Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Korteriühistud löövad kaasa linna prügimajanduse korraldamisel

22.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit moodustas Tallinnas prügimajanduse parema korraldamise tagamiseks erikomisjoni. Eesti Korteriühistute Liidu töötajatest ning aktiivstest korteriühistute esindajatest moodustatud komisjoni eesmärgiks on vaadata üle Tallinna volikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning teha endapoolsed ettepanekud selle parandamiseks ning täiendamiseks.

Komisjon on seisukohal, et Tallinna jäätmekäitluseeskiri on praegusel kujul väheinformatiivne. Oluline oleks teavitada korteriomanikke uuest jäätmekäitluse süsteemist tervikuna – st. millised on konkreetsed muudatused. Konkreetsete ettepanekutena toodi muuhulgas välja vähemalt kahe prügivedaja võimaldamine ühe prügiveopiirkonna kohta, linnapoolse toetuse suurendamine prügimajade rajamiseks ning tõhusama teostamise funktsiooni andmine munitsipaalpolitseile. Samuti vajaks lahendamist probleem, kus tulenevalt kinnistu piiratud maa-alast ei ole võimalik (ruumi) paigaldada prügikonteinereid.

23.septembril jõustunud määruse põhieesmärkideks on Tallinna puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete koguse vähendamine ning nende taaskasutamise soodustamine. Samuti kohustab määrus korteriomanike minema üle jäätmete liigiti kogumisele ning viib sisse korraldatud jäätmeveo korra.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

TKM: Vara müük Tartu Kaubamaja Kinnisvarale

21.12.2004 Tõnu Toompark

17. detsembril müüs Tallinna Kaubamaja Kinnisvara As oma 100% tütarettevõttele Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ uue Tartu Kaubamaja alused maatükid Riia 1, Vanemuise 2 ja Küüni 14 koos poolelioleva ehitusega. Tehingu hind oli 61,3 mln krooni (3,9 miljonit eurot), millele lisandus km. Koos kinnistu müügiga anti üle Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ-le kõik antud projektiga seotud lepingud.

Ettevõtte juhataja on Peeter Kütt. Ettevõtte nõukogusse kuuluvad Andres Järving, Enn Kunila, Jüri Käo, Raul Puusepp ja Indrek Vanaselja.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ jätkab keskuse arendustegevusega ning sõlmib kõik üürilepingud keskuse majandamiseks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

VP Market avab homme uue T-Marketi Õismäel

21.12.2004 Tõnu Toompark

22. detsembril Tallinnas Õismäe tee 46 avatav T-Market on Eestis kaheteistkümnes ning esimene, mille hoone kuulub VP Marketile. Avatavas kaupluses on 528 ruutmeetrit müügipinda ja saadaval on ligi 5000 erinevat toodet.

Avatava T-Marketi kontseptsioon on sama, mis kõikides VP Marketi nn soft-discounter tüüpi kauplustes Balti riikides – klientidele pakutakse turu soodsaimate hindadega tooteid.

Järgmise aasta sügiseks laiendatakse kaupluse müügipinda rohkem kui 1000 ruutmeetri võrra ning optimaalse kaubavalikuga lähikauplusest saab Maxima supermarket. Seni vaid Leedus ja Lätis populaarsust kogunud Maxima kauplusformaat annab tarbijatele lisaks soodsatele hindadele ka suurema tootevaliku.

OÜ VP Market tegevdirektori Pavels Filipovsi hinnangul jätkub Õismäel hoolimata suurest konkurentsist turgu. “Keskendume peamiselt lähiümbruse tarbijatele ning selleks asuvad lähimad konkurendid piisavalt kaugel,” ütles Filipovs. “Teeme lihtsalt kaupluse lähedal elavate inimeste elu mugavamaks ja odavamaks.”

Filipovsi sõnul ei jää homme avatav pood Õismäel viimaseks ning piirkond pakub VP Marketile huvi ka edaspidi.

Avamispäeval, kolmapäeval oodatakse külastajaid alates kella 11.00-st, edaspidi iga päev kell 8-22.

Tänavu detsembri lõpus avab VP Market Eestis veel ühe T-Marketi Narvas. Järgmisel aastal avatakse Eestis lisaks üle 20 kaupluse.

VP Market on oma 290 kauplusega Baltimaade suurim esmatarbekaupade müügikett.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Ehitus omandas osaluse OÜ-s Mapri Projekt

20.12.2004 Tõnu Toompark

Reedel, 17. detsembril 2004 kirjutasid AS Eesti Ehitus ning OÜ Mapri Projekt alla osade võlaõiguslikule ostu-müügilepingule, mille tulemusena AS Eesti Ehitus omandab 52% OÜ-st Mapri Projekt.

OÜ Mapri Projekt on 2000. aastal loodud betoonitöödele ja peatöövõtule orienteeritud ehitusettevõte. 2002. aastal pälvis OÜ Mapri Projekt tiitli “Parim betoonehitise ehitaja”. Ettevõtte juhatajana jätkab Priit Jaagant ning ehitusdirektorina Mait Rõõmusaar.

AS-i Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vink_i sõnul täieneb ehituskontsern OÜ-u Mapri Projekt omandamisega kvaliteetset betoonehitusteenust pakkuva ettevõttega, kellelt oodatakse tõsist kasvupotentsiaali tulevikus.

AS Eesti Ehitus ehituskontserni kuuluvad ka AS Aspi ja AS Linnaehitus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Selver avab 13-nda kaupluse Valgas

20.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti üks suurimaid jaekaubanduskette, A-Selver AS allkirjastas reedel, 17. detsembril lepingu, mille kohaselt avatakse järgmise aasta suvel kauplus Valgas. Pärast ülemöödunud nädalal allkirjastatud lepingule Vilja Selveri avamiseks Võrus, saab jaekaubandusketil üle Eesti kokku olema 13 kauplust, millest kuus asuvad erinevates maakonnakeskustes ja seitse Tallinnas.

“Valga projekt on teatud mõttes eripärane selle poolest, et see on esimene kord, kus me oleme oma plaanides sunnitud päris tõsiselt arvestama ka välisriikide klientidega. Asub ju uus Selver Eesti-Läti piiri vahetus läheduses ja seega hakkavad seda kindlasti külastama ka kliendid Läti poolelt, ” lausus A-Selver AS juhataja Ain Taube. “Tahame nii oma uutes kauplustes – Võrus kui ka Valgas lisaks nö tavakaupadele tutvustada ja pakkuda kohalikele klientidele Selveri Köögi toodangut, mis on üle Eesti väga hästi vastu võetud ja populaarne.”

Valga Selver avab uksed järgmise aasta suvel ja hakkab paiknema endise veinitehase territooriumil Raja tänav 5, kuhu Arkaadia Kapitali tütarettevõte Piiri Kinnisvara OÜ rajab järgmisel aastal Valgamaa suurima ja kaasaegseima kaubanduskeskuse, mille üldpindalaks on 2800 ruutmeetrit. Valga Selver hakkab rajatavas kaubanduskeskuses Piiri Kinnisvara OÜ-lt üürima 1800 ruutmeetrit pinda, millest müügipinda on ligi 1300 ruutmeetrit. Kokku investeerib Selver Valga projekti 8 miljonit krooni ning uues kaupluses saab tööd ligikaudu 40 inimest.

Lisaks igapäevastele kaupadele, hakkab Selver kohapeal pakkuma ka Selveri Köögi toodangut, mis on üle Eesti ehk siis Tallinnas, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Kuressaares, klientide poolt väga hästi vastu võetud. Kohapeal pakutava Selveri Köögi menüü pannakse kokku kohalikku eripära ja valgamaalaste soove arvestades.

Ülemöödunud nädalal allkirjastas A-Selver AS lepingu, mille kohaselt avab Võrus hiljemalt järgmise aasata märtsiks uksed Vilja Selver. Võrusse rajatav Vilja Selver hakkab paiknema praeguses Vilja Marketi hoones, Vilja tänav 6. Selver üürib ruumid hoone omanikult AS-ilt Johnny.

A-Selver ASi https://www.selver.ee/ ketti kuulub hetkel 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes – Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Eesti kapitalil põhinev Selveri super- ja hüpermarketite kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Kett annab tööd 950-le inimesele. Ettevõtte 2003. aasta käive oli 1,2 miljardit krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Haaberstis algas klubimaja ehitus

15.12.2004 Tõnu Toompark

Esmaspäeval, 13. detsembril kirjutas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet alla Õismäe tee 105A asuva Vaimse Tervise Keskuse Päevakodu rekonstrueerimise lepingule. Rekonstrueerimine läheb maksma viis miljonit krooni ning igapäevaselt leiab keskuses tegevust 30 inimest.

Haabersti linnaosavanema Taavi Rõivase sõnul on uue klubimaja ehitus oluline lüli Haabersti sotsiaalasutuste ruumiprobleemide lahendamises.

“Klubimaja (Vaimse Tervise Keskuse Päevakodu) asub praegu aadressil Õismäe tee 24, ühes majas Haabersti Sotsiaalkeskusega. Tänu ehitusele ja klubimaja kolimisele suureneb sotsiaalkeskuse kasutuses olev pind, mis võimaldab laiendada ka keskuse tegevust,” selgitas Rõivas.

Ehitusprojekti koostas AS Amhold ja rekonstrueerimistöid teostab Tartu ehitusfirma AS K&H. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2005. aasta märts.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

VP Market avab Eestis oma üheteistkümnenda poe Kohtla-Järvel

15.12.2004 Tõnu Toompark

17. detsembril Kohtla-Järvel Viru-Mõisa 3 avatavas uues T-Marketis on 514 ruutmeetrit müügipinda ja saadaval on üle 4000 erineva toote. Avatava T-Marketi kontseptsioon on sama, mis kõikides VP Marketi nn soft-discounter tüüpi kauplustes Balti riikides – klientidele pakutakse turu soodsaimate hindadega tooteid.

OÜ VP Market tegevdirektori Pavels Filipovsi sõnul on Kohtla-Järvel hoolimata juba tegutsevast Säästumarketist ja Konsumist ruumi uuele kauplusele piisavalt. “Ida-Virumaa turg on meile äärmiselt huvitav ja sealne suurenev konkurents muudab ka tarbijatele ostude tegemise odavamaks,” ütles Filipovs.

Avamispäeval reedel oodatakse külastajaid alates kella 11.00, edaspidi iga päev kella 8-22.

Tänavu detsembri lõpus avab VP Market Eestis veel kaks T-Marketit Tallinnas Õismäel ja Narvas. Järgmisel aastal avatakse Eestis lisaks üle 20 kaupluse, millest kaks on suuremad Maxima ostukeskused.

VP Market oma 281 kauplusega on Baltimaade suurim esmatarbekaupade müügikett.

Tehnoloogiaparkide koostöö alanud

14.12.2004 Tõnu Toompark

Eile, 13. detsembril 2004.a. kirjutasid alla koostöölepingu Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL ja Soome kõrgtehnoloogiaklaster TECHNOPOLIS PLC.

2003. aastal Eesti riigi, Tallinna linna ja Tehnikaülikooli poolt loodud Tallinna TEHNOPOLi (http://www.tehnopol.ee/) missiooniks on eeskujuliku – nii füüsilise infrasruktuuri kui teenustevõrguga varustatud – ettevõtluskeskkonna loomine teadmispõhistele firmadele TTÜ vahetus naabruses Mustamäel. Lisaks 10-hektarilise territooriumi arendamisele ja seal tegutseva sajakonna ettevõtte äriarenduse toetamisele opereerib TEHNOPOL ka kolme Tallinna linna toel rajatud ettevõtlusinkubaatorit: Mustamäel, Lasnamäel ja Koplis.

Soome TECHNOPOLIS (http://www.technopolis.fi/) on 1982. aastasse ulatuva ajalooga börsiettevõte turuväärtusega ca 1,5 miljardit Eesti krooni, mis haldab ja arendab Põhjamaade võimsaimat teadus/tehnoloogiaparkide kompleksi Oulus ja Helsingi piirkonnas (Espoos ja Vantaas), kus paikneb 550 tehnoloogiafirmat kokku enam kui 8000 töötajaga. Lisaks jõulisele majandusarengule on TECHNOPOLISesse koondunud rahvusvaheliselt unikaalne oskusteave ja professionaalne meeskond, toetamaks kõrgtehnoloogiafirmade loomist ja kasvu mitmesuguste inkubatsiooni-, tehnoloogiasiirde-, äriarendus- jms teenuste osutamise kaudu.

Sõlmitava koostööleppe põhisisuks on teadmismahukat ettevõtlust toetavate, TECHNOPOLISe ja TEHNOPOLi poolt pakutavate teenuste vastastikune ühtlustamine ja sidumine, tehnoloogiaparkide asukasfirmade vahetusmehhanismi käivitamine, ühine turundustegevus globaalsel areenil. Kahtlemata suurendab selline koostöö tublisti Tallinna TEHNOPOLi ning selle raames tegutsevate firmade läbilöögivõimet ja atraktiivsust mitte üksnes Soomes, vaid ka mujal Euroopa Liidus ning kaugemalgi.

Täna, teisipäeval 14.detsembril kell 9.30 toimub TEHNOPOLi Mustamäe ettevõtlusinkubaatori (Mäealuse 4B) nõupidamisruumis briifing, kus saab TECHNOPOLISe ja TEHNOPOLi juhtidelt täpsemat teavet koostöökavade kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Lillepi pargi detailplaneering

14.12.2004 Tallinn.ee

15. detsembril kell 18.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses Rummu tee ja Kose tee vahelise ala ehk Lillepi pargi detailplaneeringu avalik arutelu.

Eskiisprojektiga on võimalik eelnevalt tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses tuba 202 ning internetis aadressil http://www.tallinn.ee/linnaosade_valitsused/pirita/

Pirita linnaosa vanema Triinu Rajasalu sõnal jääb park kõigile avatud alaks, kuhu tulevad lisaks golfiradadele ka teed ja liikumisrajad tervisesportlastele. Lähtuvalt elanike ja Pirita Halduskogu ettepanekutest, koostatud eksperthinnangute tulemustest ning spetsialistide märkustest on valminud täiendatud lahendus, mis nüüd esitatakse tutvumiseks Pirita elanikele. Võrreldes esialgsega on tunduvalt muudetud golfiradade paigutust, puutumata alaks jääb Varsaallika oja kalda-ala. Parki läbivad põhilised liikumisteed on säilitatud või pakutud alternatiivne võimalus.

Täpsustatud on ka planeeritava Selveri hoonestusmahtu ja kujundust.

Mona Investeeringud: 9,9 kilomeetrit Vabaduse väljakuni

13.12.2004 Tõnu Toompark

Seoses tuntava nõudluse kasvuga ridaelamute järgi on OÜ Mona Investeeringud alustanud arendus ja ehitustegevust Tallinna linna piiril Kiili vallas asuval Kangro maaüksusel.

4,4 hektari suurune maaüksus asub Viljandi mnt ääres, Kiili – Nabala tee ristmikul männimetsas ja sinna on planeeritud rajada täielikult väljaarendatud elamurajoon koos kõvakattega teede ja kõikide kommunikatsioonidega.

Esimeses etapis oleme alustanud kahe ridaelamu ehitamist, millised valmivad 2005 aasta septembriks. Ridaelamu boksid suurusega ca 120 m2 jäävad hinnaklassilt soodsamasse sektorisse, vaatamata sellele, et ehituses kasutatakse kvaliteetseid materjale ( kivikarkass – Aeroc , naturaalne parkett, puitaknad jne ) ning iga boksi juurde kuulub gaasikütte katel, saun, kamina valmidus.

Lisaväärtusena võib esile tuua kinnistu linnalähedust – 900 meetrit linna piirini ja 9,9 kilomeetrit Vabaduse väljakuni. Väga head logistilist asukohta – kõikidesse Eesti linnadesse võimalik sõita ilma linna läbimata. Looduskaunis koht – kinnistut ümbritseb männimets. Finantseerimine – koostöös Hansapangaga loodame oma tulevastele klientidele pakkuda kõige paremaid rahastamistingimusi oma kodu rajamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Abilinnapea Peep Aaviksoo tutvustab teede investeeringute kava

13.12.2004 Tõnu Toompark

Täna, 13. detsembril kell 12.00 tutvustab abilinnapea Peep Aaviksoo Tallinna Linnavolikogu Vana Viru 12 III korruse saalis linna 2005. aasta eelarveprojekti teede investeeringute kava.

Pressikonverentsi avab Tallinna Linnavolikogu esimees Maret Maripuu, kes teeb ka 2005 aasta eelarve üldtutvustuse.Abilinnapea Peep Aaviksoo keskendub Tallinna teedeehituse kava tutvustamisele. 2005 aasta eelarveprojekti kohaselt on teedeehitusele kavas eraldada kokku 297,6 mln krooni, millest teede rekonstrueerimiseks 193 miljonit, kapitaalremondiks 87,3 miljonit ja uurimistöödeks ning projekteerimiseks 10,3 miljonit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

FKSM ehitab Kadrioru piirile Valge tänav 18 taas uued kortermajad

10.12.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvara- ja ehitusfirma AS FKSM rajab Tallinnas Lasnamäe nõlvale Valgele tänavale neli neljakorruselist uut kortermaja kokku ligi 140 korteriga.

Käesoleva aasta alguses alustas AS FKSM Valge tänava 18 viie elamu ehitust.

Tegemist oli ühe esimese uute elamute ehitusprojektiga Lasnamäe linnaosas.

Kokku 130 korteri tänaseks lõpusirgele jõudnud kiire müük näitab, et uusi kortereid on Lasnamäele kiiresti juurde vaja. Tänaseks on jõutud arendusprojekti teise etapini, kus samasse rajatakse veel neli kortermaja.

Piirkonna uusimad eluhooned on suunatud inimestele, kes hindavad head asukohta ning soovivad elada kvaliteetselt ehitatud kaasaegses kortermajas.

Nelja neljakorruselisse hoonesse tuleb igasse kuni 35 korterit. Soklikorrus on reserveeritud panipaikade ja parkimiskohtade jaoks. Täiendavad parkimiskohad saavad olema turvalise aiaga piiratud territooriumil.

Erilist märkimist väärib esimese korruse korterite juurde kuuluv suur terrass. 45-ruutmeetrine terrass on sobilik koht pikniku pidamiseks kodust lahkumata. Iga korteri juurde kuulub suur (8-14m 2S) rõdu.

Korterelamute Kadrioru pargi tagune asukoht annab hea võimaluse kiiresti kesklinna jõuda nii isikliku kui ühistranspordiga. Vahetuses läheduses asub rajatav kunstimuuseum, Kadrioru parki viib rahulik jalgtee.

Valge 18 esimesed uued hooned valmivad 2006. a. esimeses kvartalis. Projekti viimaste kortermajade valmimine jääb 2006. a. keskpaika. Korterite hinnad algavad 540 000 kroonist.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud Valge 18 projekti kõrval on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, elamud Asula 1 ja 1a, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Linnavolikogu kehetstas rannaala üldplaneeringu

10.12.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu kehtestas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu, mis loob eelduse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks arendamiseks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamateks tekkeks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks.

Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas. “Seni on rannaala arenenud hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus omamata,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Rannaala üldplaneering aitab ala arengut koordineerida.”

Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamise ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmisega saab taastada Tallinna kui merelinna maine.

Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused.

Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust.

Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega.

Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek.

Räämas maja Narva maanteel saab korda

09.12.2004 Tõnu Toompark

Novembris algasid renoveerimistööd Narva maantee 26 maja korrastamiseks. Aastaid räämas olnud ja korduvalt põlenud hoonesse on omanikul kavas rajada restoran.

“Maja oli väga halvas seisukorras ning pidevate põlengute tagajärjel oli oht, et muinsuskaitse poolt väärtuslikuks kuulutatud fassaade ei õnnestu päästa ühegi seadusliku meetodiga,” selgitas Tallinna Kesklinna vanem Keit Pentus.

“Ettekirjutusi tehti omanikule, OÜ Deiranosele alates 2002. aastast nii linnaosavalitsuse kui ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti poolt. 2004. aasta kevadel, peale järjekordse väärteomenetluse algatamist otsustas omanik asuda hoonet korda tegema,” ütles Pentus.

Vanema sõnul rõõmustas rekonstrueerimistööde algus linnaosavalitsust siiralt. “Ei ametnikel ega naabritel saa olla suuremat heameelt kui see, et aastaid lootusetuks objektiks peetud hoone lõpuks korrastatakse ning uue elu sisse saab.”

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarapäev

08.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit pöörduvad Eesti Vabariigi Peaministri ja Vabariigi Valitsuse poole juhtimaks tähelepanu 10. detsembril tähistatavale Kinnisvarapäevale. Eesti Maa- ja Majaomanike Liit on Rahvusvahelise Kinnisvara Omanike Organisatsiooni (Union Internationale de la Propriété Immobiliere) – U.I.P.I liige. U.I.P.I Täitevkomitee kokkusaamisel Brüsselis otsustati iga aasta 10. detsembril hakata ametlikult tähistama Kinnisvarapäeva. U.I.P.I. korraldab üritusi rahvusvahelisel tasandil ja kutsub üles tähistama organisatsioone Kinnisvarapäeva ka siseriiklikult.

Allakirjutanud on arvamusel, et mittetulundusühingud toimivad efektiivselt ning on oluliseks abiks kodanikuühiskonna kujundamisel Eesti Vabariigis.

Sageli ei ole mittetulundusühingute rahastamine kiire ja küllaldane. Samuti ei saa nõustuda nn projektipõhise ja Euroopa Liidu institutsioonidest taotletavate menetluskäigu pikkusega. Ei nähta ette rahalisi vahendeid esmase toimiva struktuuri – bürooüüri, kantseleikaupade, sidekulutuste, tegevjuhtkonna ja sekretariaadi kulutuste katmiseks.

Eeltoodud küsimuste selgitamiseks tahaksime paluda peaministri vastuvõttu ning isiklikku tähelepanu.