Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
 

Notarid kinnisvarapettustest: petuskeemi ohvrit suunatakse notarile valetama. “Pärast allkirja andmist enam tagasiteed ei ole”

Notarite KodaSel aastal on avalikkuse ette jõudnud mitmeid juhtumeid, kus kelmid on petnud välja kortereid ning nende müügist saadud raha. Eelmisel nädalal teatas politsei kahest juhtumist, kus üle 70-aastased naised müüsid petturite juhendamisel maha oma korterid, võtsid müügist saadud summa sularahas välja ning andsid võõrastele inimestele. Kahju ulatus kokku pea 200 000 euroni.

Kinnisvara võõrandamise tehing toimub alati notari juures. Rahageenius küsis Notarite Koja esimehelt Merle Saar-Johansonilt, kuidas säärased kinnisvarapettused siiski võimalikuks saavad?

Kas notarid näevad ka oma töös viimasel ajal tavapärasest rohkem pettuseohu märke? Kui, siis milliste tehingute puhul?

Erinevaid pettuseohu märke näevad oma töös notarid igapäevaselt, kuid nagu alati, muutub ajas pidevalt pettuste sisu. Näiteks kirjeldatud skeem, kus kelmid inimestele helistavad ja neilt kinnisvara ning hiljem sularaha väljapetavad, jõudis notariteni möödunud aasta kevadel.

Samuti on sagenenud juhtumid, kus püütakse ära kasutada vanemaealisi nende endi pereliikmete ja sugulaste poolt. Näeme näiteks tihti olukordi, kus kingisaaja broneerib notari juurde aja kinkelepingu sõlmimiseks, ent büroosse tulles ilmneb notari küsitlemise tulemusel, et väidetav kinkija tegelikult ei soovigi midagi kinkida.

Kuidas ja miks sellised tehingud läbi lähevad?

Notarite roll on pettuseid ära hoida ja seda me ka igapäevaselt teeme. Kuid keeruline, kui mitte öelda võimatu, on olnud avastada neid juhtumeid, kus ohvrid tulevad notaribüroosse petturite abil ettevalmistatud looga, mida nad usutavalt ja järjekindlalt esitavad. Seetõttu ei pruugi tehingu tõestamise ajal olla märke, et keegi inimest mõjutab.

Sellise petuskeemi ohver võib välja paista väga enesekindel ja teadlik inimene. Petturid suudavad panna inimese uskuma, et notarit ei tohi usaldada ja teda suunatakse notarile valetama. Kui aga inimene varjab notari eest fakte või esitab valeinfot, siis on notaril väga keeruline teda kaitsta.

Sama kehtib juhul, kui notar on inimesele kõik võimalikud riskid lahti seletanud, kuid teovõimeline inimene soovib ikkagi tehingut enda seatud tingimustel läbi viia. Notariaalne tõestamine on loodud selleks, et ennetada hilisemaid vaidlusi ja vähendada pettuste ohtu, kuid seda läbi erapooletu nõustamise. Notar ei ole ega saa olla kindlustus, mis garanteerib iga tehingu õiglase tulemuse või selle, et inimene ei tee enda jaoks ebasoodsaid otsuseid.

Teovõimelistel isikutel on õigus teha ka ebamõistlikke otsuseid ja notaril ei ole volitust neid kõhutunde alusel keelata. Näiteks soovivad inimesed vahel müüa kinnisvara alla turuhinna. Notarid juhivad sellisel juhul tehingu tõestamisel kliendi tähelepanu sellele, et tehingu hind on liiga väike, kuid inimesed jäävad tihti kindlaks endasoovile just sellise hinnaga müüa. Põhjuseks tuuakse soov teha tehing kiiresti, et saada vahendid näiteks teise riikikolimiseks või eriline suhe ostjaga.

Kui notarile antaks õigus tehinguid oma subjektiivse hinnangu alusel keelata, oleks see takistuseks vabale ettevõtlusele ja omandiõigusele.

Kas ja kuidas notar ära tunneb, et siin võib olla mingi jama ning mis võimalused on siis notaril asja ära hoida?

Notarid puutuvad igapäevaselt kokku tehingutega, kus osapoolte taust ja tegelikud kavatsused vajavad hoolikat hindamist. Kui notaril tekib kahtlus, et inimene on mõjutatud või ei saa täielikult aru, mida ta teeb, saab notar pidada kliendiga nelja silma all vestluse, et aru saada, kas tehing toimub vabatahtlikult ja teadlikult. Samuti selgitab notar lahti tehingu sisu, riskid ja pakub välja alternatiive.

Notar saab ka tehingust keelduda, kuid seda ainult juhul, kui notar on veendunud selles, et isik ei saa aru, mida ta teeb või kui tehingu eesmärgid läheks vastuollu seadusega. Notaril pole volitust tehingust keelduda, kui selgituskohustus on täidetud ja inimene soovib sellest hoolimata vabatahtlikult enda jaoks kahjulikku tehingut teha.

Mis on peamised punased lipud?

Telefonipetturite ohvritega juhtumeid on notarid tagantjärele analüüsinud, kuid päris selgeid punaseid lippe väljatuua ei saa, sest skeemid on väga hästi läbi mõeldud. Madalam tehinguhind, tehinguga kiirustamine, tehingus teise osapoole eest rääkimine ja sularaha kasutamine tehingutes võivad olla märgid pettusest, aga ei pruugi, sest klientidel on sageli selliseks toimetamiseks mõistetavad põhjused. Samuti teavad petturid ise neid punaseid lippe vältida: pettuseid on tehtud turuhinnaga ja raha liigub kontodel, kust ohver selle pärast sularahas välja võtab ning petturitele annab.

Kui inimene on jõudnud teie juurde, aga tegelikult ta ei saa teie arvates hästi aru, mis toimumas on, siis kuidas soovitate käituda?

Kõige olulisem on notarit usaldada ja rääkida talle ausalt tehingu taustast ja sisust. Soovitame inimestel mõelda notarist kui usaldusisikust, kellel on alati kohustus nõrgemat poolt kaitsta.

Tihti arvatakse, et notari juurde tuleb minna alles tehingu lõppfaasis ja juba valmis lepinguprojektiga. Tegelikult on aga just parem, kui notar kaasatakse võimalikult varakult, sest nii saab notariga rahulikult ja ajalise surveta võimalikud riskikohad läbi arutada. Ka valmis lepinguprojekti ei ole vaja notarile esitada, notar koostab selle ise poolte kokkulepete põhjal.

Eriti oluline on notari varajane kaasamine juhul, kui kahtlustatakse pettust. Kahjuks pöördutakse aga notari juurde sageli alles siis, kui inimene on petturite poolt pikalt ettevalmistatud ja teda suunatakse notarile valetama või olulisi fakte tema eest varjama. Notar on aga viimane inimene, kes saab tagada, et kellegi huvid ei oleks riivatud. Pärast notari juures allkirja andmist enam tagasiteed ei ole ja vara omandit ei pruugi kunagi tagasi saada.

Seetõttu on oluline ka notarite füüsiline kohalolu üle Eesti. Väljaspool Tallinnat ja Tartut tegutsevad notarid tunnevad sageli oma piirkonna inimesi lähemalt ja saavad seetõttu paremini märgata, kui keegi on sattunud pettuse ohvriks. Samuti on klient väiksemas kogukonnas suurema tõenäosusega valmis notariga avatult rääkima, miks ta midagi teeb, mis võimaldab notaril paremini ohtu tuvastada ja reageerida.

Notarite Koda tegeleb aktiivselt sellega, et tõsta inimeste teadlikust notarite rollist, et nad oskaksid oma murest notarile teada anda. Notar on neutraalne ja usaldusväärne nõustaja, kelle poole võib julgelt pöörduda ka siis, kui inimene tunneb end ebakindlalt või vajab lihtsalt kinnitust, et tema otsus on õige.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Millal võib kohalik omavalitsus nõuda arendajalt avaliku ehitise ehitamise või selle rahastamise halduslepingu sõlmimist?

Pille Pettai-StasiulisRiigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2025 otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022. a määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 18. Kõnealuse sätte mõte oli, et Tallinna linn ei anna projekteerimistingimusi ega ehitusluba või ka kasutusluba enne, kui taotleja on nõus sõlmima lepingu, millega ta kohustub ehitama avaliku ehitise või selle ehitise ehitamist rahastama.

Tallinna linn küll selgitas, et lepingu sõlmimine on vabatahtlik kuid kolleegium leidis, et vaidlustatud säte loob arendajale põhjendatult mulje, et linn keeldub talle projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisest, kui arendusprojekt toob kaasa vajaduse avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, kuid arendaja ei ole nõus ehitise ehitamise või rahastamise lepingut sõlmima. Seeläbi riivab määruse § 18 projekteerimistingimuste või ehitusloa taotleja omandipõhiõigust ja/või ettevõtlusvabadust.

Kokkuvõtlikult, nimetatud kohustuse linnavolikogu määrusega kehtestamiseks puudus seadusest tulenev alus. Samuti ei võimalda ehitusseadustik keelduda lubade andmisest või projekteerimistingimuste väljastamisest põhjusel, et ehitusõiguse realiseerimisega kaasnevad avaliku ehitise rajamise kulud on ülemäärased või ebaotstarbekad.

See tähendab, et projekteerimistingimuste menetluses, ehitusloa või kasutusloa menetluses ei saa kohalik omavalitsus tõstatada avaliku ehitise ehitamise või rahastamise küsimust ega jätta seetõttu taotletud luba väljastamata, kui arendaja ei ole nõus avalikku ehitist püstitama või rahastama. Seadus võimaldab halduslepingute sõlmimist vaid detailplaneeringu menetluses. Ka selliste projekteerimistingimuste andmisel, mis antakse detailplaneeringu täpsustamiseks, ei saa nõuda halduslepingu sõlmimist avaliku ehitise ehitamiseks või ehitamise rahastamiseks.

Veel selgitati, et detailplaneeringu puhul on võimalik halduslepingut nõuda põhjusel, et KOV-il on võimalik keelduda avaliku huvi kaalutlustel haldusakti andmisest, kui ta suudab põhjendada veenvalt enda rahaliste vahendite ebapiisavust, et avalik ehitis rajada, või planeeringuga kaasnevate kulude ebaotstarbekust. Mõlemal juhul tuleb esitada detailne kuluarvestus.

Pille Pettai-Stasiulis
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEVIN

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko: Riigikohtu otsus Läti konkurentsinõukogu otsuse vaidlustuses

MerkoAS Merko Ehitus avaldas 09.08.2021 börsiteates info Läti konkurentsinõukogu otsuse kohta, mille kohaselt peetakse kontserni tolleagset tütarettevõtet SIA Merksi ühena üheksast ettevõttest osaliseks Läti ehitusettevõtete keelatud koostöös perioodil 2015–2019, mis tähendab Läti konkurentsiseaduse § 11 lg 1 rikkumist. Läti konkurentsinõukogu ei süüdista ettevõtteid hinnakokkulepetes. Konkurentsinõukogu otsuse aluseks olid olulises osas vestluste väljakirjutised, mis pärinesid Läti Korruptsiooniennetuse ja -vastase Võitluse Büroo (KNAB) poolt jälitustegevuse käigus tehtud pealtkuulamiste salvestistest.

Enne otsuse tegemist sai ettevõte ühe korra kirjalikult avaldada oma seisukohti tõstatatud etteheidete kohta ja osaleda ühel Läti konkurentsinõukogu koosolekul. SIA Merks ja AS Merko Ehitus vaidlustasid Läti ringkonnakohtus Läti Konkurentsinõukogu otsuse seaduslikkuse ilmsete protseduuriliste ja sisuliste vigade tõttu, mille kohta avaldas AS Merko Ehitus 13.09.2021 börsiteate. Läti haldusasjade ringkonnakohus vaidlustust ei rahuldanud ning seetõttu esitati kassatsiooni kaebus Läti Riigikohtusse, millest teatasime 26.02.2024 börsiteates. Täiendavad kommentaarid on ilmunud AS-i Merko Ehitus vahe- ja aastaaruannetes ning kõik materjalid on jooksvalt olnud saadaval ettevõtte kodulehe vastavas alajaotises.

Täna, 23. detsembril 2025 tegi Läti Riigikohus teatavaks oma otsuse, millega tunnistati jälitustegevusega kogutud info kasutamine haldusmenetluses lubamatuks, tühistati Läti haldusasjade ringkonnakohtu 25.02.2024 otsus täies ulatuses ning saadeti asi uuesti arutamiseks Läti haldusasjade ringkonnakohtule.

Merko Ehitus kontsern on jätkuvalt pühendunud ärieetika standardite kohase käitumise edendamisele ja rakendamisele, samuti kõikide äritavasid reguleerivate seaduste ja eeskirjade järgimisele. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko: Supreme court judgement in the cassation against the decision of the Latvian Competition Council

MerkoWith the 09.08.2021 stock exchange announcement, AS Merko Ehitus disclosed information concerning the decision of the Latvian Competition Council according to which the group’s then subsidiary SIA Merks is considered one of the nine companies involved in the prohibited cooperation of Latvian construction companies during the period 2015-2019, which means a violation of Section 11(1) of the Latvian Competition Act. Latvian Competition Council does not accuse the companies in the price-fixing. The decision of the Competition Council was largely based on conversation transcripts that were handed over by the Latvian Corruption Prevention and Combating Bureau (KNAB) which conducted wiretapping during surveillance activities.

Prior to the decision, the company was able to express its views on the raised accusations in writing once and participate in one meeting of the Latvian Competition Council. SIA Merks and AS Merko Ehitus contested the legality of the Latvian Competition Council’s decision in the Latvian District Court due to manifest procedural and substantive mistakes, about which AS Merko Ehitus notified with the 09.13.2021 stock exchange announcement. The Latvian District Administrative Court did not satisfy the appeal, and therefore a cassation appeal was filed with the Supreme Court of Latvia, about which we notified in a stock exchange announcement on 26.02.2024. Additional comments have been published in interim and annual reports, all materials have been available in the corresponding subsection of AS Merko Ehitus’ website.

Today, 23 December 2025 the Supreme Court of Latvia announced its decision declaring the use of information collected through surveillance activities in administrative proceedings inadmissible, annulled the decision of the Latvian District Administrative Court of 25.02.2024 in its entirety, and remanded the case to the Latvian District Administrative Court for retrial.

Merko Ehitus group remains committed to promoting and implementing ethical business standards and behaviour, as well as compliance with all applicable laws and regulations governing business practices. Any possible infringement of fair competition is in violation of the operating principles and values of the group.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Novembris pakuti üürile 1809 vakantset Tallinna äripinda

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE kaudu otsiti 11.2025 üürniku 1809 Tallinna äripinnale, millede keskmine hind on 10,5 €/m². Aastatagusega võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas suurenenud 2% ja hind on tulnud allapoole 1% võrra.

Üüripakkumiste arv on suurenenud enamikus Tallinna linnaosades, kuid mitteolulisel määral. Vaid Mustamäel ja Vanalinnas oli kinnisvaraportaalis KV.EE tänavu novembris üüripakkumises vähem äripindu kui aasta tagasi.

Üüripakkumiste hind seevastu on enamikus piirkondades tulnud allapoole, kuid valdavalt mitteoluliselt määral. Vastupidiselt on Haabersti ja Pirita linnaosades üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE kerkinud märgatava 18% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2024 11.2025 Muutus, % 11.2024 11.2025 Muutus, %
Haabersti 72 85 18% 9,5 11,2 18%
Kadriorg 9 12 33% 9,8 10,1 3%
Kesklinn 668 684 2% 12,5 12,2 -2%
Kristiine 201 219 9% 9,5 8,9 -6%
Lasnamäe 308 312 1% 8,3 8,2 -1%
Mustamäe 215 192 -11% 8,4 8,2 -2%
Nõmme 69 78 13% 7,6 6,4 -16%
Pirita 44 44 0% 12,1 14,3 18%
Põhja-Tallinn 159 159 0% 12,2 12,6 3%
Vanalinn 32 23 -28% 15,5 15,1 -3%
Tallinn 1 779 1 809 2% 10,6 10,5 -1%
Eesti 2 854 3 015 6% 9,3 9,2 -1%
Harjumaa 2 156 2 259 5% 10,1 9,8 -3%
Narva 32 6 -81% 4,7 5,6 19%
Rakvere 22 25 14% 7,4 6,6 -11%
Pärnu 116 122 5% 6,6 7,3 11%
Tartu 267 332 24% 8,7 9,2 6%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-12-24 Tallinna äripindade üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kauneid jõule ja head uut aastat!

Kauneid jõule ja head uut aastat!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 02.-23.02.2026

Anneli SalkKinnisvarakoolis toimub 02.-23.02.2026 koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC“. Koolitus tõstab osalejate professionaalsust ja enesekindlust klienditeeninduses, pakkudes praktilisi tööriistu paremaks suhtlemiseks ja keeruliste olukordade lahendamiseks. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitusele on oodatud:

  • juba töötavad klienditeenindajad – inimesed, kes töötavad igapäevaselt klientidega ja soovivad arendada oma oskusi;
  • alustavad klienditeenindajad– inimesed, kes alles alustavad tööd teeninduse valdkonnas ning vajavad baasteadmisi ja praktilisi tööriistu;
  • kliendihaldusega seotud spetsialistid – inimesed, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine või meeskonna juhtimine teeninduses ning kes soovivad süvendada oma teadmisi ja oskusi;
  • ettevõtjad ja väikeettevõtte omanikud – inimesed, kellele on oluline iseenda ja oma töötajate klienditeeninduse oskuste täiustamine, et pakkuda kvaliteetset teenust ja kasvatada oma äri.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 02.-23.02.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: suhteline laenukoormus jääb ajaloolisele mõnevõrra alla

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti Panga andmetel oli 2025 III kvartalis Eesti kommertspankade väljastatud eraisikulaenude jääk 14,3 miljardit eurot, mida on 9,9% aastatagusest rohkem. Eraisikulaenudest 12,8 miljardit eurot ehk 90% on eluasemelaenud.

Eraisikulaenude jääk ehk tagasimaksmise protsessis olevate laenude maht moodustab 33% sisemajanduse kogutoodangust. Ajalooline keskmine suhteline laenukoormuse näit on 36%. Seega võiks 2025. a laenukoormust hinnata isegi madalaks.

Küll tuleb arvestada, et laenujääk kasvab märksa tempokamalt kui sisemajanduse kogutoodang. Sellele on ka Eesti Pank korduvalt tähelepanu pööranud.

Samuti oleme alles hakkama saamas pikast vinduvast majanduslangusest välja murdmisega. Edasised prognoositavad kasvunumbrid on märksa tagasihoidlikumad kui enne majanduslangusesse minemist meile tavaks oli. Vaatamata tagasihoidlikkusele ei taha need prognoosid liiga hõlpsalt täituda.

Aktiivne elamispindade turg näitab vaatamata madalale tarbijakindlusele, et inimesed on valmis eluaseme ostuotsuseid langetama. Samuti on eraisikud valmis kinnisvaraoste laenuga finantseerima ja laenukoormust suurendama.

Suhteline laenukoormus - eraisikulaenude jääk vs sisemajanduse kogutoodang

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis 0,8%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi.

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem kui 2024. aastal samal ajal ja peaaegu sama suur kui teises kvartalis. „Võrreldes teise kvartaliga kasvas olemasolevate eluasemete tehingute rahaline maht, uute eluasemete tehingute rahaline maht aga vähenes. Seega eelistati osta juba varem kasutuses olnud kortereid ja maju,“ selgitas Umbleja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

251222 Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis 0,8%

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 3,1%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 22.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti Pank: euroala intressimäärad püsivad majanduse jaoks sobival tasemel

Eesti PankÄsja valminud prognoosis ootab Euroopa Keskpank septembrikuuga võrreldes 0,2% võrra kiiremat majanduskasvu nii sel kui ka järgmisel aastal, vastavalt 1,4 ja 1,2%. Tarbijahindade kasv peaks kuni 2028. aastani püsima piisavalt lähedal eesmärgiks seatud 2% tasemele. Euroala ettevõtted üllatasid oodatust suurema investeerimisjulgusega juba kolmandas kvartalis. Selleks on neile tuge pakkunud nii alanenud intressimäärad kui ka mõnevõrra vähenenud ebakindlus lähituleviku suhtes.

Varasemast pisut helgemat väljavaadet kirjeldades ei saa me siiski veel väita, et Euroopa majandusega on kõik kõige paremas korras. Murekohaks on endiselt Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja kahanev turuosa meie peamistel eksporditurgudel. Müüki USA turule pidurdavad järsult kerkinud tollimaksud, samal ajal kui muudel turgudel pakuvad üha agressiivsemat konkurentsi Hiina tootjad. Sel põhjusel saab Euroopa majanduse lähema paari aasta kasvuveduriks eelkõige sisenõudlus ehk tarbimine ning ettevõtete ja valitsuse investeeringud.

Euroala konkurentsivõime nõrgenemine viimastel aastatel peaks olema kõigile poliitikakujundajatele häirekell, mis annab märku vajadusest vähendada ettevõtlust takistavaid piiranguid ning teha euroala majandus dünaamilisemaks. Kehvema konkurentsivõime taga on nii euroala hinnataseme ja palkade kiire tõus kui ka euro suhteliselt kallis vahetuskurss.

Pidades silmas euroala majanduse mõõdukat kasvuväljavaadet ja seda praegusel tasemel juba toetavaid intressimäärasid, oleme Euroopa Keskpanga nõukogus saanud mitu kuud järjest tõdeda, et intressimäärad on õiges kohas. Mulle tundub põhjendatud ka investorite ootus, mida nad finantsturgudel tehtud tehingutega väljendanud on, et keskpanga intressimäärad võivad jääda praegusele tasemele veel lähemateks kvartaliteks.

Mida tähendab see Eesti majanduse jaoks? Euroala varem oodatust pisut optimistlikum väljavaade annab meie eksportijatele paremad võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa. Lisahoog, mida valitsus laenurahast tehtavate kulutustega majandusele annab, on järgmisel aastal Eestis tugevam kui enamikus teistes euroala riikides. See selgitab ka, miks Eesti Panga värskes prognoosis järgmiseks aastaks majanduse märgatavat elavnemist ootame. Riigi kulud kasvavad, samal ajal kui tulumaksuseaduse muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte – ja suurem osa sellest eeldatavasti ka ära kulutatakse. See annab majandusele täiendava tõuke. Juhul kui valitsus teeb aasta jooksul ära kõik planeeritud kaitse- ja muud investeeringud, kasvab eelarvepuudujääk järgmisel aastal järsult 4,5%ni SKPst. Selline majanduse lühiajaline ergutamine tuleb paraku kasvava laenukoormuse ja intressikulude hinnaga. Vajalikud pingutused riigirahanduse korrastamiseks ja Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ei saa järgnevatel aastatel olema kergemad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ja võrreldes mullu novembriga 1,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütik Germo Valgenberg tõi välja, et tootjahinnaindeks tõusis aastases võrdluses kolmandat kuu järjest. „Novembri tõus oli natukene suurem kui oktoobris ja septembris,“ rääkis Valgenberg.

„Võrreldes möödunud aasta novembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises, puittoodete, turbatoodete ja killustiku tootmises,“ lisas Valgenberg. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, tekstiili- ja metallitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,2%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 1,5%.

Võrreldes oktoobriga mõjutas novembris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises. Samuti mõjutas indeksit puittoodete, piimatoodete ja ehitusmaterjalide tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks langes novembris võrreldes oktoobriga 0,1%. Kõige rohkem langesid hinnad kummi- ja plasttoodetel, nahktoodetel ja jalanõudel, põllumajandussaadustel ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Enim tõusid elektrienergia, naftasaaduste ning farmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide hinnad. Võrreldes 2024. aasta novembriga tõusis ekspordihinnaindeks 1,9%.

Impordihinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Enim tõusid elektrienergia, metalli ja jookide hinnad. Kõige rohkem langesid hinnad nahktoodetel ja jalanõudel, puittoodetel, paberil ja pabertoodetel ning mäetööstuses. Võrreldes eelmise aasta novembriga tõusis impordihinnaindeks 1%.

251222 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 22.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Riigikohus: arendaja kohustused tuleb määrata juba detailplaneeringuga

RiigikohusRiigikohus otsustas, et kohalik omavalitsus ei tohi seada ehitusloa või projekteerimistingimuste andmist sõltuvusse sellest, kas kinnisvaraarendaja on nõus rahastama avalikke ehitisi. Vajadusel tuleb see küsimus lahendada juba detailplaneeringuga.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Tallinna linnavolikogu määrust, mis paneb paika arendajate kohustused avalike ehitiste, sealhulgas taristu rahastamisel – näiteks koolid, lasteaiad, teed ja haljastus. Õiguskantsleri hinnangul oli määrus põhiseadusevastane osas, mis käsitles projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlust.

Nimelt lubas määrus Tallinna linnal sõlmida arendajatega kokkuleppeid avalike ehitiste rajamiseks, laiendamiseks või uuendamiseks, kui menetluse käigus selgus, et see on vajalik. Linna väitel oli määruse eesmärk vaid praktikat ühtlustada ja kokkuleppe sõlmimine polnud arendajale kohustuslik.

Riigikohus nõustus siiski õiguskantsleriga, et vabatahtlikkus oli ainult näiline, sest omavalitsus on kokkuleppe sõlmimisel jõupositsioonil. Määrusest võis järeldada, et kui arendaja ei soostu pakutud kokkuleppega, keeldub linn projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisest. Sellisel moel arendaja survestamiseks puudub aga seaduslik alus, mistõttu tunnistaski Riigikohus määruse osaliselt põhiseadusevastaseks.

Varasemas Kiili valda puudutanud otsuses leidis Riigikohus, et omavalitsus võib uue elurajooni kavandamisel seada arendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu. Samas puudutas Kiili otsus üksnes detailplaneeringu menetlust.

Tänases lahendis selgitas Riigikohus, et juba vastu võetud detailplaneering on omavalitsusele kohustuslik ning arendaja saab eeldada, et avalike ehitiste rahastamise küsimus ehitusloa või projekteerimistingimuste taotlemisel enam ei tõusetu.

Riigikohus märkis, et omavalitsus peab juba planeeringu koostamisel kaaluma, millised kulutused võivad talle selle elluviimisega kaasneda. Muu hulgas tuleb vajadusel paika panna, kuhu ja millised avalikud ehitised rajatakse ning mis tingimustel sõlmib omavalitsus arendajatega nende rahastamiseks halduslepingud. Nende küsimuste vastu on kõrgendatud avalik huvi ning valitud lahendustel on oluline ruumiline mõju, mis ulatub üldjuhul kaugemale arendatavast kinnistust ja selle lähiümbrusest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Pank: PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga

Eesti PankEesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.

Valitsemissektori eelarve läheb järgmisel aastal suurde puudujääki. Pandeemiaaegset ehk 2020. aasta eelarveseisu välja jättes kujuneb järgmise aasta puudujääk viimase kolmekümne aasta suurimaks. Eelarvetasakaalu halvenemise peamised põhjused on tulumaksusüsteemi muutmine ja kaitsekulude suurenemine üle 5% SKPst, millest arvestatav osa kulub impordiks ja seetõttu kohaliku majanduse elavnemisse ei panusta. Praegu teadaoleva info põhjal püsib puudujääk ulatuslik kogu prognoosiperioodi vältel ehk kuni 2028. aastani. Lühiajaliselt mõjub majanduskasvule ergutavalt see, et riik kogub vähem makse ja suurendab oma kulutusi. Samas kasvavad püsivalt nii riigi laenukoormus kui ka iga-aastane intressikulu. 2028. aastaks tõuseb laenukoormus eeldatavalt 31,5%ni SKPst ja intressikulu u 400 miljoni euroni ehk kahekordseks tänavusega võrreldes. Mida kaugemale lükatakse eelarve tasakaalu taastamine ja riigi laenukoormuse stabiliseerimine, seda keerulisemaks see muutub. Riigieelarve tasakaalu suunas liikumisega kaasneks ajutiselt tagasihoidlikum majanduskasv.

Hinnatõus aeglustub järgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootorsõidukimaksu mõju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvunäitajast aasta varem kehtima hakanud käibemaksutõusu mõju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine üle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine lõpeb. Senist teenuste hoogsat hinnatõusu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisenõudluse hüppeline kasv põhjustavad täiendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettevõtete võimalus tõsta toodangu hinda sisendkulude kasvust aeglasemalt. Tarbijahindade tõus aeglustub tänavuselt 4,9%-lt 2,9%ni 2026. aastal ning 2,4%ni 2027. aastal.

Tööturu väljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei vähendatud töötajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettevõtted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. Hõive kasvab 2026. aastal veidi, kuid jääb seejärel üsna stabiilseks. Töötus väheneb järk-järgult, ent seda peamiselt mitte hõive kasvu, vaid tööjõupakkumise vähenemise tõttu. Tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu vähendab rahvastiku vananemine, kuid üldine osalemismäär jääb nii möödaniku kui ka rahvusvahelises võrdluses siiski kõrgeks.

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksusüsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut hüppeliselt. 2026. aastal tõuseb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10%. Tänu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostujõud märkimisväärselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus vähendada kulusurvet tööandjatele ja annab võimaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. Tööjõukulude osakaal loodavas lisandväärtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi lähedale ning pööre selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettevõtete investeerimisvõime paranemisele.

Laenu võtmise ja tagasimaksmise kulud jäävad laenuvõtjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris väikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud lühiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on väike. Seetõttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav mõju jõudnud Eesti laenuklientideni märksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka järgmistel aastatel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Hausers Grupp plaanib ajaloolise Tõnismägi 5a maja avada huvilistele

HausersTäna, 19. detsembril sõlmis Hausers Grupp Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) ostutehingu Tõnismägi 5a kinnistu omandamiseks. Tehing annab stardi projektile, mille eesmärk on taastada Tallinna kesklinnas asuv ajalooline hoone tagasi elamuks. Jaanuaris plaanib arendaja hoone avada huvilistele.

Hausers Grupi juhatuse liikme Tomy Saaroni sõnul ei ole Tõnismägi 5a nende jaoks lihtsalt arendus, vaid võimalus anda haruldasele ajaloolisele majale uus ja väärikas elu.

“Me tahame teha seda nii, et tulemus oleks ühtaegu kaasaegne ja ajas kestev. Ehk kodud, mis austavad hoone pärandit, kuid pakuvad tänapäevast mugavust ja kvaliteeti,” ütles Saaron.

Ostutehingu teate järel on arendajaga ühendust võtnud esimesed huvilised ning jaanuariks on kavandamisel hoone tutvustus.

Saaroni sõnul teeb selle projekti eriliseks see, et inimesed saavad juba varajases etapis majaga kohapeal tutvust teha ja valida, milline korter ja milline vaade neid päriselt kõnetab. “Ajalooliste majade puhul on see harukordne, sest enamasti saab otsuseid teha alles siis, kui projekt on lõplikult lukku pandud. Meie eesmärk on luua kodud, mis sünnivad koos tulevaste elanikega, mitte pelgalt paberil,” lisas Saaron.

Tehingu ettevalmistuse käigus kaardistati koos muinsuskaitse esindajaga, milliseid uuendusi saab ajaloolist väärtust arvestades ellu viia. Ülevaatusel pälvisid eraldi tähelepanu hoones leidunud ajaloolise tõstemehhanismi säilmed ning müügilepingus on fikseeritud, et hoones asub mälestisena Andrus Johani kunstiteos „Pargis“.

Lisaks kaalub arendaja hoones ajutise kunstiväljapaneku või pop-up galerii korraldamist projekti ettevalmistavas etapis, et avada maja väärtus laiemale publikule.

Hausersi juhi sõnul on ettevõte valmis seda ideed ellu viima koostöös partneritega. „Otsime kuraatoreid ja kultuuripartnereid, kellega koos luua Tõnismägi 5a majja ajutine väljapanek. Midagi sellist, mis austab hoone lugu ja pakub inimestele põhjust sisse astuda,” ütles Hausers Grupi juhatuse liige Tomy Saaron.

Tõnismägi 5a neljakorruseline, juugendstiilis ja rahvusromantiliste elementidega hoone asub Tallinna kesklinnas. Hoone omandati RKAS-i enampakkumiselt ligikaudu 4,5 miljoni euro eest. Eesmärk on renoveerimistöödega alustada 2027. aasta alguses ning jõuda esimeste valmivate kodudeni 2027. aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Riigikohus: võlgnik ei pea hüpoteegiga tagatud nõude eest kaks korda vastutama

RiigikohusRiigikohus otsustas, et kui täitemenetluses müüakse kinnistu hüpoteegi tõttu turuhinnast odavamalt, siis lähevad ostjale üle ka hüpoteegiga tagatud kohustused.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Harjumaal asuvat kinnistut, millele olid seatud hüpoteegid Luminori panga ja teises järjekorras ka OÜ PR Betoon kasuks.

Kinnistu pandi omaniku võla tasumiseks sundenampakkumisele ja selle ostis PR Betoon. Kuna kinnistu müüdi koos panga kasuks seatud hüpoteekidega, tasus ostja 134 427 eurot vähem. Seejärel jäi endine omanik omakorda võlgu pangale ja vältimaks äsja soetatud kinnistu uuesti enampakkumisele panekut tasus PR Betoon pangale tema laenuvõla.

PR Betoon pöördus kohtusse, et nõuda kinnistu algselt omanikult tema eest tasutud pangalaenu tagasimaksmist. Algne omanik vaidles hagile vastu, sest kinnistu müüdi just panga kasuks seatud hüpoteekide tõttu turuhinnast oluliselt odavamalt, mistõttu hageja oleks alusetult rikastunud.

Riigikohtu tänase otsusega jäeti PR Betooni hagi rahuldamata, sest seaduse mõttega poleks kooskõlas olukord, kus kinnistu algne omanik peab hüpoteekidega tagatud nõude eest vastutama sisuliselt kaks korda, samal ajal kui ostja saab kahekordse hüvitise.

Riigikohus selgitas, et kui enampakkumisel müüakse hüpoteegiga koormatud kinnistu, võtab ostja reeglina üle ka algse omaniku kohustused, mille tagamiseks oli kinnistule püsima jäänud hüpoteek seatud. Seda aga ainult juhul, kui hüpoteegipidaja ei ole kolme kuu jooksul kohustuste üleminekule vastu vaielnud. Vaidlustamise korral saab algne omanik pärast kohustuste täitmist esitada ostja vastu tagasinõude.

Seejuures on oluline tähele panna, et ostjale ei pruugi algse omaniku kohustused üle minna täies ulatuses, kuna need on tagatud maksimaalselt hüpoteekide summa ulatuses. Kui kinnistu on väärt sellest summast vähem, siis ei vastuta ostja ka vahe eest.

Riigikohus märkis, et kohtutäituril tuleb kinnistu sundenampakkumise korraldamisel teha kindlaks kehtima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summa ning see kuulutuses välja tuua. Pakkumisel osalejatel peab olema võimalik raskusteta aru saada, kui palju need kohustused alghinda mõjutavad. Lisaks on täituril oluline pakkumise teates selgitada, et hüpoteekidega tagatud kohustused lähevad üle ostjale.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele