lõikes väga erinev. Teenuste hinnad on meil Soomega võrreldes selgelt madalamad, kui kaupade hinnad. Eelmise aasta kohta veel detailset hinnavõrdlust ei ole, kuid osade toidukaupade – näiteks, piimatoodete, munade, toiduõlide – ning rõivaste ja jalanõude hinnad olid meil juba üle-eelmisel aastal Soomest kallimad. Seevastu tervishoiuga seotud teenused ja kaubad on meil Soomega võrreldes pea poole odavamad.

Mida kõrgemale meie hinnad tõusevad, seda keerulisemaks muutub ettevõtete jaoks konkurentsikeskkond ja seda enam peavad nad tegelema oma efektiivsuse parandamisega. Samuti peab riik looma majandustegevuseks võimalikult soodsad tingimused.

* Ostujõustandardi järgi SKT arvestuses kõrvaldatakse EL liikmesriikide vahel hinna- ja vahetuskursi erinevused

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 15 16 17 … 1,556 1,557 1,558 Vanemad uudised ››

Statistika: 2024. a tehti 1000 inimese kohta 24 elamispindade tehingut

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi erakorralise üldkoosoleku otsused

Bigbank: kodulaenud tegid märtsis enam kui 30% suuruse hüppe

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

Statistikaamet: Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2025