Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Tartu: Eesti Maaülikool korraldab arhitektuurivõistluse kliinilise õppe korpuse rajamiseks

2. juuli 2025 / Eesti Maaülikooli arendusjuhi Linnar Pärna sõnul on ülikoolil soov leida funktsionaalne, nüüdisaegne ja keskkonda rikastav arhitektuuriline lahendus väikeloomakliinikule kui ühele väga olulisele komponendile veterinaarmeditsiini õppe taristus.

„Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi hoonetekompleks on esimene, mida Tallinnast Tartusse saabuja Eesti Maaülikooli linnakus näeb. Seega tahame, et uuest väikeloomakliiniku hoonest kujuneks ka arhitektuuriline maamärk ja eeskuju“, tutvustas arendusjuht.

Pärna sõnul tuleb arvesse võtta, et uuele õppekorpusele rakendub palju bioohutuse ja teisi erinõudeid, mis tulenevad hoone eripärast ja planeeritavast kasutusviisist. Kaasaaegset veterinaarmeditsiini õpet ja teadustööd võimaldav loomakliinik peab vastama oma funktsionaalsuses ühiskonna ootustele kõrgetasemeliste veterinaariateenuste osutamisel ning pakkuma parimaid tingimusi ülikooli liikmetele, moodustades olemasoleva hoonega mugavalt kasutatava kompleksi. „Meie soov on, et kavandatav hoone tõstaks veterinaariahariduse atraktiivsust, luues tudengitele kasutajasõbralikud ja uuenduslikud võimalused õppe- ja teadustööks ning puhkeaja veetmiseks. Loomulikult on ülikooli jaoks oluline ka see, et kavandatav hoone järgiks kliimapositiivsuse ning energiasäästliku ehituse põhimõtteid,“ tõi arendusjuht välja ootused arhitektuurivõistlusega otsitavale lahendusele.

Lisaks rõhutas Pärn, et olulised on ka hoonet ümbritsevad välialad. Hoone ümbrus peab toetama kliinilise õppe tudengite, kliiniku klientide – nii loomaomanike kui ka patsientide – huve, ning panustama ülikooli töötajate heaolusse.

Arhitektuurilahendus peab sobituma ülikooli linnakusse Tartus Tähtvere külje all. Maaülikooli linnakus on mitu Eesti arhitektuuriloos olulist ja silmapaistvat hoonet. Tähtvere mõisa peahoone on määratud ehitismälestiseks. Eesti nõukogude perioodi modernismi grand old lady Valve Pormeister on linnakusse kavandanud maastikuga kokku mängiva ülikooli peahoone ja heleda silinderjate tornide ning tahukatega Metsamaja. Salto arhitektide poolt projekteeritud maastikust välja kasvav spordihoone on pälvinud Tartu parima uusehitiste tiitli ning pärjatud puitmaja konkursil parima fassaadi preemiaga. Võistlusega otsitakse arhitektuurilahendust, mis sobituks nimetatud arhitektuuripärlite ritta ehk oleks oma ajastu parim arhitektuuriteos.

Hoone on planeeritud kuni neljakorruseline, sellele lisandub maa-alune parkimiskorrus. Hoone 1-2 korrust on planeeritud välja ehitada esimeses, ülejäänud korrused teises ehitusjärjekorras. Hoone ehitusalune pind on kuni 3000 ruutmeetrit. Pakutav lahendus peab vastama Kreutzwaldi 62 krundi detailplaneeringule.

Arhitektuurivõistlus viiakse läbi elektroonilise menetlusega ideekonkursina riigihangete registris. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2025, ideekonkursi teade koos alusdokumentidega on avalikustatud riigihangete registris. Võistlustöid hindab ülikooli, Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu liikmetest koosnev žürii, kes jagab välja ideekonkursi auhinnad. Ideekonkursi võitjaks kuulutatakse žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. Võistluse võitjaga asutakse läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks uue väikeloomakliiniku hoone ja ümbritseva väliruumi arhitektuuriprojekti koostamiseks.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut on ainus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, toiduteaduse valdkonna akadeemilist õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Swedbank: Eksperdi kommentaar juuni hinnatõusule

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusid tarbijahinnad 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 5,2%. Hinnatõus oli prognoositust kiirem. Peamisteks hinnakasvu põhjusteks olid kulude kasv ning käibemaksumäära tõus. Kuna kõikide toodete hinnasiltide korrigeerimine kuu viimasel päeval ei ole praktiliselt teostatav, jaguneb hinnatõus pikema aja peale.

Toiduained kallinesid nii kuises kui aastases võrdluses. Aastataguse ajaga võrreldes on enim tõusnud puuviljade ja maiustuste hinnad. Eurostati andmetel oli toiduainete hinnatase Eestis 2024. aastal 5% kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Toit oli Eestis veidi odavam kui Soomes ja Rootsis, kuid kallim kui mitmetes teistes riikides, sealhulgas Lätis ja Leedus.

Juunis toimusid mitmete hooajakaupade allahindluskampaaniad. Müügi aeglase käekäigu tõttu pakuti tavapärasest rohkem soodustusi.

Eluasemega seotud kulud vähenesid. Elekter odavnes, millele aitasid kaasa soodsad ilmastikuolud ning Estlink 2 tööle hakkamine juuni lõpus.

Mootorikütuste hind tõusis kuu jooksul Lähis-Ida pingete süvenemise tõttu. Tänaseks on nafta hind eurodes taas langenud, mis kajastub ka kütusehindades tanklates.

Suvehooaja algus tõstis majutuse hindu. Puhkuste algus ja kehv ilm suurendasid nõudlust välisreiside järele ja ka nende hinnad tõusid hoogsalt. Majutuse ja toitlustuse hinnatase Eestis on ligilähedane Euroopa Liidu keskmisele. Sarnane hinnatase on näiteks Horvaatias. Turistide jaoks on hinnatasemelt kõige soodsam sihtkohad Balkani piirkond, Türgi ja Ungari, kus majutus- ja toitlustusteenused on Eesti omast 25-50% soodsamad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse ja hindade temaatikaga tegeledes tuleb mõista, kuidas kujunevad elamispindade tehinguhinnad.

Hinna kujunemise alus

Lihtsustatuna võib öelda, et elamispinna tehinguhind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. (Ja see on hea.)

Ostja ei osta, kui hind on liiga kõrge. Müüja ei müü, kui hind on liiga madal. Vajalik on turuosaliste kokkuleppele jõudmine.

Kinnisvaraturu tõe kriteerium on tehingu toimumine, kus osapooled on leidnud kokkuleppe kauba omadustest, lepingu tingimustes ja muu hulgas tehinguhinnas.

Seega. Kui räägime tehinguhinnast, on üldjuhul tegemist nii müüjale kui ostjale vastuvõetava hinnaga.

Nõudlus ja pakkumine

Mis määrab hinnataseme?

Piirkondades, kus on aktiivset elamisindade arendustegevust (Tallinn, Harjumaa, Tartu ja selle ümbrus, Pärnu) määrab turu hinnataseme uusarendus.

Uusarenduste pakkumiste hind on äärmiselt kulupõhine. Piltlikult öeldes – arendaja ei too projekti turule, kui ta Excel’is müügitulusid ja kulusid hinnates kasumit teenida ei suuda.

Kui uut projekti turule ei tooda, siis uusarenduste pakkumist ei tekki.

Uusarendus määrab järelturu hinna

Uusarenduse elamispinna esmane konkurent on järelturu korter. Järelturu elamispinnad on uusarenduste elamispinna asenduskaup ehk potentsiaalne ostja valib ühe või teise vahel.

Üks kodu valija ostab uue, teine järelturult. Nii liiguvad järelturu elamispindade hinnad üldjuhul paralleelselt uusarenduste hindadega.

Piirkondade, kus aktiivset uusarendust ei ole, hinnad võtavad üldjuhul malli lähemate tõmbekeskuste hindade liikumise suunast ja kiirusest. Väiksemad tõmbekeskused lähtuvad suuremate tõmbekeskuste dünaamikast.

Mõjutatuna sarnasest majandus- ja laenuturu keskkonnast liiguvad erinevate piirkondade elamispindade hinnad üldjuhul üsna sarnase kiiruse ja suunaga.

Korteritehingute arvu aastane muutus (allikas: maa- ja ruumiamet)

Korteritehingute keskmise ruutmeetrihinna aastane muutus (allikas: maa- ja ruumiamet)

Korteritehingute käibe aastane muutus (allikas maa- ja ruumiamet)
(Graafikute info allikas: Maa- ja ruumiamet, autori arvutused.)

Järeldus

Uusarendused ja uusarenduste hinnatase paneb paika elamispindade turu hinnadünaamika. Arenduste müügihind sõltub arendamise kuludest, paljus ehituskuludest.

Arendajate vaheline konkurents on kõige adekvaatsem tegur, mis ei luba ühelgi arendajal kauba eest liiga kõrget hinda küsida. Liiga kõrge hinna küsija ei suuda projektile müügitulu tekitada ja kasumit teenida. Liiga kõrge hind mängib arendajate huvidele vastu.

Mõiste „liiga kõrge hind“ väljendab hinda, millega ei ole võimalik müüa. Mõiste „liiga kõrge hind“ ei ole seotud arendaja teenitava kasumi suurusega. Arendaja liiga suur kasum oleks selge hinnasignaal teistele arendajatele pakkumise mahu suurendamiseks (mis teenib elamispindade kättesaadavuse suurendamise eesmärki), et saada oma osa heast kasumimäärast.

Üldjuhul võiks arendaja motivatsioon olla kombineerida omavahel arendusperioodi (ja müügiperioodi) ning hinna baasilt optimaalset kasumimäära. See sisaldab arendatud elamispindade müüki ehk turule kasutusse andmist ehk kellegi elamispinnavajaduse rahuldamist.

Tundub küll lahtisest uksest sissemurdmisena, kuid kasumipõhine motivatsioon on ainuõige lahendus, millele adekvaatseid ühiskonna ressursse optimaalset kasutavaid alternatiive ei ole.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

SEB: viiendik tarbijatest tegi enne käibemaksutõusu suuroste, eluasemeturg viimaste aastate aktiivseim

Eesti elanikest viiendik tegi suuroste enne 1. juulit ehk käibemaksu tõusu 24%-le, näitab SEB küsitlus. Maksutõusu valguses on hoogsalt elavnenud kodulaenuturg.

Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid oste pole teinud, kuid vaatavad oma kulutused üle peale käibemaksutõusu. Vastanutest 23%-le ei läinud käibemaksu tõus üldse korda ning oma kulutusi nad sellest lähtuvalt ei planeerinud.

„Suuroste tegid pigem nooremad, alla 40-aastased inimesed. Huvitav on see, et tarbimisaktiivsus oli sarnane väga erineva sissetulekuga rühmades. Kuus 1000–1250 eurot netopalka teenivatest tegi ligi veerand suuroste, nii nagu ka üle 3000 euro teenivatest. Nõnda mõjutavad hinnamuutused nii neid, kes teenivad alla keskmise palka ja jälgivad kulutusi hoolikamalt kui ka keskmisest suuremat palka teenivaid eestimaalasi, kellel on võimalus suuremad ostud korraga enne maksutõusu ära teha,“ kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Visnapuu sõnul võis kallima kauba puhul sääst ulatuda sadadesse eurodesse. „Näiteks kui enne 1. juulit maksis kaup käibemaksuga 5000 eurot, siis uue määra puhul on kaup ligi 82 eurot kallim, eeldades et kaupleja tõstab hinda vaid käibemaksumuutuse võrra,“ ütles Visnapuu.

SEB nägi juunis tõsist elavnemist ka kinnisvaraturul, kus hoogsalt läksid kaubaks uusarendused. Tehingute arvu ja mahu poolest oli ilmselgelt tegu viimaste aastate kõige aktiivsema juunikuuga. Eesti Panga värsketele andmetel andsid pangad juba maikuus eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

SEB tellimusel viis tuhande vastajaga küsitluse läbi Norstat juunis 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneering on viimast päeva avalikul väljapanekul

30. juunil lõpeb Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Planeeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga saab tutvuda üldplaneeringu kaardirakenduses, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Tagasisidet saab anda kaardirakenduses, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavakirjaga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu).

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.

Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Justiits- ja Digiministeerium: Kodulaenu refinantseerimine muutub lihtsamaks ja odavamaks

Justiits- ja Digiministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega kaob eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise kohustus juhul, kui laenu tingimused ei muutu laenuvõtjale ebasoodsamaks. See muudatus teeb kodulaenu refinantseerimise odavamaks, kiiremaks ja inimestele kättesaadavamaks.

„Laenuvõtja ei pea enam maksma sadu eurosid notaritasu, kui on otsustanud paremate tingimuste tõttu panka vahetada – digiallkirja andmisest piisab. Eelnõu tühistab tarbetu bürokraatia, säästab inimese aega ja rahakotti ning motiveerib pankasid pakkuma klientidele soodsamaid laenuvõimalusi,“ kommenteeris eelnõud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Eelnõu koostamisel tehti tihedat koostööd Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Pangaliidu, Notarite Koja ja Rahandusministeeriumiga. Seadus on plaanis jõustada 1. jaanuaril 2026, et anda pankadele aega süsteemide kohandamiseks. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Eesti inimeste tarbimine kosub tasapisi

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev. Jaemüügimahu põhi jäi eelmise aasta keskpaika ja aastases võrdluses on see püsivalt kerkinud eelmise aasta detsembrist. Nii on see tänavu viie kuuga tõusnud 3% üle aastataguse taseme.

Nii mais kui ka aasta viie kuu kokkuvõttes olid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu juures suurima mõjuga mootorikütuse müügiga seotud kauplused ning spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse tööstuskaupu, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad. Jaemüügikasvu suurim pidur oli aga nn supermarketite müügimahu vähenemine. See on kahanenud juba 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid üksikud kasvukuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, mille osakaal jaekaubandusettevõtete müügimahust on sel aastal 36%, on sellel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht, kuid isegi maikuus kolmandiku kukkunud müügimahu langusel oli mõju jaekaubanduse müügimahule tervikuna tagasihoidlik.

Kui vaadata viimast kümmet aastat, on jaekaubanduses vähenenudki supermarketite, kaubamajade ning toitu, rõivaid ja jalanõusid müüvate kaupluste müügitulu osakaal. Samas on suurenenud mootorikütuse müügiga seotud kaupluste ning juba nimetatud tööstuskaupade müügile spetsialiseeritud kaupluste müügitulu osakaal. Sel aastal toimunud jaemüügimahu suurenemine näitab, et muutunud on nii tarbimiskohad, -võimalused kui ka -prioriteedid.

Pärast möödunud aasta viimastel kuudel toimunud tugevat müüki oli sõidukite müügimaht mais veel kümnendiku väiksem kui aasta tagasi ning selle aasta esimese viie kuuga on see vähenenud 12%. Nii oligi jaemüük koos sõidukite müügiga mais 2% ja viie kuu kokkuvõttes protsent väiksem kui aasta tagasi.

Ostujõud on surve all, kuid tarbimine püsib tugev

Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu vähenemise ja kiire inflatsiooni mõjul on ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse läinud. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Samas, kui koos maksumuudatustega kasvab keskmine palk sel aastal hindadest aeglasemalt, siis alampalga ja keskmise pensioni tõus ületavad seda. Kiire inflatsioon koos üksikisiku tulumaksu tõusuga vähendavad majapidamiste ostujõudu, kuid madalamad intressimäärad leevendavad osaliselt selle mõju.

Jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele näitavad, et majapidamiste kindlustunne ei pruugi olla nii vilets, nagu konjunktuuriinstituudi uuringu andmetest paistab. Plaanitud maksuküüru kaotamine järgmisel aastal suurendab oluliselt keskmise palga saaja ostujõudu, mis peaks kaasa tooma tugevama tarbimise kasvu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa: Eesti kalleimate ja keerulisemate kinnisvarajuhtumite tipphindaja läks Uus Maa-sse

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa hindamis- ja analüüsieksperdina alustas tööd ligi 4000 hindamise ning 1500 turuülevaate koostamise kogemuse ning kõrgeima ehk 7. kutsetaseme hindaja Mihkel Eliste.

Uus Maa enam kui 30 kutselisest hindajast koosneva hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul Mihkel Eliste nimi kinnisvaras tegutsevatele inimestele tutvustamist ei vaja, sest tegemist on tõenäoliselt siinset turgu kõige laiapõhjalisemalt tundva eksperdiga.

Varasemalt Arco Varas töötanud Mihkel Eliste sõnul jõudsid tema töölauale kõige keerulisemad kinnisvarahindamised nagu eriotstarbelised varad, taastuvenergeetika valdkond ning kohtuhindamised. „Ka Uus Maa-s hakkan erijuhtumitega tegelema,“ lisas Eliste.

Argo Pillessoni sõnul aitab Mihkel Eliste kompententsi lisandumine viia ettevõtte hindamis- ja nõustamisprojektide kvaliteedi uuele tasemele ning pakub tipptasemel tuge äri- ja elukondliku kinnisvara vahendusteenusele.

Mihkel Elistel on cum laude bakalaureuse ning cum laude magistrikraadid kinnisvaraplaneerimise- ja maakorralduse erialal. Mihkel Eliste on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreeritud eraekspert kinnisvara hindamise valdkonnas ning olnud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige.

Uus Maa-s töötab 31 kutselist hindajat, sealhulgas kaheksa kõige kõrgema ehk 7. kutsetasemega spetsialisti.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Bigbank: Suurpangad jätkasid tähtajaliste hoiuste intresside langetamist, kuid turu parimate pakkumiste tase jäi samaks

BigbankJuunis jätkasid suurpangad Eesti eraisikute tähtajalistele hoiustele pakutavate intresside langetamist 0,15-0,25 protsendipunkti võrra, kuid turu parimad pakkumised on jäänud samale tasemele. Hoiuste tähtajast hoolimata on turu parimate intressipakkujate esikolmikus ikka Holm Pank, Inbank ja Bigbank.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul jätkus juunis tähtajaliste hoiuste intressilangus – näiteks suurpangad Swedbank ja SEB langetasid eri tähtaja intressimäärasid 0,20-0,25 protsendipunkti võrra ja Läti Citadele langetas oma intressipakkumist läbivalt 0.15-0.25 protsendipunkti võrra. „Viimase kuu statistika põhjal saab öelda, et inimestel on tulevikuarengute osas ebakindlus ja hoiustajad sihivad pigem lühemaid tähtaegu. Bigbanki näitel läks 91% hoiustatud rahast 6 kuu pikkustele hoiustele, samas on juunis kaasatud hoiuste rahaline maht tõusnud meil ligi 300% võrreldes maiga, mis on selge märguanne, et inimesed tegelevad oma säästudele parima tootluse otsimisega aktiivselt,” märkis ta.

Kiirelt muutuvas intressikeskkonnas tuleb rahatargal hoiustajal Arthur Taaveti sõnul enne iga tähtajalise deposiidi lepingu sõlmimist ära teha põhjalik hinnavõrdlus, sest sisult sama toote hind erineb pankade lõikes oluliselt. Esimene hoiuseid puudutav otsustus peaks aga olema see, et suuremaid summasid ei tasu lasta seista arveldusarvel, sest sellelt ei teeni raha omanik midagi. Hoiustaja saab oma ajahorisondist ja rahavajadusest lähtudes valida kas tähtajalise hoiuse või siis säästuhoiuse vahel, millele paigutatud raha saab paaripäevase etteteatamisega ja vahepeal kogutud intressi kaotamata vajadusel taas kasutada.

Antud ülevaade käsitleb selgelt ainult pangahoiuste turgu ja jätab kõrvale laenu- ja hoiuühistute või finantsvahendus- ja kauplemisplatvormide poolt inimestele raha paigutamise eest makstavad tasud, sest sinna paigutatud summadele ei laiene Tagatisfondi kaitse. „Kui raha omanik tahab rahulikult magada, siis peab ta hoiustamise juures arvestama, et Tagatisfondi 100 000 euro ulatuses garantii kehtib ainult kommertspankades hoiustatud rahale,“ selgitas Arthur Taavet.

Juuni 2025: eraisikutele Eesti kommertspankade poolt pakutavad tähtajalise hoiuse intressid

* pangad tähestikulises järjekorras
** rohelises kastis: perioodi parim pakkumine turul (25. juuni 2025 seisuga)
*** punase kirjaga: muutus protsendipunktides võrreldes 28. maiga 2025

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga…

Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Millest sõltub eluaseme hind?

Elamispindade müügihind on väga kulupõhine ja sõltub arenduse maksumusest. Arenduse maksumuse olulised komponendid siin kontekstis on ehitushind ja finantseerimine.

Ehitusmaksumus jaguneb omakorda komponentideks ehitusmasinad, materjalid, tööjõud ja ehitaja kasum. Viimane on neist kõige väiksem ja seega kõige ebaolulisem.

Nimetatud komponentidest on ehitusmasinate, -materjalide ja finantseerimise kulud üle Euroopa üsna sarnased. Eesti masinate-materjalide kulu võib väikeste mahtude tõttu isegi suurem olla.

Tööjõukulu palgast rääkides on Eestis Euroopa tasemest madalam, kuid tööjõumaksud on meil kõrgeimate killast.

Ostujõu baas

Elamispinna üürimiseks või ostmiseks annab ostujõu palk. Eesti palgad ei ole võrreldavad analüüsis toodud Saksamaa, Hollandi või Soome-Rootsiga.

Järeldused

Elamispindade kättesaadavus võrreldes elamispinna hinda aastasissetulekutes ei saa olla võrreldav Eestit rikaste riikidega kõrvutades, kus palgast sundkulutuste järel ülejääv summa eurodes on Eestiga võrreldamatu. Võrdlema peame end samas liigas mängijatega.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn: Tallinn kuulutas välja arhitektuurivõistluse uuele Martsa põhikooli hoonele

TallinnTallinna Linnavaraamet avalikustas ideekonkursi Martsa põhikooli projekteerimiseks. Septembri alguseni kestvale ideekonkursile on oodatud kõik kvalifitseeritud arhitektid ja arhitektuuribürood.

Martsa põhikool on uus Katleri asumisse Martsa tn 2 kinnistule rajatav kool. Olemasolev koolihoone on plaanis lammutada ning ehitada uus hoone, mis vastab tänapäevastele vajadustele. Kooli kavandatakse 1.-9. klassile nelja paralleeliga, kus õpib 24 õpilast klassis ehk kokku 864 õpilast.

Tegemist on kogukonnakooliga, mis hakkab teenindama eelkõige piirkonna õpilasi. Koolis saavad kokku lisaks õpilastele ka piirkonna elanikud, siin hakkavad toimuma ka erinevad huvitegevused. Uues hoones paikneb väike piirkonda teenindav raamatukogu. Lisaks paigutub hoonesse ka Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK).

Avatud arhitektuurivõistluse eesmärk on leida Martsa põhikoolile parim võimalik ruumiline terviklahendus, mis hõlmab uut koolimaja koos seda ümbriseva väliruumiga. Ideekonkursi lähteülesanne on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liiduga.

Linn soovib saavutada uuele koolile võimalikult terviklik ja hästitoimiv kompleks nii traditsiooniliseks õppetööks kui liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks. Õppetöö välistel aegadel on aga plaanis staadion ja välialad avada piirkonna elanikele ja huvikoolidele.

Ideekonkursi tähtaeg on 3. september. Žürii esimees on Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige Katrin Koov ja sinna kuuluvad veel Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitekt-eksperdid Madis Eek ja Kai Süda ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja maastikuarhitekt Laura Männamaa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?

SwedbankViimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast oluliselt sagedamini.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul näitab statistika, et turule on nüüd jõudnud ostjad, kes olid seni kõrge euribori tõttu ettevaatlikud ja ootasid tingimuste paranemist. Kui euribor langes 2% lähedale, muutus kodulaenu võtmine paljude jaoks taas realistlikuks ja inimesed on julgemad koduostuotsuseid langetama.

Euribori tase annab julgust, aga otsuseid tehakse ettevaatlikult

Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale. Seepärast on Pärgma sõnul ka loogiline, et kodulaenu ei võeta liialt kiirustades ning hinnatakse ka tulevikuriske. Iga leping sõlmitakse mitmekümneks, keskmiselt 25–26 aastaks, ning selle aja jooksul võib nii euribor kui ka inimese sissetulek oluliselt muutuda.

Pangana aitame kliendil läbi mängida erinevaid stsenaariume. Näiteks arvestame välja, kui suureks kujuneks kuumakse siis, kui euribor peaks tõusma tagasi 4–5% juurde. Kui selline summa tundub laenuvõtjale üle jõu käiv, tasub mõelda väiksema laenusumma peale. Kodulaen ei tohiks tulla elu kvaliteedi arvelt, vaid peaks sobituma olemasolevasse eelarvesse. Lisaks sellele viimastel aastatel oligi tavaline, et ostuotsust lükati edasi ja oodati majandusolude paranemist. Nüüd on väljavaated paremad, inimesed tunnevad, et oleme põhjast läbi käinud ja juletakse taas teha pikaajalisi investeeringuid.

Kuid ka pikaajalist vaadet silmas pidades tasub meeles hoida, et laenuotsused tuleb teha läbimõeldult ja pidada silmas, et laenumakse ei muutuks liialt koormavaks. Teoreetiliselt võib kodulaenu kuumakse moodustada kuni 50% inimese netosissetulekust, kuid praktikas soovib enamik laenuvõtjaid hoida seda vahemikus 30–40%. See jätab ruumi senise elustiili säilitamiseks ning säästmiseks.

Lisaks sõltub laenusumma suurus olemasolevast omafinantseeringust. Kui ostjal on varasemast suuremad säästud või kinnisvara, mida saab müüa või kasutada lisatagatisena, võib see avardada valikuid. Iga kodulaenu juhtum on individuaalne ja nõuab personaalseid lahendusi. Seetõttu räägime alati kodulaenust kui rätsepatööst.

Käibemaksutõus mõjutab eelkõige uusarendusi

Pärgma tõi ka välja, et koduostule mõtlevad inimesed peavad arvestama maksumuudatustega.

1. juulist kehtima hakkav käibemaksu tõus 24 protsendile puudutab peamiselt uusarendusi ja pooleliolevaid ehitusprojekte. Kuna need tehingud on tavaliselt pikalt ette planeeritud, on paljud juba uue maksutasemega arvestanud. Mõju võib tähendada mõne tuhande euro võrra kallimat kodu, kuid see ei pruugi pidurdada ostuotsust. Kuid kindlasti tasub oma hetkeolukorrale peale vaadata ja aru saada, kas maksumuutus on midagi, millega on juba arvestatud.

Järelturu kinnisvara puhul käibemaksu muutus mõju ei avalda, seega ostuhuvilised ei pea seal olulisi hinnatõuse kartma. Samuti on pangad olemasoleva kodu ehituse või renoveerimise finantseerimise puhul reeglina arvestanud teatud puhvritega, et arvestada nii maksude kui ka ehitushindade muutusega.

Kokkuvõttes saab kodulaenu võtta ka muutuvates oludes, kui otsus on kaalutletud ja laen on võetud vastavalt inimese tegelikele võimalustele, mitte maksimaalsele lubatud piirile. Just seetõttu peab iga kodulaenu vaatama kui individuaalset rätsepatööd, mis on üheksa korda läbi mõõdetud enne lepingu allkirjastamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Arco Vara alustab kahe uue arendusprojekti ehitust

Arco VaraArco Vara kontserni kuuluvad ettevõtted alustavad Tallinnas kahe uue elukinnisvara arendusprojekti ehitust.

Kodulahe kvartali VII etapp – Merimetsa, Tallinn

Peale ehitusloa jõustumist alustab Kodulahe Kvartal OÜ Kodulahe kvartali seitsmenda etapi ehitust aadressil Soodi tn 6, Tallinn. Projekti raames rajatakse kolm korterelamut, kokku 62 korterit (1- kuni 5-toalised) ning äripinnad kogumahus 263 m². Korterite suletud netopindala on 4 270 m². Arenduse prognoositav kogutulu on ligikaudu 16 miljonit eurot. Hooned valmivad 2026. aasta neljandas kvartalis. Korterite müük on alanud.

Spordi tänava arendus – Kristiine, Tallinn

Arco Vara tütarettevõte Arco Spordi OÜ omandas 2025. aasta kevadel kinnistud aadressil Spordi tn 3a ja 3b Tallinnas. Nüüd on projekt jõudnud ehitusfaasi. Arendus koosneb kahest korterelamust maa-aluse parklaga. Kokku on kavas rajada 56 korterit (2- kuni 5-toalised), millest mitmetel on rõdu või terrass. Korterite suletud netopindala on 4 300 m². Korterite eelmüük algas 2025. aasta teises kvartalis ning hoonete valmimine on kavandatud 2026. aasta lõpuks. Projekti eeldatav kogutulu on 17 miljonit eurot.

Mõlema arenduse peatöövõtjaks on Arco Vara kontserni kuuluv ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

Arco Vara tegevjuhi Kristina Mustoneni kommentaar:

“Meie 2025. aasta tegevusplaan liigub elluviimisel kindlalt edasi – nii Kodulahe kui ka Spordi projektide ehituse alustamine on selge kinnitus sellest. Täidame oma lubadusi investoritele ja viime ellu planeeritud arendused õigeaegselt. See on meie jaoks usalduse küsimus. Arenduste sisu poolest oleme keskendunud kodudele, mis kõnetavad nii elanikke kui ka investoreid – hästi läbimõeldud planeeringute, kaasaegse arhitektuuri ja kvaliteetse linnaruumi kaudu.”

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025

30.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus“. Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org annavad osalejatele teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

  • nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
  • oskuse luua virtuaaltuuri;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
  • praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine