Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on Tallinna kinnisvaraturul tekkinud eripärane olukord, mille puhul on eriti väiksemate arendusettevõtete kontodel arendamiseks palju vaba raha, aga kasumlikke ärivõimalusi vähe, mistõttu otsitakse ja ostetakse senisest erinevat kinnisvara.
Mihkel Eliste sõnul oli kinnisvaraarendajate peamine fookus ja kasumimasin viimased kümme aastat korterite ehitamine, millede osas on juba pikemat aega püsinud Tallinnas ülepakkumine ning pole näha, et see ka veel lähitulevikus muutuks. “Elamuarenduskrunte praegu pigem juurde osta ehk niivõrd ulatuslikult ei soovita – maade järele nõudlust küll jagub, kuid kruntide pakkumishinnad on kõrged ning ka konkurents uute korterite turul on väga tihe. On selgelt näha, et otsitakse paralleelselt alternatiive turuniššides, kus veel pole ülepakkumist,“ ütles Eliste.
„Paljud arendajad on oma varasemad projektid teoks teinud ning teenitud raha seisab kontol kasutult. Neid, kes otsivad kinnisvarasektoris investeerimisvõimalusi, on omajagu, aga mõistliku riski- ja tootlustasemega valikuid on vähe. Paljud ettevõtjad on jõudnud ka arusaamani, et vaja on arendada veidi teistsugust vara, mitte korterit või ka tavalist bürood, sest ka büroopindade turul on täna selge ülepakkumine. 2026. aasta esimeses pooles paistavad silma korterelamute kruntide asemel ärikondliku ehitusõigusega väikeste kruntide (kuni 2500 m2 maapealse suletud brutopinnaga ehitusõigusega maad) müügitehingud, mis on selgelt ebatavaline nähtus,“ ütles Eliste.
„Kui valida elamu- või äriarenduste vahel, siis praegu soosib turuseis piirkonniti viimast. Ehitusõigusega elukondliku arenduskrundi maapealse brutoehitusõiguse ruutmeeter maksab Tallinnas juba valdavalt 500 – 800, aga ärikondlikul jätkuvalt pigem pelgalt kuni 400 eurot. Kuigi elukondlik arendusmaa on sageli juba kaks korda kallim, siis oodatav korterituru tootlus on võrreldes äripindadega aga hoopis tugevalt madalam. Võib eeldada, et äripindade turul pikalt kestnud vaikelu saab Tallinnas segmenditi taas hoo sisse, sest varade hinnad on võrreldes elamispindade sektoriga jäänud kohati liialt madalaks,“ rääkis Eliste.
„Praegu on näha selget trendi, et otsitakse ja ostetakse esmapilgul väiksema arenduspotentsiaaliga äriarenduskrunte kesklinnast ja kallimatest piirkondadest eemale – näiteks Haaberstisse ja Kristiinesse. Edasiste plaanide osas ollakse kohati aga küllalt salapärased, et neid mitte ehk konkurentidele enneaegselt reeta. Pigem ei plaanita uusi büroohooneid, vaid liigutakse arvatavalt kaubanduse-teeninduse ja majutuse suunal. Väga tõenäoline, et magalates hakatakse piirkonniti senisest rohkem taas ehitama ka väiksemaid äripindasid ja külaliskortereid,“ lisas Eliste.













