Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu: Algavad ettevalmistustööd Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Tiksoja silla rajamiseks

06.10.2025 Tartu.ee

Tartu linnapea Urmas Klaasi kutsel kohtusid täna Tartus taristuminister Kuldar Leis, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ja Tartu linna esindajad. Arutati riigimaanteede arendusena Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Emajõele Tiksoja silla rajamist. Taristuminister Kuldar Leis kinnitas, et objekt lisatakse riigiteede teehoiukavasse.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tiksoja silla rajamine koos põhjapoolse ümbersõiduga Tartu jaoks märgilise tähtsusega projekt. “Kavandatav ümbersõit annab võimaluse jätkata täna linna läbiva transiitliikluse ümbersuunamist, mis vähendab oluliselt kesklinna tänavate liikluskoormust.” Liikluskoormus väheneks objekti valmides nii Riia, Turu kui ka Võru tänavatel, samuti Narva maanteel.

Olulise kasuna näeb Urmas Klaas ka Tähtvere ja Kvissentali linnaosade paremat ühendatust ülejäänud linnaga. Praegu on nende linnaosade elanike jaoks lähim Emajõe ületuskoht kesklinnas asuv Kroonuaia sild, Tiksoja silla rajamisel tekiks otseühendus üle jõe.

Minister Kuldar Leisi sõnul on objekt oluline ka sõjalise mobiilsuse vaatest, sest uue silla valmides oleks loodud vajalik ülepääs Emajõest ka põhja poolt. Samuti kinnitas minister, et on olemas poliitiline tahe ja kokkulepe koostööks ning eelprojekt, millega minna edasi põhiprojekti koostama. “Hakkame koos pingutama ja leidma vahendeid projekti elluviimiseks. Esmalt täpsustame, milline on võimalik toetus Euroopa Liidu uuest rahastamisperioodist alates aastast 2028, milline on riigi panus ja millega on valmis kohalikud omavalitsused kaasa lööma. Rahastusvõimaluste selgumisel saame kavandada ja kokku leppida ka ehitusaastad, varaseim võimalik aeg ehitusega alustamiseks saaks olla aasta 2028,” sõnas Leis.

Transpordiametil on valmis eelprojekt põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks koos Tiksoja sõlme ja Emajõe silla rajamisega. “Transpordiameti vaatest on sama projekti raames vaja ära lahendada nii Tiksoja sõlme eritasandiliseks ehitamine kui ka Tallinn-Tartu raudteega ristumiste viimine erinevatele tasanditele,” sõnas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

Järgmise sammuna alustatakse ettevalmistustööde ja põhiprojekti koostamisega. Nende valmides selgub täpsemalt projekti võimalik maksumus ja maht. Rahastusvõimalustest sõltuvalt on võimalik ka objekti etapiviisiline arendame. “Minimaalses mahus kavandame Tiksoja eritasandilist ristmikku koos uue sillaga ja maantee ühendamist Jõgeva maanteega,” sõnas Sauk.

Orienteeruv maksumus on minimaalselt ligi 60–70 miljonit eurot. Kui rajada ka ühendused Tallinna poole olemasoleva 2+2 maantee lõiguni ja ringtee pikendusena kuni Ilmatsalu ringteeni, siis oleks projekti maht umbes 100–120 miljonit eurot.

Tiksoja silla ja ümbersõidu eelprojekt (Transpordiamet)

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaamet: Tööstusettevõtete toodang kasvas augustis 1%

06.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, kahanes aga energeetikas 20,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja.

Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%) tootmine, samuti puidutöötlemine (2,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (2,4%) ning kummi- ja plasttoodete (1,1%) tootmine. Pea samale tasemele jäi elektriseadmete tootmine, kahanedes vaid 0,2%.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta augustis 65,2% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta augustiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 2,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,5% ning müük ekspordiks 0,6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis võrreldes juuliga tööstuses kokku 1,5% ning töötlevas tööstuses 1,7% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes võrreldes eelmise aasta augustiga elektri tootmine koguseliselt (MWh) 21,9% ning soojuse tootmine 2,5%. „Nii juulis kui ka augustis oli elektrienergia toodangu vähenemise taga omatoodangu asendumine odavama importtoodanguga,“ selgitas Bunder.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Everaus Kinnisvara Lennuradari laokompleksi laiendus sai sarikate alla. Arendaja üüriportfelli lisandub 64 uut pinda

03.10.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara tähistas 2. oktoobril Rae valda Lennuradari teele rajatava äripargi laienduse sarikate alla saamist. Valmiv arendusetapp koosneb neljast kaasaegsest ärihoonest, mis toovad turule 64 uut ladu ja stock-office pinda kogupindalaga 4000 ruutmeetrit. Neljast hoonest kaks valmivad 2025. aasta lõpus ja järgmised kaks 2026. aasta alguses.

Lennuradari laokompleks hõlmab endas ladusid ja stock-office pindasid suuruses 35-85 ruutmeetrit. Laokompleksi omandamisel, 2024. aasta lõpus, oli juba valminud ja üürilepingutega kaetud kolm ärihoonet kokku 42 äripinnaga (kogupindalaga 2500 ruutmeetrit). Äripargi laienduse valmimisel kujuneb kogu kompleksi mahuks 106 äripinda, kasvatades oluliselt Everaus Kinnisvara üüriportfelli.

„Everaus Kinnisvara pikaajaline strateegiline eesmärk on tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis,“ kommenteerib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Lennuradari laokompleks on tõestanud oma atraktiivsust nii asukoha kui kontseptsiooni mõttes. Nõudlus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud stock-office pindade ja ladude järele Rae vallas on kõrge.“

Lennuradari äripark asub logistiliselt strateegilises kohas, Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses, pakkudes ettevõtetele mugavat ja kiiret ühendust Tallinna kesklinna ja ümbritsevate piirkondadega. Kompleksi lähedus lennujaamale ja sadamatele on suur eelis ettevõtetele, kelle tegevus nõuab head ühendust ka nimetatud logistikasõlmedega.

Lennuradari laokompleksi laienduse ehitab Maru Ehitus AS. „Olles fokusseerinud ärikinnisvara projekteerimis-ehitusteenusele Eestis, on meil hea meel olla Everausile partneriks teisel järjestikusel projektil. Üldjuhul on iga ärihoone unikaalne ning vajab eraldi planeerimist ja läbimõtlemist. Lennuradari laohoonete puhul on unikaalne võimalus planeerida tegevusi voomeetodil, kuna tegemist on nelja sarnase hoonega“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud ning nii büroohooned kui stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“ Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North alates 05.06.2025.

Marienholmi korterite müük ületas ootusi – 80% kodudest juba omaniku leidnud

03.10.2025 Adaur.ee

Marienholm, mida peetakse üheks viimaste aastakümnete olulisemaks arenduseks Läänemaal, on saanud tugeva vastuvõtu – 80% esimese etapi kodudest on müüdud. Huvi püsib ka sügisel ning see on andnud arendajale kindluse alustada teise etapi projekteerimisega.

„Kui suvel oli arusaadav, et mereäärsed kodud köidavad tähelepanu, siis sama tugev huvi on püsinud ka sügiskuudel. See kinnitab, et Marienholmi eriline keskkond kõnetab koduostjaid pikemaajaliselt, mitte ainult hooajaliselt,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara partner ja juhatuse liige Maido Lüiste. „Oleme täna alustanud järgmise etapi projekteerimist.“

Esimeses etapis valmis Marienholmi poolsaarel viis hoonet kokku 50 korteriga. Korterid on tuntud oma laialdaste merevaadete ja läbimõeldud arhitektuursete lahenduste poolest, paiknedes otse merekaldal. Ostjate seas on valdavalt pealinlased, kes hindavad Haapsalu rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Samas on siia kodu soetanud ka mitmed kohalikud elanikud.

Poolsaare tipus veab sadamaarendust Viktor Siilats

Marienholmi arendus saab olulise täienduse ka poolsaare tipus, kuhu rajatakse uus jahisadam. Sadamakinnistu ja kõrval asuva ajaloolise aidahoone omandas kevadel tuntud ettevõtja ja merenduse arendaja Viktor Siilats, kellele kuuluvad ka Grand Holm Marina ja Veskiviigi jahisadam Haapsalus. Esimesed tööd sadama korrastamisel tehti juba sel suvel kui paigaldati ka poid suuremate purjakte sildumiseks.

Läänemaa sajandi suurim arendus

Marienholm on üks Läänemaa suurimaid kinnisvaraprojekte viimaste aastakümnete jooksul. Poolsaarele rajatakse mitmeetapiline elukeskkond koos avaliku pargiala, SPA-hotelli, jahisadama ja restoraniga.

„Näeme, et Haapsalu on paljude jaoks taasavastatud sihtkoht. Siia, kus kohtuvad meri, ajalugu ja kaasaaegne arhitektuur, soovitakse luua teist kodu või püsielukohta. Kevadel asume korrastama avalikku pargiala kohe esimese etapi kõrval, et siis edasi liikuda teise etapi väljaehitamisega,“ rääkis Lüiste.

Teise etapi projekteerimine on alanud. Uue hoonestuse ehitust planeeritakse järgmisse aastasse ning valmimist 2027. aasta kevadesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvara müük eile, täna ja homme

03.10.2025 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 122. osa külaline on Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Saates keskendutakse uute kodude müügi ja turunduse arengule Eestis. Kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark ja Lauri Laanoja vaatavad tagasi, kuidas kinnisvara müümine on aastate jooksul arenenud, käsitledes nii buumiaegu kui ka kriisiperioode.

Arutatakse, kuidas kriisid on mõjutanud klientide käitumist ja arendajate müügistrateegiaid. Käsitletakse müügi ja klienditeeninduse suhet ning seda, kuidas on muutunud turunduskanalite valik, alustades trükimeediast ja välireklaamist kuni digikanalite ja sotsiaalmeedia võidukäiguni.

Juttu tuleb tehnoloogiliste uuenduste, sealhulgas 3D-renderduste ja tehisintellekti võimalikust rollist tulevikus. Vaadatakse, kuidas on arenenud uue kodu juurde kuuluv väärtus, eriti koduümbruse ja energiatõhususe osas.

Lõpetuseks annab Lauri Laanoja soovitusi, rõhutades klientide mõistmise ja lubaduste täitmise olulisust edukal kinnisvaraturul toimetamisel.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kliimaministeerium: Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech koolitavad tarka tellija

03.10.2025 Adaur.ee

Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) viib Kliimaministeeriumi tellimusel läbi kuuepäevase ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi.

Programm on mõeldud avaliku, era- ja mittetulundussektori töötajatele, kellel on oluline roll ringse ruumiloome põhimõtete elluviimisel. Koolituse eesmärk on avada ringse arhitektuuri ja ehituse tervikpilti, kaardistada peamised takistused nende kasutuselevõtul ning pakkuda aruteluruumi ja praktilisi lahendusi, kuidas eri sektorid saavad muutustesse panustada. Õppepäevad on üles ehitatud aktiivõppe vormis, kus lühiettekannete ja arutelude kõrval on olulisel kohal ka praktilised ülesanded, mis aitavad siduda teooria igapäevase tööpraktikaga.

Koolitusprogramm toimub kuuel päeval eri paikades üle Eesti. Esimene koolituspäev leiab aset 22. oktoobril TalTechis, kus fookuses on ringne arhitektuur ja ehitus ning rohepööre ehitatud keskkonnas. 5. novembril jätkub programm Energia Avastuskeskuses ja Logisaunas, kus käsitletakse kogukondlikku ja kultuurilist mõõdet.

19. novembri koolituspäev leiab aset TalTechi Tartu Kolledžis, kus tähelepanu all on ringmajanduse teadmised ja praktikad regionaalses kontekstis. 3. detsembril kogunetakse Elektrilevi Mustermajas, et uurida tehnoloogilisi lahendusi ja innovatsiooni ringse ehituse toetajana. 17. detsembril viiakse õppepäev läbi Kota Klubis Krulli Kvartalis, kus arutatakse kogukondlikke lahendusi ja linnaruumi ringlust. Programmi viimane päev toimub 6. jaanuaril Valga Kultuurimajas, kus vaadeldakse rahvusvahelisi perspektiive ja tehakse koolitusprogrammist kokkuvõtteid.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul peitub ringmajanduse suurim võimalus mõtteviisi muutuses – kuidas näha arhitektuuri ja ehitust mitte lineaarse kuluna, vaid loova ja kestliku majanduse osana. “Soovime, et koolituse käigus kujuneks sünergia, kus eri osapooled otsivad koos nutikaid lahendusi ja aitavad ringse arhitektuuri ning ehituse viia hobi- ja pilootprojektidest igapäevaseks praktikaks.”

„Ringsete põhimõtete rakendamisel ei piisa vaid arhitektide ja ministeeriumi entusiasmist – õnnestumiseks vaja on ka informeeritud tellijat ja kogukonna esindajat. Euroopast on ette näidata mitmeid edulugusid, kus muutusi loova innovatsiooni edukas algatajaks on riigisektor. Koolitusprogrammi käigus uurime millised on kodumaised väljakutsed ringsete lahenduste kasutuselevõtul ning otsime ühisosa projekteerijate ja tellijate vahel,” ütles TalTechi Ehituse ja Arhitektuuriinstituudi noormteadur Hannes Praks, kes juhib koolituspäevi. „Samal ajal keskendume ka väga praktilistele teemadele: kuidas vähendada ehitusjäätmeid, kavandada hooneid tulevikus kohandatavaks või lammutamiseks ning kasutada materjale korduvkasutuses. Usun, et just teadmiste ja kogemuste jagamine aitab meil ringse ruumiloome Eestis järgmisele tasemele viia.“

Koolitusprogrammis esinevad tunnustatud eksperdid ja praktikud. Nende hulgas TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi programmijuht Simo Ilomets, TalTechi inseneriteaduskonna kaasprofessor ning Tartu kolledži direktor Aime Ruus, Pihlmann Architectsi arhitekt Isabella Priddle, saviehituse ekspert Kaarel Kuusk, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant-nooremteadur Jürgen Tammepärg, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna juht Görel Grauding, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae, Logisauna eestvedaja Regina Viljasaar-Frenzel, Valga vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla, Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera, ruumiloome residentuuri Vares eestvedaja ja arhitekt Margus Tammik ja paljud teised.

Programmi tellija on Kliimaministeerium, läbiviijad Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech. Koolitusi rahastatakse Euroopa liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu.

Koolitus on tasuta. Registreerumine on avatud kuni 16. oktoobrini.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 14.10.2025

03.10.2025 Margot Toompark

14.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitajaks on Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas, kes õpetab, kuidas tehisintellekti abil säästa aega ja tõsta töö kvaliteeti, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. Tehisintellekti rakendused aitavad vähendada rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid ülesandeid. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid;
kinnisvaraarenduse ettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
kinnisvara müügi või turundamisega igapäevaselt tegelevad inimesed;
kinnisvarahuviline, kes alles kaalub tööle asumist kinnisvarasektoris.

Koolitus toimub 14.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

1Partner: Kuuülevaade: september tegi Tallinna kinnisvaraturul uue rekordi

02.10.2025 Adaur.ee

Võrreldes rahulikuma augustiga tegi Tallinna kinnisvaraturu tehingute kogumaht septembris suure tõusu ning 1055 tehinguga kuu jooksul saavutati selle aasta uus rekord, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga 1055 ostu-müügitehingut, mis on viiendiku võrra rohkem kui augustis (878 tehingut) ja 16% enam kui eelmise aasta septembrikuus, mil toimus 913 tehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus septembris 237 miljoni euroni, mis on ligi 52% rohkem kui augustis. “Augustiga võrreldes tunduvad kasvunumbrid eriti jõulised, kuid tuleb arvestada, et august oli tõesti rahulik kuu. Siiski on septembrikuine aktiivsus märkimisväärne, kuna kinnisvaratehingute koguarvult ületati isegi juulit, mis seni hoidis aasta rekordkuu tiitlit,” selgitab Vääri ja lisab, et iga tööpäeva kohta toimus septembris keskmiselt 48 tehingut.

Kuu jooksul müüdi Tallinnas 829 korterit, mis on umbes viiendiku võrra enam kui augustis mil müüdi 696 korterit. “Nii tugeva kuutulemuse puhul on täiesti võimalik, et pealtnäha rahulikuma augusti jooksul valmistati ette mitmeid tehinguid, mis viidi nüüd septembris edukalt lõpule,” räägib Vääri. Korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis septembris 3086 euroni (augustis 2988€) ja keskmine mediaanhind ulatus 2862 euroni ruutmeetri kohta (augustis 2827€).

Kalleim korter müüdi pealinnas 800 000 euroga. Septembris müüdi ka 14 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kõige kallim kinnistu vahetas omanikku 1 300 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank: Majanduskommentaar: Hinnad septembris langesid

02.10.2025 Liis Elmik

Statistikaameti esialgsel hinnangul vähenes nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks septembris augustiga võrreldes 1,2%. Hindade languse taga oli toidu ja mootorikütuste odavnemine.

Septembrikuine hindade langus on Eesti majanduse jaoks hea uudis, sest naabritest kiiremini tõusnud hinnad pärsivad nii tootmist kui tarbimist.

Toidukaupluste vahel valitseb tugev konkurents. Kliendi poodi meelitamiseks korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid. Suur osa soodushindu statistikas siiski ei kajastu, sest vastavalt rahvusvahelisele metoodikale kogub statistikaamet kaupade ja teenuste tavahindu, mitte erinevatele kliendigruppidele või kliendikaardi omanikele tehtud allahindlusi. Toidu jaemüüjate käive on selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul kasvanud vaid 1,5%, samas kui toidu müügimaht on hindade tõusu järel vähenenud 3,9% võrra.

Mootorikütused odavnesid septembris oluliselt. Statistikas paistab selle kaubagrupi hinnalangus tegelikust suurem, sest hinnasõja käigus vähendati kliendisoodustusi, mida ametlikus statistikas sees ei ole. Kuna tanklate postihinnad langesid osaliselt kliendisoodustuste vähendamise arvelt, paistab mootorikütuste hinnalangus statistikas tegelikust ulatuslikum. Mootorikütuste jaemüügi käive on kaheksa kuuga kasvanud 7,1% ja maht hindade languse tõttu tõusnud 11,8%.

Selle aasta varasematel kuudel toimunud hinnatõusu tõttu oli keskmine hinnatase septembris aastatagusest siiski 5,2% võrra kõrgem. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5% võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest. Järgmisel aastal kerkivad hinnad ligi 4% võrra. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Üüripakkumiste suur arv hoiab üürihindu surve all

02.10.2025 Tõnu Toompark

09.2025 kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakkumisse tulnud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m², mis on 2% vähem kui kuu varasemalt, mil pakkumisse lisandunud üürikorterite eest küsiti keskmiselt 14,1 €/m².

Elamispindade ostu-müügituru, majutuskorterite segmendi ja üürisektori arengud on loonud paindlikkust ning varasematel aastatel ajaliselt septembri-oktoobrini ulatunud üürituru kõige kuumema perioodi lühendanud juuni-juuli, heal juhul augusti kuu peale.

Sügise eel tuleb hulk majutuskortereid pikaajalise üüri turule. Korterite liikumine majutuskorterite ja pikaajalise üüri korterite turusegmentide vahel on aidanud vähendada sesoonset korterite ülepakkumist kevadel ja puudujääki sügisese õppe- ja ärihooaja alguses.

Üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE hakkas kasvama juba juuli teisest poolest, mis pole lasknud üürinõudlusel pakkumise defitsiiti tekkida. Vastupidi – üüripakkumine, mille ajalooline keskmine tase on Tallinnas 1100-1200 üürikorteri vakantset pakkumist, suurenes 2025. a augustis üle 1300 pakkumise ja septembris üle 1400 pakkumise.

Sügise hakul 2025. a nõudlusest kiiremini suurenenud pakkumine hoiab üürihinnad endiselt surve all. Tihedast konkurentsist üürileandjate vahel tingitud surve hindadele on põhjus, miks portaali KV.EE pakkumisse tulnud üürikorterite keskmine hind enamikus linnaosades jäi septembris augusti tasemest allapoole ja kiirest hinnatõusust lähivaates rääkida ei saa.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Luminor: Uuring: üheksa eestlast kümnest tahab olla oma kodu omanik

02.10.2025 Adaur.ee

90% Eesti inimestest peab oluliseks, et neil oleks kodu, mis kuulub neile endile, selgus Luminori tellitud uuringust. Eriti tähtsaks peavad oma kodu kuuluvust lastega pered ning selle väärtustamine kasvab koos vanusega.

Norstati läbiviidud küsitluse kohaselt peab 69% vastanutest kodu endale kuulumist väga oluliseks ja 21% pigem oluliseks. 9% jaoks on aga määravamad vajaduspõhisus ja taskukohasus, samas kui vaid 1% eelistab üürimist, hinnates selle mugavust ja paindlikkust.

„Peredes, kus kasvavad üks või kaks alaealist last, peetakse kodu endale kuulumist oluliseks keskmisest enamgi – 75% vastanuist,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas. „See on mõistetav, kuna oma kodu annab lapsevanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja taoline stabiilsus on paljudele peredele hindamatu väärtusega. Kodu vahetus ei tähenda ainult uut aadressi, vaid sageli ka uue lasteaia või kooli otsimist, perearsti vahetust ning igapäevase logistika ümberkorraldamist – see kõik toob kaasa nii aja- kui närvikulu.“

Uuringust selgus ka, et oma kodu tähtsus kasvab märgatavalt koos vanusega. „Kui kahekümnendates eluaastates inimestest peab oma kodu endale kuuluvust oluliseks veidi üle poole ja 30–50-aastastest ligi 70%, siis viiekümnendates eluaastates rõhutab seda juba 81% vastanutest,“ kirjeldas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

„Vanuse lisandudes seostatakse oma kodu sageli ka rahalise kindlustundega tuleviku suhtes – kui kodu on ostetud laenuga, siis pensionipõlveks on see enamasti tagasi makstud ja laenumakseid enam ei ole, erinevalt üürikuludest, mis jäävad kestma. Samuti näeme, et kui lapsed on kodust lahkunud, müüakse mõnikord suureks jäänud kodu ja soetatakse väiksem, kasutades vabanenud raha pensionipõlve sissetuleku täiendamiseks,“ lisas Helina Kikas.

Eurostati eelmise aasta lõpu andmed kinnitavad sama trendi. Eestis elab üüripinnal 20% inimestest, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 31%. Kõige väiksem üürikodus elavate inimeste osakaal on Rumeenias (6%) ja kõige suurem Saksamaal (52%). Saksamaa on ka ainus EL-i riik, kus üüripindadel elab rohkem inimesi kui endale kuuluvas kodus.

„Kui võrrelda pikaajalist üürimist ja oma kodu olemasolu, siis viimane on selgelt kuluefektiivsem,“ rõhutas Kikas. „Üür tõuseb koos palga ja kinnisvarahindadega, kuid täna võetud kodulaenu osakaal keskmise palga suhtes aja jooksul väheneb. Üüri makstes kasvatad kellegi teise vara, kodulaenu tasudes aga ehitad iseendale tulevikku.“

Andmed tuginevad uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusele, millele vastas kokku 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Domus Kinnisvara: Kutseline maakler selgitab: maakler kui emotsiooni ja kindlustunde looja

02.10.2025 Janis Rimitsans

Olles juba mõnda aega tegev elamispindade maaklerina, näen kuidas koduostu otsuseid tehakse ikka pigem südamega kui Excelis kalkuleerides. Numbreid saab arvutada ühte- ja teistmoodi ning soodne hind on kindlasti üheks suurimaks mõjutavaks teguriks otsuste langetamisel, kuid kogemus näitab, et veel olulisem on ostja jaoks see, kuidas ta end kinnisvara üle vaadates seal oma elu ette kujutab. Tema jaoks on ülimalt oluline emotsioon ja õige ettevalmistamisega saab positiivset emotsiooni luua.

Vajalik ettevalmistus

Müüdavat kinnisvara ostuhuvilistele presenteerides peab see olema korras ja võimalikult väheste n-ö kõrvaliste segajateta. Pole harvad juhused, kus pererahva pealetükkivad koduloomad, jonnivad lapsed või ülijutukad naabrid, kellega kohtutakse poolkogemata trepikojas või maja ees, nullivad kinnisvara vaatama tulles ostuhuvilise emotsiooni ning müügitehing jääb just sellepärast katki. Seega oleks parim viis huviliste jaoks ettevalmistatud maja/korterit näidata üksi või maakleriga koostöö puhul lasta see töö teha maakleril ja ise hoopis kodust veidiks ajaks eemale minna.

Kogemusega maakler aitab pinged maha võtta

Oma tööd tundev maakler aitab asjaosalistel võtta maha teadmatusest tuleviku suhtes tekkivad hirmud ja loob õhkkonna, kus nii ostja kui ka müüja saavad toetuda maaklerile kui spetsialistile, kes võtab kogu tehingu murekohad ja mitte just igapäevaselt kinnisvaratehinguid tegeva inimese koduvahetusega seonduva asjaajamise enda peale. Jah, päris kõiki asju ei saa maakler teha, kuid ta saab muuhulgas ka väga paljudes teemades nõu anda.

Inimesed teevad kodu vahetades reeglina oma elu suurimaid tehinguid ning meeleseisund on seda tehes pigem ärev ja kahtlustav. Kardetakse, kas tehakse ikka õigeid otsuseid, kas küsitakse õigeid küsimusi, kas midagi jääb ehk märkamata. Tihtipeale eelneb uue kodu ostmisele veel ka oma endise elamise müük ning see tuleb kokku lepitud aja jooksul ostjale üle anda. Ajaaken sobiva uue kodu leidmiseks on piiratud ning kiirustamine tekitab stressi. Mõtted võivad ka olla olemasoleva kodu müügitehingu õnnestumisel, pangast uue laenu saamisel jms.

Selliseid pingeid aitab maandada pikaaegse kogemusega kinnisvaramaakler, kelle jaoks kogu protsess on tema igapäevatöö. Kinnisvaraspetsialistidena ka teame, kuidas müüa kodu ja tunnet, mitte lihtsalt kinnisvara. Elamispinna ostja ei osta tükki hoonest, vaid endale kodu, kus ta veedab parimaid hetki elust. Ka tagasisided, mida klientidelt pärast tehingut saame, annavad tunnistust selle kohta, et maakleri roll osapooltele vaimselt toeks olemises on väga suur.

Maakler saab olla müüjale kasulik juba esmasel kohtumisel, kui vaadatakse müügiobjekt üle ja arutatakse võimalusi müügiks. Sealt edasi liikudes oskab pädev maakler anda nõu turundustegevuste suhtes ja annab ka nõu müügihinna ja müügiperioodi määramisel. Hilisem objekti tutvustamine, otsepakkumiste tegemine, ristmüük kolleegidega, pidev turuanalüüs ja müügiprotsessi korraldamine on samuti müüja hüvanguks, kuid see on vaid väike osa maakleri tööst, mis tehakse kinnisvara müügil.

Maakleri töö see pool, mida tavaliselt müüjad ei näe, on ostuhuvilise nõustamine. Reeglina on ostuhuvilisi vaja nõustada kodulaenu turul, hindamisteenuse tellimisega, kogu protsessi juriidikaga jpm sarnasega. Ehk maakler on kogu müügiprotsessi juures lisaks müüjale ka ostjale toeks. See on osa maakleri tööst ja ta teeb seda selleks, et tema klient, kes maksab maakleritasu (müüdava kinnisvara omanik), saaks parima teenuse ja parima lahenduse oma vara müügil.

Kontrolli maakleri tausta

Oma tööd põhitööna tegevad maaklerid osalevad igakuiselt koolitustel, et olla kursis pidevas muutumises oleva kinnisvaravaldkonnaga spetsiifiliste teemadega: seaduste muudatused, pankade tingimused, varjatud puudused jms. Maaklereid koolitab ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, kes muuhulgas panustab maakleriteenuse kvaliteedi tagamisse, jälgib koja liikmete tööeetikat, annab välja eksamipõhiseid kutsetunnustusi ja lahendab ka vajadusel probleeme. Mitte kõik turul tegutsevad maaklerid pole aga koja liikmed. Soovitan maaklerit valides alati kontrollida maakleri liikmelisust ja kutsetunnistust Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja veebilehelt: https://maakleritekoda.ee/. Ka tavapärane googeldamine ei tee kahju.

Maaklerina tunnen, et minu kohustus on teha kodu vahetus nii müüjatele kui ka ostjatele võimalikult murevabaks ja meeldivaks protsessiks, et neil oleks kindlustunne, et võivad ka tulevikus alati minu poole pöörduda ning pakutud teenust sõpradele-tuttavatele soovitada.

Swedbank: Majanduskommentaar: Jaekaubanduse taastumine on vaevaline

01.10.2025 Marianna Rõbinskaja

Alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht pöördus tänavu augustis taas langusesse ning vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2%. Jaekaubanduse mahukasv on kuude lõikes sel aastal palju kõikunud ning kaheksa kuuga on see kasvanud 3% üle eelmise aasta taseme. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on küll eelmise aasta madalseisust paranenud, kuid pikaajalisest keskmisest on see veel oluliselt nõrgem.

Suurimaks languse mõjutajaks on supermarketid

Augustis panustas langusesse enim müügimahu kukkumine nn supermarketites, kus müüakse valdavalt toidukaupu, aga ka muid tööstuskaupu. Neis langes müügimaht aastases võrdluses 4%. Supermarketite müügimaht on languses juba 2022. aasta aprillist ning tagasihoidlikku kasvu on esinenud vaid üksikutel kuudel. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle languse mõju kogu jaemüügimahule suur.

Suurema negatiivse panuse andsid veel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplused, kus müügimaht langes samuti 4% ning posti või interneti teel kaupu müüvad kauplused, mille osakaal jaekaubanduses ei ole suur, kuid mille müügimaht langes augustis koguni 14%.

Pikemat aega on vähenenud müügimaht ka toidukauplustes ja kaubamajades. Mõlemas on langus kestnud 2022. aasta septembrist. Erinevalt supermarketitest on vaid toidukaupadele spetsialiseerunud kauplustel jaekaubanduses väga tagasihoidlik osakaal. Ka kaubamajade osakaal ei ole suur. Seega on languse mõju kogu jaekaubanduse müügimahule väike.

Jaekaubanduse müügimahtu toetasid seevastu augustis enim mootorikütuse müügiga tegelevad kauplused.

Kõrge inflatsioon ja maksutõusud on andnud löögi majapidamiste kindlustundele

Palgakasvu aeglustumise, maksutõusude ja kõrge inflatsiooni tõttu on palgasaajate ostujõud tänavu languses ning piirab tarbimist. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi ei ole majapidamiste kindlustunne tänavu paranenud. Kui jätta välja majapidamiste kindlustunde pikaajaline võrdlus, arvestades küsitlusmetoodika muutust 2022. aasta mais, on majapidamiste kindlustunne alates 2023. aasta algusest pidevalt langenud.

Suurem osa intressimäärade langusest on tänaseks juba toimunud ning selle mõju on järk-järgult veel laenulepingutesse jõudmas. Tänu sellele vähenevad laenukohustustega majapidamiste laenumaksed ning rohkem vahendeid jääb tarbimiseks ja säästmiseks.

Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral, tänavuse aasta detsembris ja järgmise aasta veebruaris. Sellega koos langeb veel mõnevõrra ka laenulepingute aluseks olev euribor.

Koos majanduskasvu kiirenemisega paraneb aga olukord tööturul. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks samuti kindlustunnet parandama ja tarbimise kasvu toetama.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Luminor: Eestlased võtavad väikelaenu peamiselt remondiks, lätlased ootamatuteks kuludeks

01.10.2025 Adaur.ee

Luminori väikelaenude statistikast selgub, et Eestis suunatakse laenuraha enim kodu remonti, Lätis eelkõige igapäevakulude katmiseks ning Leedus jagunevad vajadused üsna võrdselt remondi, tarbimise ja autode vahel. Nõustamisüksuse juhi Anna Perova sõnul näitavad erinevused, kuidas inimeste finantskäitumist kujundavad nii kinnisvaraturu hinnad, sissetulekute paindlikkus kui ka vajadus mugavate rahastuslahenduste järele.

„Väikelaenude pakkumisi on turul väga erinevaid. Näiteks pakuvad pangad nii tarbimislaenu, autolaenu kui ka energiasäästlikkuse laenu, kuid kõige populaarsemaks on viimastel aastatel osutunud ikkagi remondilaen,“ sõnas Perova. Luminori andmetel väljastatakse Eestis 45% väikelaenudest just remondi tarbeks. Eksperdi sõnul võivad selle põhjuseks olla tõusvad kinnisvarahinnad, sest uue kodu ostmise asemel putitatakse pigem praegust kinnisvara.

Remondilaenu kasuks räägib ka asjaajamise kiire protsess. „Remondilaenu saab taotleda summas 2000-20 000 eurot, kaastaotlejaga kuni 30 000 eurot. Tagatist ega sissemakset ei nõuta ning notarisse mineku kulu jääb ära. Lisaks on remondilaen sageli soodsam valik alternatiividest, sest remondi edasilükkamine tähendab tihti suuremaid kulusid ehk kliendile on säästlikum tegutseda nüüd ja kohe.“

Tarbimislaen on samuti küllaltki populaarne valik, sest kolmandik taotlejatest vajab laenu just oma igapäevaste kulutuste katteks. „Kui eelarvesse lisanduvad ootamatud kulud, nagu näiteks kallis hambaravi, rikki läinud kodumasin või õppemaks, siis on tarbimislaen igati mõistlik valik. Selle laenu eeliseks on täielik kasutusvabadus ehk saad raha kulutada oma äranägemise järgi. Samuti ei ole sul vaja tagatist ega käendajat,“ märkis Perova. Väiksemas mahus kasutatakse Luminori väikelaene Eestis kinnisvara ostuks ja kodu energiasäästlikkuse tõstmiseks, mõlemat taotleb umbes 2% väikelaenu klientidest.

Populaarsuselt kolmas väikelaen on autolaen, mida taotleb 18% laenuhuvilistest. Autolaenu eelised liisingu ees on, et tihtipeale ei vaja väikelaen sissemakset ning sõiduvahend kuulub kohe taotlejale. See tähendab, et võid autot müüa või vahetada vabalt oma soovidele juba enne, kui laen on makstud. Luminor Eesti väikelaenudest 2% kasutatakse keskkonnasõbralike autode soetamiseks ehk elektri- ja hübriidautode ostuks.

Läti turul võidutseb väikelaenude osas just tarbimislaen, mida kasutab ligi pool taotlejatest. Teisel kohal on autolaen (25% taotlejatest) ning kodu remondiks lätlased väga ei kuluta ehk seda taotleb ainult 18% Luminori klientidest. „Läti tarbimislaenu vajadus näitab riigi üleüldist finantsstabiilsuse langust. Leibkondade eelarved on tõenäoliselt vähem paindlikud ega suuda sageli ettenägematute või suuremate kulude katteks piisavalt sääste pakkuda,“ analüüsis Perova. Ka Leedu turul on esikohal tarbimislaen, mida kasutab 35% taotlejatest, 28% kasutab väikelaenu kodu remondiks ning veerand autolaenuks.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tartu Südamekodus avati uued osakonnad: lisandus 60 uut kohta dementsussündroomiga inimestele

01.10.2025 Adaur.ee

Koostöös EfTEN Real Estate Fund ASiga rajatud Tartu Südamekodu esimene etapp avati septembris 2024, täna pidulikult avatud teise etapi valmimisega ehitati lõpuni hooneosa, mis valmis möödunud sügisel nn musta karbina. Sellega sai Tartu Südamekodu juurde eakatele 60 kohta, mis on mõeldud dementsusega inimestele. Kokku saab Tartu Südamekodus ruumi olema 180 inimesele. Tartu Südamekodu rajamisse ja arendamisse on investeeritud kokku kaheksa miljonit eurot.

Maja sai suure saali vaba aja ja ühistegevusteks, hoone katusele paigaldati ka päikesepark.

Tartu Südamekodu eri osakonnad on saanud nimed Tartu piirkondade järgi: I korruse osakond kannab nime Pühajärve ja II korrusel asub Kassitoome osakond. Igas osakonnas saab olema kümme ühekohalist tuba ja kümme kahekohalist tuba. Toad on sisustatud kaasaegse mööbli ja multifunktsionaalsete vooditega. Teise korruse osakond on eraldatud ja mõeldud just dementsusega inimestele.

Tartu Vallavanema Jarno Lauri sõnul kasvab vajadus eakatele suunatud teenustele järele üha suuremaks. “Väärikatele suunatud teenuste arendamine on väga oluline osa valla arengust ja nende järele vajadus üha kasvab. Senine koostöö Südamekodudega on vallal olnud väga hea, siin tehakse tööd südame ja hingega. Meile teeb suurt rõõmu, et siin Raadil arenevas piirkonnas, kus elab palju noori, on olemas mitmekesine elukeskkond, mille üks osa on ka üks vägev ja kodune eakatekodu.”

„Tartu Südamekodu täituvus ja elanike kiire sissekolimine näitavad selgelt, kui suur on vajadus kvaliteetsete hooldekodukohtade järele Lõuna-Eestis – enne uute osakondade avamist oli meil järjekorras 400 inimest,” sõnas Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk. “Meie eesmärk on pakkuda igale eakale turvalist, mugavat ja inimkeskselt planeeritud kodu, kus saab elada väärikalt ning osaleda mitmekesistes tegevustes. Tartu Südamekodu on Lõuna-Eesti kõige kiiremini arenevas elukeskkonnas – siin on väga palju uusi elupindu, kuhu tulevad elama noored pered. Ka Südamekodu on kogukonna osa, mille naabrid on hästi vastu võtnud.”

“Eriti teeb mulle rõõmu, et esimesele korrusele lisandub meile avar saal: see on loodud selleks, et pakkuda meie maja elanikele mitmekesist tegevust, soodustada kogukonnatunnet ning pakkuda kohta, kus saab ühiselt aega veeta ja osaleda erinevates sündmustes,” sõnas Tartu Südamekodu juhataja Andri Võsokovski.

Dementsusega inimesed vajavad rohkem tähelepanu ja eritingimusi, kuid eelkõige vajavad nad kodu, kus on võimalik väärikalt igapäevaelu jätkata ning kus on igal hetkel on olemas oskuslik abi. “Uute kohtade loomine just dementsusega inimestele Tartu Südamekodus aitab leevendada suurt puudujääki Lõuna-Eestis ning annab peredele kindluse, et nende lähedased on turvalises ja hoitud keskkonnas,” lisas Võsokovski.

Hoone kujundamisel on arvestatud nii elanike kui personali vajadusi: I korruse avar saal toetab ühistegevusi ja kogukonnatunnet, teise korruse osakond on eraldatud dementsusega elanikele, igas toas on kaasaegne mööbel ja multifunktsionaalsed voodid. Hoone katusele paigaldatud päikesepark ja hoolikalt planeeritud ruumilahendused annavad lisaväärtust nii energiatõhususe kui elanike elukvaliteedi seisukohast. Tartu Südamekodu asub Raadil, aadressil Ermi 13, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1400 eaka ning töötab üle 600 inimese. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Algamas on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.