Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027. aastal.

Eesti majandus on alates möödunud aastast elavnenud, kuigi majanduskasvu statistikas see veel ei kajastu. Näiteks ekspordi, tööstuse ja jaemüügi edenemine, aga ka aktiivsemaks muutunud laenuturg osutavad sellele, et alates eelmise aasta keskpaigast on mitmel tegevusalal läinud paremini. Suvel sõlmitud kaubanduskokkulepped on vähendanud USA tollipoliitikast tingitud ebakindlust ja sellel on Eesti majandusele positiivne mõju. Täiendavalt on kasvu toetanud intressimäärade alandamine ning nafta ja teiste toormete hinnalangus. Tänavune oodatav majanduskasv on 0,6%, mis jääb alla juunis prognoositud 1,5%-le. Kasvu allapoole hindamise peamine põhjus on 2024. aasta SKP andmete ehk kasvubaasi revideerimine statistikaameti poolt. Eesti Panga hinnang majanduse elavnemisvõimele selle aasta sees on jäänud endiseks.

Valitsuse poolt majandusse suunatav laenuraha annab majandusele 2026. aastal tugeva tõuke. Eesti Panga prognoos tulevaks aastaks põhineb seadustatud maksumuudatustel ja vastu võetud kuluplaanidel, millest olulisemad on kaitsekulude tõus 5%ni majanduse mahust, maksuvaba tulu ühetaoline rakendamine ja tulumaksukohustuse kaotamise esimesest eurost. Neil eeldustel suureneb valitsemissektori eelarvepuudujääk järgmisel aastal 3,8%ni SKPst, mis tähendab tänavusega võrreldes ligikaudu 1,1 miljardi euro suurust (2,5% SKPst) täiendavat laenusüsti majandusse. Pärast Eesti Panga prognoosi valmimist on valitsus teatanud plaanist loobuda varem kavandatud tulumaksutõusust ja on seadnud puudujäägi eesmärgiks 4,5%, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga seatud maksimaalne lubatud tase.

Vabastusklausliga lubatavat maksimaalset riigieelarve puudujääki ei ole otstarbekas kogu ulatuses ära kasutada. Arvestades majanduse pööret taastumise suunas ja püsivalt suurt riigieelarve puudujääki on mõistlik, kui eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirdub vaid täiendavate kaitsekulutustega. Kui aga kaitsekulud jäävad suureks pikema aja vältel, tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest. Puudujäägi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme lähedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk sisuliselt 2029. aastani tõuseks riigi võlg üle 30% SKPst ja intressimaksed pea 1%ni SKPst. Suurenev intressikulu võtaks enda alla üha suurema osa maksulaekumistest ja jätaks valitsusele väga vähe võimalusi reageerida ootamatult tekkida võivatele probleemidele Eestis. Eelarve puudujäägi süvenemine annab majandusele küll ajutise lisatõuke, ent halvendab pikas plaanis majanduse pikaajalist väljavaadet.

Inimeste ostujõud suureneb märkimisväärselt. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal enam kui 8% ning hinnataseme muutust arvestades kasvab palga ostujõud 5%. Kui praegu seadusega kehtestatud tulumaksutõus jääb ära, suureneb keskmise palga ostujõud järgmisel aastal veelgi rohkem — umbes 6,5%. Sissetulekute hüppeline kasv parandab märgatavalt inimeste tarbimisvõimalusi, mis ergutab sisenõudlust ja elavdab majandust. Selle mõjul hakkab hõive suurenema ning töötus vähenema pisut kiiremini, kui varem prognoositud. Kuna ettevõtted on püüdnud koondamisi vältida ja hoidnud inimesi palgal ka väiksema tegevusmahu juures, on tööturu reaktsioon majanduslike olude paranemisele siiski pigem aeglane.

Tänavune kiire hinnatõus taandub järgmise aasta teiseks pooleks 2% lähedusse. 2026. aasta alguses kaob hinnakasvu statistikast mootorsõidukimaksu mõju ning aasta keskpaigaks taandub ka käibemaksutõusu ja administratiivselt reguleeritavate raviteenuste kallinemise mõju. Hindade edasist kasvu pidurdavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemisest tulenev importkaupade ja -teenuste soodsam hind, turgude ootus naftahinna langemiseks ning toidutoormete mõõdukam hinnatõus või mõnel juhul isegi hinnalangus. Üldist hinnakasvu peaks märgatavalt leevendama ka tootlikkuse tõus Eesti ettevõtetes, mis viimastel aastatel on kannatanud. Esiteks on küllaltki suur osa ettevõtete tootmise sisseseadest ja osaliselt ka töötajatest alarakendatud, mida majanduse elavnedes on võimalik kiirelt kaasata. Teiseks toetavad madalamad intressimäärad, paranenud ligipääs pangalaenudele ja vähenenud ebakindlus rahvusvahelises kaubanduses ka uusi investeeringuprojekte. Kodumaist hinnakasvu kiirendab aga aastaid kestev suur ja püsiv riigieelarve puudujääk.