Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Notarid: kinnisvaratehingute arv pöördus kolmandas kvartalis kasvule

Notarite KodaNotarite Koja statistika kohaselt tehti tänavu kolmandas kvartalis kinnisvaratehinguid 2% võrra rohkem kui mullu samal ajal, mis tähendab, et kinnisvaraturul pikalt kestnud tehingute arvu langus hakkab lõppema. Kiiret kasvu näitab jätkuvalt kaugtõestamine videosilla vahendusel.

Kui möödunud aasta kolmandas kvartalis tehti üle Eesti 16 927 kinnisvaratehingut, siis sellel aastal oli samal ajal tehinguid 17 230. Üheksa kuu lõikes on kinnisvaratehingute hulk aga endiselt 3%-ga languses ehk kui mullu tehti üheksa kuu jooksul 49 937 kinnisvaratehingut, siis tänavu 48 551.

„Kinnisvaraturu mõningane elavnemine kolmandas kvartalis võib olla tingitud sellest, et ostu pikalt plaaninud inimesed on saanud langevate intresside valguses julgust tehing lõpuks ära teha. Laenuintressidele ennustatakse ka lähitulevikus langust ja laenumaksete suurenemist ei ole seega karta,“ sõnas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. „Samas oli valdavas osas Eestist tehingute arv siiski languses ning kasvasid üksnes Võru-, Rapla- ja Harjumaa,“ nentis ta.

Maakondade lõikes kasvas kolmanda kvartali aastases võrdluses kinnisvaratehingute arv Võrumaal 11%, Raplamaal 8%, Harjumaal 6% ja Ida-Virumaal 1%. Kinnisvaratehingute arvu langus oli suurim Hiiumaal, ulatudes 20% ja Jõgevamaal, kus langus oli 17%. Lääne-Virumaal langes kinnisvaratehingute arv 9%, Viljandimaal 8%, Järvamaal 6%, Läänemaal 5% ja Tartumaal 3%. Pärnu-, Saare- ja Valgamaal langes tehingute arv 2% ning Põlvamaal 1% võrra.

Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti veidi kasvanud, kuid tõus on poole võrra väiksem kui kinnisvaratehingute puhul ehk 1%. Kui mullu kolmandas kvartalis tegid notarid 70 157 ametitoimingut, siis tänavu oli neid 70 777. Toimingute või tehingute kaugtõestamine videosilla vahendusel on aga aastases võrdluses tunduvalt kasvanud ja kokku toimus tänavu kolmandas kvartalis 13 633 kaugtõestamist, mida on 19% võrra rohkem, kui mullu samal ajal.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Uus Maa oktoobrikuu turuülevaade: vaid üks näitaja on elavdanud kinnisvaraturgu

Hoolimata jätkuvast majanduslangusest ja teiste oluliste majandusnäitajate nõrkadest tulemustest (jaekaubanduse mahuindeks, tarbijakindlus) liikus Eesti kinnisvaraturg oktoobris juulis alanud tõusukursil. Korteriomanditega tehti eelmisel kuul üle 1950 tehingu, mis oli tänavuse aasta parim näitaja ja parim tulemus pärast 2023. aasta juunit. Samuti kasvas tehingute aktiivsus Tallinna turul.

Miks jätkab kinnisvaraturg hoolimata nõrgast konjunktuurist kasvamist? Põhjuseks on vaid üks näitaja – laenude baasintressimäär ehk EURIBOR. Oktoobri lõpuks langes kuue kuu EURIBOR alla 3%, mis tähendab ühelt poolt laenuvõimekuse kasvu ja teiselt poolt väiksemaid laenumakseid. Hinnakasv pole veel tehingute arvu kasvule järele jõudnud, kuid praktika on näidanud, et intressimäärade languse ja tehingute arvu kasvu kombinatsioon annab õige pea tõuke ka hindadele.

Eesti korteriturg

Statistiliselt on kinnisvaraturg tänavu eelmise aastaga võrreldes kahanenud – aasta esimese kümne kuuga on nii tehingute arv kui ka käive langenud 5,5%, mediaanhind on langenud ligi 2%. Languse põhjused on kinnisvarahindade kasv puudumine ja uusarenduste osakaalu vähenemine, mis on kaasa toonud kogu turu languse. Kui jälgida ainult reaalmüüke, mitte asjaõiguslikke tehinguid, on näha, et Tallinna turul on aktiivsus nii järelturu kui ka uusarenduste osas suurim alates 2022. aasta keskpaigast ning uusarenduste osakaal avaldub statistikas tugeva viitena.

Esialgsetel andmetel sõlmiti Tallinnas oktoobris 834 tehingut, mis oli aasta parim tulemus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv enam kui 150 võrra ehk üle 23%, ja kuigi statistiline mediaanhind langes aastaga enam kui 6%, kasvas tehingute käive 19%. Järelturu tehingute aktiivsus ületas septembris 600 tehingu piiri ning ehkki oktoobri tulemused on veel teadmata, viitab statistika, et see näitaja on tõusutrendis. Uusarendusturul tehti teist kuud järjest üle 100 müügi, aasta esimese kümne kuuga on uusarenduste müük suurenenud 15%.

Tartus on alates aprillist vaid ühel korral tehtud alla 150 tehingu kuus, oktoobris sõlmiti 164 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tehingute arv koguni 39%, turu aktiivsus on kasvanud ka Tallinnale sarnaselt. Mediaanhind tõusis eelmise aastaga võrreldes 14,6% ja ulatus 2416 euroni ruutmeetri kohta. Käesoleva aasta esimese kümne kuu arvestuses on tehingute arv mullusega võrreldes langenud 5,5% ja mediaanhind 1,7%, mis on sarnane Tallinna näitajatega.

Pärnus oli oktoober aktiivne – esialgsetel andmetel sõlmiti 76 tehingut, mis jäi alla vaid augusti tulemusele ja viitab turu madalseisu ületamisele. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tehingute arv statistiliselt tugevalt (-17,4%) ja mediaanhind (-23,8%), kuid osa sellest on tingitud ka uusarenduste osakaalu vähenemisest. Oktoobris oli mediaanhind 1945 eurot ruutmeetri kohta, mis ületas tänavuse aasta keskmise. Aasta esimese kümne kuu kokkuvõttes on tehingute käive langenud üle 20%, tehingute arv ligi 18% ja mediaanhind ligi 10%.

Narvas sõlmiti oktoobris 73 tehingut, mis on sama palju kui eelmisel aastal samal ajal. Tehingute mediaanhind langes umbes 7% ja oli 476 eurot ruutmeetri kohta. Viimaste kuude andmed näitavad, et erinevalt teistest linnadest on Narva kinnisvaraturu taastumine aeglasem. Aasta esimese kümne kuuga on tehingute arv langenud ligi 5%, mediaanhind langenud 3,6% ja tehingute käive 3,5%.

Head isadepäeva!

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Swedbank: Hinnatõus kiireneb

SwedbankSwedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul tõusid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,6%. Inflatsioon kiireneb sügiskuudel tänu küttehooaja algusele ja maksutõusudele. Hindade muutus oktoobris vastas täpselt Swedbanki prognoosile.

Enamik kaupu ja teenuseid oktoobris eelmise kuuga võrreldes kallines. Koolivaheaeg kergitas lennukipiletite ja spaade hindu. Jätkus rõivaste ja jalatsite hinnatõus. Sügishooaja algus tõstis elektri ja kütte hinda. Elektri hinda mõjutas ka suurem võrgutasu. Kallim nafta tõstis mootorikütuste maksumust. Eelmise kuuga võrreldes alanesid vaid vaba ajaga seotud teenuste ja alkoholi hinnad.

Eelmise aastaga võrreldes kallinesid kaubad ja teenused 4,1 protsendi võrra. Hinnatõus Eestis on endiselt üks Euroopa Liidu kiiremaid. Varem Eestiga samas paadis olnud Läti ja Leedu on suutnud hinnatõusu hoo peatada. Lätis kasvasid hinnad septembris aastatagusega võrreldes 1,4 protsenti ja Leedus 0,5 protsenti. Tagasihoidlik hinnatõus tähendab elanike jaoks suuremat ostujõudu ja see peegeldub tugevamas tarbimises. Eestis on jaemüük endiselt languses.

2024. aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 3,7% võrra. Järgmisel aastal hinnatõus mõnevõrra kiireneb. 2025. aastal ulatub inflatsioon 4,4%ni. Automaks, aktsiiside ja käibemaksu tõus annavad hinnatõusu oma panuse. Tulevased maksutõusud on juba kergitanud hinnatõusu ootusi nii ettevõtjate kui tarbijate hulgas. Hinnatõusu ootused on suurimad toidukaupluste ja autosalongide hulgas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Rahandusministeerium: Inflatsioon kiirenes ootuspäraselt

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad oktoobris eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnakasv 4,1 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2 protsendini toidu kallinemise ja energia hinnalanguse pidurdumise mõjul.

Inflatsiooni kiirenemine üle 4 protsendi oli tingitud nii välisteguritest, koolivaheaja mõjust kui ka administratiivsest hinnamuutusest. Väliskeskkonnast tulenevatest teguritest andis tooni gaasi mõningane kallinemine ning ka tõusnud jookide ja aiasaaduste hinnad. Kuigi kuises võrdluses jäid toidu hinnad teiste toidukaupade allahindluste tõttu muutumatuks, on need madala võrdlusbaasi tõttu 5,8 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Arvestades majanduse avatust ja siinseid paindlikumaid hinnalepinguid, on toidu hinnad kõikuvamad euroalaga võrreldes.

Vaatamata Lähis-Ida pingete süvenemisele on nafta hinnad viimastel kuudel püsinud madalana ning hoidnud ka meil mootorikütuse hindu all. Eelkõige odavnenud mootorikütuste mõjul on energia hinnad aastaga langenud pea 6 protsenti. Kahekohalist hinnalangust võib täheldada ka küttepuude osas. Vaatamata võrgutasude tõusule on elektri hinnad kodutarbijatel aastaga mõnevõrra langenud.

Tulenevalt lennukipiletitega seotud ühekordsest nihkest kiirenes tööstuskaupu ja teenuseid kajastav alusinflatsioon oktoobris 6 protsendi juurde. Pea kaks kolmandikku kuisest 0,6 protsendisest tarbijahindade tõusust moodustas koolivaheajaga seotud lennukipiletite kallinemine. Kui kevadel-suvel olid majutuse hinnad languses, siis viimastel kuudel on need tõusule pöördunud, viidates sektori järk-järgulisele taastumisele. Tööstuskaupadest võib täheldada riiete ja jalatsite mõningast odavnemist, mida on arvatavasti mõjutanud müügimahtude langus, keskmisest soojemad sügisilmad ning sellest tulenevad allahindlused.

Aasta viimastel kuudel peaks inflatsioon jääma oktoobri näitajaga võrreldavaks. USA presidendivalimised tõid kaasa euro odavnemise dollari suhtes viimaste kuude madalaimale tasemele, mis võib kütusehindu kergitada.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2024

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: Majutusettevõtetes peatunud turistide arv septembris oluliselt ei suurenenud

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus 2024. aasta septembris majutusettevõtetes 278 000 turisti, mida on 1% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 11% rohkem ja siseturiste 8% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa märkis, et 2019. aasta septembrile jäi turistide arv tänavu siiski 6% alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20% vähem, siseturiste aga 19% rohkem kui kriisieelse rekordaasta septembris. „Käesoleva aasta septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 153 000 välis- ja 125 000 siseturisti. Siseturistide arv on languses kolmandat kuud järjest,“ täpsustas Laurmaa.

Soomest reisis Eestisse ligi 46 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 17 000 (11%), Saksamaa turiste 13 000 (9%) ja Leedu turiste ligi 7000 (5%). Majutusettevõtetes suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes kõige rohkem Saksamaalt saabunute arv, neid peatus majutusettevõtetes 4500 võrra ehk 51% rohkem. Naaberriikide Soome ja Läti turiste oli majutusettevõtetes vähem, vastavalt 5% ja 2%, Leedust saabus 9% vähem turiste.

Septembrile iseloomulikult oli veel suur osa majutatud välisturistidest puhkusereisil (77%) ning 17% tööreisil. Välisturistidest 73% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (10%), Tartu (7%) ja Saare maakond (3%).

Ööbinud siseturistidest 68% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 23% töö. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (34%), järgnesid Pärnumaa (12%), Tartu- ja Ida-Virumaa (mõlemas 9%) ja Saaremaa (7%).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 513 000 ööks, neist 212 000 oli siseturistide ja 302 000 välisturistide ööbimisi.

Septembris said külastajad peatuda 1059 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 23 000 tuba ja 53 000 voodikohta, täidetud oli 47% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis oli 4% kallim kui 2023. aasta septembris ning 25% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Tartumaal maksis ööpäev55 eurot inimese kohta, Harjumaal 54 eurot, Ida-Virumaal 46 eurot, Pärnumaal 45 eurot ja Saaremaal 44 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta I-III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2024. aasta esimese üheksa kuu kohta.

Meie strateegilised püüdlused

Viimasel aastal oleme tegelenud oma strateegia ümberkujundamisega väga nõudlikus keskkonnas, et see toetaks jätkusuutlikku väärtuse loomist, keskendudes tegevustele, mis lubavad meie investoritele usaldusväärset ja järjepidevat kasvu. Võttes arvesse valitsevaid turutingimusi, usume kindlalt, et investorite huve teenib kõige paremini neile 2023. aastal tutvustatud strateegia „Kaasaegne linnaelu“.

Eeldame, et Fond teenib lähiaastatel kaks kolmandikku oma puhtast äritulust „Kaasaegse linnaelu“ kontseptsioonile vastavast keskse asukohaga multifunktsionaalsest kinnisvarast. Need hooned on läbimõeldult kujundatud nii, et need inspireeriksid tänapäeva inimesi ja kogukondi ning rikastaksid nende elu. Ülejäänud tulu peaks tulema peamiselt valitsusasutustele renditud pindadest, valitud äärelinna supermarketitest ning muudest segmentidest. Meie väärtuspakkumise aluseks on kvaliteet, paindlikkus, kestlikkus ja tipptasemel teenindus, mida toetavad klientide muutuvatele vajadustele kohandatud strateegilised asukohad.

Fondi juhtkond on teinud strateegilise otsuse võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad, et tegevuse tulemuslikkust tõhusalt mõõta ja jälgida. See otsus tuleneb tõdemusest, et ilma selgete ja mõõdetavate võrdlusalusteta ei saa hinnata Fondi edusamme seatud eesmärkide poole liikumisel. Konkreetsete peamiste tulemusnäitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning hõlbustada otsustusprotsesse.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

  • saavutada portfelli vähemalt 90% täitumus 2024. aasta lõpuks;
  • viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle;
  • kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
  • selge parenduste ja üürnike strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 18 miljonit eurot;
  • säilitada 100% BREEAM või LEED sertifitseeritud portfell;
  • saavutada GRESBi hindamisel vähemalt 4 tärni.

Tänaseks oleme edukalt lunastanud 2024. aasta juulis tähtaegunud võlakirjade lühiajalise osa. Vaatamata sellele, et viimane osa lühiajalisest võlakirjast refinantseeriti odavama laenuga ning fondi laenutase jäi sarnasele tasemele on meie selge eesmärk ülejäänud võlakiri võimalikult kiiresti täielikult tagasi maksta, et fondi laenutaset tulevikus vähendada. Oleme saavutanud portfelli 100% sertifitseerimise ning liigume täitumuse eesmärgi ning puhta äritulu potentsiaali realiseerimise suunas. Me oleme põhjalikult analüüsinud GRESB-i hindamistulemusi ja koostanud tegevuskava, et saada järgmisel aastal GRESB-ilt neli tärni.

Üüritulemused

Keerulises turukeskkonnas, mida viimastel perioodidel iseloomustab vakantsuse suurenemine Balti riikide kinnisvaraturul ning kus ka Fondil lõppesid mõned üürilepingud, on Fond tõestanud oma kohanemisvõimet ja oma kinnisvara atraktiivsust – 2024. aasta esimese 9 kuu jooksul pikendati paljusid olemasolevaid ja sõlmiti arvukalt uusi rendilepinguid. Märkimist väärivad olulised tehingud selliste tuntud ankurrentnikega nagu Narbutas Merakis (3 200 m2) ja Apollo Group Coca-Cola Plazas (2 200 m2) ning suured rendilepingud, mis sõlmiti Galerija Centrsis MyFitnessiga (1 700 m2) ja Expo Groupiga (2 000 m2), kes avas ostukeskuses interaktiivse meelelahutuskeskuse.

Fondi meeskond on pidanud aktiivselt läbirääkimisi nii olemasolevate rendilepingute pikendamiseks kui ka vabadele pindadele uute rentnike leidmiseks. Selle tulemusena on pikendatud rendilepinguid ligikaudu 20 000 m2 ulatuses ja väljarenditud pind on kasvanud ligikaudu 3 200 m2 (netokasv).

2024. aasta esimese 9 kuu jooksul sõlmis Fond uusi rendilepinguid 17 985 m2 ulatuses, kindlustades sellega järgnevateks perioodideks 2 229 tuhat eurot renditulu aastas. Lisaks on meil hea meel teatada, et oleme leidnud oma hoonetesse 41 uut rentnikku ja 48 olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

2024. aasta septembri lõpuks oleme juba sõlminud 80% eesmärgiks seatud rendilepingutest ja lähenenud jõudsalt eesmärgile saavutada 90% täitumus. Lisaks oleme sõlminud eelkokkulepped ligikaudu 3 700 m2 väljarentimiseks. Nende rendilepingute sõlmimisel suureneb täitumus enam kui 3%.

Vähem kui 25% Baltic Horizon fondi rendilepingutest aegub järgneva 15 kuu jooksul, valdav osa aga 2026. aastal või hiljem. Meie eesmärk on rendiperioode hajutada, et ühelgi aastal ei aeguks rohkem kui 20% rendilepingutest. Fondi viimase aja renditegevuse edukust näitab esimese katkestamisvõimaluseni jääva kaalutud keskmise aegumata rendiperioodi (WAULT) pikenemine 3,4 aastani seisuga 30. september 2024 (31. detsember 2023: 2,9 aastat).

Väljavaade

2024. aasta IV kvartali väljavaade peegeldab Baltic Horizoni pühendumust eesmärgile tegutseda edukalt Baltimaade pealinnade muutuval kinnisvaraturul. Meie põhitähelepanu on praegu Fondi portfelli täitumuse suurendamisel uute rentnikega ning võlakirja tagasimaksmisel vähendades seeläbi fondi laenukoormust.

Kuna hiljutised majanduslikud ja geopoliitilised sündmused on avaldanud mõju teatavate varade tulemuslikkusele ja finantseerimiskuludele, kaubeldakse Baltic Horizoni osakutega praegu hinnaga, mis on enam kui 55% osaku puhasväärtusest madalam. Selline kõrvalekalle ei ole kooskõlas meie eesmärkidega ja on vastuvõetamatu nii meie investoritele kui ka fondivalitsejale Northern Horizonile.

Probleemi lahendamiseks keskendub Fond 2024. aastal keskse asukohaga ostukeskuste portfelli tugevdamisele. See hõlmab uute ankurrentnike leidmist ja täiendavaid kontseptsioonimuudatusi, et ostukeskuste atraktiivsust tõsta ja nende potentsiaali maksimeerida. Samal ajal tegeleb Fond aktiivselt rendilepingute pikendamise ja büroohoonete vakantsuse vähendamisega, sõlmides uusi koostöölepinguid valitsusasutustest rentnikega, rakendades paindlikke tööruumilahendusi ja pidades tihedat dialoogi tavapäraste büroopindade rentnikega. Fond ja tema partnerid teevad aktiivselt tööd, et täita vakantsed pinnad rentnikega ja on juba sõlminud eelkokkulepped enam kui 3 700 m2 büroopinna väljarentimiseks.

Fondi meeskond koostab aktiivselt Europale strateegiat, mis võimaldaks suurendada keskuse täitumust ja realiseerida selle puhta äritulu potentsiaali. Oleme liikunud lähemale oma visioonile luua mitmeotstarbeline keskus, mis teenindab naabruses elavaid kogukondi. Perfectus Clinica, mis keskuses lähinädalatel uksed avab, ning esimesele korrusele kavandatud uus toiduala, kus on võimalik valida erinevate restoranide vahel ja nautida Konstitucijos puiesteele avanevat vaadet, muudavad keskuse veelgi atraktiivsemaks ja majanduslikult tasuvamaks.

Viimased suured Galerija Centrsis sõlmitud rendilepingud, sh Arketiga, kes otsustas avada meie keskuses oma esimese kaupluse Lätis, ja uue ankurrentniku MyFitnessiga, kes rentis meilt 2024. aasta aprillis ligi 2 000 m2 14 aastaks, kinnitavad, et kesksed asukohad on atraktiivsed nii rentnikele kui ka ostukeskuste külastajatele. III kvartalis sõlmis Fond edukalt rendilepingu veel ühe ankurrentnikuga – Expo Groupiga, kes on juba avanud Galerija Centrsis ligikaudu 2 000 m2 suurusel pinnal interaktiivse meelelahutuskeskuse Kosmopark, mis peaks avaldama positiivset mõju Fondi puhtale äritulule ning ühtlasi suurendama keskuse külastatavust.

Meie pühendumust jätkusuutlikkusele näitab see, et 2023. aasta lõpuks oli kõigil meie portfelli hoonetel BREEAM-i sertifikaat, ja meie keskkonnaalast vastutustundlikkust kinnitab roheklauslite lisamine rendilepingutesse.

Lisaks jätkame võla teenindamise parandamist ja finantsvõimenduse vähendamist. See on vajalik finantspositsiooni tugevdamiseks ja portfelli üldise vastupidavuse suurendamiseks jätkuvalt volatiilses ja ebakindlas turukeskkonnas. Nende strateegiliste algatustega püüab Fond vähendada praegust lõhet osaku hinna ja varade puhasväärtuse vahel. Vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele lunastas Fond 8. juulil 2024 edukalt võlakirjade lühiajalise osa. Võlakirjad summas 8 miljonit eurot refinantseeriti kuluefektiivsema pangalaenuga, mis võeti Meraki kinnisvarainvesteeringu tagatisel.

Ehkki Fondi eesmärk on, et laenu ja väärtuse suhe (LTV) ei ületaks 50%, on kulutaseme langetamine aeganõudev, eriti praeguses turusituatsioonis. Fond kavatseb pikendada olemasolevaid ja sõlmida uusi rendilepinguid võimalikult soodsatel tingimustel, kuid mõnikord on pindade ümberkohandamisest ja ettevalmistamisest tingitud täiendavad kapitalikulud vältimatud. Et saavutada mõlemad eesmärgid, tegi Fond mitteavaliku pakkumise, mis viidi edukalt lõpule septembris ja millega kaasati 6,29 miljonit eurot kapitali.

Oleme turu arengutele reageerides strateegilistes otsustes paindlikud, et suudaksime tegevuskeskkonna muutustega edukalt kohaneda. Uuendame ja täiustame Fondi südalinnas asuvate varade kontseptsioone, et need toodaksid varasemast suuremat tulu. Samuti teeme tööd selle nimel, et ka muud varad toodaksid stabiilset rahavoogu. Vaid nii saame oma kõrgelt hinnatud investoritele stabiilse tootluse tagada.

Pöörame suurt tähelepanu stabiilse finantsseisundi tagamisele, sest see on Fondi pikaajalise strateegia elluviimise jaoks äärmiselt oluline. Konservatiivse finantsjuhtimise ja aktiivse renditegevusega soovime saavutada kestlikke ja investorite jaoks edukaid tulemusi.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli  kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Oktoobris sai Meraki lõpliku BREEAM-i uue hoone sertifikaadi hinnanguga eeskujulik (Excellent). Meie kinnisvaraportfell on 100% BREEAM-i sertifitseeritud.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. Fond parandas oma tulemust juhtimismoodulis 27 punktilt 29 punktini (30-st). Tulemuslikkuse moodulis Fondi tulemus aga langes 55 punktilt 50 punktini (70-st), sest puudusid andmed aruandeperioodil müüdud kinnisvarainvesteeringute kohta ja andmete sõltumatu ülevaatus. Juhtkond on põhjalikult analüüsinud hindamistulemusi ja koostanud tegevuskava, mis peaks aitama Fondil saada järgmisel aastal taas neli tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2024. aasta I-III kvartali puhaskahjum oli 13,4 miljonit eurot (I-III kv 2023: 15,2 miljonit eurot). Tulemust mõjutas peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kahjum. 2024. aasta I-III kvartali kahjum osaku kohta oli 0,09 eurot (I-III kv 2023: 0,13 eurot).

Kontsern teenis 2024. aasta I-III kvartalis 8,9 miljonit eurot puhast renditulu (I-III kv 2023: 11,7 miljonit eurot). 2023. aasta I-III kvartali tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete viie kuu puhas renditulu summas 1,2 miljonit eurot.

Portfelli EPRA võrreldavaks korrigeeritud puhas renditulu oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,5% väiksem. Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga ja S27 oli 100% vakantne, ning renditulu langus Europa ostukeskuses, kus uus ankurrentnik IKI sisustas ruume ja avas uksed märtsis.

2024. aasta I-III kvartali puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: kaubandus 53,2% (I-III kv 2023 võrreldav puhas renditulu: 43,6%), büroo 41,8% (I-III kv 2023 võrreldav puhas renditulu: 50,9%) ja vaba aeg 5,0% (I-III kv 2023: 5,5%).

Südalinnas asuva kaubanduskinnisvara (Postimaja, Europa ja Galerija Centrs) renditulu moodustas 42,3% Fondi portfelli 2024. aasta I-III kvartali puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2024. aasta I-III kvartali puhta renditulu osakaal oli 10,9%.

Fondi 2024. aasta I-III kvartali puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 44,8% (I-III kv 2023 võrreldav puhas renditulu: 48,4%), Leedu 23,1% (I-III kv 2023 võrreldav puhas renditulu: 22,4%) ja Eesti 32,1% (I-III kv 2023 võrreldav puhas renditulu: 29,2%).

Kinnisvarainvesteeringud

2024. aasta III kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2024. aasta septembri lõpus 241,6 miljonit eurot (31. detsember 2023: 250,4 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 118,6 tuhat m2. Portfelli väärtust mõjutasid peamiselt muutused kapitalisatsioonimäärades (kapitalisatsioonimäärad projektist väljumisel) ja kaalutud keskmise kapitalikulu (WACC) ülespoole korrigeerimine. 2024. aasta I-III kvartalis investeeris kontsern ligikaudu 3,5 miljonit eurot, et kohandada pindasid rentnike vajadustele.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 2024. aasta 30. septembri seisuga 256,8 miljonit eurot (31. detsember 2023: 261,1 miljonit eurot). Brutoväärtuse langus tulenes peamiselt Fondi kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjumist, mis oli ligikaudu 12,5 miljonit eurot. Selle mõju vähendas mõnevõrra uute osakute mitteavalik pakkumine, mis toimus septembris ja mille tulemusena rahalised vahendid suurenesid ligikaudu 6,29 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade puhasväärtus seisuga 30. september 2024 oli 101,9 miljonit eurot (31. detsember 2023: 109,5 miljonit eurot). Puhasväärtuse languse peamiseks põhjuseks oli kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus. 2024. aasta septembri lõpus Fondi varade puhasväärtus aga suurenes, sest Fond emiteeris uusi osakuid, mille tulemusena kasvas omakapital ligikaudu 6,29 miljonit eurot. Seisuga 30. september 2024 oli osaku IFRS puhasväärtus 0,7099 eurot (31. detsember 2023: 0,9156 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7510 eurot (31. detsember 2023: 0,9546 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,7068 eurot (31. detsember 2023: 0,8057 eurot) osaku kohta.

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 30. september 2024 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 146,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: 143,5 miljonit eurot). Aastane laenuamortisatsioon moodustas 2,1% kogu tasumata laenukohustiste jäägist. 2024. aasta juulis sõlmis Fond Bigbankiga Meraki laenulepingu summas 10,3 miljonit eurot. Laenu kasutati peamiselt selleks, et lunastada 2024. aasta juulis aeguvad lühiajalised võlakirjad summas 8,0 miljonit eurot. Seisuga 30. september 2024 oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 10,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6,2 miljonit eurot).

Rahavood

2024. aasta I-III kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 6,6 miljonit eurot (I-III kv 2023: positiivne summas 8,6 miljonit eurot). Äritegevuse rahavoo vähenemist tingisid peamiselt Duetto ja Domus Pro kinnisvarainvesteeringute müük 2023. aasta I poolaastal ning vakantsete pindade kasv, peamiselt S27 ja Upmalas Biroji büroohoonetes. Investeerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 4,3 miljonit eurot (I-III kv 2023: positiivne summas 21,4 miljonit eurot), mis tulenes olemasolevasse kinnisvarasse tehtud investeeringutest ja tehingukuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne summas 1,5 miljonit eurot (I-III kv 2023: negatiivne summas 27,5 miljonit eurot). 2024. aasta III kvartalis sai Fond laenu Meraki jaoks summas 8,7 miljonit eurot ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt tavapäraseid laenu- ja intressimakseid. Lisaks lunastas Fond 2024. aasta III kvartalis võlakirjade lühiajalise osa kogusummas 8,0 miljonit eurot.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes I-III kv 2024 I-III kv 2023 Muutus
Puhas renditulu 8 869 11 723 -24,3%
Halduskulud -1 729 -1 986 -12,9%
Muu äritulu/-kulu (neto) 15 15 0,0%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -618 -3 810 -83,8%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -12 529 -14 626 -14,3%
Ärikasum/-kahjum -5 992 -8 684 -31,0%
Finantskulud (neto) -7 724 -7 241 6,7%
Maksueelne kasum/kahjum -13 716 -15 925 -13,9%
Tulumaks 317 709 -55,3%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -13 399 -15 216 -11,9%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 120 508 680 119 635 429 0,7%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,11 -0,13 -15,4%

 

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 30.09.2023 31.12.2023 Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 241 579 250 385 -3,5%
Varade brutoväärtus (GAV) 256 826 261 138 -1,7%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 146 341 143 487 2,0%
Kohustised kokku 154 904 151 606 2,2%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 101 922 109 532 -6,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 107 809 114 205 -5,6%
Ringluses olevate osakute arv 143 562 514 119 635 429 20,0%
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,7099 0,9156 -22,5%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,7510 0,9546 -21,3%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 60,9% 57,3%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 6,3% 5,2%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2024. aasta III kvartalis 80,1% (II kv 2024: 82,3%). Seisuga 30. september 2024 oli täitumus 80,5% (30. juuni 2024: 79,1%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. september 2024

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) I-III kv 20242 I-III kv 20243
Vilnius, Leedu
Europa Kaubandus 37 026 17 118 2,4% 2,9% 73,4%
North Star Büroo 19 210 10 721 6,7% 7,3% 96,2%
Meraki4 Büroo 16 508 7 870 1,1% 1,4% 85,0%
Vilniuses kokku   72 744 35 709 3,2% 3,8% 82,8%
Riia, Läti
Upmalas Biroji Büroo 19 351 11 203 3,7% 4,2% 62,4%
Vainodes I Büroo 15 881 8 128 8,8% 8,7% 100,0%
LNK Centre Büroo 11 576 7 450 0,0% -0,1%
Sky Kaubandus 5 020 3 259 8,6% 8,3% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 60 428 19 330 3,3% 4,2% 87,2%
Riias kokku   112 256 49 370 3,8% 4,5% 71,4%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 20 370 9 232 3,7% 6,7% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 067 8 121 4,9% 4,4% 82,3%
Lincona Büroo 13 871 10 767 6,4% 7,3% 88,5%
Pirita Kaubandus 9 271 5 425 6,7% 9,4% 95,5%
Tallinnas kokku   56 579 33 545 4,9% 6,7% 91,3%
Portfell kokku   241 579 118 624 3,9% 4,8% 80,5%

1. Põhineb viimasel, seisuga 30. juuni 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
4. Meraki täitumuse määr arvutatakse rendilepingu sõlmimise kuupäeva alusel.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

EUR ‘000 01.07.2024 01.07.2023 01.01.2024 01.01.2023
– 30.09.2024 – 30.09.2023 – 30.09.2024 – 30.09.2023
Renditulu 3 690 3 893 11 357 13 988
Teenustasutulu 1 236 1 334 3 599 4 521
Renditegevuse kulud -2 040 -1 999 -6 087 -6 786
 Puhas renditulu 2 886 3 228 8 869 11 723
Halduskulud -615 -572 -1 729 -1 986
Muu äritulu 31 15 15
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -171 -59 -618 -3 810
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum -5 -3 -12 529 -14 626
Ärikasum/-kahjum 2 126 2 594 -5 992 -8 684
Finantstulud 8 74 27 75
Finantskulud -2 597 -2 891 -7 751 -7 316
Finantstulud ja -kulud kokku -2 589 -2 817 -7 724 -7 241
Maksueelne kasum/kahjum -463 -223 -13 716 -15 925
Tulumaks -87 12 317 709
Perioodi kasum/kahjum -550 -211 -13 399 -15 216
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum    
 Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum -238 -341 -557 -514
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks 17 32 51 59
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku -221 -309 -506 -455
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku -771 -520 -13 905 -15 671
 
Tavakahjum osaku kohta (eurodes) -0,00 -0,00 -0,11 -0,13
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes) -0,00 -0,09

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 30.09.2024 31.12.2023
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 241 579 250 385
Immateriaalsed põhivarad 10 11
Materiaalsed põhivarad 6 4
Tuletisinstrumendid 295
Muud põhivarad 1 105 647
Põhivarad kokku 242 700 251 342
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 3 146 2 591
Ettemaksed 881 402
Tuletisinstrumendid 92 621
Raha ja raha ekvivalendid 10 007 6 182
Käibevarad kokku 14 126 9 796
Varad kokku 256 826 261 138
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv 25 531
Jaotamata kahjum -49 598 -36 199
Omakapital kokku 101 922 109 532
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 85 098 64 158
Edasilükkunud tulumaksukohustised 2 385 2 774
Muud pikaajalised kohustised 1 361 1 079
Pikaajalised kohustised kokku 88 844 68 011
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 61 485 79 584
Võlad tarnijatele ja muud võlad 4 153 3 343
Tulumaksukohustis 6
Muud lühiajalised kohustised 422 662
Lühiajalised kohustised kokku 66 060 83 595
Kohustised kokku 154 904 151 606
Omakapital ja kohustised kokku 256 826 261 138

2024 Q3 report EE

2024 Q3 report EN

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn: Tallinn tutvustab Kopliranna haljasala tulevikuplaane

TallinnTallinn soovib muuta Kopliranna haljasala Stroomi rannapromenaadi pikenduseks, et luua looduslähedane ja harmooniline ruum rannikuäärseteks jalutuskäikudeks, sportimiseks ja puhkamiseks.

Kopliranna haljasala maastikuarhitektuurne kontseptsioon on inspireeritud merest. Lainetusena tõusev ja langev maastikureljeef võimaldab sulandada maastikku loodava promenaadi, teeäärsed istumispingid ja erinevad tegevusalad. Uus teevõrk katab liikumissuunad Stroomi ranna põhjapiirist kuni Meeruse sadamani, mis tulevikus on samuti arenemas atraktiivseks elukeskkonnaks.

„Kopliranna haljasalal soovime vähima sekkumisega luua kaasaegse puhkeala, mis ühelt poolt säilitab oma tuttavliku, pisut karuse ja viimistlemata olemuse, kuid teisalt pakub rohkesti võimalusi tegevusteks,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lisaks promenaadile on plaanis rajada haljasalale mängu- ja spordiväljakud, talisupluseks vajalik taristu (tualetid ja riietuskabiinid) ja koerte jalutusväljak. Plaanis on korrastada olemasolevate garaažide seinad, kaldaplatvorm ning lisada kõrghaljastust. Haljasalale on kavandatud vajaduspõhine, turvalisust tagav üldvalgustus. Promenaadi lõigus, kus tee külgneb vahetult elamutega, kasutatakse madalaid pollarvalgusteid, et vältida valgusreostust.

„Stroomi rannapark on väga populaarne koht vaba aja veetmiseks. Mul on hea meel, et promenaadi Kopliranna ossa lisandub selleks täiendavaid võimalusi, nagu kauaoodatud koerte jalutusväljak, turvaline ala talisupluseks, tualetid ja muu taristu. Kindlasti avab see mereäärt veelgi rohkem ja kutsub linlasi liikuma vabas õhus,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Külli Tammur.

Asendiplaani ning täpsema kirjeldusega saab tutvuda projekti veebilehel Kopliranna haljasala. Projekti avalik tutvustus toimub 14. novembril kell 17.30 Teamsi vahendusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: oktoober 2024

Arco VaraOktoobris suurenes Eesti korteriturul tehingute arv võrreldes aastatagusega teist kuud järjest

Tänavu oktoobris tehti Eesti korteriturul kokku 1947 ostu-müügitehingut, mida oli 4,8% enam kui septembris ning omakorda koguni 8,5% rohkem kui 2023. aasta oktoobris. Veel 2023. aasta oktoobris vähenes tehingute arv võrreldes aastatagusega 4,3% võrra, viidates tänavu juba oluliselt positiivsematele muutustele, mille juures oktoobris suurenes tehingute arv võrreldes aastatagusega ka juba teist kuud järjest. Kui võrreldes tänavu septembriga oli tehingute arvu kasv geograafiliselt üsna laiapõhjaline, siis võrreldes aastatagusega vedas turuaktiivsuse suurenemist aga eeskätt Tallinn ja Tartu linn. Piirkonniti on aga olnud 2024. aastal üha enam viiteid asjaolule, et tehingute arvu osas on langustsükli põhi vähemalt järelturul saavutatud ning periooditi on üha sagedamini olnud täheldada aastatagusest kõrgemaid turuaktiivsuse näitajaid, kuid seda veel siiski mitte kuigi püsivalt.

Kehv tarbijakindlus ei viita kinnisvaraturul lähitulevikus avalduvatele kiiretele muutustele

Tarbijakindlus on aga olnud jätkuvalt kehv ning 2024. aasta oktoobris langes see juba taaskordselt käesoleva aasta madalaimale tasemele. Tarbijad ootavad tuleval aastal inflatsiooni järjekordset kiirenemist, tööpuuduse suurenemist ning ootused riigi majandusliku üleüldise olukorra osas on täiendavalt halvenenud. Iseasi, kas tarbijaskonna taolised ootused ka kõik nõnda negatiivses võtmes realiseeruvad, kuid sõltumata sellest püsib ka kinnisvaraturul olukord, kus potentsiaalsed ostjad tunnevad end ebakindlalt ning see ei võimalda ka lähituleviku vaates veel olulist turuaktiivsuse suurenemist prognoosida. Laenuraha odavnemise tsükkel küll püsib, kuid selle senised positiivsed implusid kinnisvaraturu aktiivsuse elavnemiseks on veel olnud üsna marginaalsed.

Korterite ostu-müügitehingute osas kujunes 2024. aasta oktoobris Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2081 €/m2, mida oli 2,4% enam kui septembris ning 7,7% rohkem kui aasta varasemalt. Hinnatõusu ei ole tegelikkuses aga turul kuigi märgatavalt esinenud ning nõukogudeaegse elamufondi osas on piirkonniti ja periooditi olnud siiski jätkuvalt viiteid hoopis hindade alanemisest, mille juures statistilist hinnatõusu on endiselt kujundanud uute korterite asjaõiguslepingud. Teatava ajalise viitega oleme täna olukorras, kus eeskätt Eesti erinevates väikelinnades valmib ja antakse klientidele üle üha enam uusi kortereid, mille juures tegelikkuses alustati nende osas ehitustegevust ja kortereid broneeriti peamiselt 2022. aasta II ja 2023. aasta I pooles. Kinnisvaraturule on omane madal efektiivsus, mistõttu on ka taolised statistilised hinnadünaamika muutused olnud langustsükli vältel ootuspärased.

2024. aasta hakkab peatselt lõppema ning kui mingisugust lühikokkuvõtet teha, siis kinnisvarateenuste turul on olnud täheldada, et 2024. aasta I pool oli nõudluse osas elamispindade turul ehk kohati tugevam kui aasta II pool seni. Vastav tendents kipub kattuma ka tarbijakindluse muutustega, mille juures aasta II pooles on tarbijate kindlustunne taaskordselt halvenema asunud, olles ajaliselt suuresti kooskõlas ka Valitsuse tasandil otsustatud maksumuudatustega. Kuid, kinnisvaraturul on siiski olnud 2024. aastal jooksvalt märgata, et suuremad kinnisvarainvestorid on hakanud aktiivsemalt huvi tundma ja ka ostuotsuseid realiseerima, viidates langustsükli põhja läbimisele ning peatselt taaskordselt algavale kasvutsüklile. Viimast teoreetilist käsitlust toetavad ka mitmed makromajanduslikud tegurid, kus eelolevatel kvartalitel peaks Eestis majanduskasv lõpuks taas kiirenema, laenuraha täiendavalt odavneb ning tööstussektoris ei ole enam olukord omakorda halvenenud. Kinnisvaraturul on paralleelselt täheldada üha vähem turusegmente, kus tehingute arvu laiapõhjaline langus võrreldes aastatagusega oleks enam püsinud.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2024

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Kinnitage turvavööd – hinnaralli läheb rõõmsalt edasi

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed oktoobrikuu inflatsiooni kohta ja võrreldes harmoniseeritud THI kiirhinnanguga, oli täpsustatud inflatsiooninumber natuke madalam ehk siis 4,1%. Kõige rohkem olid hinnad kasvanud sideteenuste ja muude kaupade teenuste osas, mis olid kasvanud vastavalt 9,4% ja 8,7%. Oluliselt olid kasvanud ka hariduse ja tervishoiu teenuste hinnad, vastavalt siis 7,5% ja 6,9%. Jutt on hinna kasvust antud kauba ja teenuste grupis aasta jooksul ehk siis võrreldes 2023. aasta oktoobriga. Hinnakasv oli mõõdukas eluaseme kuludes ja transpordi kuludes. Hinnad olid aasta võrdluses langenud 1% riietele ja jalatsitele. Teatavasti on nimetatud kaubagrupi hinnatase Eestis kõrgem EL keskmisest.

Kui vaadata kui palju on hinnad kasvanud selle aasta algusest ehk siis hetkest kui hakkas kehtima kõrgem käibemaks, siis riiete ja jalatsite hinnad on kasvanud 7% ja telefoniteenuste hinnad koguni 8%. Olen sellest ka varem kirjutanud, aga sideteenuste selline hinnakasv võiks pälvida konkurentsiameti huvi või vähemasti tarbijakaitse huvi. Kui uskuda rahandusministri juttu, et käibemaksu tõus tõstab hinda ainult 1,67%. Natuke üle 2% on selle aja jooksul kasvanud ainult nelja kaubagrupi hinnad – toidukaubad, alkohol, majapidamiskaubad ning transport. Kõikvõimalike teenuste hinnad on kasvanud kaugelt kiiremini. Ainsana on aasta jooksul vähenenud eluaseme hinnad ja ka siin on pigem tegemist tehingute struktuuri muutusega ehk siis kallimate uusarenduste asemel ostetakse rohkem järelturu kortereid, mis on odavamad.

Nii et arvestades järgmise aasta käibemaksu tõusu, kinnitage turvavööd – hinnaralli läheb rõõmsalt edasi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Veel jõuad registreerida koolitusele “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine”

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 14.11.2024. Koolitusel annab Pille Kaarlõp osalejatele juhiseid, kuidas korraldada korteriühistu revisjonikomisjoni tööd ja millised on revisjonikomisjoni töö ülesanded ja eesmärgid.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
  • kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid);
  • kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 14.11.2024 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1-Q3 2024

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the nine months of 2024.

Our strategic ambitions

Over the past year, our focus has been on reshaping our strategy to foster sustainable value, concentrating efforts on avenues that promise reliable and consistent growth for our investors. In light of prevailing market conditions, we firmly believe that the execution of the ‘Modern City Life’ strategy, introduced to investors in 2023, is paramount to their best interests.

In the coming years, we expect two thirds of the Fund’s NOI to come from centrally located multi-functional assets aligned with our ‘Modern City Life’ strategy. These spaces are meticulously designed to ignite, elevate and enrich the lives of modern citizens and communities. The remaining results are expected to be derived primarily from government-rented premises and select suburban supermarkets and other segments. Our value proposition hinges on quality, flexibility, sustainability, and remarkable service, underpinned by strategic locations tailored to meet the evolving needs of our clientele.

The Fund’s management team has made the strategic decision to implement key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance. This decision stems from the recognition that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and decision-making processes.

The focus of the Fund management team is and will be on these major objectives:

  • Portfolio occupancy of at least 90% by end of 2024;
  • Loan-to-Value target at 50% or lower;
  • To consider disposing of non-strategic assets over the next 18 months;
  • Clear ESG and refurbishment strategy for the next 1-2 years with an aim to reach the portfolio’s NOI potential of EUR 18 million by 2027;
  • Maintaining 100% BREEAM or LEED certified portfolio;
  • Achieving not less than 4 stars from GRESB assessment.

As of today, we have successfully repaid the short-term part of the bonds that matured in July 2024. While it was refinanced by a cheaper loan and LTV remained at a similar level; our objective is to fully repay the outstanding bonds as soon as possible and to reduce the LTV. Moreover, we reached 100% of portfolio certification and are moving towards our occupancy goal and NOI potential. We have thoroughly analysed GRESB assessment results and made an action plan enabling us to receive a 4-star GRESB rating next year.

Leasing performance

In a challenging market environment characterized by increasing real estate market vacancies across all Baltic states in recent periods, the Fund also faced outflows of some tenants, however it has demonstrated its adaptability and the attractiveness of its properties by renewing a significant amount of existing leases and signing a substantial number of new leases during the first nine months of 2024. This success was primarily attributable to significant deals with prominent anchor tenants such as Narbutas in Meraki (3,200 sq. m) and Apollo Group in Coca-Cola Plaza (2,200 sq. m) and significant leases in Galerija Centrs  signed with My Fitness (1,700 sq. m) and Expo GROUP (2,000 sq. m), which opened an interactive entertainment exhibition in the shopping centre.

The Fund team has been diligently negotiating with current tenants to extend lease agreements, while also actively engaging with new tenants to fill the vacancies.  These efforts have resulted in lease renewals of approximately 20,000 sq. m and a net lease inflow of approximately 3,200 sq. m.

During the 9 months of 2024, the Fund signed new leases for 17,985 sq. m, securing an annual rental income of EUR 2,229 thousand for future periods. Furthermore, we are pleased to report that 41 new tenants have been attracted to our buildings, while 48 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

By the end of September 2024, we have already secured 80% of the targeted leases, significantly advancing towards achieving the goal of reaching 90% occupancy. Moreover, the Fund has signed letters of intent for approx. 3,700 sq. m, which will increase the occupancy rate by more than 3% when the leases are signed.

Notably, less than 25% of leases are set to expire during the next 15 months, while the vast majority expire in 2026 and later. We aim to spread our lease terms evenly so that no more than 20% of our leases expire each year.  Recent successful leasing activity is reflected in the increase in the weighted average unexpired lease term until the first break option, which was 3.4 years as of 30 September 2024 (compared to 2.9 years as of 31 December 2023).

Outlook

The outlook for Q4 2024 reflects Baltic Horizon’s commitment to navigating the challenging real estate market in the Baltic capitals. Our current focus is on increasing the occupancy of the portfolio and repaying the bonds thereby lowering the LTV of the Fund.

Given the influence of recent economic and geopolitical events on the operational performance of certain assets and financing costs, Baltic Horizon units are now traded at a price that is more than 55% below NAV. This deviation is not aligned with our standards and is unacceptable to both our valued investors and to Northern Horizon as the Management Company.

To address this challenge, the Fund is strategically focused on enhancing the strength of our centrally-located retail portfolio throughout 2024. This involves the introduction of new anchor tenants and the implementation of further concept changes aimed at revitalizing and maximizing the potential of our retail assets. Concurrently, the Fund is proactively working on lease extensions and addressing vacancy concerns within office buildings by pursuing new collaborative agreements with government tenants, implementing flexible workspace solutions and being in close dialogue with conventional office tenants. The Fund and its partners are working intensively to fill the vacancies and have signed LOIs for over 3,700 sq. m of office space.

The Baltic Horizon team is actively working on a strategy for Europa which would allow to increase its occupancy and to realise its NOI potential. Further steps towards our vision of creating a multipurpose centre serving the surrounding communities include Perfectus clinic, which opened its doors at the beginning of November, a new dining area planned for the first floor, which will house several different restaurants and have an open facade facing Konstitucijos avenue, and a new concept entertainment centre opening in H1 2025 on more than 1,200 sq. m, which will further enhance the attractiveness and commercial viability of the shopping centre.

Recent major leases at Galerija Centrs, including Arket, which selected our shopping centre for its first shop in Latvia, and the new anchor tenant MyFitness , which signed a 14-year lease  for approx. 2,000 sq. m in April 2024, confirm that central locations are attractive to both tenants and shoppers. In Q3, the Fund successfully signed an agreement with another anchor tenant ,Expo GROUP, which has already opened interactive entertainment centre Cosmopark on approximately 2,000 sq. m in Galerija Centrs, which is expected to have a positive impact not only on NOI but also on visitor numbers.

Successfully achieving BREEAM certification for all assets in our portfolio by the end of 2023 underlines our dedication to sustainability, and the introduction of green lease clauses in our agreements highlights our ongoing commitment to environmental responsibility.

Simultaneously, the Fund remains committed to improving debt service and lowering leverage levels. These efforts are essential to fortifying our financial position and enhancing overall portfolio resilience in the face of ongoing market volatility and uncertainty. By executing these strategic initiatives, Baltic Horizon aims to mitigate the current unit price deviation from the NAV. In line with its strategic goals, the Fund successfully redeemed the short-term part of the bonds on 8 July 2024. The bonds in the amount of EUR 8 million were refinanced with a more cost-effective bank loan, raised by leveraging the Meraki asset.

Although the Fund aims for an LTV of no more than 50%, reducing the debt level will take time, particularly in the current market. The Fund intends to extend existing leases and negotiate new ones on the most favourable terms, but sometimes additional capital expenditure to fit out the premises is unavoidable. To address both goals, the Fund carried out a private placement of new units, which was successfully completed in September and during which new equity of EUR 6.29 million was raised.

As the market evolves, our strategic decisions will remain agile to ensure adaptability to changes in the operating environment. The Fund’s management team remains determined in its commitment to implement revitalized strategies that enhance the concepts of our city centre assets, with the aim of restoring them beyond historic income levels. At the same time, we remain committed to maintaining stable cash flows from our other assets, ensuring a secure foundation for stable future returns for our valued investors.

Maintaining a stable financial position is a key part of our long-term strategy. Through careful financial management and a proactive approach to leasing, we strive to deliver sustainable performance and achieve success for our investors.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

In October Meraki received its final BREEAM new construction certificate with the grade Excellent. Our portfolio is 100% BREEAM certified.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. The Fund increased its scoring in the management section from 27 points to 29 points (out of 30) but the score in the performance section decreased from 55 points to 50 points (out of 70) due to lack of data from the properties that were sold during the reporting period and the review of data by an external party. The management team has thoroughly analysed the assessment results and prepared an action plan, which is expected to bring the Fund back to a 4-star level next year.

Net result and net rental income

In Q1-Q3 2024, the Group recorded a net loss of EUR 13.4 million compared with a net loss of EUR 15.2 million for Q1-Q3 2023. The result was mainly driven by the property valuation loss. Earnings per unit for Q1-Q3 2024 were negative at EUR 0.09 (Q1-Q3 2023: negative at EUR 0.13).

The Group earned consolidated net rental income of EUR 8.9 million in Q1-Q3 2024 (Q1-Q3 2023: 11.7 million). The results for Q1-Q3 2023 include two months’ net rental income of the Domus Pro Retail and Office property (EUR 0.3 million) and five months’ net rental income of the Duetto properties (EUR 1.2 million), which were sold in February and May 2023, respectively.

On an EPRA like-for-like basis, the portfolio net rental income in Q1-Q3 2024 was 13.5% lower than in Q1-Q3 2023, mainly due to vacancies in office properties in Latvia due to the expiry of the agreement with the main tenant in Upmalas Biroji BC and 100% vacancy of S27, as well as lower rental income in Europa due to the new anchor tenant IKI equipping the premises and opening in March.

Portfolio properties in the retail segment contributed 53.2% (like-for-like Q1-Q3 2023: 43.6%) of net rental income in Q1-Q3 2024, followed by the office segment with 41.8% (like-for-like Q1-Q3 2023: 50.9%) and the leisure segment with 5.0% (Q1-Q3 2023: 5.5%).

Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 42.3% of total portfolio net rental income in Q1-Q3 2024. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres was 10.9% in Q1-Q3 2024.

In Q1-Q3 2024, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 44.8% (like-for-like Q1-Q3 2023: 48.4%) and 23.1% (like-for-like Q1-Q3 2023: 22.4%) of net rental income, respectively, while investment properties in Estonia contributed 32.1% (like-for-like Q1-Q3 2023: 29.2%).

Investment properties

At the end of Q3 2024, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 12 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 241.6 million at the end of September 2024 (31 December 2023: EUR 250.4 million) and incorporated a total net leasable area of 118.6 thousand sq. m. The change in portfolio value was mainly driven by the changes in exit yields and upward adjustments of the weighted average cost of capital (WACC) used in mid-year property valuations. During Q1-Q3 2024 the Group invested approximately EUR 3.5 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 30 September 2024, the Fund’s GAV was EUR 256.8 million (31 December 2023: EUR 261.1 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the negative revaluation of the Fund’s investment properties of approx. EUR 12.5 million and was partly offset by the private placement of new units which took place in September and resulted in a cash increase of approx. EUR 6.29 million.

Net Asset Value (NAV)

As of 30 September 2024, the Fund’s NAV was EUR 101.9 million (31 December 2023: EUR 109.5 million). The NAV decrease was mainly due to the revaluation of investment properties. However, the Fund’s NAV increased at the end of September 2024, due to the issuance of new units resulting in approx. EUR 6.29 million of new equity. As of 30 September 2024, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.7099 (31 December 2023: EUR 0.9156), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7510 per unit (31 December 2023: EUR 0.9546). EPRA net disposal value was EUR 0.7068 per unit (31 December 2023: EUR 0.8057).

Interest-bearing loans and bonds

As of 30 September 2024, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 146.3 million (31 December 2023: EUR 143.5 million). Annual loan amortisation accounted for 2.1% of total debt outstanding. In July 2024, the Fund successfully signed the Meraki loan with Bigbank for a total amount of EUR 10.3 million. A major part of the loan was used to repay short term bonds in the amount of EUR 8.0 million maturing in July 2024. As of 30 September 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.0 million (31 December 2023: EUR 6.2 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in Q1-Q3 2024 amounted to EUR 6.6 million (Q1-Q3 2023: cash inflow of EUR 8.6 million).  Cash inflow from core operating activities decreased mainly due to sale of Duetto and Domus Pro properties in H1 2023 and higher vacancies, mostly in S27 and Upmalas Biroji. Cash outflow from investing activities was EUR 4.3 million (Q1-Q3 2023: cash inflow of EUR 21.4 million) due to investments in existing properties and transaction costs. Cash inflow from financing activities was EUR 1.5 million (Q1-Q3 2023: cash outflow of EUR 27.5 million). In Q3 2024, the Fund received a loan for Meraki in the amount of EUR 8.7 million and paid regular amortisation and interest on bank loans and bonds. Also, the Fund redeemed a short-term part of the bonds for a total amount of EUR 8 million in Q3 2024.

Key earnings figures

EUR ‘000 Q1-Q3 2024 Q1-Q3 2023 Change (%)
Net rental income 8,869 11,723 (24.3%)
Administrative expenses (1,729) (1,986) (12.9%)
Net other operating income 15 15 0.0%
Losses on disposal of investment properties (618) (3,810) (83.8%)
Valuation gains (losses) on investment properties (12,529) (14,626) (14.3%)
Operating profit (loss) (5,992) (8,684) (31.0%)
Net financial expenses (7,724) (7,241) 6.7%
Profit (loss) before tax (13,716) (15,925) (13.9%)
Income tax 317 709 (55.3%)
Net profit (loss) for the period (13,399) (15,216) (11.9%)
Weighted average number of units outstanding (units) 120,508,680 119,635,429 0.7%
Earnings per unit (EUR) (0.11) (0.13) (15.4%)

Key financial position figures

EUR ‘000 30.09.2024 31.12.2023 Change (%)
Investment properties 241,579 250,385 (3.5%)
Gross asset value (GAV) 256,826 261,138 (1.7%)
Interest-bearing loans and bonds 146,341 143,487 2.0%
Total liabilities 154,904 151,606 2.2%
IFRS NAV 101,922 109,532 (6.9%)
EPRA NRV 107,809 114,205 (5.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
IFRS NAV per unit (EUR) 0.7099 0.9156 (22.5%)
EPRA NRV per unit (EUR) 0.7510 0.9546 (21.3%)
Loan-to-Value ratio (%) 60.9% 57.3%
Average effective interest rate (%) 6.3% 5.2%

During Q3 2024, the average actual occupancy of the portfolio was 80.1% (Q2 2024: 82.3%). The occupancy rate increased to 80.5% as of 30 September 2024 (30 June 2024: 79.1%).

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 September 2024

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) 20242 20243
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 37,026 17,118 2.4% 2.9% 73.4%
North Star Office 19,210 10,721 6.7% 7.3% 96.2%
Meraki4 Office 16,508 7,870 1.1% 1.4% 85.0%
Total Vilnius   72,744 35,709 3.2% 3.8% 82.8%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,351 11,203 3.7% 4.2% 62.4%
Vainodes I Office 15,881 8,128 8.8% 8.7% 100.0%
S27 Office 11,576 7,450 0.0% (0.1%)
Sky SC Retail 5,020 3,259 8.6% 8.3% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,428 19,330 3.3% 4.2% 87.2%
Total Riga   112,256 49,370 3.8% 4.5% 71.4%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 20,370 9,232 3.7% 6.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,067 8,121 4.9% 4.4% 82.3%
Lincona Office 13,871 10,767 6.4% 7.3% 88.5%
Pirita SC Retail 9,271 5,425 6.7% 9.4% 95.5%
Total Tallinn   56,579 33,545 4.9% 6.7% 91.3%
Total active portfolio   241,579 118,624 3.9% 4.8% 80.5%
  1. Based on the latest valuation as of 30 June 2024, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.
  4. Meraki occupancy level is calculated based on the lease signing date.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000 01.07.2024 01.07.2023 01.01.2024 01.01.2023
– 30.09.2024 – 30.09.2023 – 30.09.2024 – 30.09.2023
Rental income 3,690 3,893 11,357 13,988
Service charge income 1,236 1,334 3,599 4,521
Cost of rental activities (2,040) (1,999) (6,087) (6,786)
Net rental income 2,886 3,228 8,869 11,723
Administrative expenses (615) (572) (1,729) (1,986)
Other operating income (expenses) 31 15 15
Losses on disposal of investment properties (171) (59) (618) (3,810)
 Valuation losses on investment properties (5) (3) (12,529) (14,626)
Operating profit (loss) 2,126 2,594 (5,992) (8,684)
Financial income 8 74 27 75
Financial expenses (2,597) (2,891) (7,751) (7,316)
Net financial expenses (2,589) (2,817) (7,724) (7,241)
Profit (loss) before tax (463) (223) (13,716) (15,925)
Income tax charge (87) 12 317 709
Profit (loss) for the period (550) (211) (13,399) (15,216)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (238) (341) (557) (514)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges 17 32 51 59
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (221) (309) (506) (455)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (771) (520) (13,905) (15,671)
     
Basic earnings per unit (EUR) (0.00) (0.00) (0.11) (0.13)
Diluted earnings per unit (EUR) (0.00) (0.09)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 30.09.2024 31.12.2023
Non-current assets
Investment properties 241,579 250,385
Intangible assets 10 11
Property, plant and equipment 6 4
Derivative financial instruments 295
Other non-current assets 1,105 647
Total non-current assets 242,700 251,342
Current assets
Trade and other receivables 3,146 2,591
Prepayments 881 402
Derivative financial instruments 92 621
Cash and cash equivalents 10,007 6,182
Total current assets 14,126 9,796
Total assets 256,826 261,138
Equity
Paid in capital 151,495 145,200
Cash flow hedge reserve 25 531
Retained earnings (49,598) (36,199)
Total equity 101,922 109,532
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 85,098 64,158
Deferred tax liabilities 2,385 2,774
Other non-current liabilities 1,361 1,079
Total non-current liabilities 88,844 68,011
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 61,485 79,584
Trade and other payables 4,153 3,343
Income tax payable 6
Other current liabilities 422 662
Total current liabilities 66,060 83,595
Total liabilities 154,904 151,606
Total equity and liabilities 256,826 261,138

2024 Q3 report EN

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2024. aasta 9 kuu müügitulu oli 379 miljonit eurot

Merko Ehituse 2024. aasta 9 kuu müügitulu oli 379 miljonit eurot ja puhaskasum 44,8 miljonit eurot. Kolmanda kvartali müügitulu oli 175 miljonit ja puhaskasum 27,3 miljonit eurot. Ehitusteenuste müük moodustas 9 kuu müügitulust pea 90%.

„Oleme kiirendanud tellijate soovil mõne objekti ehitust, mis on suurendanud jooksvalt me ehitusmahtusid, aidanud vähendada kulusid ja tõsta efektiivsust. Sellest tulenevalt lõpetasime 9 kuud kavandatust tugevama tulemusega. Jõudsime lõpusirgele mitme suure ja keerulise objektiga, sealhulgas Merko ajaloo suurima ehitusobjekti Arteri kvartaliga, mille 150 miljoni euro suurusest mahust on ligi 80% valmis. Arteri üks hoone on valmis, teise sisetööd on lõpusirgel ning kõrgeimas hoones sisetööd jätkuvad. Oleme olnud konservatiivsed kulude prognoosimisel ja riskide hindamisel, mille realiseerumist oleme objektide pika ehitusperioodi kestel suutnud vältida. Seega realiseerus mitme töösoleva objekti järgmisesse aastasse planeeritud müügitulu ja kasum käesolevas aastas,” kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov. „Meie lõpetamata tööde portfell on heal tasemel, püsides terve käesoleva aasta jooksul üle 400 miljoni euro. Turg on endiselt pingeline ja konkurents tihe, samuti on mõne ehitusteenuse pakkuja hindades täheldada oluliselt suurenenud riskiisu.“

„Ettevõtte tugev rahaline seis ja vähemate uute arendusprojektide käivitamine on aidanud meil hoida intressikulud madalal ka kõrgemate intresside perioodil. Ehitushindade kiire kasv on taltunud ja asendunud juba varasemalt prognoositud mõõduka 1–2% kasvuga aastas. Kuni ei ole ette näha energiahindade ja palkade vähenemist, ei ole põhjust oodata ka ehitushinnaindeksi langust,“ lisas Volkov. Kontserni tulemustesse annab järjest tugevama panuse energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelev ühisettevõte Connecto Eesti, mille töömahud on kõrgel tasemel seoses valdkonda suunatavate suurte investeeringutega.

„Kinnisvaraarenduse valdkonna tulemused on oodatult oluliselt tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal, aga siiski selgelt positiivsemad, kui selle aasta alguses arvasime. Turu elavnemist on märgata meie kõikidel turgudel, selgelt eristub Leedu oma pikaaegse positiivse majandussentimendiga. Korterite müügi edu on nii Eestis, Lätis kui Leedus seotud üsna üheselt tarbijakindlusega. Oleme tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud ning hindame oma valmis korterite laojääki turu vajadustele sobivaks – lisaks ehituses olevatele korteritele saab soetada ka valmis kodusid,“ kommenteeris Volkov kinnisvaraarenduse ärivaldkonda.

2024. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 292 miljoni euro väärtuses ja teostamata tööde jääk oli septembri lõpu seisuga 431 miljonit eurot. Suuremad kolmandas kvartalis sõlmitud lepingud olid Eestis Tartu mnt 1 büroohoone (tulevane LHV Groupi peakontor) ja Rail Baltica Harjumaa põhitrassi neljas etapp, Lätis tudengihotell Riias ning Leedus Pagėgiai tuulepargi lisatööd.

2024. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arteri kvartal, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Kelmė, Pagėgiai ja Telšiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas.

Tänavu 9 kuuga on Merko ostjatele üle andnud 194 korterit ja 11 äripinda ning investeerinud kinnisvara ärivaldkonda kokku 31 miljonit eurot. Septembri lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel valmis ja ehituses kokku 591 müümata korterit ning 87 eelmüügiga kaetud korterit. Merko käivitas tänavu 175 korteri ehituse ja müügi neljas projektis: Veerenni uus etapp Tallinnas, Õielehe Jüris, Erminurme uus etapp Tartus ning Lucavsala esimene etapp Riias. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Oktoobris vedas hinnatõusu lennureiside kallinemine

Eesti PankStatistikaameti andmetel tõusis tarbijate ostukorvi maksumus oktoobris 0,6 protsenti, olles 4,1 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid oktoobris aastaga vastavalt 6% ja 3%. Teenuste hinnakasv kiirenes oktoobris 9%ni, kuid üldist hinnakasvu hoidis tagasi energiahinde odavnemine, mis langesid aastavõrdluses 6%.

Oktoobris kasvasid Eesti tarbijahinnad septembriga võrreldes peamiselt lennureiside kallinemise tõttu. Kui septembris odavnesid lennupiletid kuuga 23%, siis oktoobris tõusis nende hind 65%, andes valdava osa (kaks kolmandikku) kuisest hinnakasvust. Lennupiletite hindade heitlikkust põhjustas koolivaheaeg, kuid ka puhkusereiside hinnakasv on tänavu olnud suure nõudluse tõttu jõuline. Reisimist soodustab see, et enamikes Euroopa riikides on hinnakasv olnud aeglasem kui Eestis, mistõttu eestlaste ostujõud välismaal on suhteliselt parem.

Viimastel kuudel on Eestis kiiresti tõusnud ka üksikute toiduainete hinnad. Näiteks kohvi ja mahlade kallinemine maailmaturul on meie tarbijahindadesse kiiresti edasi kandunud. Mittealkohoolsete jookide hinnatõus on Eestis olnud Euroopa riikide hulgas kõige järsum, ulatudes aastavõrdluses 20%ni. Euroala teistes riikides on jookide hinnad seni kasvanud vaid 4%. Toidutoorme hinnatõus maailmaturul ei ole veel järele andnud ning hinnakasvu aeglustumist võib oodata alles järgmisel aastal.

Eesti Panga viimase prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 3,5%. Järgmisel aastal ulatub oodatav hinnatõus 4% lähedusse. Hinnakasvu hoiavad üleval mitmed maksutõusud, millest suurima mõjuga on käibemaksu tõus ja mootorsõidukimaks. Mootorsõidukimaksu kehtestamise ootuses on automüük märgatavalt elavnenud, kuid autode hinnakasv pole sellele veel reageerinud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm