Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Scandium: Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus

ScandiumMustamäe Keskuse kõrvale on kerkimas megakompleks, mis ühendab olemasoleva kaubanduskeskuse, kerkiva 24-korruselise elumaja, suure tervisemaja ja 550-kohalise parkimishoone ühtseks tervikuks. Scandium Kinnisvara AS poolt arendatav Tammsaare Tervisemaja sai möödunud nädalal allkirjad alla ehituslepingule. Ehitajaks on Eventus Ehitus, kes aastaid tagasi ehitas ka Mustamäe Keskuse enda. Kokku moodustavad hooned 55 000 ruutmeetril Tallinna ühe suurima megakeskuse.

„Meditsiinikeskused tahavad paikneda seal, kus inimesed käivad – tänapäeval eriti ostu- ja meelelahutuskeskuste kõrval. See, et mitme linnaosa ühenduskohas paiknev Mustamäe Keskus on tervisekeskusele hea asukoht, näitab senine suur huvi meditsiiniettevõtete seas. Tänaseks oleme sõlminud üürilepingud juba Eesti tuntuima laboriteenuste pakkuja Synlabiga, 6 perearstikeskusega, kelle nimistusse kuulub enam kui 10 000 patsienti; lisaks kahe hambaravi, kahe füsioteraapia praksise, Nordoptika ja meditsiinivahendeid pakkuva ettevõttega. Mitmed lepingud on lisaks allakirjutamisfaasis ning tänu hoone mastaapsusele on ka suurematele ettevõtetele veel häid pindu pakkuda,“ rääkis Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

„See, et lisaks meile on ehitusega alustanud samas asukohas ka AS TTP, arendades hoone teisele küljele Tallinna kõrgeima – 24-korruselise eluhoone, näitab arendajate kindlustunnet ja positiivset vaadet pealinna kinnisvaraturule,“ sõnas Lüiste. „Mustamäe Keskus, tornmaja, tervisemaja ja parkimismaja kokku ligi 55 000 bruto ruutmeetril saab olema Tallinna üks suuremaid ja erilisemaid mega-keskusi, kus saab kohapeal tarbida laias valikus erinevaid teenuseid. Oleme siin ühiselt teerajajaks, et inimesed saaksid eluks vajalikud teenused kodu kõrvalt kätte ning ei peaks sõitma autoga teise linna otsa või kesklinna.

Tammsaare Tervisemaja tuleb 6-korruseline ning peasissepääs saab oleme Sääse tänava poolt. Otse kõrvalasuv Mustamäe Keskus saab tervisemajaga olema ühendatud, et mõlema hoone teenused oleks mugavalt tarbitavad nii hoonete töötajatele kui patsientidele ja klientidele. Kvartali valmides saab Mustamäe Keskuse alast Eesti esimene mixed-used äri- ja elukvartal, mis rajatakse kaubanduskeskuse alale.

Tammsaare Tervisemaja eesmärk on ühte hoonesse koondada erinevate valdkondade spetsialistid alates perearstidest, laboriteenustest ja hambaravist kuni taastusravi ja nõustamiseni, muutmaks patsiendi raviteekond võimalikult mugavaks ja lokaalseks. Hoones on pindasid vahemikus 16-1100 m2. Hoone asukoht Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piiril teeb ravi kättesaadavaks enam kui 80 tuhandele piirkonna elanikule.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.

250909 Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus 1

250909 Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus 2

250909 Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus 3

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Luminor: Ekspert heidab pilgu äärelinna kinnisvarale: kas sellel on tulevikus väärtust?

Luminor BankViimastel aastatel on Eesti kinnisvaraturul toimunud märgatav muutus ning aina rohkem peresid otsustab tiheda linnakeskkonna asemel kodu rajada rahulikumasse äärelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks see trend süveneb ning mida peaks arvesse võtma, kui kaalutakse linna piiridest väljapoole kolimist.

Äärelinna kinnisvara eeliseks on enamasti selle taskukohasem ruutmeetrihind, kuid see ei ole kaugeltki ainus põhjus, miks inimesed, ja eriti just noored pered, linnakeskusest kaugemal elamist eelistavad. „Turvalisem ja looduslähedasem elukeskkond on tihtipeale see, mis noori peresid äärelinna meelitab. Lapsed kasvavad üles rahulikumas paigas ning kodukontori võimalused aitavad kesklinnas käimist osaliselt või täielikult vältida,“ sõnas Kikas.

Ka viimatisest Luminori tellitud uuringust selgus, et ligi pooled vastanuist peavad kodu asukoha valikul kõige olulisemaks just rahu ja vaikust. Seejuures üle 40% peab oluliseks ka turvalisust ning pea sama palju teenuste head kättesaadavust.

Tavapäraselt seostatakse kinnisvara likviidsust ehk müügivõimaluste kiirust ja lihtsust eelkõige korteritega, mis asuvad väga tiheda asustusega piirkondades, kuid ekspert kinnitab, et ka Tallinna lähiümbruse kinnisvara hoiab oma väärtust väga hästi. „Tänapäeval ei tähenda äärelinna arendused enam pelgalt maju põllul, vaid enamasti on lisaks kodudele rajatud ka vajalik infrastruktuur, alates lasteaedadest ja koolidest kuni ühistranspordi ja poodideni. Piirkonna populaarsus ja töötav taristu loob kindla aluse väärtuse püsimiseks,“ tõi Kikas välja. Luminori tellitud uuring kinnitas samuti, et ligi kolmandik koduostjatest peab oluliseks arenevat piirkonda ja kinnisvarahindade tõusu potentsiaali.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul on aastatega paranenud ka koduostjate teadlikkus: „Inimesed ei vaata enam ainult hinda või kinnisvara suurust, vaid uurivad lisaks piirkonna tulevikuperspektiive ja olemasolevat taristut. Arendajad teevad siinjuures tihedat koostööd omavalitsustega, et tagada eluks vajalik kohe kodu lähedal,“ märkis Kikas. Ka tööharjumuste muutus toetab äärelinna populaarsust – Luminori uuringu järgi peab vaid umbes veerand inimestest oluliseks kodu kaugust töökohast ning kesklinna lähedust vaid iga kümnes inimene.

Samas tuleb arvestada, et likviidsus võib olla väiksem väga eraldatud piirkondades – kohas, kus elamu asub eemal teistest majapidamistest ja teenustest. Sellisel juhul tuleb hinnata, kuivõrd atraktiivne on kinnisvara potentsiaalsetele ostjatele tulevikus ning see võib mõjutada ka laenuotsust.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ei sobi paraku äärelinnaelu aga kõigile. Seetõttu on oluline hoolikalt hinnata enda harjumusi ja ootusi. „Kui ollakse harjunud, et kõik on käe-jala juures ning tööle jõuab 10–15 minutiga, tuleks mõelda, milliseid kompromisse ollakse valmis uue asukoha suhtes tegema. Mõne jaoks on määrav kooli või lasteaia lähedus, teise jaoks aga terviserajad või arstiabi kättesaadavus.“

Kikas soovitab tulevast kodupiirkonda enne ostu põhjalikult tundma õppida – kas seal on valgustatud tänavad, kõnniteed ning turvaline liikluskeskkond, eriti kui peres on lapsed. Tema sõnul võib aga kindel olla, et äärelinna arendused ei peatu. Linnapiiride taha kerkib uusi kodusid igal aastal juurde ning koos nendega arenevad ka koolid, lasteaiad ja spordivõimalused.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara AS võlakirjade avaliku pakkumise teade

Arco VaraArco Vara AS kuulutab käesolevaga välja võlakirjade avaliku pakkumise. Pakkumine viiakse läbi Finantsinspektsiooni poolt 8. septembril 2025 kinnitatud prospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Arco Vara ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel. Tagamata ja allutamata võlakirju pakutakse avalikult ainult Eestis.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent Arco Vara AS
Väärtpaber EUR 8.80 ARCO VARA VÕLAKIRI 25-2028
Väärtpaberi tüüp Tagamata ja allutamata võlakiri
ISIN EE0000002244
Pakkumise tüüp Avalik pakkumine Eestis jae- ja institutsionaalsetele investoritele, suunatud pakkumine Lätis ja Leedus institutsionaalsetele investoritele
Emissiooni maht 10 miljonit eurot võimalusega suurendada kuni 15 miljoni euroni
Nominaalhind 100 eurot
Intressimäär 8.8% aastas
Intressimaksed Kvartaalsed (24. september, 24. detsember, 24. märts ja 24.juuni)
Märkimisperiood 10 September 2025, kell 10:00 – 19 September 2025, 16:00
Väärtuspäev 24 September 2025
Lunastustähtaeg 24 September 2028
Kauplemisele võtmise taotlemine Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev 25 September 2025 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud 08.09.2025 Finantsinspektsiooni poolt
Kohustused Omakapitali osakaal kogu bilansimahust ≥35%;
Osalus tütarettevõtetes ≥75%;
Kinnisvara ei müüda ega võõrandata alla turuhinna
Korraldajad Redgate Capital ja LHV
Juriidiline nõustaja Advokaadibüroo WIDEN

Võlakirjad on tagamata ja allutamata. See tähendab, et võlakirjade tagatiseks ei ole eraldi panditud vara ega muid kindlustusmehhanisme ning investorite nõuded ei ole eelistatud teiste kohustuste ees. Võlakirjaomanike nõuded on samal tasemel (pari passu) kõigi teiste Arco Vara AS-i tagamata ja allutamata kohustustega. Juhul kui emitendil peaks tekkima makseraskusi, rahuldatakse võlakirjaomanike nõudeid võrdsetel alustel koos teiste samaväärsete võlausaldajatega.

Pakkumise ajakava

10.09.2025 kell 10.00 Võlakirjade märkimisperioodi algus
19.09.2025 kell 16.00* Võlakirjade märkimisperioodi lõpp
22.09.2025 Võlakirjade jaotamistulemuste avalikustamine
24.09.2025 või sellele lähedane kuupäev Võlakirjade ülekandmine investorite väärtpaberikontodele
25.09.2025 või sellele lähedane kuupäev Võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas

*Kontohaldur võib kehtestada varasema tähtaja märkimisorderi esitamiseks.

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) kontohalduri juures. Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: Investori nimi
Väärtpaberikonto: Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EUR 8.80 ARCO VARA VÕLAKIRI 25-2028
Võlakirja ISIN kood: EE0000002244
Võlakirjade arv: Pakkumise Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Pakkumishind (ühe Võlakirja kohta): 100 eurot
Tehingu summa: Pakkumise Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna Pakkumishinnaga
Tehingu vastaspool: Arco Vara AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99113562556
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 24.09.2025
Arvelduse liik: „väärtpaberiülekanne makse vastu“

Prospekti ja võlakirja tingimuste kättesaadavus

Prospekt ja võlakirjatingimused on avalikustatud ning elektroonilises vormis kättesaadavad Arco Vara veebilehel aadressil https://arcovara.com/investorile/ ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil https://www.fi.ee.

Investorüritus

Seoses võlakirjade avaliku pakkumisega korraldab Arco Vara 10. septembril 2025 Tallinnas, Lutheri Kvartalis, sügisese investorürituse, kus räägitakse kinnisvaraturu trendidest ning antakse sissevaade Arco Vara tegevusse ja tulevikuplaanidesse. Üritusel tutvustatakse ka lähemalt võlakirjade tingimusi ning osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Lutheri Kvartali arendusprojektiga. Üritus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Registreerida investorürituse saab siin: https://forms.gle/FsHyWTocEQbiBVgX7

Enne Arco Vara AS võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, võlakirjatingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Käesolev teade on üksnes informatiivse eesmärgiga. Teadet ei tohiks käsitleda pakkumisena müügiks ega üleskutsena võlakirjade ostmiseks. Arco Vara AS võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eestis ning võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Arco Vara AS volakirjade 25-2028 kokkuvote

Arco Vara AS volakirjade 25-2028 tingimused

Prospekt Arco Vara volakirjad 8.8 25-2028 2025-09-08

Investorpresentatsioon – Arco Vara Volakirjad 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Eerik Staškevitš

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.08.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta augustis konsolideeritud üüritulu 2 704 tuhat eurot, mis on 15 tuhat eurot rohkem kui juulis. Üüritulu kasv oli peamiselt seotud üüriarvestuse algusega Ermi hooldekodu uuelt osalt. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli augustis 2 622 tuhat eurot, suurenedes võrreldes juuliga 18 tuhande euro võrra.

2025. aasta kaheksa kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 20,97 miljonit eurot, mis on 2,3% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli samal perioodil 17,55 miljonit eurot, jäädes aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) on selle aasta kaheksa kuu kokkuvõttes 8,36 miljonit eurot, mis on 17% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest.

Kaheksa kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 58,49 senti aktsia kohta, mis on 10,8% rohkem kui mullu samal perioodil. Fondivalitseja teeb täpsemad arvutused laenude refinantseerimiste ning potentsiaalse 2025. aasta oodatava dividendi osas novembris.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli augusti lõpus 20,2868 eurot ja EPRA NRV 21,1682 eurot. Mõlemad näitajad kasvasid kuuga 0,8%.

EREF_reports_monthly_08.2025

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Kuidas müüa kinnisvara kiirelt?

Arco VaraKinnisvara müümine võib vahel tunduda pikk ja keeruline protsess, kuid õige ettevalmistuse ja läbimõeldud sammudega on võimalik tehinguni jõuda märksa kiiremini. Edu võti peitub detailides: hinnastamises, esimeses muljes, turunduses ja selles, kui paindlikult müüja protsessi juhib.

Realistlik hinnastamine

Kõige suurem mõju müügitempole on õigel hinnal. Kui hind on turu keskmisest selgelt kõrgem, võib kinnisvara müügikuulutus üleval seista väga pikalt. Kui hind on liiga madal, jääb osa väärtusest saamata. Turu analüüs ja maakleri nõuanne aitavad leida tasakaalu, mis toob ostjad kohale ja tagab müüjale õiglase tulemuse.

Esimene mulje on otsustav

Ostjad kujundavad esmase arvamuse juba kuulutuse piltide ja esimese kohtumise põhjal. Seetõttu tasub ruumid korrastada, teha põhjalik koristus ja vajadusel ka pisemaid värskendustöid. Neutraalsed toonid ja lihtne sisekujundus loovad ostjale tunde, et seal saab kohe elama või tegutsema asuda.

Kvaliteetsed fotod ja nähtavus turul

Kuna enamik inimesi alustab kinnisvaraotsinguid internetist, on professionaalsed fotod ja hästi koostatud kuulutus väga olulised. Lisaks tasub mõelda sellele, kuidas kuulutus jõuab õigete inimesteni: sihitud reklaam sotsiaalmeedias või spetsialiseeritud portaalides võib tuua huvilised kiiremini kohale.

Paindlikkus ostjatega

Kiire müügi nimel tasub olla näitamiste aegade osas võimalikult avatud. Kui ostja saab kinnisvara vaatama tulla talle sobival hetkel, on suurem tõenäosus, et huvi ei kustu ega liigu mõne teise objekti poole. Müüja paindlikkus jätab ostjale koostööst hea esmamulje.

Kogenud maakleri abi

Kuigi kinnisvara on võimalik ka ise müüa, on professionaalse maakleri kaasamine sageli just see samm, mis protsessi kiirendab. Maakler tunneb turgu, oskab objekti õigesti positsioneerida ja teab isikute kontakte, kes võivad olla valmis kohe pakkumist tegema. Lisaks suudab kogenud maakler luua korterile või eramule erilisema turunduslahenduse, arvestades selle asukohta, väljanägemist ja stiili. Sageli on maakleril kindlam visioon, kuidas objekt esile tuua, nii et see paistab paremini silma kui tavaline kuulutus portaalis.

Kokkuvõte

Kinnisvara kiire müük ei ole õnne küsimus, vaid õigete otsuste ja ettevalmistuse tulemus. Kui hind on turupärane, objekt on hästi esitatud ja turundus nähtav, liigub protsess oluliselt kiiremini. Kui tunned, et vajad tuge või soovid oma kinnisvara müüa Tartus või mujal Eestis, võid minuga ühendust võtta ja leiame koos parima lahenduse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tule koolitusele „Kinnisvara hindamise ABC” 24. septembril

Andres TederKinnisvara väärtuse kujunemine on iga kinnisvaraga seotud inimesele oluline teema – olgu tegemist maakleri, arendaja, investori või lihtsalt huvilisega. Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC” annab selge ja süsteemse ülevaate hindamise põhimõtetest, eesmärkidest ja kasutatavatest meetoditest.

Koolituse viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder, kes selgitab hindamise praktilisi aspekte ja tutvustab erinevaid aruande vorme ning meetodeid.

Koolitus sobib:

  • kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad mõista väärtuse kujunemist;
  • maakleritele, kes puutuvad kokku hindamisaktidega;
  • arendajatele ja investoritele, keda huvitavad väärtust kujundavad tegurid;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad kinnisvarast rohkem teada saada.

Osalejad saavad:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest ja meetoditest;
  • teadmised hindamistoimingutest ning kasutatavatest mõistetest;
  • arusaama hindaja kutsesüsteemist ja pädevusest;
  • oskuse lugeda ja mõista hindamisaruandeid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Arco Vara AS public bond offering announcement

Arco VaraArco Vara AS hereby announces the public offering of its bonds. The offering will be carried out on the basis of the prospectus approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 8 September 2025, which has been published on the date of this announcement on the websites of Arco Vara and the Estonian Financial Supervision Authority. The unsecured and unsubordinated bonds are publicly offered only in Estonia.

Main terms of the offering

Issuer Arco Vara AS
Security EUR 8.80 ARCO VARA VÕLAKIRI 25-2028
Type of security Unsecured and unsubordinated bond
ISIN EE0000002244
Type of offering Public offering to retail and institutional investors in Estonia, targeted offering to institutional investors in Latvia and Lithuania
Issue volume EUR 10 million, with the possibility to increase up to EUR 15 million
Nominal value EUR 100
Interest rate 8.8% per annum
Interest payments Quarterly (24 September, 24 December, 24 March, and 24 June)
Subscription period 10 September 2025, 10:00 – 19 September 2025, 16:00 (Estonian time)
Value date 24 September 2025
Maturity date 24 September 2028
Admission to trading Application to Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List
First trading day on or about 25 September 2025
Prospectus approved 08.09.2025 by the Estonian Financial Supervision Authority
Covenants Equity ratio ≥35% of total assets;
Ownership in subsidiaries ≥75%;
Real estate may not be sold or disposed of below market value
Arrangers Redgate Capital and LHV
Legal advisor Law Firm WIDEN

The bonds are unsecured and unsubordinated. This means that any pledged assets or other collateral do not secure the bonds, and the bondholders’ claims are not preferred over other obligations. The bondholders’ claims rank pari passu with all other unsecured and unsubordinated obligations of Arco Vara AS. In the event that the issuer experiences financial difficulties, the bondholders’ claims will be satisfied on equal terms together with other creditors of the same ranking.

Offering timetable

10.09.2025 at 10.00 Beginning of the subscription period for the bonds
19.09.2025 at 16.00* End of the subscription period for the bonds
22.09.2025 Disclosure of the allocation results of the bonds
24.09.2025 or around that date Transfer of the bonds to investors’ securities accounts
25.09.2025 or around that date First trading day of the bonds on Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List

*The custodian may set an earlier deadline for submitting subscription orders.

Submission of subscription orders

In order to subscribe for the bonds during the Offering, an investor must have a securities account with a Nasdaq CSD SE Estonian branch (hereinafter Nasdaq CSD) account operator. An investor wishing to subscribe for the bonds should contact its securities account custodian and submit the subscription undertaking during the offering period in the form indicated below. By submitting the subscription undertaking, an investor authorises the custodian who operates the investor’s current account connected to its securities account to immediately block the whole transaction amount on the investor’s current account until the settlement is completed or funds are released in accordance with the terms set out in the prospectus.

Owner of the securities account: Name of the investor
Securities account: Number of the investor’s securities account
Custodian: Name of the investor’s custodian
Security: EUR 8.80 ARCO VARA VÕLAKIRI 25-2028
ISIN code: EE0000002244
Amount of securities: Amount of securities the investor wishes to subscribe
Price (per bond): EUR 100
Transaction amount: The amount of securities the investor wishes to subscribe multiplied by Price (per bond)
Counterparty: Arco Vara AS
Securities account of the counterparty: 99113562556
Custodian of the counterparty: AS LHV Pank
Value date: 24 September 2025
Type of settlement: „delivery versus payment“

Availability of the prospectus and bond terms 

The prospectus and the terms and conditions of the bonds have been published and are available in electronic form on Arco Vara’s website at https://arcovara.com/en/for-investors/ and on the website of the Estonian Financial Supervision Authority at https://www.fi.ee.

Investor event

In connection with the public bond offering, Arco Vara will host an autumn investor event on 10 September 2025 in Lutheri Quarter, Tallinn, where real estate market trends will be discussed, as well as an overview of Arco Vara’s operations and future plans will be presented. The event will also provide a more detailed introduction to the bond terms, and participants will have the opportunity to visit the Lutheri Quarter development project on site. The event is free of charge and open to all interested parties. Registration for the investor event is available here: https://forms.gle/FsHyWTocEQbiBVgX7

Before investing in Arco Vara AS bonds, please read the prospectus and bond terms, and consult with an expert if necessary. This announcement is for information purposes only. It should not be considered as an offer to sell or a solicitation of an offer to buy bonds or an invitation to subscribe to bonds. The bonds of Arco Vara AS will be publicly offered only in Estonia and the sale or offer of the bonds shall not take place in any jurisdiction where such offer, invitation or sale would be unlawful without the exception or qualification of law.

Arco Vara AS volakirjade 25-2028 kokkuvote

Arco Vara AS volakirjade 25-2028 tingimused

Prospekt Arco Vara volakirjad 8.8 25-2028 2025-09-08

Investor Presentation – Arco Vara Bonds 2025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 31 August 2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2,704 thousand in August 2025, which is EUR 15 thousand more than in July. The increase in rental income was primarily due to the commencement of rental income of the new wing of the Ermi care home. The fund’s consolidated net rental income (NOI) in August amounted to EUR 2,622 thousand, up by EUR 18 thousand compared to July.

During the first eight months of 2025, the fund earned total consolidated rental income of EUR 20.97 million, which is 2.3% more than in the same period last year. Consolidated EBITDA for the same period was EUR 17.55 million, remaining on par with the previous year.

The adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) for the eight-month period was EUR 8.36 million, increasing by 17% compared to the same time last year. This growth was primarily due to the additional cash flows from new acquisitions and developments, as well as lower interest expenses due to a decrease in EURIBOR.

Based on the eight-month results, the fund has generated a potential gross dividend of 58.49 cents per share for investors, which is 10.8% higher than during the same period last year. The fund manager will perform more detailed calculations regarding loan refinancings and the potential 2025 dividend outlook in November.

As of the end of August, the fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.2868, and the EPRA NRV was EUR 21.1682. Both indicators increased by 0.8% over the month.

EREF_reports_monthly_08.2025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: ehitusloa saanud elamute ja eluruumide arv püsib keskmisel tasemel

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025 II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 612 elamut kokku 1567 eluruumiga. Aastatagusega võrreldes on ehitusloa saanud elamute arv suurenenud 10,7% ja eluruumide arv vähenenud 4,7%.

Ehitusloa saanud eluruumide arv on suurenenud peaasjalikult üksikelamute baasilt. 2025 II kvartalis sai ehitusloa 512 üksikelamut ehk eelmisest aastast 11,8% rohkem.

Professionaalse elamispindade arenduse indikaatoriks võiks pidada korterelamute ehitamist. 2025 II kvartalis sai ehitusloa 30 korterelamut, mida on täpselt sama palju kui aasta tagasi. Ehitusloa saanud korterelamutes on 803 eluruumi. Seda on eelmisest aastast 12,8% vähem.

Kogu Eesti summaarne ehitusloa saanud elamute ja eluruumide arv on ajaloolise keskmise lähedal.

Ehituslubade väljastamist ei tohiks pidada liiga tähtsaks elamispindade turu indikaatoriks. Majanduse halvematel aegadel ei jäeta ehitusloa pika-pika protsessi menetlemist pooleli. Majanduse parematel aegadel küll ehk alustatakse enamate menetlustega, kuid nende tulemuseni ehk ehitusloa väljastamise jõudmise osas teadmist ei ole.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: kodulaenude turul jäi august juulile alla, kuigi keskmine laenusumma kasvas

BigbankAugustis sõlmiti kodulaenulepinguid viiendiku võrra vähem kui rekordtulemuse teinud juulis, kuid keskmine laenusumma ületas 130 tuhande euro piiri ja uute laenutaotluste arv püsis kõrge, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõlmiti kodulaenulepinguid augustis samas suurusjärgus, mis mais ja juunis. “Juuli oli Tallinna korteriturul küll veidi erandlikult aktiivne, kuid suures plaanis tundub turg olevat saavutanud stabiilsuse ja tehingute mahud on enamasti sarnased,” kommenteerib Arthur Taavet ning lisab, et kõrge laenutaotluste arv lubab ka septembriks ennustada aktiivset kodulaenukuud. Taaveti sõnul ei ole viimased paar aastat olnud märgata ka suuremaid sesoonseid kõikumisi. “Ei kevadist osturallit ega suvist paarikuist puhkusepausi pole kodulaenude valdkonnas enam olnud, vast detsember on ainuke kuu, kus aktiivsus siiski üles läheb,” räägib Bigbanki juht.

Keskmine laenusumma oli augustis 130 661 eurot, mis oli 6% võrra suurem juuli keskmisest. “Juba pikemat aega jääb keskmine laenusumma 120-140 tuhande euro vahemikku, mida on paari aasta taguse madalseisuga võrreldes umbes viiendiku võrra rohkem. Keskmise laenusumma kasv viitab nii intressikeskkonna paranemisele kui inimeste sissetulekute tõusule,” analüüsib Bigbanki juht kodulaenude turu arengut ning viitab, et kinnisvarahinnad ei ole samas viimasel paaril aastal kuigivõrd muutunud.

Taavet peabki väga oluliseks, et kodulaen ja uue kodu soetamine oleks kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele, mida vahel pärsib suurte universaalpankade kohati väga jäik hindamismudel. “Meil on põhimõte, et vaatame iga inimese soovid ja võimalused põhjalikult läbi. Tihti osutubki kodupangast eitava vastuse saanud koduostja tegelikult igati laenukõlblikuks, kuid tema laenusoov pole lihtsalt sobinud suurpanga loodud süsteemi ja parameetritega,” selgitab Arthur Taavet ning rõhutab eraldi, et Bigbank on valmis rahastama kodu ostmist ka tõmbekeskustest väljaspool.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Tööstusettevõtted on muutunud ebakindlamaks oma kasvuväljavaadete suhtes

SwedbankTöötleva tööstuse tootmismaht on selle aasta seitsme kuuga suurenenud aastases võrdluses küll 4,5% ja ka juulis näitas see 3,5% kasvu, kuid selle tõusu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas. Töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäigi eelmise aasta esimesse poolde. Vaatamata tootmismahu aeglasele paranemisele, oli juulis selle majandusharu tootmismaht 18% allpool 2022. aasta kevadesse jäänud tipptasemest. 2025.aasta tööstusuuringu leiad meie blogist.

Nii nagu kuu varemgi, aitasid ka juulis töötleva tööstuse tootmismahu kasvule kõige enam kaasa veesõidukite tootmine ja laevaremont. Kõige suurema piduri panid aga selle majandusharu kasvule toiduainete- ja puittoodete tootmise vähenemine. Müük ekspordiks suurenes taas kiiremini kui müük koduturule ning juulis tuligi enamus müügitulu kasvust ekspordist. Töötleva tööstuse ettevõtted müüsid juulis ekspordiks küll ligi 65% oma toodangust, kuid viimastel aastatel on see osakaal veidi vähenenud.

Laenumahu hoogne kasv peaks üha rohkem peegelduma investeeringutes

Tööstusettevõtete kindlustunne on aasta tagusega võrreldes parem, kuid viimastel kuudel on toimunud väike tagasilöök. Ühest küljest on ettevõtete lähikuude ootused tootmise kasvatamiseks halvenenud, samas kui hinnang eksporditellimuste kohta paraneb. Küll on aga tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul erakordselt pessimistlik. See halvenes järsult 2022. aasta teisel poolel, koos Vene turu kadumisega ja kiire inflatsiooniga, ja pole siiani taastunud. Töötleva tööstuse ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatus on küll eelmise aasta alguse madalseisuga võrreldes veidi paranenud, kuid on ikka veel tublisti madalam pikaajalisest keskmisest.

Vaatamata kindlustunde halvenemisele on intressimäärade langus suurendanud töötleva tööstuse ettevõtete laenunõudlust. Aasta esimese kuuga on nende uued laenud aastases lausa kahekordistunud, mis on vähemalt viimase kümne aasta suurim laenumaht. Laenukasv peaks aga üha rohkem peegelduma investeeringutes.

Välisnõudlus paraneb tasapisi

Euroala majandus, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline. Kuigi töötlev tööstus euroalal kosub aeglaselt, on pilt riikide järgi erinev (Saksamaal näitab töötleva tööstuse ostujuhtide hinnang jätkuvalt majandusaktiivsuse vähenemist) ning ettevõtete jaoks on üha kasvavaks probleemiks tootmissisendite hindade tõus. Ettevõtete kasvu väljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.

Vaatamata USA kaubanduspoliitikast ja kõrgematest tollimaksudest põhjustatud pingetele ja nende negatiivsele mõjule Eesti kaubanduspartnerite kasvu väljavaadetele, peaks välisnõudlus tasapisi paranema. Selle aastaga võrreldes on Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal oodata järgmisel aastal, paljuski sisenõudluse toel, majanduskasvu paranemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa augustikuu turuülevaade: Tallinna korteriturg näitas augustis selle aasta nõrgimat tulemust

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel näitas rekordilisele juulile järgnenud augustikuu selle aasta madalaimat aktiivsust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul peegeldab juuli ja augusti näitajate volatiilsus turul endiselt valitsevat tasakaalu. „Terve käesoleva aasta jooksul on Tallinna korterite kuue kuu keskmine tehingute arv püsinud 750 lähistel ning kuue kuu keskmine mediaanhind püsinud 2 800€/m2 ümber, mis näitab kinnisvaraturu stabiilset käekäiku“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti augustis 694 ostu-müügitehingut, mis tähistab selle aasta nõrgimat tulemust. Mullusega võrreldes langes korteritehingute arv üle 5% ja juulikuuga võrreldes lausa 12%. Mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 4%, kuid juuliga võrreldes kerkis 2%. „Selleaastane tavapärasest aktiivsem kevad-suvine periood võttis lõpuks augustis hoogu maha,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturg oli peale positiivset juulit augustis taas languses. Tehinguid tehti mullusega võrreldes 17% vähem ning juuliga võrreldes 10% vähem. Korterite ruutmeetri mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 9% ning juuliga võrreldes 3%, mis näitab tavapärast sügiseelset elavnemist ülikooli pealinnas. „Juulis alanud sügiseelne elavnemine ülikoolilinnas augustis ootamatult ei jätkunud,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti augustis 85 tehingut, mis on mullusega samal tasemel, kuid juuliga võrreldes 13% rohkem. Pärnu korterite mediaanhind on mullusega võrreldes kerkinud juba kaheksa kuud järjest, olles augustis 2 192 €/m2. Juuliga võrreldes tõusis mediaanhind 5%. „Pärnu linn oli suurematest linnadest ainuke, kus augustikuu statistika näitas mullusega võrreldes positiivseid numbreid,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturule august suurt muutust ei toonud ning mullusega võrreldes on näitajad endiselt negatiivsed. Tehinguid tehti 55 ehk pea 13% vähem ning mediaanhind langes ligi 20% võrreldes eelmise aastaga. Juuliga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid mediaanhind tõusis 2 protsendipunkti. „Numbritest peegeldub, et Narva kinnisvaraturg veel taastumise märke ei ilmuta,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB: Majandus vajab rohkem kindlustunnet

SEBEesti ülimadal tarbijakindlus on kombinatsioon paljudest teguritest, kuid nende esirinnas on suur segadus välis- ja sisepoliitikas ning kõrge inflatsioon. Ebakindluse süvendamise asemel vajab eestlane poliitikakujundajatelt rahulikumat meelt.

Tarbija ei usu Eesti majanduse tulevikku

Juba enam kui kolm aastat on eestlasi painanud suur mure – mure Eesti majanduse pärast. Inimeste usku majandusse mõõtev tarbijakindlustunde indeks on püsinud 2022. aasta suvest saadik tasemel, kus see viimati oli varastel 1990ndatel. Ehk siis, eestlaste hinnangud majandusseisule on hullemad, kui see oli koroonakriisi vältel või aastatel 2009-2010, kui Eesti SKP langus ja töötus küündisid kõrghetkel võrdselt 20% lähedale.

Mis põhjustab madalat tarbijakindlust? Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuidas seda näitajat kokku pannakse. Igal kuul vastab 800 inimest hulgale küsimustele, mis puudutavad pere enda rahaasju, hinnangut tööturule ja ostukäitumisele, kuid ka majandusele üldisemalt. Tarbijakindluse arvutamiseks kasutatakse neist nelja: hinnang pere majanduslikule olukorrale viimase 12 kuu ja järgmise 12 kuu vältel, tõenäosus teha järgmise 12 kuu jooksul suuremaid ostusid ja hinnang Eesti majanduse üldisele olukorrale järgmise 12 kuu vältel. Kõrvutades näitajate taset nende ajaloolise keskmisega selgub, et suurim on mahajäävus selles osas, mis puudutab riigi üldist majandusseisu järgmise aasta jooksul.

Miks ollakse tuleviku osas pessimistlikud, seda eriti olukorras, kus eri institutsioonide majandusprognoosid on pigem tõusujoont näitamas? Kõige laiemalt on põhjuseks infoväli, kus me elame. Kuigi põhjalikke uuringuid selle kohta ei leia, siis vast nõustub enamus meist sellega, et viimaste aastate uudisvoog on olnud üsna üheselt negatiivne nii majandust kui ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Sellel on omakorda palju objektiivseid põhjuseid, sest Eesti palju majandusnäitajaid ongi olnud nigelad, samas kui välispoliitikas toimuv tekitab eestlases pehmelt öeldes kõhedust. Teisalt on sel aastal Eesti majandusnäitajad selgelt paranenud. Kuigi eri tempodes, kasvab nii SKP, jaekaubandus, tööstus, eksport kui kinnisvaraturg. Kuidagi ei saa kurta ka olukorra üle tööturul. Tõrvatilgaks meetünnis on mõistagi inflatsioon, mida kõige rohkem afišeeritud, kuid ei saa öelda, et Eesti meedia oleks majandusnäitajate paranemise täiesti tähelepanuta jätnud. Kindlustunne aga aina halveneb.

Poliitika valab õli tulle

Ehkki seda väidet on objektiivsete andmete pinnalt keeruline kinnitada, on üks hüpotees praeguse madalseisu taga poliitikas toimuv. Seda nii rahvusvahelisel areenil kui kodumaal. Suurim kukkumine tarbijakindluses leidis aset vahetult pärast Ukraina sõja puhkemist. Eestlase jaoks ei ole ilmselt suuremat ohumärki kui Venemaa rünnak mõne oma naabri vastu. 2023. aasta alguseks oli indeks küll mõnevõrra taastunud, ent sealt edasi on liikumine toimunud taas põhja poole. Ajaliselt klapib see hästi perioodiga, kui algne optimism sõja peatse lõpu osas, hakkas asenduma külma reaalsusega, et sõda võib kestma jääda veel aastateks.

Kindlasti ei tasu alatähtsustada ka sisepoliitika ja maksutõusude rolli kindlustunde madalseisus. Nimelt on ajalooliselt kukkumised tarbijahinnaindeksis kippunud langema kokku oluliste sündmustega poliitikas. Alati ei pea sündmus isegi üheselt negatiivne olema – piisab parlamendivalimistest, mille tulemusena sündinud koalitsioon pole osale ühiskonnast meeltmööda. Kui võimule saab „vale“ poliitik, siis pole ju majandusel midagi head oodata? Viimastel aastatel on eestlastel olnud põhjust poliitikute peale viha pidada küllaga. Kellele siis meeldiks maksutõusud? Kõige suuremaks poliitiliseks julgustükiks tuleb ilmselt pidada automaksu kehtestamist, sest kuigi omavahelistes aruteludes on selle vajalikkusega nõustutud juba aastaid, siis oli ettearvatav, et eestlase staatusesümbolile maksu peale panemine saab olema poliitiliselt ülimalt ebapopulaarne.

Inflatsioon vajab tähelepanu

Teine väga valus teema on inimeste jaoks hinnatõus, seda ennekõike esmavajalikes kaubagruppides nagu toit ja energia. Augustis olid siinsed tarbijahinnad mullusest keskmiselt 6,1% kallimad. See oli kõrgeim näit kogu Euroopa Liidus! Eriti valusalt lööb tarbijaid toiduainete hinnatõus, mille eest tuleb nüüd välja käia ligi kümnendiku võrra enam kui aasta aega tagasi. Keskmiselt moodustavad kulutused toidule umbes viiendiku eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel oluliselt enam. Samuti on toiduainehindade tõus inimeste jaoks ehk kõige nähtavam, sest toidupoodi satutakse mitu korda nädalas. Nii süvenebki inimestes tunnetus, et kõik läheb aina kallimaks. Ootus hindade kiiremaks kasvuks peegeldub ka tarbijauuringus, halvad ennustused kipuvad aga teatavasti tõeks saama. Kui kõik räägivad aina inflatsioonist, saavad hindasid kergitada ka need, kel selleks ehk isegi otsest põhjust ei ole – sest hinnad ju tõusevad!

Valdavas osas on Eesti viimaste aastate hinnatõusu taga olnud väga selged põhjused. Kui toit ja energia muutub kallimaks maailmaturul, siis on Eestil sellesse protsessi äärmiselt keeruline (ja kulukas!) sekkuda. Kui õues on temperatuur kuum, siis ei päästa ka kõige õhem särk ega päikesevari. Teisalt on viimaste aastate võimuerakonnad ilmselt alahinnanud inflatsiooni mõju inimeste meelsusele. Kui paljudes riikides on poliitikud tõtanud rind ees inimesi inflatsiooni eest „kaitsma“, siis siin pole need lennukad ideed kinnistunud. Vastupidiselt – läbi erinevate maksutõusude on temperatuuri veel ülespoole krutitud. Nii pole imestada, et inflatsioon on Euroopa kõrgeim, meeleolu madalaim ja valitsuse reiting olematu. Eelarvepuudujäägi vähendamine oli vajalik, ent ilmselt on ilmavaade takistanud poliitikutel „ruumi lugemast“.

Kuidas eestlase tuju parandada?

Ent kas ja mida siis tegema peaks? Et eestlaste must meeleolu on juba kliiniliseks depressiooniks kujunemas, siis tundub mõistlik midagi ette võtta. Ukraina sõja lõpetamine pole meie võimuses nagu ka Põhjamaade kinnisvaraturu käivitamine. Viimane saab ehk peagi hoo sisse ka meieta ja koos sellega ka meie eksport. Küll on kasvõi veidi võimalik nihutada seierit kodumaad puudutavates küsimustes. Viimase aja seinast-seina kõikuv diskussioon maksupoliitika üle tuju paranemist ei toeta. Kui raha eelarves tõepoolest üle ääre ajab, siis on ainus mõistlik plaan kaaluda käibemaksu tagasi tõmbamist. Vaadates tarbimismaksude osakaalu suhtena kogu maksutulust, on Eestist saanud ilmselt enim tarbimist maksustav riik kogu Euroopas. Kõhnema rahakotiga eestlast aitaks käibemaksulangetus enam, kui kurikuulsa maksuküüru või automaksu kaotamine.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uute korterite konkurentsianalüüs – 09.2025

Tõnu ToomparkUute korterite konkurentsianalüüs aitab asjakohaselt kõrvuti panna omavahel konkureerivad projektid, et võrrelda nende olulisi parameetreid ja saavutada selle läbi eelis konkurentide ees.

Konkurentsianalüüs võrdleb korterite arvu, pindalasid, toalisuseid ja hindu. Lisaks on vaatluse all müügitempo.

Konkurentsianalüüs võimaldab anda projekteeriujale lähteülesande, mis tuleneb turu vajadusest. Konkurentsianalüüs on hea ja asjakohane vahend projekti hinnastamisel, mis aitab konkurentide tehtud vigu vältida.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Uute korterite konkurentsianalüüs

 

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine