Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Hepsor valmistab ette võlakirjaprogrammi

HepsorBörsil noteeritud kinnisvaraarendaja Hepsor valmistab koostöös LHV pangaga ette võlakirjaprogrammi ning plaanib viia võlakirjad kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirja, et mitmekesistada ettevõtte finantseerimisstruktuuri ning tagada kapital oma hajutatud portfelli projektide rahastamiseks koduturgudel.

„Plaanitav võlakirjaprogramm annab meile võimaluse reageerida kiiresti, kui turuolukord pakub häid investeerimisvõimalusi või soosib täiendava kapitali kaasamist. See on kinnisvaraarenduse tsükli pikkust arvestades mõistlik, et projektidele vajalikul hetkel hoogu anda,“ ütles Hepsori juht Martti Krass.

Kinnisvaraarenduse tsüklid on pikad, mistõttu vajavad projektid sageli rahastust erinevates etappides. Võlakirjaprogrammi eesmärk on tagada ettevõttele paindlik juurdepääs kapitalile just sel ajal, kui turuolud seda kõige paremini toetavad. Kaasatav kapital suunatakse käimasolevate ja uute elukondlike ning ärikondlike arendusprojektide elluviimisse. Hepsori portfellis on erinevas arendusetapis kokku 30 projekti – neist 15 Eestis, 10 Lätis ning 5 Kanadas.

„Meie jaeinvestorile suunatud võlakirjaprogrammi eelis on see, et me ei seo kaasatavat kapitali ühe konkreetse projekti või turuga, vaid kogu meie arendusplaaniga. Meie rahavood on stabiilised ning põhinevad geograafiliselt ja segmenditi hajutatud arendusportfellil, hõlmates nii elu- kui ärikondlikku kinnisvara, turge Eestis, Lätis ja Kanadas ning eri arendustsükli etappides olevaid projekte. See pakub investoritele kindlust ja hajutab riske, sest investeering ei sõltu ainult ühe arenduse õnnestumisest,“ lisas Krass.

Kavandatava programmi raames emiteeritavate võlakirjade suhtes plaanib Hepsor esitada taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Hepsori aktsiad on alates 2021. aastast kauplemisele võetud Balti börsi põhinimekirjas.

Hepsor kutsub 13. novembril kõiki huvilisi Eestis ja 14. novembril Lätis sügistalvisele investorkohtumisele, kus ettevõtte juht Martti Krass annab ülevaate arendusportfellist ja olukorrast koduturgudel ning ettevõtte kavandatavatest investeeringutest ja võlakirjaprogrammist. Osaleda võivad kõik soovijad ning täpsem info avaldatakse Hepsori kodulehel.

Võlakirjade avaliku pakkumise eelduseks on prospekti kinnitamine Finantsinspektsiooni poolt. Prospekti kinnitamisest, võlakirjade pakkumise alustamisest, sh tingimustest, teavitab Hepsor eraldi teatega.

Hepsor on 2011. aastal asutatud ettevõte, mis on kasvanud korterelamute rajajast kaasaegseks elamis- ja ärikinnisvara arendajaks. Ettevõte tegutseb täna Eestis, Lätis ja Kanadas. Hepsori tugevuseks on innovatiivsus ja keskkonnast hooliv lähenemine, mille tulemusena ei rajata üksnes maju, vaid terviklikke elu- ja ärikeskkondi.

Käesolev teade on mõeldud üksnes informatiivsel eesmärgil ning viitab võimalikule tulevikus toimuvale pakkumisele. Seda ei tohiks käsitleda võlakirjade müügipakkumisena ega investeerimissoovitusena. Samuti ei toimu võlakirjade müüki ega avalikku pakkumist üheski riigis või jurisdiktsioonis enne, kui vastav prospekt või muu nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt kinnitatud, registreeritud või avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Everaus Kinnisvara AS avab taas võlakirjade avaliku pakkumise

EverausEveraus Kinnisvara AS alustab 08. oktoobril ettevõtte võlakirjaemissiooni teise seeria avaliku pakkumisega. Everaus Kinnisvara teise seeria võlakirjade märkimine kestab 17. oktoobrini ja emissiooni käigus saavad Baltimaade investorid soetada ettevõtte 10% aastase intressimääraga võlakirju, mis noteeritakse ka First North Balti võlakirjade nimekirjas.

Pakkumise peamised tingimused

Võlakirju pakutakse avalikult Eesti, Läti ja Leedu institutsionaalsetele ning jaeinvestoritele. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22.10.2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed.

Võlakirjade pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad ettevõtte kodulehel aadressil https://everaus.ee/investorile/ ning NASDAQ Tallinn veebis.

Pakkumise indikatiivne ajakava
Märkimisperioodi algus
08. oktoober 2025 kell 10:00
Märkimisperioodi lõpp
17. oktoober 2025 kell 15:30
Märkimise tulemuste avalikustamine
20. oktoober 2025
Väärtuspäev
22. oktoober 2025
Esimene kauplemispäev
23. oktoober 2025
Lunastustähtpäev
22. oktoober 2028

Ettevõttest ja võlakirjaemissioonist

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Ettevõte tegutseb Eestis, peamiselt Harjumaal, kuid on laienemas ka Tartumaale ja Lätti. Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 600+ ühikut elamispinda ja 80 000+ m2 äripinda.

Everaus Kinnisvara AS avas esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise tänavu mais, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjad on Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North kaubeldavad.

Esimese seeria raames kaasatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja selle toel on kinnisvaraarendusprojektide ehitus jõudsalt edasi liikunud. Kindluse Kodu I etapi (ridaelamud ja paarismajad) infrastruktuur on valmis ja esimesed majad saavutanud täiskõrguse (I etapi kodudest on müüdud 50%). Luige Kodude II etapi (ridaelamud ja kortermajad) majad on jõudnud fassaaditöödeni ja sisemiste ehitustöödeni (II etapi kodudest on müüdud 30%). Lennuradari laokompleksi II etapi ja Haabersti miniladude ehitustööd on lõpusirgel ning uued ärihooned arendaja üüriportfellis on käesoleva aasta lõpuks valmis.

Teise seeria eesmärk on täiendavalt finantseerida arendusprojektide järgmiste etappide ehitust ja uute arendusprojektide ehitusega alustamist. Alanud on Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus ja Luige Kodude III ja ühtlasi viimase etapi (ridaelamud) majade ehitus ning Lennuradari laokompleksi kahe viimase hoone ehitus. Ettevalmistamisel on Kangru Kodu ridaelamute ja portfelli lisandunud Tartu piirimail asuvate kortermajade ehitamisega alustamine.

Juhatuse kommentaar

„Kevadise pakkumise enam kui kolmekordne ülemärkimine kinnitas, et me oleme hinnatud ja tunnustatud kinnisvaraarendaja mitte ainult klientide ja koostööpartnerite silmis, vaid ka investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Teise seeria pakkumine võimaldab laiendada ettevõtte investorkogukonda veelgi,“ kommenteeris ettevõtte asutaja ja tegevjuht Janar Muttik lisades, et Everaus Kinnisvara konkurentsieeliseks ja tugevuseks investorite vaates on portfelli mitmekesisus ja hajutatud riskid. “Erinevad kinnisvarasegmendid käituvad majandustsüklite jooksul erinevalt. Kui eluasemeturg jahtub, siis ärikinnisvara sektor, nagu näiteks laopinnad, võib jätkuvalt hästi toimida tänu e-kaubanduse kasvule või logistikavajadustele. See võimaldab meil kompenseerida ühe segmendi madalamaid sissetulekuid teise segmendi kasvuga,” selgitas Muttik lisades, et „Projektide mitmekesisus võimaldab ka kapitali paindlikult ümber suunata, investeerides hetkel kõige tulusamatesse projektidesse. Kui kortermajade turul valitses mõõnaperiood, siis turul pakutavast eristuv premium-klassi kinnisvara ja eramukrundid, mille klientuuri turukõikumised sedavõrd palju ei mõjuta, olid meile oluliseks eeliseks. Selline strateegia tagab jätkusuutlikkuse ja kasvu ka siis, kui üks või teine turusegment on languses.“

Oluline teave: Käesolev teade ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumise või kutsena võlakirjade märkimiseks ja omandamiseks. Võlakirjade märkimise üksikasjad, pakkumise tingimused ja seotud dokumendid on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.everaus.ee ning NASDAQ Baltic kodulehel www.nasdaqbaltic.com. Võlakirja noteerimine Nasdaq Tallinn First North mitmepoolsel kauplemissüsteemil ei kujuta endast soovitust investeerida võlakirjadesse.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Rahandusministeerium: Aastane hinnatõus on oodatust väiksem

RahandusministeeriumSeptembris langesid tarbijahinnad 1,1 protsenti, mis on viimaste aastate suurim kuine hinnalangus. Hindade alanemise taga olid peamiselt kütusehindade järsk odavnemine ja hooajalised hinnalangetused.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris võrreldes eelmise kuuga 1,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 5,2 protsendini. Kuine hinnalangus oli viimaste aastate suurim.

Tarbijahinnad jäid oodatust madalamaks allahindluste, hooajaliste tegurite ja kütuseturu muudatuste mõjul. Pea poole kuisest tarbijahindade langusest moodustas kütuse odavnemine. Kuigi naftahinnad jäid augusti tasemele, odavnesid kütused kuuga 11 protsenti, mida võib enamjaolt seletada tanklate tihenenud konkurentsiga.

Septembri hinnaarenguid iseloomustavad tavapäraselt mitmete kaupade ja teenuste hooajalised hinnalangetused. Toidukaupadest avaldub see eelkõige aiasaaduste hindade languses, mida võis täheldada ka tänavu. Teenustest oli kuises võrdluses suurema mõjuga majutuse, puhkusepakettide ning üürihindade langus. Samas olid majutuse hinnad madalamad kui aasta tagasi ka vaatamata kulusurvele ja kõrgemale käibemaksumäärale.

Toiduained ja joogid odavnesid jaekettide allahindlustega kuuga keskmiselt 1 protsenti. Samas tuleb arvestada, et nõrgapoolse tarbijakäitumise tõttu on jaekaubanduses marginaalid viimaste aastate keskmisest madalamad.

Energiahindadest võib välja tuua börsielektri kallinemist võrreldes kevad-suvise hinnatasemega, mida on mõjutanud nii sügisega kaasnev tarbimise suurenemine, ühenduste hooldused kui ka taastuvenergia väiksem toodang.

Inflatsiooni kõrgtase jääb selle aasta teise poolde. Järgmisel aastal peaks toidutoorme hinnad stabiliseeruma. Lisaks taandub osa teenuste hinnatõus ja väheneb maksumeetmete mõju, mis toob kaasa ka madalama inflatsiooni.

Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamiseks mõjuriks on energiahindade languse taandumine.

251008 Aastane hinnatõus on oodatust väiksem

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Uus Maa septembrikuu turuülevaade: Tallinna korteriturg ületas septembris sel aastal esmakordselt 800 tehingu piiri

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel oli september kinnisvaraturul käesoleva aasta aktiivseim kuu.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul peegeldavad septembri tehingunumbrid terve käesoleva aasta kinnisvaraturu tegusat käekäiku. „Kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga tehti Tallinna korteritega keskmiselt ligi 650 tehingut, siis selle aasta sama aja keskmine tehingute arv on 750 juures,“ analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti septembris 833 ostu-müügitehingut, mis tähistab selle aasta tugevaimat tulemust. Mullusega võrreldes tõusis korteritehingute arv 16% ja augustikuuga võrreldes 20%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3% ning augustiga võrreldes 1%. „Turg võttis augustis korra hoo maha, et septembris üllatada tehingutearvu rekordtulemusega, kuid hinnad püsivad endiselt samal tasemel,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturg näitab stabiilsust – kolmandat kuud järjest tehti üle 170 tehingu. Septembris tehti 176 tehingut, mis on mullusega võrreldes pea 3% rohkem. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli septembris 2 254 €/m2, mis on käesoleva aasta üks madalamaid tulemusi. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes ruutmeetrihind ligi 6% ning augustiga võrreldes 3%. „Tehingutearvult näitab Tartu turg stabiliseerumist, kuid keskmine ruutmeetrihind on languses,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti septembris 72 tehingut, mis on mullusega võrreldes 22% kõrgem tulemus, kuid augustiga võrreldes 18% madalam tulemus. Peale kaheksat kuud tõusutrendi võrreldes eelmise aastaga, oli septembris Pärnu korterite mediaanhind mullusega võrreldes hoopis 14% madalam – 1 896 €/m2. Augustiga võrreldes langes mediaanhind üle 15%. „Turg oli septembris tehingutearvult küll aktiivne, kuid langenud keskmine ruutmeetrihind peegeldab, et suvepealinna hooaeg on läbi saanud,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg oli septembris üllatavalt aktiivne. Tehti 73 tehingut, korrates sellega selle aasta jaanuari parimat tulemust. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, tehti tehinguid pea 22% rohkem ning augustiga võrreldes suisa 33% rohkem. Mediaanhind langes aga taas alla 400 €/m2, olles septembris 398 €/m2, mis on mullusega võrreldes ligi 26% madalam tulemus ning augustiga võrreldes 7% madalam tulemus. „Tehingutearvult oli ka Narva korteriturg aktiivne, kuid hinnad on endiselt madalseisus,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2025 III kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Hepsor prepares a bond programme

HepsorPublicly listed real estate developer Hepsor, in cooperation with LHV Pank, is preparing a bond programme and plans to list the bonds on the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange in order to diversify the company’s financing structure and ensure capital for funding projects in its diversified portfolio across its home markets.

‘The planned bond programme will give us the opportunity to react quickly when market conditions offer good investment opportunities or favour the raising of additional capital. Considering the length of the real estate development cycle, it is reasonable to give projects a boost at the right moment,’ said Martti Krass, CEO at Hepsor.

Real estate development cycles are long, which is why projects often need financing at different stages. The goal of the bond programme is to ensure flexible access to capital for the company, precisely when market conditions are most supportive. The raised capital will be directed towards the implementation of ongoing and new residential and commercial development projects. Hepsor’s portfolio includes a total of 30 projects in different stages of development – 15 in Estonia, 10 in Latvia, and 5 in Canada.

‘The advantage of our bond programme, which is aimed at retail investors, is that we do not tie the raised capital to a specific project or market, but to our overall development plan. Our cash flows are stable and based on a geographically and segmentally diversified development portfolio, encompassing both residential and commercial real estate, markets in Estonia, Latvia and Canada, as well as projects in various stages of the development cycle. This provides investors with security and diversifies risk, as the investment does not depend solely on the success of a single development,’ added Krass.

As part of the planned programme, Hepsor intends to apply for the bonds to be listed for trading on the Baltic Bond List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. Hepsor’s shares have been listed on the main list of the Baltic Stock Exchange since 2021.

Hepsor invites all interested parties in Estonia on 13 November and in Latvia on 14 November to the autumn-winter investor meetings, where the company’s CEO, Martti Krass, will provide an overview of the development portfolio and the situation in the home markets, as well as of the company’s planned investments and bond programme. Participation is open to all, and more detailed information will be published on Hepsor’s website.

The public offering of the bonds is subject to the approval of the prospectus by the Financial Supervision Authority. Hepsor will issue a separate notice concerning the approval of the prospectus, the start of the bond offering, and the related terms and conditions.

Hepsor is a company, founded in 2011, that has grown from a builder of apartment buildings into a modern developer of residential and commercial real estate. The company currently operates in Estonia, Latvia and Canada. Hepsor’s strength lies in innovation and an environmentally conscious approach, resulting in the creation of not only buildings but also complete living and business environments.

This notice is intended solely for informational purposes and refers to a potential future offering. It should not be regarded as an offer to sell bonds or investment advice. Likewise, no sale or public offering of bonds will take place in any country or jurisdiction until the relevant prospectus or other required offering document has been duly approved, registered or published in accordance with applicable law.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Tööstussektor pigem tammub paigal

BigbankTäna avaldati Statistikaameti poolt tööstussektori tootmise andmed augustis. Kui vaadata kogu töötlevat tööstust, siis aasta lõikes kasvas sektor 2,3%, kogu tööstus (siia on juurde pandud veel põlevkivi, turba jm kaevandamine, pluss energeetika) kasvas 1%. 1% kasv tähenda sisuliselt paigalseisu ja oma panuse andis siin kindlasti energeetika, kus tootmine vähenes 20%. Mis on ka arusaadav, sest suvel on taastuvenergiat rohkem ja see viib hinna alla. Aasta algusest on töötleva tööstuse müügiindeks kasvanud 6,5%

Ekspordisektor kasvas 0,6%, mis sisuliselt tähendas sama taset, mis eelmine aasta. Eksport kolmandatesse riikidesse kahanes 5,1%, mis ei ole hea uudis. Hea uudis on, et eurotsooni riikidesse eksport kasvas 5,3%. Samas, selline liigendamine on natuke eksitav, sest üks meie suuremaid kaubanduspartnereid Rootsi, aga ka näiteks Poola ei kuulu eurotsooni. Igal juhul mingit suuremat sorti muutust august meile ekspordi valdkonnas ei toonud.

Kokkuvõttes võib öelda, et majandus tasapisi taastub ja olulisi muutusi väliskaubanduse suundades toimunud ei ole. Positiivne on see, et langust enam ei ole Aga eks kuine intervall ongi liiga lühike, et selle baasilt mingeid suuremaid järeldusi teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Muinsuskaitseamet: Muinsuskaitseamet avab omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks täiendava tähtajalise taotlusvooru

MuinsuskaitseametAlates 6. oktoobrist saavad Muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot ning voor on avatud kuni 31. oktoobrini 2025.

“Soovime toetada ehitismälestiste omanikke väärtuslike ehitiste restaureerimisel. Kultuuripärand rikastab meie kõigi elukeskkonda, kuid hoolimata ajaloo keerdkäikudest on korrastamise kohustus omanikel. Oluline on pakkuda omanikele abi, et ajaloolised hooned saaks korda ja säiliksid ka tulevastele põlvedele,“ ütles muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Toetuse eesmärk on Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil sundvõõrandatud kultuurimälestiste säilitamine ja korrastamine, et kompenseerida omanikele vahepealset perioodi, mil nad ei saanud oma vara heaperemehelikult hooldada. Taotlusvoorust toetuse taotleja ei pea olema omanik, kellele hoone tagastati, kuid taotleja peab tõestama, et tema omandis olev ehitismälestis on tagastatud omandireformi käigus.

Toetust saab taotleda ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Toetused eraldatakse 2026. aasta esimesel poolel ja neid on võimalik kasutada kuni 2027. aasta lõpuni.

2026. aasta taotlusvooru kogumaht on kavandatud 1,8 miljonit eurot ja toetuse minimaalne summa on 30 000 eurot ning maksimaalne summa 200 000 eurot. Taotlusvoor, kust saab taotleda toetust ainult omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks, toimub viimast korda. Järgnevatel aastatel on kavandatud tavapärane tähtajaline taotlusvoor, kuhu saavad taotlusi esitada kõik mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete omanikud.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Eerik Staškevitš

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks langes septembris augustiga võrreldes 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,1% ning tõusis 2024. aasta sama ajaga võrreldes 5,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris.

„Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 2,6% ning suhkur 14,3%.

Võrreldes selle aasta augustiga langesid septembris kulutused eluasemele 0,6%, sealhulgas üürile 4,8%. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind langes septembris 11,7% ning diislikütuse hind 11,5%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 2,6%, kuid langesid võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%.

Toidukaubad odavnesid septembris võrreldes augustiga 1%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim köögiviljade 5,7% ja puuviljade 4,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid kala ja kalatoodete 3,1% ning leivatoodete 3,7% hinnatõus.

251007 Tarbijahinnaindeks langes septembris augustiga võrreldes 1,1%

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2025

Kaubagrupp

august 2025 – 
september 2025, %

september 2024 – 
september 2025, %

KOKKU

-1,1

5,2

Toit ja mittealkohoolsed joogid

-1

7,7

Alkohoolsed joogid ja tubakas

-0,8

5,4

Riietus ja jalatsid

2,6

-4,5

Eluase

-0,6

2,5

Majapidamine

-0,5

2,5

Tervishoid

0,4

10,6

Transport

-4,1

8,1

Side

-1,3

2,6

Vaba aeg

-2

6,4

Haridus ja lasteasutused

4

1,1

Söömine väljaspool kodu, majutus

-2,4

4,4

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,9

5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kapiteli suurim kinnisvaraprojekti Arteri kvartal on valmis

KapitelPärast nelja ja poole aasta pikkust ehitust valmis Tallinna südalinnas Arteri kvartal, mille koguinvesteering ületas 160 miljonit eurot. Kvartalis töötab igapäevaselt ligi 3000 inimest ning selle bürootornid on esimesed Eestis, mis on saanud rahvusvahelise BREEAM Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaadi.

„Arteri kvartal on keerukaim ja investeeringult suurim arendusprojekt Kapiteli ajaloos. Hoonete ehitus kestis ligikaudu 4,5 aastat, – see on pikem aeg kui olümpiatsükkel ning on ka ühise pingutuse mõttes võrreldav spordi tippsaavutusega. Tuhanded inimesed panustasid kvartali valmimisse ja on kõik suurt tunnust väärt. Arteri 28-korruseline büroohoone on Kapiteli senises ajaloos unikaalne hoone oma kõrguselt ning loodetavasti täiendab ning rikastab Arteri kvartal tervikuna Tallinna linnaruumi,“ ütles Kapiteli juht Taavi Ojala.

„Meil on hea meel, et paljud väärikad ettevõtted on valinud oma koduks just Arteri kvartali,“ lisas Taavi Ojala. Kvartalis on kokku 44 500 m² üüripinda. Eesti kõrgeim, 28-korruseline büroohoone on nüüd Swedbank Eesti peakontori kodu, teistes hoonetes paiknevad erinevate ettevõtete büroopinnad ja korterhotell. Lisaks on kvartalis restoranid, raamatupood, ilu- ja terviseteenused ning kvartali üürnikele mõeldud spordiklubi, ujula ja katuseterrass. Kvartalile lisab väärtust kõigile ligipääsetav aatrium, kus korraldatakse linnarahvale tasuta näituseid, samuti linnapark, mis lisab linnakeskkonda rohelust.

„Kvartalit arendades oli meie jaoks oluline järgida 5-minuti linna põhimõtet – siduda kontoripinnad igapäevaselt vajalike teenustega, mis säästavad Arteris töötavate inimeste väärtuslikku aega igal nädalal suisa mitu tundi. See on oluline osa kaasaegsest kvaliteetsest töökeskkonnast,“ lisas Allan Remmelkoor, Arteri kvartali projektidirektor.

Arteri kvartal on esimene büroohoonekompleks Eestis, millele on väljastatud rahvusvaheline BREEAM New Construction Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaat. Sertifikaat hindab terviklikult hoone energiatõhusust, keskkonna- ja kasutajasõbralikkust ning kestlikkust hoone elukaare igas tsüklis.

Kvartali hooned on liginullenergiahooned, milles on kasutusel keskkonnasõbralikud energialahendused. 305 energiavaia kaudu ammutatav maakütteenergia katab ligi 30% kvartali kütte- ja 70% jahutusvajadusest, ülejäänud tagavad kaugküte ja kaugjahutus.

Kvartali arhitekt on Martin Aunin, sisearhitektuuri on loonud Arhitekt11 ja ArtAku Sisearhitektuuribüroo. Kogu kvartali ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

„Arteri ehitus on olnud Merkole erakordne objekt. Insenertehniliselt ja kvartali mastaapi arvestades logistiliselt väga keerukate ehitustööde juhtimisega oli igapäevaselt seotud üle 30 Merko ehitusinseneri, ehitustöödel osales ligikaudu 3500 inimest. Arter lähtub maksimaalselt hoone kasutajate heaolust, fookus on selgelt tulevikulahendustel ning kaasaegsel, funktsionaalsel ja kvaliteetsel linnaruumil. Kompleksi ehitamisest sai osa suur hulk Eesti ehitussektorist, Arteris läbi lahendatud teemadest ja siin saadud kogemusest on võitnud ka teised arendusprojektid Eestis,“ ütles Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe.

Lisaks Arteri hoonetele rajati ehitustööde käigus uus Veski tänav ning avalik park Härjapea jõesängi alale; uuendati ka Imanta tänavat ja kvartali valmimisega täienes ühistranspordivõrk – otse hoone kõrval asub uus bussipeatus.

Infokast ehituse faktidest:

  • Ehituse kestus: algus 2021. aastal veebruaris, lõpp 2025. aasta septembris, kestus 1637 päeva
  • Suurus: 44 500 m² üüripinda
  • Kõrgeima bürootorni kõrgus: 111 m
  • Ehitusel töötas kokku 3334 inimest
  • Ehituse alguses rajatud süvendi sügavus: 13,5 m
  • Pinnase väljavedu: ligi 6000 autokoormat ehk 80 000 m³
  • Betooni kasutus: ligi 100 000 tonni ehk 2000 veoautokoormat
  • Klaasfassaadi pindala: 3 hektarit ehk 4–5 jalgpalliväljakut
  • Parkimiskohti: ligi 400
  • Jalgrataste siseparkla: 115 kohta, riietus- ja duširuumid
  • Linnaruumi täiendus: uus Veski tänav, uuendatud Imanta tänav, avalik park Härjapea jõesängi alal
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koolitus “Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas” toimub 15.10.2025

Tõnu ToomparkKas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas“, mis toimub 15.10.2025. Koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolituse käigus saad teada:

  • kuidas leida ja kasutada usaldusväärseid andmeallikaid (Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet, Eesti Pank jt);
  • kuidas eristada olulist signaali müra seast;
  • kuidas märgata turutrende enne, kui need meediasse jõuavad;
  • kuidas hinnata piirkonna või segmendi likviidsust, hinnadünaamikat ja potentsiaali.

Ära jäta kasutamata võimalust saada praktilised tööriistad, mis aitavad vältida kulukaid vigu ja annavad Sulle kinnisvaraturul konkurentsieelise.

Koolitus toimub 15.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Eesti ehitusse läinud korteri keskmine pind on 61 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel on 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa saanud korterelamus asuva eluruumi keskmine pindala 59 m²*. Ehitusse läinud eluruum on 61 ja kasutusloa saanud ehk valminud eluruum 65 m².

Muutused korterelamute korterite pindalas sõltuvad hoonete iseloomust, asukohast, arendaja profiilist, hoone sihtrühmast ja muudest teguritest. Pikemaajaline korteri keskmine suurus uutel ehitusloa-kasutusloa saanud või ehitusse läinud Eesti keskmistel korteritel korterelamutes on 63-64 m².

Harjumaa korterid on suuremad. 2025 II kvartalis ehitusloa saanud korteri keskmine pindala oli 66 m²*, ehitusse läinud korter 65 ja kasutusloa saanud korter 67 m². Harjumaa korterelamutes asuvate eluruumide pikaajaline keskmine suurus on 65-66 m².

Märksa väiksemad on Tartu maakonna korterid. Tartu maakonna ehitusloa saanud korterelamute eluruumide keskmine suurus oli 2025 II kvartalis 51 m²* ja ehitusse läinud korteritel 52 m².

* Tegemist on viimase 4 kvartali keskmiste näitajatega, mis tasandavad näitaja juhuslikud hüpped üles ja alla.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Everaus Kinnisvara AS valmistub uute võlakirjade avalikuks pakkumiseks

EverausEveraus Kinnisvara AS annab teada oma kavatsusest emiteerida võlakirjaprogrammi teise seeria raames 2025. aasta oktoobris uusi võlakirju. Teise seeria pakkumise täpsed tingimused ja ajakava avalikustatakse lähiajal.

Everaus Kinnisvara AS avas esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise tänavu mais, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjad on Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North kaubeldavad.

Esimese seeria raames kaasatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja selle toel on kinnisvaraarendusprojektide ehitus jõudsalt edasi liikunud. Kindluse Kodu I etapi (ridaelamud ja paarismajad) infrastruktuur on valmis ja esimesed majad saavutanud täiskõrguse (I etapi kodudest on müüdud 50%). Luige Kodude II etapi (ridaelamud ja kortermajad) majad on jõudnud fassaaditöödeni ja sisemiste ehitustöödeni (II etapi kodudest on müüdud 30%). Lennuradari laokompleksi II etapi ja Haabersti miniladude ehitustööd on lõpusirgel ning uued ärihooned arendaja üüriportfellis on käesoleva aasta lõpuks valmis.

Teise seeria eesmärk on täiendavalt finantseerida arendusprojektide järgmiste etappide ehitust ja uute arendusprojektide ehitusega alustamist. Alanud on Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus ja Luige Kodude III ja ühtlasi viimase etapi (ridaelamud) majade ehitus ning Lennuradari laokompleksi kahe viimase hoone ehitus. Ettevalmistamisel on Kangru Kodu ridaelamute ja portfelli lisandunud Tartu piirimail asuvate kortermajade ehitamisega alustamine.

„Kevadise pakkumise enam kui kolmekordne ülemärkimine kinnitas, et me oleme hinnatud ja tunnustatud kinnisvaraarendaja mitte ainult klientide ja koostööpartnerite silmis, vaid ka investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Teise seeria pakkumine võimaldab laiendada ettevõtte investorkogukonda veelgi,“ kommenteeris ettevõtte asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Käesolev teade on üksnes informatiivse eesmärgiga võimaliku tulevase pakkumise kohta. Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti, teabe- või muu pakkumisdokumendi kinnitamist või registreerimist või avaldamist õigusvastane.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine