Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Hepsor AS-i võlakirjade pakkumise tulemused

24.11.2025 Adaur.ee

Reedel, 21. novembril 2025, lõppes Hepsor AS-i (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Hepsori 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi esimese seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel.

Pakkumise raames pakkus Hepsor kuni 6 000 võlakirja EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 25-2028 nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtajaga 26. november 2028 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,50% aastas (esimene intressimakse tehakse 26. veebruar 2026). Pakkumise ülemärkimise korral oli Hepsoril õigus Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra suurendada. Pakkumine oli suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumisest võttis osa 1 079 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 8,5 miljoni euro eest, sellest 6,2 miljonit eurot ehk 72,8% Eestis, 2,1 miljonit eurot ehk 24,6% Lätis ja 0,2 miljonit ehk 2,6 % Leedus. Esimese seeria Pakkumise baasmaht summas 6 miljonit eurot märgiti 1,4 kordselt üle. Hepsor kasutas õigust suurendada Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 8 miljoni euroni.

Võlakirjade jaotamisel otsustas Hepsori juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
Allokatsioonis eelistati Hepsor AS aktsionäre, kes olid 11.11.2025 tööpäeva lõpu seisuga aktsionärid. Lisaks eelistati Hepsori töötajaid ja institutsionaalseid investoreid. Eelistatud investoritele jaotati 100% nende poolt märgitud kogusest, mis moodustas kokku 14% kõigist jaotatud võlakirjadest;
Kõikidele teistele investoritele jaotati 87,5% nende poolt märgitud kogusest, kuid mitte vähem kui 10 võlakirja;
Komakohtadega võlakirjade arv ümardati ülespoole lähima täisarvuni.

Hepsori juhatuse liige Martti Krass: „Soovin tänada kõiki investoreid, kes usaldavad meie visiooni ja toetavad meie kasvusihte. Teie usaldus annab meile kindlustunde jätkata ambitsioonikate eesmärkide elluviimist, et luua oma kinnisvara arendusprojektidega pikaajalist väärtust.“

LHV Panga võlakirjade valdkonnajuhi Silver Kalmuse hinnangul peegeldas emissioon tugevat investorite usaldust Hepsori vastu: „Investorite roadshow ajal oli tunda usaldust börsiettevõtte Hepsori vastu – seda kinnitab ka enam kui tuhandest investorist koosnev ring, kes otsustas Hepsori võlakirjadesse investeerida. Eriti hea meel on näha Läti investorite aktiivsust, kes märkisid üle kahe miljoni euro väärtuses Hepsori võlakirju. Läti investorkohtumistel jäi positiivne mulje, et kohalikud investorid ja potentsiaalsed koduostjad tervitavad Hepsorit kui kvaliteetsete kodude arendajat Riias. Usun, et programmi alt järgnevate seeriate kontekstis peitub Lätis märkimisväärne potentsiaal ja investorite huvi Hepsori võlakirjade vastu,“ kommenteeris Kalmus

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 26. novembril 2025 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 27. november 2025 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Hepsor AS võlakirja investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Hepsor AS kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/

Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kaks tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Hepsor võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt 26. veebruar, 26. mai, 26. august ja 26. november.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor: Results of Hepsor AS’s bond offering

24.11.2025 Adaur.ee

On Friday, 21 November 2025, the public offering of bonds of Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn, Estonia; Hepsor) ended (the Offering). This was the first series of Hepsor’s 20-million-euro bond programme, which was carried out on the basis of the prospectus approved by the Estonian Financial Supervision Authority (FI) on 10 November 2025.

As a part of the Offering, Hepsor offered up to 6,000 EUR 9.50 Hepsor AS bond 25–2028 with a nominal value of 1,000 euros, maturing on 26 November 2028 and carrying a fixed annual interest rate of 9.50% payable quarterly (the first interest payment will be made on 26 February 2026). In the event of oversubscription, Hepsor had the right to increase the volume of the Offering by up to 2,000 bonds. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.

A total of 1,079 investors participated in the Offering, subscribing for bonds in the total amount of 8.5 million euros of which 6.2 million euros, or 72.8%, in Estonia; 2.1 million euros, or 24.6%, in Latvia; and 0.2 million euros, or 2.6%, in Lithuania. Therefore, the base volume of the first series of the Offering in the amount of 6 million euros was oversubscribed by 1.4 times. Hepsor exercised its right to increase the volume of the Offering by 2,000 bonds, as a result of which the total volume of the Offering increased to 8 million euros.

The management board of Hepsor AS decided on the allocation of the offered bonds at its discretion, based inter alia on the following principles:

All subscription orders made by the same subscriber were aggregated.
In the allocation, preference was given to Hepsor AS shareholders who, as of the close of business day on 11 November 2025, were Hepsor AS shareholders. In addition, preference was given to employees of Hepsor and to institutional investors. These investors were allocated 100% of the amount they subscribed for, and in total these investors accounted for 14% of all allocated bonds.
All other investors were allocated 87.5% of the amount they subscribed for, but not less than 10 bonds.
Numbers of bonds with decimal places were rounded up to the nearest whole number.

Martti Krass, Member of the Board of Hepsor: “I would like to thank all investors who trust our vision and support our growth objectives. Your trust enables us to continue pursuing ambitious goals and creating long-term value through our real estate development projects.”

According to Silver Kalmus, Head of the Bond Division at LHV Bank, the issuance reflected strong investor confidence in Hepsor: “During the investor roadshow, there was a clear sense of trust in the listed company Hepsor – this is confirmed by the circle of more than one thousand investors who decided to invest in Hepsor’s bonds. I am especially pleased to see the activity of Latvian investors, who subscribed for more than two million euros worth of Hepsor bonds. At the investor meetings in Latvia, we were left with a positive impression that local investors and potential homebuyers welcome Hepsor as a developer of high-quality homes in Riga. I believe there is significant potential in Latvia in the context of upcoming series under the programme, as well as continued investor interest in Hepsor’s bonds,” Kalmus commented.

The bonds will be transferred to investors’ securities accounts on November 26, 2025 or on a date close to it, and, the first trading day of the bonds on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List will be 27 November 2025 or a date close to it.

Estonian resident individuals who have acquired or plan to acquire Hepsor bonds through an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability on interest and receive the full interest on the bonds in their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Hepsor AS website: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/

The application must be submitted only once and no later than two business days before the interest payment date. Applications submitted later will be taken into account only for the next interest payment date. Hepsor bond interest payments are made quarterly on 26 February, 26 May, 26 August, and 26 November.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinnas alustati uue lasteaia ehitamist

21.11.2025 Adaur.ee

Tallinna Linnavaraamet ja Bildgren Ehitus sõlmisid lepingu Päikese lasteaia hoonekompleksi ja õueala ehitamiseks, lepingu maksumus on 9 169 800 eurot. 240 lapsele mõeldud lasteaed valmib 2027. aasta esimeses kvartalis.

„Lasteaed Päikene on esimene ainulaadse lahendusega haridushoone Tallinnas, kus rühmaruumid ja tegevusruumid paiknevad esimesel korrusel. Hoone ja hooviala projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et laste peamine mänguruum asub õues. Õueruum on seest hästi näha, mis tekitab lastel huvi ja soovi õue minna,“ ütles Tallinna Linnavaraameti juhataja Oliver Eglit. „Hea meel on tervitada Tallinna linna lepingupartnerite seas esmakordselt Bildgren Ehitust, kellel on arvestatav kogemus nii avaliku sektori kui ka äriarenduste ehitamisel. Soovime ehitajale palju jõudu ja loodame sujuvale koostööle,“ lisas Eglit.

Päikese lasteaia uue hoone projekteeris Inphysica Technology OÜ koostöös KUU OÜ-ga, arhitektid on Raul Kalvo, Lauri Läänelaid ja Triin Kampus.

„Iga ehitusprojekt on oluline, kuid lastele mängu- ja õppimiskeskkonna loomisel loome ka tulevikku. Me kõik oleme lapsena klotsidest maju ehitanud ja mäletame, et selle juures julgesime alati suurelt unistada. Lasteaiakompleksi ehitamine on meie inseneridele justkui tagasipöördumine lapsepõlve mängumaadele – unistame ikka suurelt, aga nüüd ehitame lasteaia hoovis juba päris hooneid,“ ütles Bildgren Ehituse juhatuse liige Urmas Kaasik.

Päikese lasteaia hoonekompleks (Sõle tn 39, Tallinn) koosneb neljast hoonest, mis on omavahel koridoridega ühendatud. Rühmaruumid asuvad kolmes hoones, kus on mõnusalt ruumi 12 rühmale – ligikaudu 240 lapsele. Neljandas hoones on administratiiv- ja abiruumid, köök, saal ja ujula. Lasteaia juurde rajatakse esinduslik mänguväljak, kus jagub tegevusi igas vanuses lasteaialastele.

Lasteaia ehitusleping sõlmiti ehitushanke võitnud Bildgren Ehitusega oktoobri keskpaigas, misjärel alustati vana lasteaia hoonetekompleksi lammutustöödega. Aasta lõpus alustatakse pinnase-, trassi- ja betoonitöödega. Uus lasteaed valmib 2027. aasta esimeses kvartalis.

Bildgren Ehitus OÜ juhib peatöövõtjana Talsinki elu- ja ärikvartali, Avalon Plaza äri- ja kortermaja, Liveni Virmalise 3 korterelamu, Park Tondi Residentside ja Talleksi tööstushoone ehitust. Bildgren Ehituse valminud objektide portfelli kuuluvad: Viimsi jalgpalli- ja kergejõustiku sisehall, Patarei muuseum, Park Tondi büroohoone, Kiikri tn 2 ja Kiikri tn 6 korterelamud ja Toom-Kuninga tn 15 korterelamu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kantar Emor: Uue kodu valikul peetakse tähtsaimaks hinda ja madalaid püsikulusid; aina enam jäetakse üks tuba kodukontoriks

21.11.2025 Adaur.ee

Meie värskest kinnisvarauuringust selgub, et uue korteri valimisel mängivad suurimat rolli korteri hind, madalad püsikulud, planeering ja parkimisvõimalused.

„Kõrgelt hinnatakse ka rõdu ja terrassi olemasolu, korteri valgusküllasust, avarust, panipaiga olemasolu ja looduslähedust,“ selgitas Kantar Emori uuringuekspert Katariina Mäll. Inimesed, kes plaanivad lähiajal Tallinna või selle lähiümbruse uusarendusse korterit osta, peavad asukoha ja hoone valikul kõige olulisemateks kriteeriumideks vähest mürataset, asukohta, taristut/ühistranspordi ühendust ja hoone energiatõhusust. Kui hoone energiatõhusus oli 2022. aastal hoone valikul lausa esimene kriteerium, siis nüüd on selle osatähtsus langenud. Järjest olulisemaks on aga muutunud vähene müratase.

Kõige suurem osakaal on neid, kes soovivad osta kolmetoalist korterit. „Arvestades kaugtöövõimalusi on aastatega aina olulisemaks saanud eraldi kodukontori/töötoa olemasolu. Lisaks eelistatakse varasemast enam suletavat rõdu, sest inimesed soovivad rõdu kasutada aastaringselt. Näeme, et ostjad on teadlikud ja ootavad terviklikke ja läbimõeldud lahendustega kodusid nagu valmiskomplekti, kus kõik olulised aspektid on tasakaalus,“ lisas Mäll.

Kõige mainekamateks kinnisvaraarendajateks peetakse võrdselt Merkot ja Livenit. Liveni tegevjuht Andero Laur rääkis, et ostjad hindavad üha enam lahendusi, mis võimaldavad kodu paindlikult kasutada. „Selleks on näiteks lisatuba, mis saab eri eluetappidel täita erinevaid rolle. Jahutusvõimaluste vastu on huvi tugevalt kasvanud, isegi kui see tähendab väikest kompromissi energiatõhususes. Parkimise puhul soovitakse võimalust valida lisakoht või vastupidi – loobuda parkimiskohast täiesti, kui asukoht ja ühendused seda võimaldavad. Kokkuvõttes otsitakse kodusid, mis kohanduvad elanike vajaduste, liikumisharjumuste ja elustiili muutumisega,“ kommenteeris ta praegusi trende.

Mainekaima kinnisvaraarendaja tiitlile on Liveni ja Merko vahel käinud võistlus juba aastaid. „Näeme, et vastajate jaoks paistab edukam Merko, kuid atraktiivsemad arendused arvatakse olevat Livenil. Suhtumine neisse on võrdselt positiivne,“ lausus Katariina Mäll. Kolmanda koha mainekuse edetabelis sai Invego, kellele järgnevad Arco Vara (elamuehitus), Kaamos Kinnisvara, Hausers Grupp, YIT Eesti, Nordecon, Hepsor, Pro Kapital ja Bonava. Spontaanse tuntuse poolest on kinnisvaraarendajate seas selgelt esimene Merko, järgnevad Liven ja Endover.

Kantar Emori 23.09-10.10 veebi teel läbi viidud uuringus osales 411 inimest, kes plaanivad osta või on hiljuti endale ostnud korteri Tallinna või selle lähiümbruse uusarendusse. Uuringuga selgitati välja Eesti kinnisvaraarendajate tuntus ja maine, uue kodu otsijate peamised vajadused ning hiljuti endale kodu ostnud inimeste kogemused.

Bigbank: Toiduainete hinnatõusu taga on pigem imporditud toidu kallinemine

21.11.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud tootjahinnaindeksi statistika näitab, et suuremaid muutusi töötleva tööstuse toodanguhindades ei ole aastaga toimunud. Kasv 0,6% tähendab seda, et sisuliselt ei ole aastaga hinnad eriti muutunud. Aasta algusega võrreldes on isegi väike vähenemine ning 2023. aasta oktoobriga võrreldes kasv 1,3%. Need on suhteliselt tagasihoidlikud numbrid.

Inimesed vaatavad poes käies kõige rohkem toiduainete hindu ja siin on hinnatõus olnud ka tootjate poole peal, aasta võrdluses 2,9%. Huvitav on see, et kahe aasta taguse oktoobriga võrreldes on toiduainete tootjahinnad kasvanud vaid 2,4%. Tekib õigustatud küsimus, et kuidas meil toiduainete hinnatõus saab olla aastas 6,4% nagu meile näitab oktoobri tarbijahinnaindeks. Kindlasti omab mingit rolli kaupluste juurdehindlus, sest ka kaupmeeste palgad on aasta jooksul kasvanud nii nagu ka teistes sektorites. Juurpõhjus on siiski kuskil mujal: kui me vaatame toiduainete impordi hinnaindeksit, siis näeme, et see on oktoobris aastaga kasvanud 5,1%, kahe aasta taguse perioodiga võrreldes isegi 9,2%. Meie peamine probleem on kodumaise toiduga enesevarustamise probleem – me sõltume liiga palju impordist ning see viib ka hinnad üles, sest maailmaturu toiduainete hinnad on kasvanud.

Kui vaatame veel teisi tootmishindu, siis puidutööstuste hinnakasv (4,7%) tähendab seda, et ka üldised ehitusehinnad hakkavad vaikselt ülespoole kerima. Palgad on nagunii aasta jooksul kasvanud. Viimased palgaandmed on meil II kvartalist, siis olid ehituse palgad aasta võrdluses kasvanud 6%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: tööstushindade stabiliseerumine ja langus toovad leevendust

21.11.2025 Adaur.ee

MKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul võib näha tööstustoodangu hindades teatavat stabiliseerumist, mis on hea uudis eelkõige tarbijatele. Võrdluses eelmise aastaga kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad oktoobris 0,6 protsenti, sama kasv oli ka septembris. Jätkuvalt oli ekspordihindade kasv kiirem (1,8%) mis näitab, et ettevõtted suudavad välisriikidesse müüa tooteid kallimalt.

Toiduainetööstuses on hinnad püsinud viimastel kuudel samal tasemel, kui välja arvata volatiilsemad kalatööstuse hinnad. Seetõttu aeglustus oktoobris aastane hinnatõus 2,9 protsendini. Hinnasurvete alanemist on näha ka maailmaturul, mis väljendub impordihindades. Samas Eesti toiduainetööstus on suutnud hoida kõrgel eksporditud toodete maksumust, aastaga on ekspordihinnad tõusnud 8 protsendi. Põhjuseks tooraine väärindamise abil kallimate toodete müük, näiteks toorpiima asemel müüakse rohkem juustu.

Ka puidutööstuses on näha hinnatõusu taandumist, seda nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindades. Oktoobris olid tootjahinnad 3,9 protsenti kõrgemad, mis oli selle aasta madalaim näitaja.

Põlevkiviõli hinnad on sarnaselt naftatoodete hindade muutusele endiselt languses, oktoobris olid tootjahinnad ligi 18 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Hinnad on kukkunud tagasi 2020. aasta keskpaiga tasemele. Kui Eesti tootjatele tähendab see väiksemaid tulusid, siis tarbijatele on hindade langus toonud kaasa soodsamad kütuse hinnad.

Hindade langus iseloomustab endiselt ka paberitööstust, kus tootjahinnad langesid aastaga üle 8 protsenti. Kuigi ka import on odavnenud, siis Eesti tootjatele on viimased paar aastat olnud keerulisemad. Samas tuleb välja tuua, et sarnaselt energia hindade hüppelisele kallinemisele aastatel 2021–2022 tõusid järsult sel ajal ka pabertoodete hinnad ja täna on hinnatase jätkuvalt kõrgemal kui enne energiakriisi.

Teistes tööstusharudes olid hindade muutused valdavalt tagasihoidlikumad. Ettevõtjad ootavad lähikuudel hindade püsimist stabiilsena.

Domus Kinnisvara: Halvas seisus ehk n-ö kolekorterid kinnisvaraturul loovad uusi võimalusi. 6 soovitust ostjale

21.11.2025 Marge Tõnnis

Domus Kinnisvara kutseline vanemmaakler Marge Tõnnis kinnitab, et ka kehvas seisus korter ehk n-ö kolekorter on täna turul täiesti arvestatav pakkumine, ning annab praktilisi soovitusi ostjatele, kes eelistavad remondiprojekti valmis lahendusele.

Tänases tõsiselt huvitavas ja kiiresti muutuvas kinnisvara keskkonnas puutume maakleritena kokku varadega, kus müügile pakutakse tõsiste kahjustustega või muud “elukooli” näinud kinnisvara. Linnaruumis moodustavad neist enamiku korterid nii korteriomanditena kui kaasomanditena. Valikus on nii paneelmajade tüüpkortereid kui ka romantilistes sajandivanustes puumajades paiknevaid kortereid või majaosi. On ka minul täna portfellis mõned tõsised “pähklid”, mis ootavad oma võimalust nagu ka teised.

Tõsiste puudustega varadele on tavapäraselt ostjaid kahest erinevast leerist

Ühed on need, kes näevad antud toorikus materjali, millest oskuslikult kujundada uus ja väärindatud pind, jäädes seejuures kasumisse. Tegemist on elukutseliste organisaatoritega, kes teevad oma tööd täna reeglina hästi või väga hästi.

Teine huvitatud pool on valmis oma oskuste ja võimaluste piires ise oma kodu looma moel, mis on neile ainuomane. Selline kodu ei valmi reeglina kiiresti, kuid on täis isetegemise raskusi ja rõõme – kõike seda, mis protsessis osalemine pakkuda saab. Rõõmustavalt tihti on need noored taaskasutuse usku inimesed, kellele on oluline säilitada ja võimalusel väärtustada koha “lugu”, sidudes seda enda looduga.

Tänane kiire elu ja ehitusoskuste kadumine soosivad järjest enam “koli kohe sisse” valmislahendusi. Pole ime, et “kõik hinnas” tooted meeldivad paljudele – need võtavad ära vajaduse ise otsustada, valida ja energiat kulutada. Mugavus on tohutu pluss, eriti siis, kui selleks on võimalused olemas.

Oma igapäevatöös näen turul lõpuks ometi rõõmustavaid tendentse: hinnavahe tõsises remondivajaduses pindade ning keskmises seisukorras vanemate eluruumide vahel on paika loksumas.

Mida siis soovitada nendele julgetele ja teotahtelistele, kes “koli kohe sisse” variandiga kaasa minna ei saa või ei soovi?

Neile teotahtelistele, kellel sõrmed sügelevad, paistavad tulemas head ajad. Pool aastat pimedamat aega annab hea võimaluse nokitseda tegevusega, mis on ühtaegu vajalik ning kasulik.

Jälgi turgu ning tee enda jaoks selgeks, millises suunas oma valikud suunad. Täna on huvitavaid ja soodsaid pakkumisi turule järjest lisandumas. Surve hindadele on koguse suurenedes minemas soodsamat teed.

Soovitan enne ostuotsust eelnevalt nõu pidada, kui puutud kokku asjaoludega, millest enda talupojatarkus üle ei käi. Näiteks on need kaasomandi jagamisega seotud küsimused, ilma dokumenteerimata ümberehitused vms. Kogenud kinnisvaraspetsialist saab õige suuna kättenäidata nii juriidilistes kui üldistes küsimustes. Sõltuvalt asjaoludest ei tarvitse kiirest ostuplaanist midagi välja tulla ning soovitud tehing pikeneb oluliselt.

N-ö kiiksuga pindadel on oluline tutvuda maja haldava ühistu või teenuste osutaja informatsiooniga olemasoleva situatsiooni kohta. Pane tähele, et paljude asjatundlike ühistute kõrval võid üllatusega kokku puutuda olukorraga, kus mitte iga ühistu ei osutu sõbralikuks ja koostöövalmis organiks. Vahendamisega seotud objektidel on maakler see, kes esmase ja vajaliku info on välja uurinud. Selle pinnalt on juba sinu otsustada, kuidas ja milliseid otsuseid enda jaoks vastu võtta.

Oluline on teada, mida linna- või valla arengukava ja planeeringud sulle huvitava pinna ümbruses või lausa naabruses lubavad täna-homme-ülehomme teha. Otsese info peaksid saama kätte omavalitsuste inforuumist. Kui vajad sellesuunalist abi või esindusõigust omavalitsuse juures, pöördu oma sooviga kinnisvaraspetsialisti poole.

Kasuta ostjana oma positsiooni targalt ära. Kui müüjal on tõesti müügiga kiire, on tal suurem valmisolek hinnas ja tingimustes kokkuleppele jõuda. Kui tunned, et läbirääkimised pole sinu tugev külg, võta appi inimene, kes seda oskab ning pöörab tähelepanu kõikidele olulistele detailidele. Nii jõuate notaris lepinguni, mis kaitseb mõlemaid osapooli. Sellist abi pakuvad ka kinnisvaraspetsialistid.

Ära karda ennast proovile panna. Kui sinu valik objekti osas, ajakasutus, rahaline ressurss ja soov oma oskusi katsetada seda võimaldavad, tee see veidi hirmutav samm! Veendu, et lähed võimalikult turvalist teed – kaasa ehitamisega seotud sõbrad ja spetsialistid oma mõtete kinnituseks protsessi.

Selline isetegemise projekt võimaldab luua päris enda koha, mis on lihtne, toimiv ja nauditav – just selline keskkond, kuhu astudes tekib tunne, et elu saab kulgeda rahulikumalt ja sujuvamalt. See on kodu, mis ei püüa liigsega muljet avaldada, vaid pakub täpselt seda, mida inimene päriselt vajab: mugavust, stiili ja hästi töötavat igapäeva. Järgmine samm on lihtsalt ukselukk oma võtmega avada.

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 08.12.2025

21.11.2025 Margot Toompark

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub Kinnisvarakoolis 08.12.2025. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 08.12.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Elamispindade turg on tugevatel jalgadel

20.11.2025 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist portaalis KV.EE peegeldava KV.EE indeksi kõver on teinud 0,5% jõnksu allapoole 188,2 punkti tasemele. Tegemist on ajutise tehnilise keskmise hinna muutusega, mille taga on muutused pakkumiste jagunemises erinevate odavamate-kallimate piirkondade ja hinnaklasside vahel. Sisuliselt on hinnakõvera allapoole pöördumisel samad põhjused, mis varasemal kiirel spurdil ülespoole.

Elamispindade müügi pakkumiste arvu kajastav KV.EE objektide arvu indeks liigub alates suvest kindlasuunaliselt allapoole. Pakkumist jääb vähemaks, sest aktiivsed ostjad ostavad pakkumist vähemaks. Samuti on suve pakkumiste tipust allapoole tulemisel hooajalised põhjused.

Elamispindade müügipakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE hoiab hindade vundamenti tugevana. Elamispindade pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE võib pakkumiste olemuse tõttu hüpata mõne protsendi võrra üles ja alla, kuid väheneva pakkumise tõttu pigem üles.

Hinnalanguse tõenäosus on ajas järjest vähenenud. Tehinguhindade mõningane paari protsendi suurune kerkimine ja pakkumises olevate elamispindade ning tehingute arvu hea proportsioon näitavad, et elamispindade turg on tugevatel jalgadel. Tugevam toetuspind on järelturul. Uute elamispindade turul on mõningaid probleeme pakkumise suure mahuga, kuid siingi on trend pigem positiivses tasakaalu suunas kulgemas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

1Partner: Tallinnasse lisandus aastaga ligi 100 000 m² uut äripinda, vanad majad hakkavad tühjaks jääma

20.11.2025 Adaur.ee

Viimase aasta jooksul on Tallinna ärikinnisvara turg saanud juurde ligi 100 000 ruutmeetrit kaasaegseid büroopindu, kuid uute hoonete valmimine toob kaasa ka kasvava vakantsuse vanemates ärihoonetes, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Viguli hinnangul ootab büroopindade turgu järgmise viie aasta jooksul uus ajastu ja suured muutused. “Konkurents, mis on seni olnud tihe, läheb veelgi intensiivsemaks, sest turule lisandub järjest uusi hooneid, samal ajal kui vanemad büroohooneid muutuvad sisuliselt vana kontseptsiooni muuseumiteks. Ellu jäävad need, kes suudavad ennast nii funktsionaalselt kui sisuliselt ümber mõtestada,” ütleb ta.

Kui varem koondus enamik pankade ja teiste edukate suurettevõtete büroodest peamiselt ühte väikesesesse südalinna piirkonda, siis viimase kümne aasta jooksul on mitmel pool tekkinud uued bürookeskkonnad ja isegi ärilinnakud. “Majandus ei kasva enam sama tempoga ja turule ei tule nii palju uusi ettevõtteid. IT-sektor, mis kunagi vajas suuri büroopindu, on oma mahud ammu kätte saanud ja pigem optimeerib olemasolevat. Lisaks on muutunud ka ettevõtete vajadused ning üha enam ettevõtteid muudavad oma kontoripindu pigem väiksemaks ja efektiivsemaks,” selgitab Vigul.

Lõviosa viimase aasta jooksul valminud uuest büroode mahust annavad Arteri kvartal, Krulli Park ja Golden Gate, mis asuvad erinevates linna piirkondades. “Need on veel paremini läbi mõeldud kaasaegsed töökeskkonnad, mis pakuvad tugevat konkurentsi eelmise kümnendi edukamatele büroohoonetele ja see käivitab omamoodi ahelreaktsiooni,” kommenteerib Vigul.

Järgmise kahe aasta jooksul lisandub eksperdi hinnagul Tallinnasse veel kuni 150 000 ruutmeetrit uusi büroopindu, mis toob omakorda kaasa samas suurusjärgus vabanenud ruume. “See ei juhtu päevapealt, kuid paratamatult hakkavad vanemad büroohooned tühjaks jääma. See on suur väljakutse, mis hakkab turgu oluliselt ümber kujundama ja sunnib nii omanikke kui linnavalitsust otsima uusi lahendusi,” räägib Vigul, kelle sõnul on seni kehtiv hoonete funktsioonide muutmise kord liiga keeruline, aeglane ja kohati võimatu.

Ekspert nendib et lammutamise asemel säilitamine ja uuendamine on säästlik ning pakub välja, et vanadele hoonetele uue kasutuse leidmist võiks rohkem propageerida ka avalik sektor. “Näiteks linna poolt ehitatud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori oleks võinud edukalt mõnda uut kasutust ootavasse büroohoonesse mahutada,” arutleb Vigul.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Statistikaamet: Oktoobris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,6%

20.11.2025 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul tõusis tootjahinnaindeks aastases võrdluses teist kuud järjest. „Tõus on olnud samas suurusjärgus, jäädes septembris 0,5% ja oktoobris 0,6% juurde,“ selgitas Šokman.

Võrreldes mulluse oktoobriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 2,9%. „Toiduainete tootmises kallinesid enim kalatooted ja mitmesugused valmistoidud,“ lisas Šokman.

Võrreldes septembriga mõjutas oktoobris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises ning metalltoodete ja ehitusmaterjalide tootmises. Samuti mõjutas indeksit kütteõlide, elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 0,6%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses, ehitusmaterjalidel ja metallil. Enim langesid naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning paberi ja pabertoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta oktoobriga tõusis ekspordihinnaindeks 1%.

Impordihinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 0,2%. Enim tõusid elektrienergia, põllumajandussaaduste ja metalli hinnad. Kõige rohkem langesid naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikaseadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusis impordihinnaindeks 0,7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 20.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Sundenampakkumise korral kinnisasja müügihinnale käibemaksu lisamisest

19.11.2025 Pille Pettai-Stasiulis

Praktikas on esinenud juhtumeid, kui kohtutäitur avaldab kinnisasja sundenampakkumise teates vara alghinna, kuid jätab märkimata käibemaksuga seotud informatsiooni või edastab käibemaksu info sootuks selliselt, et see ei vasta konkreetse kinnisasja maksustamise nõuetele.

Siiski tuleb tähele panna, et käibemaksukohustus kehtib samadel alustel ja tingimustel sundenampakkumise korras kinnisasja müügil nii nagu müük toimuks vabatahtlikult.

Kui kinnisasja omanik/võlgnik on käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaks kohustuslikus korras kinnisasja müügihinnale lisada, kui:

tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu,
tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu. Seejuures ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist,
tegemist on ehitusmaaga. Ehitusmaa on maatükk, millel ei asu ehitist (va tehnovõrk või -rajatis), ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.
kui ehitamist on alustatud, kuid ehitatavat ehitist ei saa veel pidada hooneks, ja müüakse selline pooleliolev objekt, loetakse üldjuhul ka selline kinnisasi ehitusmaaks.

Kui kinnisasi ei vasta eelnimetatule, siis müügihinnale kohustuslikus korras käibemaksu lisama ei pea, kuid käibemaksu võib hinnale lisada vabatahtlikult, nn pöördmaksustamise korras.

Peale selle, enamikel juhtudel on käibemaksukohustuslasest kinnisasja omanik enne müüki teinud kinnisasjaga seotud kulutusi ja nendelt sisendkäibemaksu maha arvanud. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat. Kui selline kinnisasi müüakse ilma käibemaksu lisamata, st kasutuse eesmärk on muutunud, tuleb teha sisendkäibemaksu korrigeerimine, mis võib tähendada maha arvatud sisendkäibemaksu riigile tagastamise kohustust.

Sundenampakkumise läbiviimisel tuleb seega järgida kõiki käibemaksukohustuslasele ettenähtud reegleid kuna seadus käibemaksukohustuse osas erisusi ei sätesta.

Kui alghinna määramisel ei ole enampakkumise teates käibemaksu kohta sõnagi märgitud, kuid seaduse järgi käibemaks tuleb kohustuslikus korras lisada, tähendab see, et hind sisaldab käibemaksu.

Seega on soovitatav käibemaksu temaatikale kindlasti tähelepanu pöörata juba varases staadiumis algihinna määramisel kohtutäituri poolt ja esitada kohtutäiturile informatsioon käibemaksuga seotud kohustuste kohta.

Pille Pettai-Stasiulis
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEVIN

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kristjan-Thor Vähi: kinnisvara kahel suurel probleemil on olemas üks ühine lahendus

18.11.2025 Adaur.ee

Tallinna kinnisvaraturu kahe suure probleemi – uute kodude kõrgete hindade ja büroopindade nõudluse vähenemise vastu – on olemas toimiv retsept, kui linnavalitsus lubaks tühjenevad vanad kontorihooned kiirendatud korras elumajadeks ümber kohandada, pakub Invego juht Kristjan-Thor Vähi välja lahenduse.

Invego juhi sõnul on väga selgelt tunnetatav probleem, et paljud noored pered täna endale päris uut kodu rahaliselt lubada ei saa. “Mure on seda tõsisem, et tegelikult lähevad uued kodud veel kallimaks. See trend on paratamatu, sest ümberringi on kõik sisendhinnad koos viimaste aastate inflatsiooniga juba tõusnud ja tõusevad veelgi,” selgitab Kristjan-Thor Vähi.

Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid pakubki lahenduseks, et Tallinna uus linnavalitsus võiks soodustada lihtsustatud korra vanade ärihoonete muutmist elukondlikeks. “Tänaste hindade juures peaks sellisel kujul ümber konverteeritud uueväärsete kodude hind sõltuvalt asukohast ja muudest detailidest jääma kuhugi 2500 euro ümber ruutmeetri kohta,” usub Invego juht.

Arendaja sõnul on pandeemia järgselt nõudlus büroopindade vastu olnud languses ning turul on selgelt tekkimas ülepakkumine. “Küsimus on ajas – kui me hakkame taas liikuma seniste praktikate järgi detailplaneeringute muutmise protsesside rütmis, siis jõuavad nii mõnedki vanad kontorihooned lõplikult tondilossideks muutuda ja see omakorda viib ümbruskonna perspektiivi selgelt alla,” rõhutab Vähi ning lisab ka keskkonnajälje ehk lammutamise asemel vanale hoonele uue elu andmise argumendi.

Kristjan-Thor Vähi sõnul ollakse täna sarnaste valikute eest väga mitmel poole maailmas, sest linnastumine jätkub ja ka massiivset kodukontoritest tagasipöördumist ei ole märgata. “Elukondliku kinnisvara kättesaadavuse probleem on tõsine väga paljudes suurlinnades ja samas on mitmel pool ka vakantset kontoripinda omajagu. Need linnad, kus selline kontorite transformatsioon elupindadeks õnnestub valutult, arenevad kiiremini ja saavad kindlasti eelise ka uue kvaliteetse tööjõu kaasamisel,” arutleb Vähi.

Päris uued kodud jäävadki Vähi sõnul omajagu kallimaks, kuigi ka siin on hinnatõus mõneks ajaks võimalik kontrolli alla saada. “Taaskord vaatame kohaliku omavalitsuse poole – mida kiiremini toimub kõigi vajalike protsesside menetlemine, seda madalam on ka lõpphind koduostja jaoks,” rõhutab Invego juht ja meenutab, et Läti pealinnas Riias on peamiselt just sel põhjusel täna võimalik Tallinnaga võrreldav uus kodu osta ligi 30% soodsama hinnaga.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elukvartalid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordic Real Estate Forum 2026: Save the date & secure your Early Bird ticket

18.11.2025 Adaur.ee

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2026 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Mark your calendar for March 4, 2026, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online from anywhere in the world.

✨SAVE THE DATE and unlock exclusive savings!✨

Register today to take advantage of our Early Bird discount, available until December 1, 2025. Simply visit www.nordicreforum.com to secure your ticket.

At this point we are thrilled to introduce the first main speaker. Stay tuned as we unveil the full agenda in January 2026:

Olof Sundblad: CEO, Baltic Banking at Swedbank

Other speaker announcements will be posted soon!

Check out our teaser video and get a glimpse of the upcoming.

<br />

The main topic of NREF 2026: Rethink Real Estate

Tune in to engaging discussions on investments, macroeconomics, commercial and residential development, retail, logistics, hospitality, PropTech, and ESG in real estate.

For the past 23 years, the Nordic Real Estate Forum has been the oldest and largest real estate event in the Baltics, uniting industry leaders, visionaries, and decision-makers to shape the future of real estate. Our goal is to become the leading forum in the Nordic and Baltic regions.

This is a day filled with knowledge, inspiration, and meaningful connections, capped off with a cocktail reception to wrap up the event.

Can’t travel to Tallinn? The forum will also be streamed online – just choose your preferred ticket type when registering.

Partners of the NREF 2026 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, SIRIN Development, UAB and Law Firm Glimstedt.

In case of any questions, kindly contact us at info@nordicreforum.com

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EKFL: Kinnisvaraturuosalised jälgivad mängu ja ootavad uut starti

18.11.2025 Adaur.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kaks korda aastas korraldatava kinnisvarasentimendi uuringu alusel on kinnisvaraettevõtete juhtide ja spetsialistide tunnetus kinnisvaraturu edasiste arengute osas ebakindel, kuid väga vaikselt paranemas, kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turul on lootused tehingute arvu suurenemise ja hindade tõusu osas nii ostu-müügiturul kui üüriturul mõnevõrra pessimistlikumad kui pool aastat tagasi.

“Enamik uuringus osalejatest ootab lähitulevikult praeguse tehingute arvu ja hinnataseme muutumatuna püsimist. Kasvu ootab turult siiski õige pisut enam turuosalisi kui langust,” selgitas Tõnu Toompark.

Ootused äripindade osas ei erine suurel määral elamispindade turu prognoosidest.

“Äripindade sektoris hinnatõusu ei oodata. Kasvust rohkem eeldatakse lähitulevikult tehinguaktiivsuse vähenemist. Samas toodi uuringus eraldi välja, et äripindade erinevates segmentides võivad liikumised olla erisuunalised,” osundas Tõnu Toompark.

Muuhulgas uurib kinnisvaraettevõtete küsitlus ettevõtete plaane töötajate arvu ja käibe muutuse osas. Ettevõtjad annavad inimeste arvu ja käibe suurendamise kohta peaaegu alati positiivse ettevaatava hinnangu.

“Hetkel proovitakse tavapärasest erinevalt valdavalt jätkata olemasolevate töötajate arvuga, kuid töötajate arvu suurenemist prognoosib siiski vähendajatest mõnevõrra rohkem ettevõtteid. Käibe kasvatamise plaanide juures tähendab see ettevõtte efektiivsemalt tööle panemist,” järeldas Tõnu Toompark.

Uuringu suur neutraalsete vastuste arv, mis tähendab, et ettevõtjad ja spetsialistid ei oota turuindikaatoritelt ei kasvu ega kahanemist, ütleb, et turuosalised on valdavalt ootepositsioonil, kus jälgitakse mängu ja oodatakse uut starti. Positiivseid meeleolusid on negatiivsetest napilt enam.

“Kõige pimedam on ikka koidiku eel. Lootes naasvale majanduskasvule, madalal püsivale Euriborile ja pankade jätkuvale valmidusele kinnisvaraäri finantseerida võiks arvata, et kõige keerulisemad ajad kinnisvaraturul on vinduvasse majanduskriisi selja taha jäämas. Edasi liigume kinnisvaraturul positiivsel rajal, kuid mõõduka ja rahuliku tempoga,” prognoosis Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 75 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee