Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 16.12.2024

10.12.2024

Martina Proosa16.12.2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa ülevaate, millised tingimused peavad olema ehituslepingus kokku lepitud, et lepingu täitmine kulgeks võimalikult ladusalt ja probleemideta.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitusettevõtete juhid, juhatuse liikmed ja juristid;
  • ehituse valdkonna spetsialistid – projektijuhid, objektijuhid;
  • omanikujärelevalve spetsialistid;
  • peatöövõtjad ja alltöövõtjad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 16.12.2024 kell 10.00-15.15 MS Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: Üle 90-päevases viivituses olevate eluasemelaenude jääk on suurenemas

10.12.2024

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti Panga andmetel oli 2024 III kvartaliga tasumisega viivituses olevate eluasemelaenude jääk 148 miljonit eurot, mis moodustab eluasemelaenude 11,7 miljardi eurosest portfellist 1,27%.

Valdava enamuse laenumaksete viivitustest moodustavad kuni 30-päevased viivitused. Kuni 30-päevases viivituses olevate eluasemelaenude jääk oli 2024 III kvartali seisuga 115 miljonit eurot ehk kogu viivituses olevate eluasemelaenude portfellist 77%.

Probleemseks peetakse olukorda, kui viivitus eluasemelaenu tagastamisel on pikemaajalisem. Üle 60-päevases viivituses olevate eluasemelaenude jääk oli 2024 III kvartalis 19 miljonit eurot. Üle 60-päevases viivituses olevate eluasemelaenude jääk on püsinud samas mahus kogu käesoleva aasta kolm kvartalit.

Kuni 90-päevaste viivituses olevate laenude osakaal kogu laenuportfellist suurenes 2023. a. Käesoleval aastal on see osakaal vähenenud. Üle 90-päevases viivituses olevate eluasemelaenude jääk laenuportfelli suhtes on viimase aasta jooksul suurenenud.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Arco Vara bond issue

10.12.2024

Arco VaraArco Vara AS conducted a bond issue as a result of which bonds in the amount of 4,000,000 euros were issued.

The issue date of the bonds is 13 December 2024 and the maturity date is 12 December 2026. 400 bonds were issued in the nominal value of 10,000 euros with interest rate 10% per year. The issued bonds were not guaranteed. The issued bonds have been paid for in full. The bond issue was conducted in accordance with Article 1 of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council and was not public.

Bonds were subscribed by 43 investors. The right to subscribe for the bonds was determined in the order in which purchase requests were received. Bond investors include persons related to the members of the management board and supervisory board of Arco Vara AS in the amount of 310,000 euros. The largest unrelated investors were Coop Pank AS, Avaron Flexible Strategies Fund, Avaron High Yield Bond Fund and Trigon Dividend Fund.

On 13 December 2024, Arco Vara AS redeemes on time the existing bonds with 2 year term and 10% annual interest in the aggregate amount of 2,120,000 euros.

CEO of Arco Vara Kristina Mustonen comments: „The amount of the 2024 bonds was almost double that of two years ago, but the issued volume was filled with call options in just two business days. We had to inform a large number of interested parties that the volume was full. We thank investors for their trust! We continue with our mission to create high-quality real estate and thoughtful living environments.“

Proceeds of the bond issue will be used for financing the development of Arcojärve project.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN: Announcement on the distribution of new shares of EfTEN Real Estate Fund AS

10.12.2024

EfTEN Real Estate FundThe Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036, address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) adopted a resolution on November 11, 2024 to increase the share capital of EfTEN Real Estate Fund AS by issuing up to 1 000 000 new ordinary shares of the fund. The subscription period for EfTEN Real Estate Fund AS shares started on November 21, 2024 and ended on December 06, 2024.

845 investors participated in the offer, including 388 existing shareholders of the fund, and a total of 620,544 shares were subscribed. 379,456 unsubscribed shares were cancelled.

Today the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS decided the distribution of the subscribed shares to the investors. First, 417,542 shares were distributed to the existing shareholders of the fund in accordance with the pre-emptive right of subscription, and then the remaining 203,002 shares were distributed according to the subscriptions from the volume of subscriptions exceeding the preferential distribution.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Hinnaralli jätkub

09.12.2024

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed novembri inflatsiooni kohta. Võrreldes harmoniseeritud THI kiirhinnanguga, oli täpsustatud inflatsiooninumber natuke madalam ehk siis 3,7% (esialgne hinnang 3,8%).

Kõige rohkem olid hinnad kasvanud sideteenuste ja muude kaupade-teenuste osas, mis olid kasvanud vastavalt 10,4% ja 7,1%. Oluliselt olid kasvanud ka hariduse ja tervishoiu teenuste hinnad, mõlemal juhul kasv 7%. Jutt käib hinna kasvust antud kauba ja teenuste grupis aasta jooksul ehk siis võrreldes 2023. aasta novembriga. Olen sellest ka varem kirjutanud, et sideteenuste selline hinnakasv võiks pälvida konkurentsiameti huvi või vähemasti tarbijakaitse huvi.

Et inflatsioon oli novembris natuke madalam kui oktoobris, sellest ei tohi lasta ennast ära petta. Hinnatõus lihtsalt aeglustus natuke, hinnad kasvasid ikka edasi. Pea 4 protsendiline hinnatõus on kaks korda kõrgem sellest, mida Euroopa Keskpank normaalseks peab. Selle aasta keskmine hinnatõus tulebki umbes 4% ja paraku jätkub hinnatõus tänu maksude tõusule samas tempos ka järgmisel aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Pank: Palgasurve võib lükata edasi hinnakasvu aeglustumist

09.12.2024

Eesti PankTarbijahinnad kallinesid statistikaameti teatel novembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,7%. Oktoobriga võrreldes langes hinnatase 0,4%, millest peaaegu enamiku andis lennupiletite odavnemine. Aastavõrdluses jätkus aga teenuste ja toiduainete kiire hinnakasv, vastavalt 7,4% ja 5,6%. Teisalt hoidis hinnakasvu tagasi energiahindade 4,7% odavnemine. Energiahindadest on aastaga enim langenud mootorikütuste hinnad (7%) ning väheste külmakraadide tõttu on ka elektri hind olnud 5% soodsam kui mullu.

Viimastel kuudel on suurt hinnatõusu põhjustanud toidutoorme kallinemine maailmaturul. Toiduainete hinnakasv on muutumas laiapõhjalisemaks. Maailmaturu hindadele on ulatuslikult reageerinud näiteks kohvi ja mahlade hinnad. Euroopa turule võib peagi tugevamalt üle kanduda ka piimatoodete kallinemine. Hinnakasvust eksporditurgudel on lõiganud kasu kodumaine toidutööstus, mis taastab kasumlikkust nii hinnatõusu kui ka müügimahtude abil. Jaemüüjad on toiduainete hinnakasvu tänavu pigem tagasi hoidnud. Toiduainete jaemüüki iseloomustab praegu suhteliselt kõrge juurdehindlus, aga väike kasumlikkus, sest sellel aastal on kulude, eelkõige palgakulude, kasv olnud kiirem kui müügitulu suurenemine.

Hinnakasvu edasise arengu seisukohalt on määrav tööturult lähtuv palgasurve. Mitu aastat kestnud majanduslangus pole veel suutnud palgakasvu tuntavalt aeglustada ning ka tööpuuduse kasv on olnud mõõdukas. Eesootavad maksutõusud võivad suurendada palganõudmisi, mis omakorda hoiaks tagasi ka inflatsiooni aeglustumist.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu aasta kokkuvõttes 3,5%. Detsembri hinnamuutusi iseloomustavad tavaliselt toiduainete, aga ka riiete ja jalatsite soodusmüügid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rahandusministeerium: Inflatsiooni mõningane pidurdumine

09.12.2024

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnakasv 3,7 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2,3 protsendini energia hinnalanguse pidurdumise mõjul.

Novembris põhjustas hindade kuist langust koolivaheaja mõjude taandumine, mõningad sesoonsed hinnamuutused ja energia odavnemine.

Nafta hinnad maailmaturul on sel sügisel vaatamata geopoliitilistele pingetele Lähis-Idas olnud madalal tasemel ning on võimaldanud ka siinsel turul hoida kütusehindu soodsana. Viimati olid kütusehinnad praegusel tasemel 2022. aasta alguses. Keskmisest soojemate ilmade mõjul oli elektri börsihind novembris poole aasta madalaim. Aastaga on elekter kodutarbijatel odavnenud pea 5 protsenti.

Tööstuskaupu ja teenuste hindu kajastav alusinflatsioon alanes pärast ühekordse (koolivaheaja) mõju taandumist 5 protsendini, mis on ühtlasi võrreldav selle aasta keskmise alusinflatsiooniga. Kui vaadata kogu aastat, siis tööstuskaupade hinnatõus on tänavu pidurdunud, samas teenustel kiirenenud. Teenuste hinnatõusu veavad eluasemega seotud teenused, transport, side ja tervishoid, kus aastane hinnatõus ulatub veidi üle 10 protsendi. Põhjuseid võib seostada eelkõige tõusnud sisendhindade, jätkuva palgasurve, aga ka paranenud majanduskonjunktuuriga osade teenuste osas.

Toit ja joogid on aastaga kallinenud 5,4 protsenti ning tooni annab imporditavate toidukaupade tõusnud hinnatase. Erinevate toorainete, nagu mahlade, kohvi ja kakao hinnad on välisturgudel märgatavalt tõusnud ning kandunud siinsetesse hindadesse mõnevõrra kiiremini ja suuremas ulatuses kui euroalal.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Bigbank: kodulaenuturg püsib aktiivne, keskmine laenusumma tegi korraliku hüppe

09.12.2024

BigbankKodulaenuturu aktiivsuse põhiindikaatorid taotluste ja lepingute arv püsisid novembris sarnased kahe eelnenud tugeva kuuga, keskmine laenusumma kasvas oktoobriga võrreldes ligi 15% ning oli 158 837 eurot, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri hinnangul jõudis kodulaenuturg sügise alguses uuele tasemele ning on seal nüüd stabiliseerunud. “Juba kevadel oli positiivseid märke turu taastumisest, aga odavnemist jätkav Euribor on turule uue elu viimaks sisse puhunud,” kommenteeris Pechter, kes usub positiivse trendi jätkumist ka järgmisel aastal. “Kui kinnisvara keskmine hind püsib senisega sarnasel tasemel, siis on ka uusi ostjaid turule kindlasti juurde oodata,” usub Bigbanki juht.

Võrreldes eelmise aasta novembriga on kodulaenu taotluste arv kasvanud 54% ja lepingute arv 62%. “Eelmine sügis ja talv olidki turul kõige raskemad, laenuraha oli kallis ja nii jõudsid tehingusse valdavalt odavamad objektid. Täna on raha odavam, sissetulekud ajas kasvanud ning inimeste laenuvõimekus ja ka laenujulgus kõrgem,” kommenteerib Pechter ning meenutab, et kui aasta eest oli keskmine laenusumma 108 000 eurot, siis nüüd on see kasvanud 158 837 euroni ehk enam kui 50% võrra.

Detsembri algus tõi positiivse uudise, et Kliimaministeerium soovib teha maapiirkonna eluasemelaenu riikliku käenduse kättesaadavaks uutes piirkondades ning tõsta tagatise ülempiiri. “Bigbank annab kodulaenu kõikjal Eestis ja selline riigipoolne initsiatiiv teeb laenamise võimalikuks uutele tublidele peredele, kelle koduostu plaanid on seniste piirmääradega napilt nii-öelda joone alla jäänud,” rõhutas Jonna Pechter.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiate avaliku pakkumise esmased tulemused

09.12.2024

EfTEN Real Estate Fund“Kuigi oleme EfTENi meeskonnas veendunud, et Baltikumi ärikinnisvaraturu põhi on möödas, ei suutnud me seda veendumust piisavalt selgelt investoritele edastada. Praegusel hetkel paistab, et paljud investorid eelistavad kinnisvarainvesteeringute asemel võlakirju ning ootavad täiendavaid tõendeid turu pöördumise kohta.

Vaatamata sellele, et tegemist on emissiooniga, mida täismahus ei märgitud, on kaasatud kapital piisav kõigi plaanitud investeerimisprojektide lõpuleviimiseks. Seega saab pea kogu kaasatud kapital sisuliselt kohe investeeritud. Emissioon andis meile väga hea võimaluse tutvustada EfTENit Läti ja Leedu investorkogukondadele, luues tugevama aluse edasisteks kapitali kaasamisteks ka nendelt turgudelt,” ütles fondijuht Viljar Arakas.

Emissiooni käigus märgiti kokku 620 544 aktsiat koguväärtuses 11,8 miljonit eurot. Pakkumise baasmaht märgiti täis 62% ulatuses. Kokku osales pakkumises 845 investorit, kellest 388 olid olemasolevad investorid. Märgitud aktsiate kogumahust märgiti 97% Eesti investorite poolt, sh 29% EfTEN Capital AS-iga seotud aktsionäride poolt.

Aktsiate jaotus kinnitatakse 10. detsembril 2024.a.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa novembrikuu turuülevaade: ostjad on turul tagasi, ent dikteerivad veel hinnakujunemist

09.12.2024

Oktoobrikuine tehingute arv pani kogu turu rõkkama, kuid novembri tulemus – esialgsetel andmetel 1782 tehingut (tõenäoliselt lõplikult üle 1800 tehingu) – näitas ühelt poolt, et oktoobri statistika oli küll erandlik ja lähivaates jätkusuutmatu, ent teiselt poolt kinnitas, et intressimäärade langus ja kinnisvara ostujõu paranemine on ostjad turule tagasi toonud.

Järelturu kõrval on suurenenud uusarendusturu aktiivsus, kuid keskmine ostja on jätkuvalt piisavalt hinnatundlik, mistõttu müüjatel ei ole veel võimalik hinnaläbirääkimistes ohje enda poole nihutada. Kiire tehingu saavutamiseks tuleb hinnaläbirääkimistel olla paindlik. Turg on seega heas seisus ja endiselt kehtib põhimõte, et laenukulukuse languse tõttu on praegu veel periood, mil kinnisvara saab soodsalt osta.

Eesti korteriturg

Esialgsetel andmetel sõlmiti Tallinnas novembris 782 tehingut, mis jäi küll oktoobrile alla, kuid oli aasta paremuselt teine tulemus. See näitab, et oktoobri eufooriline tulemus ei tulnud tühja koha pealt. Ka uusarendusturu müügid on alates juulist näidanud selget tõusutrendi – oktoobris sooritati 121 ja novembris 142 müüki. Nii järelturu kui ka uusarenduste tehingute numbrid on parimad alates 2022. aasta suvest ning viitavad sellele, kuhu hinnad lähiajal liikuma peaksid.

Tartu turg järgib Tallinna oma väikese viitega. Järelturu tehingud ja uusarenduste numbrid näitavad samuti paranemise märke, kuid novembrikuu statistika peegeldas veel langust. Tehingute arv kukkus aastases võrdluses 20% (123 tehingut) ja mediaanhind 17% (2201 €/m²). Esimese 11 kuu kokkuvõttes on tehingute arv langenud 6,6%, mediaanhind 3,5% ja käive 6,9%. Statistika kipub tegeliku turuolukorra muutustele järgnema väikese viivitusega.

Suvepealinnas Pärnus oli turg talvele iseloomulikult loid. Esialgsetel andmetel sõlmiti vaid 46 tehingut, mis on tänavuse aasta arvestuses tagantpoolt kolmas tulemus. Tehingute mediaanhind oli aga aasta üks parimaid – 2246 €/m², kuigi jäi mullusele novembrile 11% alla. Tänavuse aasta 11 kuu kokkuvõttes on tehingute arv langenud 18%, mediaanhind 8% ja käive 20%. Pärnu turu taastumine on kõige aeganõudvam – väiksel turul on nõudluse langus kohe märgatav. Kui pakkumine väheneb oluliselt, tekib kiiresti ülepakkumise risk, mis seletab Pärnu turu volatiilsust.

Ka Narvas sõlmiti novembris vähem tehinguid, kuid 63 tehingut mahub linna pikaajalise turu keskmise sisse. Tehingute mediaanhind oli tänavuse aasta kõrgeim ja võrreldes eelmise aasta novembriga tõusis 5,4%. Aasta esimese 11 kuu kokkuvõttes on tehingute arv langenud 7%, mediaanhind ligi 3% ja käive 3%.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinn: Järgmisel aastal toetatakse ajalooliste hoonete renoveerimist rekordilise summaga

09.12.2024

TallinnTallinna linn on sel aastal toetanud eraomandis olevate ehitismälestiste ning arhitektuuriliselt väärtuslike hoonete ja nende detailide restaureerimist ligi 500 000 euroga. Järgmisel aasta eelarvega on kavas summat 250 000 euro võrra suurendada.

Tänavu esitati taotlusi 99 objekti kohta, mille kogusumma ületas veidi 1,7 miljonit eurot. Toetust said kümme objekti vanalinnas, väljaspool vanalinna toetati kümne ehitismälestise ning 22 miljööväärtuslikku hoone restaureerimist – kokku toetati seega 42 väärtusliku hoone renoveerimist.

Valdkonna eest vastutava abilinnapea Madle Lippuse sõnul on omanike huvi toetuse kasutamise vastu aasta-aastalt suurenenud, seetõttu on kavas ka järgmise aasta eelarves toetuste mahtu tõsta 750 000 euroni. „Linnapoolsed toetused on täiendavaks motivatsiooniks omanikele heaperemehelikult taastada kultuuripärandit, mis on sageli tavalistest ehitustöödest märkimisväärselt kulukam. Meie senine kogemus näitab, et linlased on võimalusel alati head varahoidjad ning üks hästi korda tehtud ajalooline fassaad või detail motiveerib ka naabermaja elanikke.”

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap tõi esile, et tänavuste taotluste seas paistis silma kasvav trend miljööaladel varasemalt tehtud otsuseid tagasi pöörata. „Palju taotleti toetust plastikakende või metalluste vahetamiseks originaaljoonistele vastavate puitakende ja -uste vastu. Sel aastal korraldasime mitu infotundi nii taotlusvooru eel kui ka enne aruannete esitamise tähtaega, et vastata taotlejate küsimustele. Lisaks viisime läbi rahuloluküsitluse, et saada väärtuslikku tagasisidet teenuse parandamiseks. Kavatseme jätkata nii infotundide kui rahuloluküsitlustega ka uuel aastal,“ ütles Pihlap.

Toetust eraldati nii katuste ja fassaadide restaureerimiseks, akende ja uste taastamiseks või restaureerimiseks ning muudeks pealinna ajaloolist ehituspärandit hoidvateks tegevusteks. Maksimaalne linna poolt eraldatud toetuse suurus oli sel aastal 35 000.

Näiteks eraldati 35 000 eurot Küti 15 asuva hoone fassaadi ja akende restaureerimiseks. Tegemist on silmapaistva aktsentmajaga Kalaranna tänavalt Kalamaja asumisse sisenemisel. Soo 20 hoone katuse vahetust toetati 30 000 euroga.

Pelgulinnas asuva Härjapea 54 hoone ukse remonti toetati 690 euroga. Kalamajas Salme 47 kortermaja välisukse restaureerimist eraldati 2730 eurot.

Kopli tn 38/2 elamu katuse restaureerimiseks eraldati 7234 eurot. Toetuse abil kaeti osaliselt katuse puhastamise (rooste, mustuse ja lahtise värvi eemaldamine), läbiviikude, valtside, liidete ühenduste hüdroisoleerimise, kruntimise ja värvimise tööd. Samuti puhastati ja värviti vihmaveetorud ning aknaplekid.

Toetuse vääriliseks hinnati mitme ajaloolise piirdeaia restaureerimise taotlused. Näiteks korrastati Kalamajas Kotzebue 2 piirdeaed. Majaka tänava miljööväärtuslikus piirkonnas asuva Sikupilli 8 korterelamu piirdeaia korrastamiseks eraldati 6000 eurot. Eelmisel aastal toetas linn ühistut elamu fassaadi restaureerimisel.

2025. aasta eelarve eelnõus on restaureerimistoetusteks planeeritud 750 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on kuni 75% restaureerimistöö maksumusest ning maksimaalne suurus objekti kohta on 35 000 eurot. Järgmisel aastal algab toetuse taotluste vastuvõtmine kavade kohaselt jaanuari lõpus. Seda saab teha Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: november 2024

09.12.2024

Arco Vara2024. aasta lõpusirge on kinnisvaraturul olnud oodatust aktiivsem

Tänavu novembris tehti Eesti kinnisvaraturul kokku 3567 ostu-müügitehingut, mida oli 11% vähem kui oktoobris, kuid siiski 8,3% enam kui aasta varasemalt. Eluhoonetega hoonestatud maade tehingute osakaal oli sealjuures 12% ja korteritega tehtud tehingute osakaal 51% tasemel, mille juures korteritehingute osakaal on võrreldes aastatagusega mõnevõrra vähenenud. Üleüldiselt on siiski viimaste kuude elamispindade turg olnud juba taaskordselt võrdlemisi efektiivne, mille juures novembris suurenes Eestis korteritehingute arv võrreldes aastatagusega 3,6% võrra. Turuaktiivsuse tõus püsis sealjuures teist kuud järjest, viidates üha madalamale võrdlusbaasile ning olukorrale, kus elamispindade turu taastumine on turuosaliste ootustest kandunud üle ka nähtavasse turustatistikasse.

Viited hindade edasisele langusele on üha marginaalsemad

Aastatagusest marginaalselt kõrgema turuaktiivsuse taustal on korteriturul ka täheldada, et hinnatasemete laialdasemad soodustused on hakanud lõppema ning seda nii pakkumis- kui ka tehinguhindade kontekstis. 2024. aasta novembris kujunes Eesti korteriturul mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2077 €/m2, mida oli küll 0,4% vähem kui oktoobris, kuid siiski 1,0% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Tallinnas alanes hinnatase samaaegselt võrreldes oktoobriga 0,1% ja võrreldes aastatagusega koguni 7,1%, kuid sealjuures on peamiselt rolli mänginud muutunud tehingute struktuur, kus uute korteritega tehtud tehingute osakaal on vähenenud. Järelturul võis Tallinnas samaaegselt täheldada, et peamiselt 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite hinnad tõusid aastases võrdluses 2,5% võrra, kuid eeskätt Lasnamäel ja Õismäel paiknevate 1980ndatel ehitatud paneelelamute korterite hinnad olid jätkuvalt ligi 6% võrra madalamal.

Uute korterite hinnakirjade järgsed hinnad on visalt endiselt ülespoole liikunud

Aasta lõpus on siiski tavapärane, et peamiselt uute korterite lõikes võib ka tänavu veel ehk märgata suuremaid ajutisi hinnasoodustusi just detsembris, mis on siiski üleüldiselt kogu kaubandussektorile kui sellisele jõulude eelsel perioodil tavapärane. Inflatsioonilise keskkonna püsimise tõttu aga näib, et 2025. aastal sisendhindade kallinemine taaskordselt süveneb ning pikemas perspektiivis asub see üha enam kajastuma jällegi ka ehitushindades ja seeläbi omakorda uute korterite pakkumishindades. Tallinnas on hetkel kinnisvaraportaali kv.ee andmeil keskmine uue korteri pakkumishind ligi 4750 €/m2, mida on siiski ligi 200 eurot ruutmeetri kohta enam kui aasta varasemalt. Uute korterite pakkumishinnad on avalike müügikuulutuste lõikes vaikselt ülespoole roninud samaaegselt ka Tartus (3385 €/m2) ning Pärnus (3738 €/m2), mille kõrval hinnakirjade järgne kasv on kiirem olnud just Eesti väikelinnades ja Pärnus, kus sagenema on ehk asunud veidi eksklusiivsemate arendusprojektide pakkumisse lisandumine. Viimase aasta jooksul on olnud üleriigiliselt märgata, et kui erinevate nn magalapiirkondade projektide käekäik on olnud raskendatud, siis keskmisest tunduvalt jõukamate potentsiaalsete ostjate ostuhuvi on siiski püsinud laialdasemalt ning seda ka üksikelamute turul.

Elamispindade turuaktiivsus on tugevalt seotud intressimäärade tsükliga

Aastatel 2023 – 2024 on elamispinna kättesaadavus väljaspool intressimäärade keskkonda järk-järgult paranenud, kuna korterite ja üksikelamute hinnad on ennekõike järelturul kas mõnevõrra taandunud või olnud vähemalt muutumatul tasemel, mille juures käesolevast aastast on kinnisvara ostuatraktiivsust asunud taaskordselt suurendama ka võrdlemisi kiiresti taanduv intressimäärade tase. Kuna piirkondlike krediidiasutuste vaheline konkurents püsib tihe ka nähtavas tulevikus, võib eeldada, et varasemast madalamad riskimarginaalid eluasemelaenude puhul siinmail püsivad, soodustades elamispindade turu edukat taastumist. Baltikumi eluasemelanude intressimäärade tase on võrreldes muu arenenud Euroopaga aga jätkuvalt kõrge, mille juures oktoobris olid kodulaenude intressimäärad euroalal kõrgeimad järjestikulises järjekorras alustades just Eestis (5,00%), Lätis (4,96%) ja Leedus (4,77%), samaaegselt kui euroala keskmine jäi 3,55% juurde. Geograafiline riskipreemia peaks olema

küll hiljaaegu Baltikumi lõikes selgelt suurenenud, kuid siiski näib, et perspektiivis on siinsete intressimäärade osas selgelt ruumi languseks ning senine kõrge intressimäärade tase on olnud pigem suuresti seotud väikesele turule omase vähese konkurentsiga, kus domineerinud on just Skandinaavia päritolu krediidiasutused.

2024. aasta II pooles on pakkumismahu kasv pöördunud hooajaliselt taas languseks

Pakkumismaht on jäänud eeskätt üksikelamute ja suvilate turu kontekstis 2024. aasta IV kvartalis järk-järgult väiksemaks, kuid pakkumine on selgelt vähenema asunud ka korteriturul. Tegemist ei ole aga mitte niivõrd olukorraga, kus turult on rohkem varasid soetatud kui on müüki pandud, vaid olukorraga, kus turgu kujundavad iga-aastased hooajalised tegurid. Pakkumismahu taaskordset kasvu võib oodata 2025. aasta kevadest, mille juures valikuvõimalused taaskordselt suurenevad. 2025. aastal võib järjekordselt oodata uue majanduskasvu tsükli alguse kujunemist, samaaegselt kui paralleelselt paranevad kinnisvaraturul tingimused ka varade müüjate ja üürileandjate jaoks, viidates eelolevale peatselt järjekordsele hinnakasvu tsüklile. 2025. aasta I pooles siiski järelturul ega ka uute korterite turu kontekstis veel olulisi hinnadünaamika muutusi küllap ei avaldu, kuid mida enam olemasolevat müügipakkumist jooksvalt realiseeritakse, seda suuremaks muutub tõenäosus, et edasise intressimäärade taandumise, majanduskeskkonna oodatava paranemise kui ka inflatsioonilise keskkonna püsimise taustal varem või hiljem paraku kinnisvarade hinnatõus vähemalt nominaalhindades jätkub.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2024

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

EfTEN: Announcement on the first results of EfTEN Real Estate Fund AS public share offering

09.12.2024

EfTEN Real Estate Fund“Although in the EfTEN team we are convinced that the bottom of the Baltic commercial real estate market has passed, we were unable to convey this clearly enough to investors. At the moment, many investors seem to prefer bonds over real estate investments and are waiting for further evidence of a market turnaround.

Despite the fact that this is an issue that was not fully subscribed, the raised capital is sufficient to complete all planned investment projects. Thus, almost all of the new capital will be invested immediately. The offering gave us a very good opportunity to introduce EfTEN to the investor communities in Latvia and Lithuania, creating a stronger basis for further capital raising from these markets as well,” said fund manager Viljar Arakas.

A total of 620,544 shares were subscribed during the offering, with a total value of 11.8 million euros. The base volume of the offer was subscribed to the extent of 62%. A total of 845 investors participated in the offering, of which 388 were existing investors. Estonian investors subscribed 97%, including 29% by shareholders related to EfTEN Capital AS.

The distribution of shares will be approved on December 10, 2024.

MES: Maaelu eelistavad pered saavad ka uuel aastal MES-i eluaseme kaaslaenu kasutada

06.12.2024

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 04. detsembril vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2025. aasta lõpuni.

Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega, eesmärgiga maapiirkonda kodu rajada või maapiirkonnas elamistingimusi parandada. Kaaslaenu saab kasutada juhul, kui kinnisvara tagatisväärtus pole piisav, et kogu vajalik summa pangast laenata.

„Kolme aasta jooksul on ligi 260 peret otsustanud rajada kodu maale või parandanud oma elamistingimusi MES-i kaaslaenu abiga. Pangalaenude, kaaslaenu ja taotlejate omaosalus kokku on 44 miljonit eurot, mis kinnitab tagatisväärtuse probleemi olemasolu ja meetme sobilikkust selle lahendamiseks,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et kaaslaen aitab rajada maapiirkonda linnamajadega samaväärseid elamuid ning soodustada noorte perede elama asumist maale. Suurem osa laenuvõtjatest on 30-34-aastased kõrgharidusega inimesed ning maakondade lõikes on enim laene väljastatud Lääne-Viru-, Ida-Viru- ja Rapla maakonda.

MES on eluaseme kaaslaene välja andnud alates 2021. aasta novembrist. Meedet rahastatakse sihtasutuse rahalistest vahenditest. Tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Toidukaupade hinnad novembris tõusid, kütuse ja elektri hinnad langesid

06.12.2024

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski.

Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on suhkur (26%), värske köögivili (4,7%) ning linnuliha (4,6%).

Bensiin oli tulenevalt maailmaturu hinnalangusest 7,1% ja diislikütus 8,8% odavam kui 2023. aasta novembris. Elekter oli börsihinna languse tõttu 4,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2024

Kaubagrupp

november 2023 –
november 2024, %

oktoober 2024 – 
november 2024, %

KOKKU

3,7

-0,4

Toit ja mittealkohoolsed joogid

5,4

0,8

Alkohoolsed joogid ja tubakas

6,8

0,8

Riietus ja jalatsid

-0,2

-0,3

Eluase

0,4

-0,6

Majapidamine

2,2

-0,1

Tervishoid

7

0

Transport

0,4

-2,5

Side

10,4

-0,1

Vaba aeg

3,8

-1,3

Haridus ja lasteasutused

7

-0,5

Söömine väljaspool kodu, majutus

3,5

-1,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

7,1

-0,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
1 2 3 … 169 170 171 … 1,676 1,677 1,678