Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
 

KV.EE kinnisvara-podcast: Alternatiivse finantseerimise sektor

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 138. osa külaline on Estateguru tegevjuht Daniil Aal. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Seekordne vestlus keskendub kinnisvara alternatiivse finantseerimise maailmale, selle arengutele ning rollile tänasel turul.

Daniil Aal selgitab oma töist tausta ning avab Estateguru olemust ja positsiooni Baltikumi kinnisvaraturul. Analüüsime, kes on peamised osapooled kinnisvaraga tagatud laenude valdkonnas ning kuidas ühisrahastus konkureerib traditsiooniliste pankadega.

Võtame teemaks ühisrahastuse sihtkliendid ja erinevad projektitüübid. Daniil Aal kirjeldab, milline on mõistlik kapitalistruktuur arendusprojektides ning milliseid finantseerimisvõimalusi pakub alternatiivne rahastus väikeettevõtjatele ja üüriinvestoritele.

Arutame finantseerimislahenduste kiirust, paindlikkust ning intressimäärade kujunemise aluseid. Vaatleme investori perspektiivi, puudutades oodatavat tootlust, stabiilsust ja riskide maandamist. Samuti toome paralleele ühisrahastuse ning võlakirjaturu vahel.

Saate lõpuosas annab Daniil Aal kuulajatele ja vaatajatele kaasa oma praktilised soovitused ning tähelepanekud turu hetkeseisu kohta. Saame teada, millele peaksid nii laenuvõtjad kui ka investorid oma otsuste tegemisel keskenduma.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 15. mai 2026

Volta SKAIVõlakirjad

Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse esimese torni finantseerimiseks.

2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat kogumahus 12 miljonit eurot ning 2026. aasta märtsis viidi läbi III seeria mahus 5 miljonit eurot.

Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

Müügikommunikatsiooni seisukohast on esimese torni müük jõudnud avaliku müügi faasi. Klientide huvi projekti vastu on aktiivne. Vaatamata mõnevõrra pikenenud ostuotsustusprotsessile liigub Volta SKAI müük võrreldavate projektidega samas tempos. Volta SKAI esimese torni hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Vastavalt varasemale plaanile on Volta SKAI projekti tutvustatud turuosalistele, laiendatud huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi ning alustatud koostööd maaklerbüroodega. Samuti on viidud läbi mitmeid investorüritusi ning kliendipäevi jõudmaks laiema sihtgrupini.

2026. aasta alguses avati spetsiaalne müügisalong Volta SKAI projekti aktiivseks esitlemiseks. Lisaks valmistati ette teise torni mitteavalikku eelmüüki ning kommunikatsiooni erinevatele sihtgruppidele. Teise torni mitteavaliku eelmüügiga alustati 2026. aasta märtsis. Teise torni eelmüügi kommunikatsioon on toonud ootuspärase huvi ning tehingud.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 1128 m² ehk ca 15% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Teise torni müüdavast pinnast on müüdud 175 m² ehk ca 4%.

Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

Edasi on plaanis jätkata eeltoodud müügitegevuste ning sisuloomepõhise turundusega.

Ülevaade ehitusest

2025. aasta II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri lõpus algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. aasta I poolaasta tegevusplaanis seatud eesmärgid on täidetud. Teostatud on süvendikaeve ja vaiatööd, rajatud keldri maa-alused konstruktsioonid ning valmis ehitatud -2 ja -1 korruse monoliitsed konstruktsioonid. Samuti on rajatud 1. – 2. korruse monoliitsed ja monteeritavad konstruktsioonid. Vaatamata keerulistele talvistele ilmastikuoludele ja suurtele külmakraadidele kulgesid ehitustööd vastavalt planeeritud ajagraafikule.

2026. aasta II poolaasta tegevusplaan on järgmine:

  • 4.– 12. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamise jätkamine,
  • hoone karbi ehitustööde jätkamine ja ilmastikukindluse saavutamine vastavalt ehitusgraafikule,
  • paralleelselt hoone eriosade töödega alustamine,
  • siseviimistlustööde etapiviisiline alustamine vastavalt valmivatele korrustele ja tööfrontidele.

15. mail 2026 sõlmis Volta Skai OÜ Metropoli Ehitusega leppe B torni projekteerimiseks ja ehitamiseks, kogu maksumusega 17,7 mln eurot, millele lisandub käibemaks. Teise kõrghoone arenduse algfaasi rahastatakse seotud osapoolte allutatud laenude kaudu ning see ei mõjuta Volta SKAI esimese torni ehitusgraafikut, finantseerimist ega projekti kulgu.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt püsib eelarves ning kulud on kooskõlas planeerituga. Ehitustempo on seni olnud prognoositust kiirem, mistõttu hoone valmimine võib toimuda esialgsest ehitusgraafikust varem.

Volta_SKAI_edenemisaruanne_2026_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.04.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis aprillis tänavuse aasta suurima puhaskasumi 242 tuhat eurot. Aasta esimese nelja kuuga on fond teeninud puhaskasumit 703 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1,15 miljonit eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli aprilli lõpus 12,04 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti aprillis klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) üks valminud ridamaja osa ning kliendid broneerisid kolm ridamaja osa. Kuulõpu seisuga on klientide poolt broneerimata veel viis ridamaja osa. Hetke prognoosi alusel võiks arenduses valminud ridamajade müük jõuda lõpule eeloleval sügisel. Aprillis teenis arendusettevõte 62 tuhat eurot kasumit. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti aprillis teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel.

Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, milles EfTEN United Property Fund omab 36,5% ja mis on fondi suurim investeering, teenis aprillis tegevusajaloo suurima kinnisvara ümberhindluste eelse kasumi – 260 tuhat eurot. Aasta esimese nelja kuuga on fond teeninud puhaskasumit 987 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 899 tuhat eurot).

Mai alguses teavitas EfTEN United Property Fund tänavuse aasta esimesest tulu väljamaksest. Investoritele makstakse 4. juunil 2026. aastal 1,06 miljonit eurot, ehk ligikaudu 4,4% fondi turukapitalisatsioonist. Väljamakse ei sisalda Invego Uus-Järveküla arendusettevõtte kasumit, mille fond plaanib suures osas välja maksta aasta teisel poolel.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_042026

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: Ehitusleping sündmuskeskuse rajamiseks Tallinnas

Merko14. mail 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja AS Krulli Kvartal ehituslepingu sündmuskeskuse rajamiseks Tallinnas aadressil Krulli 4d.

Leping hõlmab Krulli kvartali ajaloolise tööstushoone restaureerimist ja ümberehitust multifunktsionaalseks sündmuskeskuseks. Kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega valmiva hoone brutopind on ca 2100 ruutmeetrit.

Tööd teostatakse avatud arvete põhimõttel. Lepingu eeldatav maksumus on ligikaudu 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad 2027. aasta septembris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

04.06.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

Evi HindpereVarjatud puudused on kinnisvaratehingutes sage vaidluste allikas ning võivad kaasa tuua vastutuse nii müüjale kui ka maaklerile. 04.06.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“, mida viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Volta SKAI OÜ Progress Report of the Development Project as of 15th May 2026

Volta SKAIBonds

The bonds of Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) constitute a EUR 30 million secured bond programme for financing the first tower of the Volta SKAI development.

In the second half of 2025, the first two series of the programme were carried out in a total volume of EUR 12 million, and in March 2026 the third series was carried out in a volume of EUR 5 million.

The nominal value of the bonds is 1,000 euros and the coupon interest rate is 10%. Interest is paid quarterly: on 1 April, 1 July, 1 September and 1 January. The maturity date of the bonds is 1 October 2027. Since December 2025, Volta SKAI bonds are traded on the Nasdaq Baltic First North market. More detailed terms and conditions of the bonds and additional information are available at investor.endover.ee.

Overview of the Sales Process

From a sales communications perspective, the sale of the first tower has reached the public sales phase. Customer interest in the project is active. Despite the somewhat lengthened purchase decision-making process, Volta SKAI sales are progressing at the same pace as comparable projects. The price list for the first Volta SKAI tower is available on the company’s website voltaskai.endover.ee.

In line with the previous plan, the Volta SKAI project has been introduced to market participants, the circle of interested contacts and potential buyers has been expanded, and cooperation with brokerage firms has begun. A number of investor events and client days have also been held to reach a broader target audience.

At the beginning of 2026, a dedicated sales showroom was opened for the active presentation of the Volta SKAI project. In addition, the non-public pre-sale of the second tower and related communications to various target groups were prepared. The non-public pre-sale of the second tower began in March 2026. Pre-sale communications for the second tower have generated the expected interest and transactions.

As at the date of publication of this report, 1,128 m² — approximately 15% — of the total saleable area in the first tower is covered by sales contracts. Of the saleable area in the second tower, 175 m² — approximately 4% — has been sold.

Transactions cover both smaller investment apartments and larger apartments intended as homes, demonstrating that the product appeals to a broad target audience. The projected sales period for the project is 5 years.

Going forward, the plan is to continue with the sales activities described above and with content-led marketing.

Overview of the Construction Process

In the second half of 2025, the construction designs were prepared and the site was made ready for construction activities. Excavation works began at the end of November 2025, marking the start of construction.

The objectives set in the activity plan for the first half of 2026 have been met. Pit excavation and piling works have been completed, the underground basement structures have been built, and the monolithic structures of the -2 and -1 floors have been finished. The monolithic and prefabricated structures of floors 1 and 2 have also been erected. Despite the challenging winter weather conditions and severe sub-zero temperatures, construction works proceeded in accordance with the planned schedule.

The activity plan for the second half of 2026 is as follows:

  • continuing the construction of the monolithic and prefabricated structures of floors 4 to 12,
  • continuing the building envelope works and achieving weather-tightness in accordance with the construction schedule,
  • commencing the building services (MEP) works in parallel,
  • phased commencement of interior finishing works in line with the floors being completed and the available work fronts.

On 15th May 2026, Volta Skai entered into an agreement with OÜ Metropoli Ehitus for the design and construction of Tower B, with a total contract value of EUR 17.7 million, exclusive of VAT. The initial development phase of the second high-rise will be financed through subordinated loans from related parties and will have no impact on the construction schedule, financing, or overall progress of the Volta SKAI first tower.

Summary of Development Project Progress, including Timeline and Schedule, Sales, Work Completed, Costs and Forecasts

The project is on budget and costs are in line with the plan. The pace of construction has so far been faster than projected, and as a result the building may be completed earlier than the original construction schedule.

Volta_SKAI_Progress_Report_2026_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko: Construction contract in Estonia (event centre in Tallinn)

MerkoOn 14 May 2026, AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and AS Krulli Kvartal signed a construction agreement for the construction of an event center in Tallinn at Krulli 4d.

The contract covers the restoration and conversion of the historic industrial building in the Krull Quarter into a multifunctional event centre. The building, which will have two above-ground floors and one underground floor, will have a gross floor area of approximately 2,100 square meters.

The work will be performed on an open-book basis. Estimated value of the contract is approximately EUR 7 million, plus VAT. Construction is scheduled to be completed in September 2027.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is a recognised Estonian construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.04.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned in April the highest current year net profit of 242 thousand euros. In the first four months of 2026 the fund has earned 703 thousand euros of net profit (the same period last year: 1.15 million euros). The net asset value (NAV) of the fund unit was 12.04 euros at the end of April, increasing by 0,8% per month.

Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% ownership, concluded 1 real rights contracts and 3 booking contracts in April. As of the end of April, 5 terraced houses in the development remain unbooked. Based on the current forecast, the sale of these is expected to be finalised by the coming autumn. The development company earned 62 thousand euros of profit in April. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the April profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods.

The fund’s largest investment, EfTEN Real Estate Fund 5 — of which EfTEN United Property Fund owns 36.5% — recorded its historically highest monthly profit before property revaluations in April, at €260 thousand. During the four months of 2026 the fund has earned a profit of 899 thousand euros.

At the beginning of May, EfTEN United Property Fund announced its first income distribution of this year. On June 4, 2026, €1.06 million — approximately 4.4% of the fund’s market capitalisation — will be distributed to investors. The distribution does not include the profit from the Invego Uus-Järveküla development company, which the fund plans to pay out during the second half of the year.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_042026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Selgus Skoone bastioni roheruumi arhitektuurivõistluse võidutöö

TallinnTallinna linna korraldatud Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse võitis NÜÜD arhitektid OÜ kavandiga „Skoone taskud“.

Tallinna kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul oli maastikuarhitektuurivõistluse eesmärk leida Skoone bastioni alale lahendus, mis ühendab aktiivse eluviisi ja ajaloolise väärikuse, ning võidutöö täidab selle eesmärgi suurepäraselt.

„Uus pargiala avab Tallinna südames täiesti uued võimalused linlastele ja külastajatele, pakkudes mitmekesist keskkonda sportimiseks, liikumiseks ja vaba aja veetmiseks. Eriti oluline on see kesklinna koolidele, kes saavad uue roheruumi näol endale kaasaegse väliala liikumisõpetuse tundideks. Seisan selle eest, et pealinn pakuks igale linlasele mitmekesist ja kutsuvat keskkonda, kus liikumisrõõm on loomulik osa igast päevast,“ märkis abilinnapea.

Žürii esimehe, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja Lennart Sundja sõnul lähtus žürii tööde hindamisel sellest, kui hästi vastasid kavandid võistlusülesandele, lõid kvaliteetse ja sidusa pargiruumi koos spordifunktsioonidega ning arvestasid ala ajaloolise keskkonna ja pärandiga.

„Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti vaatest oli peamine väljakutse ühendada kaks eesmärki: luua toimiv spordiala, kus koolid saaksid liikumisõpetuse tunde läbi viia, ning samal ajal avalik ruum, mis kutsuks ka linnakodanikke liikuma. Klassikaline staadion ei mõju sageli piisavalt avatud ja ligitõmbavana, mistõttu soovisime luua ala, kuhu inimesed tunneksid end oodatuna. Lisaks arvestasime ka praktilise poolega – et rajatav lahendus oleks tulevikus hooldatav ning selle kasutusiga võimalikult pikk,“ lausus Sundja.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulmani sõnul sisaldasid võistlustööd erinevaid ettepanekuid, kuidas välja tuua ajaloolisi kihistusi – näiteks praegu maa all peidus oleva kontreskarpmüüri eksponeerimist – ning kaduma läinud elemente, nagu vesi vallikraavis.

Võidutöö „Skoone taskud“ tasakaalustas žürii hinnangul keerulise lähteülesande vajadusi, luues keskkonna, milles on olemas nii aktiivsed kui ka rahulikud alad. „Tegemist on tööga, kus miski ei domineeri millegi muu üle. Näiteks spordiväljakud asetuvad loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Tulemus mõjub mitte spordiväljakute kogumi, vaid tervikliku pargina,“ sõnas Ulman.

Teise koha pälvis konkursil Nemoralis SIA, SIA Noonsooni ning Marihunt arhitektid OÜ ideekavand „Tuhande sammu kilomeeter“ ning kolmanda KAVAKAVA OÜ „Kontrapunktid“. Ergutuspreemia teenisid OÜ Inphysica Technology „Kihistus“ ning Arhitekt11 OÜ „Heterotoopia“.

Ideekonkursile laekus 11 ideekavandit, millest kõik esitati ka žüriile hindamiseks. Konkursi preemiafond oli kokku 50 000 eurot.

Žüriisse kuulusid Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja Lennart Sundja, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Maarja Kask, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arheoloog Ragnar Nurk, Maastikuarhitektide Liidu esindajad Ülle Kunnus ja Hele Möllits ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti spordiosakonna juhataja Ivar Jurtšenko.

260514 Selgus Skoone bastioni roheruumi arhitektuurivõistluse võidutöö 1

260514 Selgus Skoone bastioni roheruumi arhitektuurivõistluse võidutöö 2

260514 Selgus Skoone bastioni roheruumi arhitektuurivõistluse võidutöö 3

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Kuigi rahvaarv kahaneb, siis kuue aasta tagasivaates pilt nii kurb ei ole – ukrainlased päästsid päeva

BigbankStatistikaamet avaldas täna täpsustatud andmed Eesti rahvaarvu kohta 2025 aastal. Kokku elas Eestis 2025. aasta lõpu seisuga 1 360 745 inimest, mis on 9250 inimese võrra vähem kui aasta alguses. Kui varem saime rääkida, et Tallinna ja mõnel aastal ka Tartu elanikkond kasvas ning sisseränne oli plussis, siis eelmisel aasta kahanesid kõik näitajad kõikides kategooriates. Isegi surmade arv oli 2025. väiksem kui aasta varem.

Natuke roosilisem on pilt kui vaatame rahvaarvu muutust viimase 6 aasta lõikes ehk toome juurde ka 2020. aasta ning vaatame, mis juhtus alates koroonakriisist.

Pilt nii lootusetu ei olegi. Kuue aastaga on meil rahvaarv kasvanud 31 856 inimese võrra. Positiivne rahvaarvu muutus on toimunud Harjumaal, Tartumaal, aga natuke üllatuslikult ka Pärnumaal ja Raplamaal. Tõsi – arvud ei ole suured, Pärnumaal elas 2025. aasta lõpus 830 ja Raplamaal 451 inimest rohkem kui 2020. aastal. Lõviosa kasvust tuli Harjumaalt (39 729) ning Tartumaalt (11 508).

Kõige rohkem kahanes rahvastik Ida-Virumaal, kus rahvaarv langes 6350 inimese võrra.

Üldise rahvaarvu kasvu taga on sisseränne. Kokku tuli kuue aastaga Eestisse 63 000 inimest rohkem kui siit ära läks. Sündimus on meil pidevalt langenud. Kui 2020 sündis 13 209 last, siis 2025 ainult 9240 last. Huvitav kokkulangevus, täpselt samas suurusjärgus vähenes meil 2025. aastal rahvaarv ehk kui me tahaksime kahanemist peatada, peaks sündima täpselt kaks korda rohkem lapsi, kui tegelikult sündis.

Rände kasvu taga on valdavalt Ukraina põgenikud ja edasiste arengute valguses on väga oluline, kuidas nad käituvad pärast sõja lõppemist Ukrainas. Mingi osa läheb ilmselt koju tagasi, muidugi juhul kui neil on kuhu minna. Mõne puhul tulevad sugulased (mehed, vennad) võib olla hoopis Eestisse, et perega ühineda. Paljud on õppinud selgeks keele, saanud normaalse töö ja pannud lapsed Eesti kooli. Kindlasti ei kehti see aga kõigi põgenike kohta.

Rändesaldo on kasvatanud kõikide maakondade rahvastiku v.a. Ida-Viru, Jõgeva ja Võru maakonnad. Järelikult ei ole elukoha valikul keelekeskkond põgenikele kõige olulisem argument. Muidu oleks suurem osa Ukraina põgenikest pidanud Ida-Virumaale jõudma.

Osaliselt on nende suurte miinuste taga ka lihtsalt statistika korrastamine, kus Eesti andmebaasidest kustutakse inimesed, kes reaalselt enam Eestis ela. Sellist andmete kooskõlastamise alast koostööd tehakse näiteks Soomega, kus elab märkimisväärne arv Eestist pärinevaid inimesi, kes sageli ei ole ennast erinevatel põhjustel Eesti rahvastikuregistrist kustutanud.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Coop Pank: Väikelinnad ja maapiirkonnad tõmbavad enam kui pooli koduostjaid

Coop PankÜle 50% kinnisvaratehingutest toimub väljaspool Tallinna ja Tartut, samas tuleb just väljaspool suuremaid keskusi mõelda rohkem kinnisvara likviidsuse ja finantseerimisvõimaluste peale.

Suured keskused nagu Tallinn ja Tartu ei domineeri enam kinnisvaratehingutes – üle poolte kinnisvaratehingutest toimuvad väikesemates linnades ja maapiirkondades, näitab Maa- ja Ruumiameti tehingute statistika. Nii oli 2025. aastal 54% kõigist kodudest ostetud väljaspool kahte Eesti suurimat linna.

Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul näitab see selgelt ära, et kogu elu pole koondunud vaid suurtesse keskustesse, vaid paljud inimesed soovivad nii pere kasvatamiseks kui töö tegemiseks rahulikumat keskkonda. „Coop Panga klientide seas on väiksemad keskused ja maapiirkonnad veelgi populaarsemad – 60% kodulaenudest on võetud Tallinnast ja Tartust eemal elamiseks,“ räägib ta.

Samas tuleb väljaspool suurlinnu kinnisvara ostmiseks arvestada täiendavate riskiteguritega. „Kõige suurem probleem väljaspool suuri keskusi on kinnisvara likviidsus ja sellest tulenevalt pankade valmidus laenu anda. Sellele järgneb ebapiisav sissetulek ja oht, et töökoha kaotuse korral ei ole piirkonnas piisava sissetulekuga alternatiivi,“ selgitab Ossipova.

Linnalähedastes asulates ja maapiirkondades tuleb lisaks arvestada suuremate logistiliste kuludega ning sellega, et linnast eemal asuv maja tähendab suuremat hoolduskoormust. Vanema, renoveerimist vajava maja puhul võib ehitustööde maksumus osutuda pea sama suureks või isegi suuremaks kui on ostuhind. „Kui tekib soov või vajadus maja müüa, siis turuhind ei pruugi katta pangalaenu ja tehtud investeeringuid. Seetõttu tuleks teha kaalutletud otsus ja pikaajaline investeering,“ räägib Ossipova.

Hind ja lähedus keskustele mõjutavad valikut

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul vaatavad ostjad kõige meelsamini aastaringseks elamiseks sobivaid elamuid, renoveeritud või kergesti kohandatavaid talumaju, keskuste lähedasi eramuid ning osaliselt ka suvilaid, mida saab ümber ehitada püsieluasemeks.

Viimase kümnendiga on nõudlus väikelinnade ja maapiirkondade kinnisvara vastu muutunud, millele on kaasa aidanud ka kaugtöö võimaluse levik. „Kui 10 aastat tagasi oli maapiirkonda kinnisvara soetamine seotud konkreetse tööpakkumise või suvila soetamise sooviga, siis nüüd nähakse maapiirkonda sagedamini päris elukohana, mitte ainult suvekoduna,“ sõnab Uibomäe. Piirkondadest on eelistatumad siiski need, kus on olemas transpordiühendused, vajalikud teenused, vähemalt osaline ligipääs tööturule ja aktiivne kohalik kogukond.

Lääne- ja Lõuna-Eesti kutsuvad enim

Nii on endiselt kõige populaarsemad suuremate linnade läheduses asuvad vallad ja külad. Näiteks on märgatavalt huvi kasvanud Haapsalus, Pärnu ümbruskonnas ning Lõuna-Eesti asuva kinnisvara vastu. Tulevikus võivad tema hinnangul hinda minna ka mõned Lõuna-Eesti piirkonnad, Pärnu-, Viljandi- ja Läänemaa teatud osad.

Haapsalu ja Pärnu puhul mängib olulist rolli lähedus Tallinnale ja samal ajal rahulik mereäärne elukeskkond. Haapsalu pakub märgatavalt soodsamaid eluasemehindu ning kuna Tallinn on pooleteisetunnise autosõidu kaugusel, sobib see hästi näiteks kaugtöötajate jaoks, kes ei pea igapäevaselt kontoris käima. Pärnu ümbrus on samuti populaarne kaugtöö tegijate seas, kuid pakub rohkem võimalusi ka neile, kes eelistavad kodulähedases kohas töötada.

Lõuna-Eesti puhul on trend mõnevõrra teistsugune ja tugevamaks tõmbefaktoriks hinnatase ning maalähedasem elukeskkond, olles atraktiivne neile, kes otsivad soodsamat alternatiivi linnaelule. Samas ei ole huvi ühtlane ka Lõuna-Eesti sees ja määravaks saab, kas piirkonnas on olemas töövõimalused või piisav taristu igapäevaeluks.

„Töökohtade olulisus maapiirkonnas on endiselt väga oluline tegur kinnisvara ostuotsuse tegemisel. Hea näide on Ida-Virumaa, kus töökohtade arv on ajas vähenenud ja huvi kohaliku kinnisvara vastu on pärast seda hakanud kiirelt vähenema,“ toob ta välja.

Mida kaugemal keskustest, seda suurem omafinantseeringu nõue

Laenutingimused erinevad Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul asukohast sõltuvalt märgatavalt ja on seotud kinnisvara likviidsusega ehk kui kiirelt ja mis hinnaga on võimalik kinnisvaraga tehingut teha.

„Kui Tallinna või Tartu lähistel võib heas korras kinnisvara puhul saada laenu kuni 85% ulatuses selle väärtusest (EISi käendusega kuni 95%), siis kaugemates piirkondades nagu näiteks Valga lähistel võib omafinantseeringu nõue olla lausa 30 protsenti, kui mitte rohkemgi,“ sõnab Ossipova.

Sama tüüpi maja tagatisel võib saada maapiirkonnas 15–20% väiksema laenusumma kui linnas. Lahendustena kasutatakse näiteks EISi kodulaenu käendusi või Maaelu Edendamise Sihtasutuse antavat kodulaenu kaaslaenu, et toetada olukorras, kus omaosaluse raha napib. Lisaks avab EIS aeg-ajalt eramajade renoveerimistoetuste voore ning Ossipova sõnul tasub uurida kohalikust omavalitsusest, kas on sinna elama asumisel ette nähtud eluaseme soetamiseks mõeldud toetusi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Majade müügipakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kasvavad

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 04.2026 üle Eesti müügiks 4663 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes vähenenud 7%. Majade eest küsiti 04.2026 keskmiselt 1764 €/m². Seda on 4% rohkem kui aasta tagasi, mil majade eest küsiti 1695 €/m².

Majade müügipakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes rohkemates maakondades vähenenud kui suurenenud. Müügipakkumiste keskmised hinnad seevastu on enamikus maakondades kasvanud. Muutused maakondade majade müügipakkumiste arvus või hinnas kinnisvaraportaalis KV.EE ei ole olulised. Seega võime öelda, et majade müügipakkumiste turg liigub rahulikult stabiilsel kursil.

Suurematest ja äkilisematest muutustest tasub esile tuua näiteks Ida-Virumaa, kus eelmisel aastal pakuti portaalis KV.EE aprillis müügiks 221 maja, tänavu aga 24% vähem ehk 168 maja. Põlvamaal seevastu kasvas majade aastatagune müügipakkumine 77 pealt 26% ehk tänavuseks 97 müügipakkumisele.

Hinna osas tegi suurima languse läbi Hiiumaa, kus 31 maja müügipakkumise keskmine hind 1652 €/m² on mullusest 20% allpool. Kinnisvaraportaalis KV.EE pakutavate Võrumaa majade keskmine müügipakkumiste hind 909 €/m² ületab eelmist aastat 24%.

Harju maakonnas asuvad 2061 maja müügipakkumist moodustavad 44% majade müügipakkumiste koguarvust kinnisvaraportaalis KV.EE. Harjus vähenes majade müügipakkumiste arv aastatagusega võrreldes 8%. Harju majade müügipakkumiste hind 2404 oli eelmisest aastast 5% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
04.2025 04.2026 Muutus, % 04.2025 04.2026 Muutus, %
Eesti 5 000 4 663 -7% 1 695 1 764 4%
Harjumaa 2 232 2 061 -8% 2 293 2 404 5%
Hiiumaa 22 31 41% 2 076 1 652 -20%
Ida-Virumaa 221 168 -24% 824 764 -7%
Jõgevamaa 112 113 1% 585 622 6%
Järvamaa 101 100 -1% 649 617 -5%
Läänemaa 126 128 2% 1 516 1 777 17%
Lääne-Virumaa 184 152 -17% 962 974 1%
Põlvamaa 77 97 26% 791 855 8%
Pärnumaa 519 491 -5% 1 331 1 355 2%
Raplamaa 233 193 -17% 1 325 1 253 -5%
Saaremaa 159 155 -3% 1 277 1 382 8%
Tartumaa 570 578 1% 1 660 1 718 4%
Valgamaa 103 91 -12% 981 1 013 3%
Viljandimaa 196 178 -9% 833 769 -8%
Võrumaa 145 127 -12% 732 909 24%
Tallinn 644 567 -12% 2 262 2 461 9%
Narva 42 23 -45% 529 504 -5%
Rakvere 46 40 -13% 1 188 1 376 16%
Pärnu 245 232 -5% 1 614 1 642 2%
Tartu 183 188 3% 1 791 1 859 4%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-05-13 Eesti maakondade majade müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko: Ehitusleping Krulli kvartali taristu rajamiseks Tallinnas

Merko13. mail 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja AS Krulli Kvartal ehituslepingu Põhja-Tallinnas asuva Krulli kvartali taristu rajamiseks.

Leping hõlmab Krulli kvartali taristu esimese etapi ehitustöid, mille käigus rajatakse kvartalit teenindavad välistrassid, käiguteed ja tänavad ning maastikuarhitektuuri lahendused.

Lepingu maksumus on ligikaudu 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad 2028. aasta suveks.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Advokaadibüroo LEVIN: Tallinna nõudmistel arendajatele ei ole seaduslikku alust

Pille Pettai-Stasiulis11.05.2026 esitas õiguskantsler Tallinna Linnavolikogule ettepaneku, milles palub viia põhiseadusega kooskõlla Tallinna Linnavolikogu 15.12.2022 määrusega nr 24 kehtestatud „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“, edaspidi Määrus. Sama Määruse § 18 on juba varem Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistatud.

Hetkel on õiguskantsler keskendunud kahele Määruses reguleeritud olulisele teemale, mis puudutavad igat Tallinna linnas tegutsevat kinnisvaraarendajat.

Esiteks on linnal Määruse alusel võimalik esitada arendajale nõudmisi selliste avalike ehitiste ehitamiseks või nende kaasrahastamiseks, mis on vajalikud laiema piirkonna teenindamiseks, mitte üksnes arendusala funktsionaalseks kasutamiseks. Veelgi enam on Määrusega võimalik nõuda ka hoonete rajamist. Seda aga kehtiv planeerimisseadus ei võimalda. Nimelt saab planeerimisseaduse järgi kohalik omavalitsus nõuda vaid detailplaneeringu järgsete avalike teede ja sellega seotud rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste ehitamist, mis peavad olema otseselt vajalikud planeeringulahenduse elluviimiseks ning olema sellega funktsionaalselt seotud. Seega on määruse regulatsioon laiem, kuna võimaldab igasuguste avalike ehitiste välja ehitamise nõudmist arendajatelt. Määrus ei vasta selles osas põhiseadusele, sest puudub volitusnorm selliste tingimuste kehtestamiseks.

Teiseks on käsitletud kaasrahastamise määra kehtestamist, mis on Määruses valemina esitatud. Selles osas on õiguskantsler muuhulgas märkinud, et kaasrahastamise määr sarnaneb avalikõigusliku tasuga või kohaliku maksuga. Mõlemal juhul sätestab põhiseadus, et sellise tasu või maksu tohib kehtestada ainult seaduses sätestatud tingimustel. Sellist seadust praegu ei ole.

Veel selgitas õiguskantsler, et arendajaga võib ehitise rajamise kaasrahastamises kokku leppida vaid konkreetsel juhul (ehk üksikjuhtumipõhiselt). See tähendab, et linn peab sellise tingimusega halduslepingu sõlmimisel iga kord veenvalt ja üksikasjalikult põhjendama, et linna kohustused planeeringulahenduse elluviimisel suureneksid ning et nende kohustuste täitmiseks pole linnal piisavalt raha. Määruses sätestatud valem aga ei võimalda juhtumipõhist põhjendamist. Valemis ei ole ka arvestatud, kas sama avaliku ehitise rajamist rahastavad juba teised arendajad või kas linnal on selle ehitamiseks muu rahastus.

Õiguskantsler ootab linnavolikogult tagasisidet 15. juuniks. Põhiseaduse § 142 järgi tuleb õigusakt põhiseadusega kooskõlla viia kahekümne päeva jooksul pärast õiguskantsleri ettepaneku esitamist.

Loodetavasti õnnestub linnavolikogul kiiresti viia Määrus kooskõlla seadusega, et vähendada arendajate jaoks ebaselgust ja vältida detailplaneeringute menetluste takerdumist.

Pille Pettai-Stasiulis
Advokaadibüroo LEVIN
Vandeadvokaat
Partner

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Lahe Kinnisvara: Ehitusjärgus maja hindamine

Lahe KinnisvaraEhitusjärgus maja hindamine on vajalik, kui ehitus kujuneb planeeritust kulukamaks ja soovid taotleda pangast lisaraha. “Pank soovib sellisel juhul eksperthinnangut, kus on välja toodud ehitatava maja turuväärtus ja ka turuväärtus eeldusel, et hetkel ehitusjärgus maja on juba valminud vastavalt projektile,” selgitab kutseline vara hindaja Karin Lapp. Kuna hoone ei ole veel valmis, ei saa selle turuväärtust hinnata samamoodi nagu valmis kinnisvara puhul – arvesse tuleb võtta nii tehtud töid, kui ka allesjäänud ehitusetappe. Lihtsustatult kujuneb ehitusjärgus maja turuväärtus selliselt: turuväärtus eeldusel, et elamu on valminud miinus ehituse lõpetamiseks vajalike kulutuste suurus miinus likviidsuse koefitsient.

Ehitusjärgus maja hindamine, mida on oluline teada enne hindamist:

  • Telli hindaja võimalikult „hilja“. Kui sul on ostetud ehitusmaterjalid, aga need ei ole paigaldatud, siis hindaja kahjuks neid turuväärtuse hindamisel arvesse ei võta. Mida rohkem on hoone valmis, seda kõrgem turuväärtus. Hindaja määrab ehitusjärgus varadel valmidusastet, mille kaudu kujuneb maja hetke turuväärtus.
  • Valmidusastme hindamine tähendab seda, kui suur osa ehitustöödest on juba tehtud võrreldes kogu projektiga. Hindaja vaatab üle ehitusprojekti, eelarve (ehituskalkulatsiooni) ja võrdleb neid reaalse olukorraga objektil. Seejärel määratakse protsentuaalne valmidusaste, näiteks 40%, 70% või 90%. See protsent näitab, kui suur osa hoone kogu ehituslikust mahust on juba “valmis ehitatud”. Näiteks siseviimistluse osakaal on hinnanguliselt 20% kogu ehituslikust mahust.
  • Arvesta, et ehituse algfaasis võib tekkida olukord, et oled rahaliselt rohkem kulutanud kui vara turuväärtus. Ära muretse, hiljem see enamasti tasakaalustub (väga asukohast sõltuv). Turuväärtus on kõrgem, mida rohkem potentsiaalseid ostjaid seda vara osta soovivad. Kui maaüksusel on ainult müürid, siis enamasti kliendid ei soovi sellises seisus vara soetada ja seetõttu on nende väärtus ka madalam. Kui näiteks ainult siseviimistlus puudub, siis on see oluliselt parem, sest ostjatel ei ole keeruline oma maitse järgi viimistleda.
  • Ehituskalkulatsioon peab olema korrektne. Selles osas ei ole krediidiasutusel kindlat vormi, omanikud võivad ka ise kulude suurusjärgud paika panna. Hindaja hindab esitatud ehituskalkulatsiooni ja tegelikke ehitushindu. Mõnikord on olukord, et pooled sugulased on tasuta ehitama kutsutud, kuid hindaja peab arvestama turuolukorraga, mistõttu hindamisel võib arvestatud ehituse lõpetamiseks vajalik kulu olla suurem kui esitatud kalkulatsioonis.
  • Hindaja hindab ka tegeliku olukorra vastavust ehitusprojektile. Ehituse käigus tuleb ikka ette, et projekti mõnevõrra muudetakse, kuid enamasti saab kõik muudatused projekti sisse viia kasutusloa/kasutusteatise taotlemisel. Seega ei ole vajalik muudatusi hindaja eest varjata (nt päikesepaneelide paigaldamise plaan või kanalisatsioonisüsteemi muudatus). See ei ole enamasti väärtust vähendav asjaolu.
  • Likviidsuse koefitsient tähendab seda, et pooleliolevas ehitusstaadiumis ehitiste müügilikviidsus on tavapäraselt madalam (vähem potentsiaalseid ostjaid) ja seetõttu on lõppväärtusest vastav koefitsient maha arvestatud. Mida väiksem on valmidusaste, seda kõrgem on likviidsuse koefitsient. Mõnes piirkonnas on uued elamud väga nõutud ja teatud ehituslikus valmiduses võib koefitsient olla ka 0%. Enamasti on see siiski vahemikus 5%-20%.
  • Hindaja hindab kaks turuväärtust, mistõttu tuleb arvestada kõrgema teenustasuga. Isegi kui klient soovib ainult hetke turuväärtust, siis hindamismetoodika ehitusjärgus varadel näeb ette ka eelduslikult valminud elamuga kinnistu turuväärtuse hindamist (v.a. erandjuhud kui hoone valmidusaste on kõrge).

Konsulteeri enne hindamise tellimist hindajaga

Enne ehitusjärgus vara hindamist on mõistlik hindajaga konsulteerida. Kui rahalised vahendid on piiratud, tuleks turuväärtust rohkem mõjutavad ehitustööd enne teha ning alles hiljem teised tööd. Näiteks haljastus ei mõjuta nii palju vara turuväärtust kui elektrisüsteem, küttesüsteem. Samuti on kõrvalhoonete mõju väiksem. Piiratud ressursi puhul ei ole mõistlik enne kõrvalhoonet püstitada ja alles seejärel elumaja ehitusega alustada. Hindajad konsulteerivad ja nõustavad telefoni ja e-kirja teel üsna hea meelega. Julgelt võta ühendust.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid