Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

Elamispindade pakkumishindade langus kiireneb

Elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE Indeks jätkab juba 30. nädalat langustrendis. Indeks on võrreldes aastataguse ajaga langenud 91,8 punktile ehk kokku 13%. Indeksi tipp 108,4 punkti oli aprillis 2007. Sellest ajast on indeks langenud 15,3%.

Pakkumishindadelanguseks käesoleva aasta jaanuaris oli 4, veebruaris 7 ja märtsis juba 9%. Tänaseks on pakkumishindade langus jõudnud pea 13 protsendini.

Pakkumishindade langus on kiirenenud, sest hind on kujunenud ostjate jaoks kõige olulisemaks teguriks, mille lauses ostuotsus langetatakse. See on sundinud kinnisvara müüjaid tähelepanu võitmiseks eelkõige minema pakkumishindade langetamise teed.

Langevate hindade taustal on stabiliseerumas pakkumiste kogumaht. Üks pakkumiste kasvu katkemise põhjuseid võib seisneda portaalist võlgnike väljaviskamises. Samas võib arvata, et nii mõnigi kinnisvara müügiotsus on edasi lükatud sel põhjusel, et tänaselt turul ei ole võimalik soovitud hinda küsida.

Ettevaatavalt võib prognoosida, et eelmise aasta märtsist-aprillist alanud pea sirjooneline hinnalangus jätkub veel nii mõnegi kvartali vältel. Pakkumiste arv lähiajal pigem stabiliseerub, sest kuulutusi dubleerivad maaklerid hakkavad vaikselt ametit vahetama ning kinnisvara müügiotsuseid lükatakse tuleviku paremaid aegu ootama.

KV.EE Indeks

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: Majutatute hulk kasvab aeglaselt

2008. a. II kvartalis majutati Eesti majutusasutustes kokku 643 885 inimest. See on 3% enam kui aasta tagasi. Majutatute arvu kiire kasv aeglustus juba 2005. aastal, mil eelmiste aastate mitmekümneprotsendilised majutatute arvu kasvunumbrid taandusid ühekohalisteks.

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Huumor: USA elamispindade hindade Ameerika mäed

USA elamispindade inflatsiooniga korrigeeritud hinnad alates 1890. aastast alates: kuidas näeks hinnagraafik välja Ameerika mäena?

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Huumor: Kas Arco Vara aktsiatega kaubeldakse?

Kas Arco Vara aktsiatega kaubeldakse?

PS: Mina (Arco väikeaktsionär) sain selle koomiksi Arco Vara inimese kaudu :)

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Suurim korteritehingute arvu langus oli Pirital

Tallinna korterituru hindamiseks on järgnevalt võrreldud kolmekuulisi ajaperioodi maist kuni juuli kuuni 2008 aastataguse ajaga. Kolmekuuline ajaperiood on valitud sel põhjusel, et välistada Tallinna ja Tallinna linnaosade turu väiksusest tingitud võimalikud anomaaliad.

Tallinna korteriomanditehingute arv kahanes vaadeldaval ajaperioodil 2591 tehingult 1800 peale ehk 31% võrra. Keskmine tehinguhind muutus samal ajal 14% võrra ja jõudis 21 800 krooni tasemele.

Tehingute arv on enam vähenenud Pirital ja Haaberstis

Illustratsioon

Keskmisest enam on vähenenud korteriomanditehingud Pirital ja Haaberstis. Seal on 2008. a. tehtud vastavalt 67 ja 50% vähem korteriomanditehinguid kui 2007. a. Pirita tehingute arvu vähenemist võib põhjendada sellega, et 2007. a. suhteliselt kõrge tehingute tase on olnud tingitud tõenäoliselt mõne arendusprojekti valmimisest, kus toona palju tehinguid tehti.

Pirita on ka ainus linnaosa, kus vaadeldaval perioodil keskmine hinnatase on tõusnud. Hinnatõus on küll napp 3%, kuid tegemist on ainsa linnaosaga, kus korteriomandite hinnad ei ole langenud. Samuti on Pirita puhul oluline, et tegemist on kesklinna järel kalliduselt teise Tallinna linnaosaga. 2008. a. oli Pirita keskmine korteriomandi ruutmeetrihind 25 864 krooni.

Lasnamäe on suurim korteriturg

Keskmisest enam on korteriomanditehingute arv langenud veel Lasnamäel. Lasnamäel tehti 2008. a. maist juulini 401 korteriomanditehingut, mis on 37% vähem, kui aastatagusel ajal. Lasnamäe tehingute arvu langus on oluline põhjusel, et Lasnamäel kui Tallinna suurimas linnaosas tehakse Tallinna linnaosadest enim korteriomanditehinguid. 2008. a. tehti Lasnamäel 22% Tallinna korteriomanditehingutest.

Lasnamäe puhul on seegi fakt oluline, et selles linnaosas on Tallinna kõige madalamad korteriomandite ruutmeetrihinnad. Lasnamäe korteriomandi keskmine hind oli 2008. a. 18 171 krooni.

Väiksem tehingute arvu langus oli Põhja-Tallinnas

Illustratsioon

Üheski linnaosas ei ole korteriomanditehingute hulk aasta jooksul suurenenud. Kõige vähem ehk 1% võrra vähenes korteriomanditehingute arv Põhja-Tallinnas. Seal tehti 2008. a. kolmekuu jooksul 323 korteriomanditehingut keskmise hinnaga 21 617 krooni. Siinkohal tuleb ka äramärkida, et Põhja-Tallinna hinnalangus on olnud üks väiksemaid – kõigest 7%.

Kesklinnas hinnalangus 14%

Kesklinn on Lasnamäe järel suuruselt teine korteriomanditehingute piirkond. Kesklinnas tehti 2008. a. vaadeldava kolme kuu jooksul 365 tehignut ehk 31% mullusest vähem. Nii nagu tehingutearvu langus ühtis ka kesklinna korteriomandi keskmise hinna langus 14% Tallinna kui terviku keskmise näitajaga. Kesklinna keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 2008. a. 28 210 krooni, mis on Tallina kõrgeim näitaja.

Nõmmel suurim hinnalangus

Illustratsioon

Suurim hinnalangus on aset leidnud Nõmmel. Samas tehakse Nõmmel piisavalt vähe korteriomanditehinguid, et kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha on keeruline. 2008. a. kolme kuu jooksul tehti Nõmmel kõigest 71 korteriomanditehingut keskmise hinnaga 20 221 krooni. See tehingute arv moodustab ainult 4% Tallinna korteriomanditehingute koguarvust.

Nõmme järel tabas suuruselt teine hinnalangus Mustamäed. Mustamäe on üks Tallinna suuremaid linnaosasid. Tehingute arv langes Mustamäel 300 tehinguni 2008. a. ehk 23% võrra. Keskmine tehinguhind oli eelmisest aastast 19% madalam ehk 19 329 krooni.

Turu taastab rahavoog pankadelt

Soovime seda või mitte, kuid paraku tuleb tõdeda, et korteriomandite hinnalangus eeldatavalt jätkub. Pessimistid ootavad languse pikkuseks 3-4-5 aastat, optimistid loodavad tunneli lõpus valgust näha juba järgmisel sügisel.

Selge on see, et kinnisvaratehingute hulk hakkab taastuma selle järel, kui tarbijate sentiment on pöördunud positiivseks ning pangad hakkavad taas liberaalsemalt kinnisvaraturule raha pakkuma. Seda aga ei juhtu tõenäoliselt mitte enne, kui korterite hinnalangus on peatunud.

Tallinna korteriomanditehingute arvu ja keskmise hinna langus 05-07/2008 võrreldes aastataguse ajaga

Tallinna korteriomanditehingute arvu ja keskmise hinna langus 05-07/2008 võrreldes aastataguse ajaga

Korteriomanditehingute arv Tallinna linnaosades 05-07/2008

Korteriomanditehingute arv Tallinna linnaosades 05-07/2008

Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind, kr/m2 (05-07/2008)

Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind, kr/m2 (05-07/2008)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: keskmine palk tõusis 15,2%

Eesti keskmine palk jõudis 2008. a. II kvartalis 13 306 kroonini. Aastaga suurenes keskmine palk 15,2%. Tegemist on vaatamata majanduskasvu kahanemisele äärmiselt suure palgatõusuga.

Arvestades selle aasta majandusarenguid ning laia tähelepanu pälvinud ettepanekuid töötajate palkasid alandada võib eeldada, et keskmise palga tõus aeglustub eesolevate kvartalite jooksul märgatavalt.

Eesti keskmine brutopalk (krooni) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

TV3: Mustamäe uue kinnisvara müük ei edene

Samal ajal kui maaklerid püüavad kõikvõimalikul moel leida märke, et trööstitu olukord kinnisvaraturul hakkab ümber saama, räägivad teised märgid teist keelt.

“Seitsmesed uudised” leidsid Mustamäelt uhiuue elurajooni, kus on müüdud täpselt sama arv kortreid, kui on kerkinud uusi kortermaju.

Vaata videot Delfist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Millal saabub õige aeg osta kinnisvara?

Korterite hinnad langevad ja enamik ostjatest ootab languse jätku. Juulikuise seisuga on Tallinna korteriomandite keskmine hind langenud tipphindadest 2007. a. märtsis 22%. Müüjad küll kinnitavad igakuiselt jätkuvalt, et hindade põhi on käes, kuid numbrid räägivad teist keelt.

Millal saabub turu põhi?

Illustratsioon

Ostjatel on küsimus, et millal on parim ehk rahaliselt soodsaim aeg kinnisvara ostmiseks? Millal saabub turu põhi? Selge on, et langeval turul ostu sooritada on kaheldava väärtusega – vara väärtus langeb. See võib tingida vajaduse eluasemelaenu kiiremaks tagastamiseks ja/või täiendava tagatise leidmiseks. Igal juhul laenuvõtjale ebasoodne ja ebameeldiv tegevus.

Jälgima peaks tehingute arvu ja hinnalangust

Illustratsioon

Aimdust ajast, millal võiks turu põhi saabuda annab hinnalanguse pidurdumine. Täna veel sellist märki turul ei ole – hinnalangus pigem kiireneb. Võib arvata, et hinnalanguse pidurdumise järel saabub ühel momendil stabiilsus korterihindades, mis mõne aasta pärast ehk ka tõusuks pöörduda võib.

Teine asi, mida jälgima peaks, on tehingute arv – kui tehingute arv hakkab tõusma, siis on eeldust arvata, et ostjad on turule tagasi tulnud ning hinnalangus hakkab peatuma. Kuigi tehingute arvu langus juulis otsustuvalt pidurdus, siis trendi pöördumist on veel vast vara oodata – pigem on tegemist ühekuise kõrvalekaldega turu üldisest suundumusest.

Keskmist korterit ei ole olemas

Vaatamata selgele turu langustrendile nii hindade kui tehingute arvu osas peab koduotsiv inimene aduma, et turu keskmist objekti ei ole olemas. Kinnisvaraturg ei ole aktsiaturg, kus vahet pole, milline elektrooniline väärtpaber pangakontol asub. Kinnisvara ja seega ka korterite üks põhiomadus seisneb selles, et iga kinnisvaraobjekt on ainulaadne.

Ainulaadsus tähendab omakorda seda, et koduotsijale sobib turulolevatest pakkumistest tõenäoliselt ainult mõni üksik. Kui koduotsija leiab, et talle sobib turulolevatest pakkumistest asukoha, toalisuse, pindala, kvaliteedi ja muude parameetrite poolest vaid mõni, siis nende omanikud ei pruugi hinnalangetamisega keskmisel tasemel kaasa minna.

Sellisel juhul on koduotsija võimalus teha oma nõudmistes järeleandmisi ning otsida soodsama hinnaga pakkumisi. Alternatiivne võimalus on ootama jääda, et sobilikke korterite pakkujad tuleksid üldise hinnalangetamisega kaasa. Kui pakkujad seda ei tee ja äkitsi õnnestub korter müüa mõnele teisele ostjale, siis on meie koduotsija valikuvõimalused veelgi ahtamaks muutunud.

Kauple julgelt

Illustratsioon

Konkreetne soovitus tänastele koduotsijatele on järgmine. Kui uut elamist on vaja, siis tasub korterit otsida ja osta ka tänasel turul. Leidke vähemalt kolm-neli sobilikku pakkumist ja kaubelge julgelt. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda eelkõige sellest, kas suutsite hinna vastuvõetavaks kaubelda ning kas korter ikka vastab kõigile nõudmistele.

Vahel ei ole hind kõige olulisem tegur. Seda juhul kui korteriga kaasneb mõni eriväärtusega tegur. Kui ikkagi lapse koolimaja asub naabermajas, siis võib olla üksjagu mõistlik tasuda korteri eest natuke kõrgemat hinda. Vastutasuks saab laps lihtsa ja turvalise koolitee.

Kinnisvarahinnad võivad küll langeda, kuid perspektiivis 5-10 aastat ei ole see eriti oluline. Enamus inimestel ei ole võimalust raisakullina turul ringi otsida, et leida hättasattunud inimene, kellelt paaripäevase otsusega korter võileivahinna eest välja osta. See nõuab kiiret otsustamist, vabasid finantsvahendeid ning põhjalike teadmisi kinnisvaraturust.

Tallinna korteriomandite keskmise hinna ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Tallinna korteriomandite keskmise hinna ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: tööpuudus aasta teises kvartalis on madal

Vaatamata kurbadele uudistele majanduskasvu osas on tööjõuturu näitajad endiselt positiivsed. Hõivatute hulk on pea samal tasemel, mis aasta tagasi – 2008. a. II kvartalis oli Eestis 656,6 tööga hõivatut. Töötute hulk on aastataguselt 35 000 inimeselt langenud 27 300 inimeseni ja tööpuudus 5 protsendilt 4,2 protsendile.

Karta on, et aasta kolmas kvartal nõnda rõõmustav ei tule ning majanduskasvu aeglustumisest tingituna hakkavad tööpuuduse näitajad ülespoole ja tööhõivenäitajad allapoole liikuma. Samas peame tõdema, et isegi tänase tööpuuduse kahekordistumisel jääme me veel selle näitajaga tunduvalt alla 2000. aasta 14-protsendilisele tööpuudusele.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Korterituru suurim mure on langev tehingute arv

Illustratsioon

Langeva korterituru suurim probleem on langev tehignute arv. Korteriomanditehingute arv on käesoleva aasta esimese seitsme kuu jooksul võrreldes möödunud aastaga Eestis tervikuna langenud kolmandiku võrra.

Alljärgnevalt on võrreldud 2007. ja 2008. aasta seitset esimest kuud Tallinna korteriturul. Tegemist on suhteliselt pikkade perioodidega, mis aitavad välistada mõnest üksikust tehingust tingitud anomaaliad statistikas.

Aeglaselt langevate hindade tõttu on korteriturul ringleva raha mass kahanenud veelgi enam. Nii oli 2008. aasta esimese seitsme kuu korteriomanditehingute käive kõigest 9 miljardit krooni võrreldes mulluse 15 miljardiga. Languseks teeb see 40%.

Tallinna linnaosadest on tehingute arv vaadeldaval ajaperioodil kahanenud kõige enam Pirita linnaosas. Seal tehti käesoleval aastal kõigest 98 korteriomanditehingut. Samas tuleb märkida, et Pirita linnaosa korterite hind langes sel ajal kõigest 3% Tallinna keskmise 12% vastu.

Illustratsioon

Enam langes tehingute arv ka Kesklinna ja Haabersti linnaosas. Mõlemas tehti korteritehinguid eelmisest aastast 44% võrra vähem. Seejuures tehti 2008. aastal Haaberstis 438 ja Kesklinnas 854 korteriomanditehingut.

Kõige väiksem oli tehingute arvu langus Põhja-Tallinna linnaosas, kus tehingute maht langes kõigest 10%. Keskmine korteriomandi ruutmeetrihind langes Põhja-Tallinna linnaosas 5% võrra, kuid tehingute koguväärtus tõusis 2%.

Seega on Põhja-Tallinna linnaosa ainus linnaosa, kus korteriturul ringleva raha mass kasvas. Langeva tehingumahu ning langevate hindade juures on tõusev tehingute väärtus võimalik seetõttu, et aastaga on muutunud tehingigute struktuur. Kui 2007. aastal oli Põhja-Tallinnas ostetud-müüdud korteriomandi keskmiseks suuruseks 43m², siis 2008. aastal oli keskmise korteri pindala juba 50m².

Suurima hinnalangusega paistavad silma Kristiine ja Mustamäe linnaosad, kus keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud mõlemas linnaosas 14%. Kogu Eesti ja Harju maakonna keskmine korteriomandite hinnalangus on 11%, Tallinna korteriomandite tehinguhinnad on langenud 12%. Seega ei ole hinnamuutuste vahed suured.

Illustratsioon

Eluasemeturu, millest valdava enamiku moodustab korteriturg, tuleviku määrab turul ringleva raha mass. Selle jätkuval vähenemisel puudub vähimgi põhjus, miks korterite hinnalangus peaks pidurduma. Jätkuv korterite hinnalangus on eeldatavasti sama lauge nagu see on olnud siiani. Tänasel turul ei ole põhjust, miks hinnalangus peaks ka äkiliselt kiirenema.

Kinnisvaraarendajate kirstunaelaks peetakse saabuvat talve, mil tõusvad küttekulud sunnivad hindu kiiresti langetama. Võib küll arvata, et talve tulek on suure tõenäosusega ettearvatav. Samas aga arvestades iga-aastast esimese lume tralli Tallinna tänavatel ei pruugi põhjust olla oletada, et kinnisvaraomanikud talve tulekut paremini ette ennustada oskavad. Igal juhul avaldab täiendav kulu survet tühjana seisvate korterite hindade alandamiseks.

Hinnalanguse peatumiseks on esmalt oluline, et taastuva tehingumahu kaudu hakkab suurenema kinnisvaraturul ringleva raha mass. Tänase tehingutemahu languse juures ei paista see päev veel lähima poole aasta või aasta jooksul saabuvat.

Korteriomanditehingute arvu, väärtuse ja keskmise hinna muutus (01-07/2007 ja 01-07/2008)

Korteriomanditehingute arvu, väärtuse ja keskmise hinna muutus (01-07/2007 ja 01-07/2008)

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Korter mullusega võrreldes aastapalga jagu odavam

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on juba 27 nädala pikkuse languse järel jõudnud 92,5 punktile. Aastaseks languseks teeb see 13,5%. Paraku tuleb tõdeda, et indeksi langus järjest kiireneb, veel üle-eelmisel nädalal oli aastaseks indeksi languseks ainult 11%.

Pakkumiste arv portaalis KV.EE püsib viimastel kuudel stabiilsena. Momendil on portaalis 22 108 pakkumist aastataguse 16 817 pakkumise vastu. Senise kiire pakkumiste arvu kasvu pidurdumise üheks põhjuseks võib olla nö pühapäeva-maaklerite ehk võlglaste portaalist kõrvale heitmine.

Keskmine ruutmeetri pakkumishind on aastataguse ajaga võrrelduna langenud 21 564 kroonilt 18 985 kroonile ehk 25 79 krooni võrra. Kui keskmise korteri suuruseks võtta 55m2, siis on täna võimalik keskmine korter soetada 142 000 krooni odavamalt kui aasta tagasi. Tegemist on Eesti keskmise aastapalgaga samas suurusjärgus oleva numbriga.

Viimase aasta jooksul pea sirgjooneliselt langenud KV.EE Indeks jätkab eeldatavasti langust, sest momendil puudub turul põhjus, mis peaks kinnisvaraturul hinnad tõusu suunas pöörduma. Pole ime, kuid keskmise korteri hind kahaneb veel ühe keskmise palga võrra.

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: mitteeluhoonete ehituslubade arv rekordiline

Eluasemeturu väsimus ja oodatav majandussurutis ei paista välja mitteeluhoonetele väljastatud ehituslubade arvust. 2008. a. II kvartalis väljastati mitteeluhoonetele rekordiline arv ehituslubasid – 982. Väöljastatud ehituslubade alusel ehitusse lubatud mitteeluhoonete pind küll nii rekordiline ei ole ning jääb 340 000 ruutmeetri lähedale

Mitteeluhoonetele väljastatud kasutuslubade arv on mullusest õige pisut suurem. Tänavu teises kvartalis väljastati mitteeluhoonetele 249 kasutusluba.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suurema kodu ostmisel on oluline lisatoa maksumus

Illustratsioon

Elamispinda uue – suurema või väiksema vastu vahetades ei tule lähtuda olemasolevasse elamispinda tehtud investeeringutest. Eelkõige on oluline see, kui palju on suurema korteri ostja valmis täiendava toa eest maksma. Oluline ei ole niivõrd mitte olemasoleva ja uue korteri maksumus, vaid nende maksumuste vahe.

Vaatamata seisakule Eesti kinnisvaraturul on siiski olemas hulk inimesi, kes soovivad elamispinda suurema või väiksema vastu vahetada. Sellisel puhul on väga inimlik mõelda, et olemasolevasse korterisse on investeeritud näiteks poolteist miljonit krooni ning müügitehingu korral soovitakse tehtud investeeringut kindlasti tagasi saada.

Objektiivne reaalsus on aga see, et võrreldes aastataguse ajaga on Eesti korterite keskmine ruutmeetrihind langenud 9%. See tähendab, et 1,5 miljoni kroonine kulutuse tänane väärtus on 1 365 000 krooni.

Langevate hindadega turul võib olemasolevasse elamispinda paigutatud kulutuste tagasiteenimine olla keeruline. Hea uudis on aga see, et ka suuremate korterite hinnad on allapoole tulnud ehk needki on odavamaks muutunud.

Illustratsioon

Elamispinna väljavahetamisel uue ja suurema vastu ei olegi nii oluline see, kui palju on olemasolevasse elamispinda investeeritud. Pigem tuleb suurema korteri ostjal mõelda sellele, kui palju on ta valmis kulutama lisatoa või -tubade soetamiseks.

Arvestama peab ka kaasnevate kuludega. Kaasnevateks kuludeks on notaritasud, riigilõivud ja laenulepingutasud, mis on soetud laenulepingu ümbervormistamisega. Kindlasti peab ka arvestama, et uus suurem kodu on vaja möbleerida ning koliminegi tekitab kulutusi.

Uue kodu ostmist pangalaenu abil finantseerides on lisatoa võimalik maksumus võimalik leida selle kaudu kui palju on koduotsija valmis igakuist laenumakset suurendama.

Kui näiteks laenuvõtja on valmis suurendama igakuist laenumakset 2000 krooni võrra, siis 25-aastase laenu puhul 6-protsendilise intressimäära juures tähendab see, et olemasolevat eluasemelaenu on võimalik suurendada 315 000 krooni võrra. Laenu tagasimakse suurendamine samadel tingimustel 3000 krooni võrra lubab laenu suurendada juba 472 000 krooni.

Elamispinna väljavahetamisel ei ole oluline niivõrd tehtud kulutuste tagasiteenimine. Oluline on selgeks teha rahalises vääringus väljendatud valmidusega lisatoa eest maksta. Kui lisatuba on võimalik vastuvõetava hinnaga osta, siis pole ka põhjust tehingu tegemisest loobuda.

Korteri suurema vastu väljavahetamisel tuleb läbida järgmised sammud

Illustratsioon

  • Tee selgeks, kui palju olemasolev korter maksab. Hinnatasemest annavad aimdust portaalides olevad pakkumised, kuid siin tuleb arvestada, et tehinguid tehakse isegi kuni 20% pakkumishindade tasemest allpool.
  • Kalkuleeri, kui palju oled lisatoa eest valmis maksma. Selle juures arvesta ka lisanduvaid kulusid (riigilõivud, notaritasud, laenulepinguga seonduvad kulutused, kolimine, möbleerimine).
  • Uuri kinnisvarapakkumistest, kas olemasoleva korteri müügisumma ja summa eest, mille oled valmis lisatoa eest maksma, on võimalik uut elamispinda saada, mis vastab sinu soovidele.
  • Müü olemasolev korter. Kindlasti ei ole soovitav enne olemasoleva korteri müümist uut osta.
  • Paralleelselt olemasoleva korteri müümisega hakka ka uut elamispinda otsima.
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eluasemelaenude väljastamine 2005. aasta tasemel

2008. a. II kvartalis väljastati eluasemelaene 7,2 miljardi krooni väärtuses. See on samal tasemel, mis 2005. aasta teises pooles. Eluasemelaenude mahu drastilise vähenemise põhjuseks on oluliselt vähenenud kinnisvaratehingute hulk. Samuti on pangad tõstnud laenuvõtmiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenude väljastamist läbi kõrgema omafinantseerimise määra.

Eluasemelaenude jääk siiski veel kasvab

Illustratsioon

Vaatamata asjaolule, et elamispindade hinnad langevad ning kinnisvaratehinguid tehakse kolmandiku eelmise aasta näitajast vähem, on väljastatud eluasemelaenude jääk endisel jõudsalt kasvamas. 2008. a. teise kvartali eluasemelaenude jääk oli aastatagusest 19% kõrgemal jõudes 94 miljardi krooni.

Eluasemelaenude maht hakkas kahanema 2007. aasta suvest, mil kinnisvaratehingute arv oli juba pool aastat langenud. Sel ajal olid laenuvõtjateks peamiselt inimesed, kes olid varem kodud ostnud, mis 2007. aasta jooksul valmisid ja finantseerimist nõudsid.

Kvartalite lõikes oli suurim langus väljastatud eluasemelaenude mahus 2007. aasta IV kvartalis, mil laenude väljastamine kukkus 36%. 2008. a. esimeses ja teises kvartalis väljastati eluasemelaene aastatagusest ajast veerandi võrra vähem.

Laenamine on muutunud keerulisemaks

Illustratsioon

Kasvav laenujääk tähendab seda, et pangad endiselt finantseerivad aktiivselt uute kodude otsijaid. Tõsi – finantseerimine on muutunud tarbija jaoks keerulisemaks. Enam ei tasu unistada 10-protsendilise omafinantseeringuga uue kodu soetamisest, oma raha peab koduostuks olemas olema kolmandiku jagu.

Suurenenud on nõutav sissetulekute määr. Laenuandjate jaoks on oluline laenuvõtja võime laenu korrapäraselt ja tähtaegselt tagasi maksta. Enda võimekust laenu tähtaegselt tagastada peaks vägagi kriitiliselt hindama ka laenuvõtjad.

Kui laenu tagastamisega peaks tekima probleeme, siis paneb laenuandja laenutagatiseks oleva kodu enampakkumisele. Tänase ülimalt ebalikviidse kinnisvaraturu puhul on vähetõenäoline, et enampakkumisel on võimalik saada müügisoleva korteri või maja eest mõistlikku hinda.

Laenuvõtmist teeb omakorda veelgi raksemaks tõusev intressimäär. Intressimäära tõstab intressimäära baasiks olev tõusev Euribor. Samuti hindavad pangad riske konservatiivsemalt, mis väljendub Euriborile liidetava riskimarginaali tõusus.

Optimistid ootavad paremat elu järgmiselt aastalt

Illustratsioon

Keerulisemaks muutuv laenamine ning väiksem kinnisvaraturule jõudev raha mass on ühed olulised tegurid, mis on eluasemeturu tehingutemahu ja hinnad langusesse viinud. Endiselt igakuiselt kolmandiku võrra langev kinnisvaratehingute maht lubab eeldada, et laenumahud kahanevad veelgi. Väljastatavate eluasemelaenude mahud hakkavad tõusma siis kui kinnisvaratehingute hulk ja hinnad stabiliseeruvad. Optimistid usuvad, et see võiks toimuda järgmisel aastal.

Samas tõenäoliselt ei taga kiire kinnisvarahindade langus veel seda, et taastuks tehingute maht. Kui kinnisvarahinnad kiiresti kukuksid, siis hirmutaks see veelgi enam kinnisvaraturu niigi habrast sentimenti ja peletaks viimasedki ostjad veelgi odavamat ostuvõimalust ootama.

Olulisim tegur kinnisvara- ja laenuturu taastumiseks on hetk, millal üldine maailma majanduskeskkond taastumist soosib ning millal muutub Eesti tarbijate meelestatus kinnisvaraturu suhtes üldisest negatiivsest pigem positiivseks.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mld kr

Eluasemelaenude jääk ja käive, mld kr

Eluasemelaenude intressimäär ja Euribor

Eluasemelaenude intressimäär ja Euribor

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Налетай, подешевело!

Владельцы недвижимости начали массово продавать девелоперские проекты, общая стоимость которых достигает миллиардов крон. Самый дорогой из них стоит 400 млн. крон. Это участок в центре Таллинна на ул Лоотси.

Самый дорогой, располагающийся в Таллинне на ул. Лоотси участок продаёт компания Bestok Kinnisvara. Его площадь 7884 кв. метров, где в соответствии с детальной планировкой можно построить семиэтажное жилое и коммерческое здание.

“Мы считаем, что 400 млн. крон – это хорошая цена, – заявила маклер Bestok Kinnisvara Елена Пашкова. – Полученные деньги мы инвестируем в другие девелоперские проекты”. На вопрос, проявлял ли кто-нибудь интерес к проекту, она ответила, что да, потенциальные покупатели уже связывались с ними.

Как посредник, Arco Vara также продаёт несколько не начатых девелоперских проектов. Например, за 31 млн. крон выставлен на продажу принадлежащий Regius Grupp объект в Таллинне, на Нарва мнт 80. На участке расположено два архитектурных памятника 1870 года: ванный домик и хозяйственное здание купального салона Герга Витте.

За 25 млн. крон продаётся девелоперский проект на ул. Рауа 10. Там можно построить пятиэтажный жилой дом. В Раквере, на улице Лай 12, продается участок за 26 млн. крон.

“В основном, компании продают дорогие проекты с детальной планировкой для того, чтобы увеличить свою ликвидность, то есть освободиться от процентов по кредитам, взятым для приобретения участка, и освободить средства”, – пояснила заведующая отделом коммуникации и маркетинга Arco Vara Урве Ныгу.

На расположенный по адресу Туукри 1а участок, продаваемый компанией Kinnisvarakapitali AS за 99,9 млн. крон, был даже покупатель, но он хотел сначала застроить участок, начать продавать объекты, и только после этого выкупить участок. “Мы были готовы снизить цену на 5 млн. крон, но получить деньги сразу”, – объяснил исполнительный директор Kinnisvarakapitali AS Юри Кристьюхан.

Компания Toom Tekstiil также снизила цену продаваемых в Копли участков с 112 до 95 млн. крон.

“Объектом интересовались, но до сделки пока не дошло”, – заявил собственник изготавливающей матрасы, кушетки и ватин компании Иллимар Тоом.

За 70 млн. крон продаётся девелоперский проект в Лаагри, около реки Пяэскюла. Проект планировала развивать компания OÜ Vagator, принадлежащая Groosi Kinnisvara. Хотя владелец Groosi Kinnisvara Кайдо Гросс не исключает возможность, что если покупатель не найдётся, они сами займутся развитием этого проекта.

По словам аналитика Тыну Тоомпарка, стоимость участка зависит от того, что на нём можно построить, и это необходимо учитывать при оценке участка. Он добавил, что, несмотря на то, что активность сейчас на стороне продавцов, есть предприниматели, желающие и имеющие возможность инвестировать в развитие девелоперских проектов. “Вопрос заключается в том, какую сумму они готовы выложить”, – добавил Тоомпарк.

ЦИФРЫ:
•50 735 крон стоит кв. метр самого дорогого участка, расположенного в Таллинне, на ул. Лоотси. Детальная планировка разрешает построить на участке семиэтажное здание.
• По данным City24, в Эстонии на данный момент продаётся свыше 126 участков, цена которых превышает 20 млн. крон. Преимущественно это девелоперские проекты.

Artikli autor on Oksana Kabrits. Artikkel ilmus 18/08/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine