Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ardo Hansson: ettevõtted on hakanud rohkem investeerima

28.09.2017 Eesti Pank

Neljapäeval konverentsil „Äriplaan 2018“ esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul annab aasta esimesel poolel nähtud ekspordi ja investeeringute kasv lootust, et majandus saab hakkama ka järjest tõsisemaks muutunud tööjõupuuduse tingimustes, kuid praeguseks peaaegu 6%ni küündiva majanduskasvu säilitamine pole siiski jõukohane.

Eesti majandusel on läinud oodatust paremini tänu kosunud maailmamajandusele. Välisturgude kiire hinnakasv on toetanud Eesti ettevõtete eksporditulude kasvu. „Esiletõstmist väärib aga see, et sel aastal on kasvanud ka ettevõtete investeeringud, mis on iga ettevõtte ning terve majanduse kasvu püsimiseks väga oluline. Kui ettevõtted arenevad tänu uutele investeeringutele ja inimesed asuvad tööle valdkondades, kus luuakse kõige rohkem lisandväärtust, siis Eesti majandus edeneb ja sissetulekud kasvavad, olgugi et hõive ei saa enam märkimisväärselt kasvada,“ märkis Ardo Hansson.

Inimesed on viimastel aastatel hakanud sagedamini töökohti vahetama ja seejuures on oluline jälgida, et muutus toimuks õiges suunas. „Kui töötajaid tuleb juurde sisetarbimisega seotud valdkondadesse või kui töökohti vahetatakse pelgalt seetõttu, et rääkida välja suuremat palka, oleks see ohumärk tööturu ülekuumenemise kohta. Kuni aga töötajad liiguvad suurema lisandväärtusega valdkondadesse või töökohta vahetatakse paremate töötingimuste tõttu, on majanduse arengu seisukohalt tegemist hea muutusega,“ rääkis Eesti Panga president, lisades, et töötajate vähesus sunnib ka ettevõtet arenema. „Kui töökäsi on vähe, siis saab töötajad endale see ettevõtte, kes pakub paremaid tingimusi – kus on tehtud investeeringuid nii tootmisse kui ka inimestesse,“ ütles Ardo Hansson.

Eestis on majanduskasv kiirenenud enamikus sektorites ja kasv küündib peaaegu 6%ni. „Kuigi Eesti majanduse kasvunumbrid avaldavad muljet, ei tasu selle põhjal ootusi tulevaseks majanduskasvuks liiga suureks ajada. Teistes riikides majanduskasv valdavalt enam ei kiirene, vaid on stabiliseerumas, ja meie enda kasvuvõime sõltub eelkõige investeeringutest tootlikkuse tõstmiseks,“ toonitas Ardo Hansson.

https://www.eestipank.ee/press/ardo-hansson-ettevotted-hakanud-rohkem-investeerima-28092017

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

1Parter Kinnisvara: Narva maanteele kerkib 8-korruseline büroohoone

28.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinna, Narva maantee 7b aadressile kerkib 6400-ruutmeetrise netopinnaga kaheksakorruseline Zenith Ärimaja.

1Parter Kinnisvara konsultandi Olga Plituse sõnul lammutati krundil asunud vana ETKVLi haldushoone ning asemele tuleb kahest korpusest koosnev kaasaegne ärimaja. “Uus ärihoone järgib tänapäevast ja monumentaalset arhitektuurset joont, mis iseloomustab Tallinna ärikvartaleid ning sulandub ümbritsevate hoonete üldansambliga kokku,” ütles Plitus.

Kinnisvarakonsultandi sõnul on hoone ka seest väga põnev ning esimesel kahel korrusel on viiemeetrised laed suurte vitriinakendega.

Zenith Ärimaja 1. ja 2. korrusele tulevad kaubandus- ja teeninduspinnad. Kõrgematel korrustel on bürood ning 7. ja 8. tasemel lisaks kesklinna- ja sadamavaatega terrassid. Hoone kahte korpust teenindab kolm lifti.

Zenith Ärimaja arhitekt on Martin Aunin, arendaja ja omanik NG Eesti, ehitab Nordlin Ehitus OÜ ning müüki nõustab 1Partner. Hoone valmib 2017. aasta lõpus ning esimesed rentnikud kolivad majja uue aasta esimesel poolel.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE Indeks on langenud, buum ei ole läbi

28.09.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks liigub lauge languse suunas. Indeks näitab 91,5 punkti ehk kuu aja tagusest 0,8% allpool. Keskmine elamispindade pakkumishind portaalis KV.EE 15.08.2017 oli 1201 €/m².

Ei saa öelda, et keskmise pakkumishinna languse taga oleks pööre kinnisvaraturul ja viimasel ajal meedias kajastatud kinnisvaraturu tagasilöögi kohalejõudmine. KV.EE Indeks kajastab kogu Eesti pakkumishindu. Viimasel ajal on suurenenud elamispindade pakkumiste arv Eesti suurtematest tõmbekeskustest kaugemal asuvates maakondades.

Neis piirkondades on kinnisvarahinnad allpool turutrendi määravat Tallinnat-Tartut ja nii viib see kogu Eesti keskmise elamispindade pakkumishinna langusesse. Ja seda isegi vaatamata asjaolule, et suureneva pakkumisega maakondade kinnisvarahinnad portaalis KV.EE on pigem tõusutrendis.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturu kiired muudatused on jäänud pigem seljataha. Juba 2016. aastal stabiliseerunud hinnatõus on jätkunud 2017. aastal. Julgelt võib öelda, et kinnisvaraturul on kuum – seda eelkõige kõrge tehinguaktiivsuse ja järjest lisanduva pakkumise baasilt. Kodumaine nõudlus on aga tugev ja Eesti siseriiklikest teguritest tulenevalt hinnalanguse ootuseks põhjust ei ole.

See annab võimaluse lähituleviku osas prognoosida jätkuvat kõrget elamispindade tehingute arvu ja KV.EE Indeksi mõõdukat paari-viie protsendi suurust aastast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa: Mida kortermajas sügise saabudes tähele panna?

27.09.2017 Indrek Servinski

On saabumas sügis ja talv ning kinnisvaraomanikud valmistuvad jahedaks ja vihmaseks ajaks.

Korteriühistud ja hooned on kõik erinevad, igal majal on oma nägu ja seetõttu vajab kinnisvara ka erinevat lähenemist ning erinevaid ettevalmistustöid. Järgnevalt aga mõned näpunäited, mida võiks korteriühistu arvestada õueala ja maja välisosa talveks ettevalmistamisel.

Lehekoristus vihmaveerennidest

Kui maja ümber on kõrghaljastust, on sügisel päris palju lehekoristust. Lehti tuleb koristada hoovist, terrassilt, tee äärest ning ka katuselt ja vihmaveerennidest. Pahatihti jäävad just katused ja vihmavee äravoolud koristamata, kuna ligipääs on keeruline, nõuab eritehnikat ja oskustega inimest.

Sügisel ebameeldivana tunduva töö „unustamine“ võib kevadel nõuda juba tõsisemat remonti sademevee süsteemile.

Koristamata vihmavee rennidesse jääva lehe ja oksasoga ei lase veel ära voolata. Kuna torudes ja rennides on veevool takistatud, hakkab vesi otsima teist teed ja pahatihti voolab katuselt alla mööda maja seina, rikkudes nii maja fassaadi.

Väldi jääd vihmaveetorudes

Tasub teada, et katuserennidesse ja sadeveetorudesse ummistuse tõttu jäänud külmunud vesi on raske. Seetõttu kipub vesi renne ja torusid lõhkuma, painutades neid majast eemale ja purustades liitekohtasid.

Muidugi ei külmu torud ja rennid ära ainult puulehtedest tekkinud ummistuse tõttu. Jääl on omadus kasvada, kui päeval ilm sulatab ja öösel külmetab, kuid sellisele olukorrale on lihtne lahendus. Kahjude vältimiseks tuleb katuserennidesse ja äravoolu torudesse paigaldada küttekaablid, mis takistavad jää teket ja kogunemist süsteemi.

Liivakast ja voolikud talveks varju

Kui kortermaja hoovis on lastele liivakast, on soovitav lehtede langemise ajaks ja ka talveks katta liivakast kattega, olgu siis selleks kas kaasas olnud kaas, lihtne kile või presenditükk. Kevadel on lastel palju rõõmu, kui nende liivakastis olev liiv on puhas ega ole segunenud kõdunevate lehtede ja muu talvise mustusega.

Ärge unustage enne külmade tulekut õuest kokku korjata kastmisvoolikuid. Ikka ja jälle on külmade saabumisel kuulda, kuidas välja unustatud kastmisvoolikud on vaja kokku korjata ja külmunud vesi vaja voolikus üles sulatada. Sellist lisatööd on võimalik vältida, kui korjata voolikud kokku n-ö õigel ajal, enne külmade tulekut.

Küttekolded ootavad hooldust

Igal aastal tuleb korteri- ja majaomanikele meenutada, et külmaks talveks tagab sooja ning ohutu olemise vaid korras ja hoolitsetud kütteallikas, olgu selleks siis kaugküttel töötav soojavaheti maja soojasõlmes, gaasikatel või tahkel kütusel töötav ahi. Iga seadme tootja on seejuures öelnud, kunas peaks tegema seadmele hooldust.

Soovituslikest hooldustähtaegadest tasub kinni pidada ja on kasulik, kui töid palgatakse tegema oma ala spetsialist, kes teab, mida teeb ja annab garantii, et hooldus viiakse läbi nõuetekohaselt. Asjatundjalt regulaaset kütteallikate hooldust tellides on kinnisvaraomanik teinud omalt poolt kõik, et talvel ei juhtuks õnnetusi.

Erinevaid töid on veel, mida enne talve tulekut teha ja võib isegi öelda, et maja juures ei saa töö kunagi otsa. Tihti on kortermajad lahendanud oma haldus- ja hooldusprobleemid lepingutega, kus haldusfirma käib kohal, jälgib igapäevaselt olukorda ja lahendab kõik tekkivad küsimused. Korteriühistu juhatus tegeleb sel juhul ainult ühistu tööga ja usaldab haldusküsimused koostööpartneri lahendada, kes valmistab talve tulekuks ette nii maja kui ka õueala.

Suur elamispindade turuülevaade: korterituru suundumused sügis 2017

27.09.2017 Tõnu Toompark

Olen jälle kokku pannud suure elamispindade turuülevaate, mis keskendub tänase turu kõige olulisematele teguritele. Loomulikult on erilise tähelepanu alla arenduste turg, kus pakkumine on järjest kasvamas.

Eraldi pilk on heidetud üüriinvestorite ja üüriinvesteeringu sektorile. Kas turule jõudnud üüriinvestoritele suunatud tooted on uue trendi algus?

Traditsiooniliselt vaatab analüüs pool-poolteist aastat ettepoole ja teeb prognoose, mis kinnisvaraturul võiks järgmisena põnevat toimuda.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 30/10/2017. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Linnavalitsus otsustas Õpetajate Kodu eluruumide üürile andmise

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu korralduse, millega antakse Õpetajate Kodus asuvad eluruumid üürile eluasemekomisjoni poolt välja valitud kandidaatidele.

Kokku on järgmisel nädalal ehitaja poolt linnale üle antavas hoones 75 korterit. Õpetajate Kodu eluasemekomisjon otsustas teha linnavalitsusele ettepaneku 72 korteri üürile andmiseks ja kolm korterit reservi jätta, ent eluruumi taotlejatest seitse loobus neile üürile pakutavast korterist. Seega otsustas linnavalitsus Õpetajate Kodus asuva 65 korteri üürile andmise.

Õpetajate Kodus asuva eluruumi üürile saavate isikute enda või nendega koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi ega hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi.

Õpetajate päeval, 5. oktoobril avatavasse Õpetajate Kodusse asuvad elama Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavad õpetajad.

Õpetajate Kodus asuvate korterite üürile saamise taotluste vastuvõtt algas 15. mail. Taotlejate vahel etteantud kriteeriumide alusel valiku tegemise hetkeks oli komisjonile laekunud 158 avaldust, neist vastas kriteeriumidele 138. Eluasemekomisjon valis nende seast mitmete kriteeriumide alusel omakorda välja 72 taotlejat, kelle taotlus oli kõige enam põhjendatud.

Õpetajate Kodus on 40 ühetoalist korterit suurusega 24,0-36,5 m2 ning 35 kahetoalist korterit suurusega 38,7-50,7 m2. Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Eesmärgiks on seatud tavapärasest märksa madalamad ülalpidamiskulud – tegemist on energiat maksimaalselt säästva majaga,“ rõhutas abilinnapea Eha Võrk.

„Üürnike mugavuse huvides rajati maja soklikorrusele lisaks panipaikadele ka pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök, ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja -tehnikaga,“ lisas Võrk

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti Pank: Eesti väliskaubandus kasvas mullu hoogsamalt kui euroalal tervikuna

27.09.2017 Eesti Pank

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
Eesti on ELi liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKPst). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud ELi liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalikud arutelud

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas, Valdeku tn 13 (sissepääs külguksest), II korruse saalis 12. oktoobril ja 26. oktoobril algusega kell 18:00.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku.

Avaliku väljapaneku käigus esitati planeeringu kohta 53 ettepanekut või vastuväidet.

Üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas, Valdeku tn 13 (sissepääs külguksest), II korruse saalis 12. oktoobril ja 26. oktoobril algusega kell 18:00.

Planeeringuga määratakse kindlaks Nõmme linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel. Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna linna kodulehel aadressil www.tallinn.ee/est/ehitus/Nommelinnaosa-uldplaneering.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Paagi tn 10 korterelamu muutub moodsaks ja energiatõhusaks

27.09.2017 Tallinn.ee

Eile anti ehitajale üle Põhja-Tallinna linnaosas asuv Paagi tn 10 korterelamu, millest saab põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel moodne ja energiat maksimaalselt säästev hoone.

„Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine muudab hoone energiatõhusaks, pikendab selle eluiga ning parandab sisekeskkonna kvaliteeti,” ütles abilinapea Eha Võrk. „Kindlasti saab sellest linna omanduses olevast korterelamust rekonstrueerimise eeskuju teistegi sarnaste korterelamute omanikele-haldajatele,“

1972. aastal ehitatud 7-korruselise hoone korterites puuduvad individuaalsed pesemis- ja söögitegemise võimalused – hoones asuvad tualettruumid, vannitoad ning köögid on ühiskasutuses. Rekonstrueerimistööde käigus rajatakse igale korterile omaette tualettruum, soojustatakse korterelamu fassaad ja katus, renoveeritakse kogu küttesüsteem, paigaldatakse värskeõhuradiaatorid, rekonstrueeritakse ventilatsioonisüsteem ning täiendatakse seda väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, liftid renoveeritakse ja rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega. Majas saab pärast rekonstrueerimist olema 265 kaasaegset korterit, mis antakse üürile vähekindlustatud linnakodanikele ja peredele. Hoonele rajatakse uus sissepääs ning esimene korrus kohandatakse liikumispuudega inimeste vajadusi rahuldavateks elamispindadeks, lisaks paiknevad seal majaelanikele mõeldud söökla ja teenindava personali tööruumid.

Projekti eelarveline kogumaksumus on ligi 8 miljonit eurot. 1,2 miljoni euro ulatuses rahastatakse projekti SA KredEx kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ehitustööd kestavad 2019. aasta kevadeni. Paagi tn 10 kortermaja rekonstrueerimise projekti koostasid Acto Consult OÜ arhitektid Aare Asberi juhtimisel. Rekonstrueerimistööd teostab OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust osutab AS Infragate Eesti ning SA Kredex tehnilise konsultandi teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ spetsialist Olavi Parmas.

Võrk lisas, et Tallinna linnal on hoonete renoveerimisel ja nüüdisajastamisel laialdane kogemus. „Mustamäel rekonstrueerisime aadressil Akadeemia tee 48 asuva endise ühiselamu arstide ja õdede koduks. Käesoleval aastal sai uue ja värske ilme Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksus Põhja-Tallinnas,“ loetles Võrk.

KV.EE: Korterite pakkumishindade tõus küündib paarikümne protsendini

27.09.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE kaudu ostjaotsingul olevate korterite keskmine pakkumishind oli augustis 1537 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas keskmine pakkumishind 8%.

Harjumaal asub korterite müügipakkumistest 62% ja nende keskmine pakkumishind oli 1932 €/m². Harjumaa korterite eest küsitakse aastatagusega võrreldes 7% enam.

Mitmetes maakondades näeme mitmekümneprotsendilist aastast korterite pakkumishinna kasvu. Näiteks on korterite pakkumishinnad kerkinud üle 20 protsendi Läänemaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal. Raplamaal on aastane pakkumishindade tõus portaalis KV.EE aga koguni 68%.

Sellise märgatava hinnatõusu taga on mitmeid asjaolusid. Eelkõige siiski peab tõdema, et juba aastaid Tallinnas-Tartus õitsenud kinnisvaraturu positiivne laine on suurematest tõmbekeskustest väljapoole kandumas. Majanduse olukord on suhteliselt positiivne, pangad on laenude väljastamisel soosivad. See viib tehingute arvu tõusule ja seeläbi hindade kasvule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	08/2016	08/2017	Muutus, %	08/2016	08/2017	Muutus, %
Eesti	11 108	9 684	-13%	1 423	1 537	8%
Harjumaa	6 752	5 954	-12%	1 809	1 932	7%
Hiiumaa	12		NA	448	447	0%
Ida-Virumaa	1 683	1 537	-9%	439	420	-4%
Jõgevamaa	47	50	6%	303	320	6%
Järvamaa	36	32	-11%	371	387	4%
Läänemaa	85	54	-36%	683	847	24%
L-Virumaa	92	85	-8%	432	544	26%
Põlvamaa	38	30	-21%	448	466	4%
Pärnumaa	235	225	-4%	1 264	1 385	10%
Raplamaa	88	53	-40%	466	782	68%
Saaremaa	35	24	-31%	968	1 180	22%
Tartumaa	1 802	1 458	-19%	1 404	1 488	6%
Valgamaa	70	49	-30%	289	345	19%
Viljandimaa	72	77	7%	716	820	15%
Võrumaa	59	56	-5%	455	482	6%

Narva	530	594	12%	563	543	-4%
Pärnu	142	172	21%	1 384	1 483	7%
Tallinn	5 757	5 157	-10%	1 915	2 050	7%
Tartu	1 640	1 331	-19%	1 438	1 526	6%

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Korterid ja kinnistud ootavad uut omanikku

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmeid linna erinevates piirkondades asuvaid korteriomandeid ja kinnistuid.

Kesklinnas on alghinnaga 32 800 eurot enampakkumisel Suur‑Ameerika tn 51a-10 korteriomand, alghinnaga 31 400 eurot A. Adamsoni tn 21-11 korteriomand ning alghinnaga 57 400 eurot Koidu tn 118-23 korteriomand, mille reaalosadeks on eluruum üldpinnaga 21,5 m2, eluruum üldpinnaga 20,8 m2 ning eluruum üldpinnaga 38 m2.

Vanalinnas on alghinnaga 30 500 eurot enampakkumisel 1379/6000 mõtteline osa Lai tn 33 // Suurtüki tn 2-10 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 100 m2. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Mustamäel on alghinnaga 40 300 eurot enampakkumisel Ehitajate tee 40 // 42 // 44 // 46-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,1 m2.

Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis on alghinnaga 20 400 eurot enampakkumisel Timuti tn 10-22 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 14,3 m2 ning alghinnaga 34 900 eurot Puhangu tn 4a-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2. Telliskivi tn 39-7 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 19,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 31 800 eurot. Lõime tn 25-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,3 m2, on enampakkumisel alghinnaga 42 700 eurot ning Turvise tn 9-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 40,2 m2, alghinnaga 45 500 eurot. Alghinnaga 42 500 eurot on enampakkumisel Ädala tn 5-49 korteriomandi 1/2 mõtteline osa, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 75,9 m2.

Enampakkumisel on ka 22/100 mõtteline osa Kopli tn 90-14 korteriomandist. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 126,3 m2. Mõttelise osa alghind on 19 100 eurot. Tallinna linna ainuvalduses ja kasutuses on tuba, mille kohta on sõlmitud korteriomandi kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe, mis on kantud kinnistusraamatusse. Tuba ei ole kasutusse antud ja on rahuldavas seisukorras.

Nõmme linnaosas asuva Sihi tn 26 kinnisasja 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 200 000 eurot. Elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu pindala on 2204 m2. Kinnistul asub 2-korruseline hoone ehitisealune pinnaga 344,8 m2 ning suletud netopinnaga 668,4 m2. Sihi tn 26 kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Lasnamäel on alghinnaga 210 000 eurot enampakkumisel Punane tn 68 kinnisasi – ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 3798 m2. Punane tn 68 kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks. Kinnisasi on koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks ning kinnistul asuv hoone on hoonestusõiguse oluliseks osaks.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 2a kinnisasi – elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu pindalaga 781 m2 – on enampakkumisel alghinnaga 69 800 eurot. Laevastiku tn 2a kinnisasi paikneb ranna või kalda piiranguvööndis. Laevastiku tänav jääb miljööväärtusega alale. Krundil paiknevad garaažid ja sanitaarsõlm. Alghinnaga 8100 eurot on enampakkumisel Ankru tn 5 elamumaa sihtotstarbega kinnisasi pindalaga 393 m2. Kinnistul paikneb halvas seisukorras garaaž.

Pirita linnaosas asuv hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Pähkli tn 8 kinnistu pindalaga 1828 m2 on enampakkumisel alghinnaga 27 030 eurot. Kinnistut koormavad korterihoonestusõigused tähtajaga 50 aastat. Korterihoonestusõiguste omanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kristiine linnaosas asuva Lille tn 3 kinnisasja 1/8 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Hoonestatud kinnisasja sihtotstarve on elamumaa ja pindala 600 m2. Kinnistul paikneb 2-korruseline hoone . Tallinna linnale kuuluv 1/8 mõtteline osa Lille tn 3 kinnisasjast on ajalooliselt väljakujunenud kasutusega ühetoaline korter nr 5. Kinnisasja kaasomanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Alghinnaga 29 600 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnisasi pindalaga 1475 m2. Kinnistul paikneb halvas seisukorras elamu suletud netopinnaga 76,6 m2. Alghinnaga 29 400 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus asuva Priimula tn 1 kinnistu 1/2 mõtteline osa. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa ja pindala 1180 m2. Ida-Virumaal Kiviõli linnas asuv Võidu tn 10-66 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,6 m2, on enampakkumisel alghinnaga 900 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Käsiraamat, mis on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele

27.09.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Viljandi

26.09.2017 Omanikud.ee

Septembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Eesti Pank: 15–20 aastaga peaks Eesti jõudma 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest

26.09.2017 Kaspar Oja

3% suuruse majanduskasvuga jõuaksime Soomele järele 30 aastaga… kui vaid suudaksime sellist kasvutempot hoida
Kaugemas vaates Eesti majanduskasv aeglustub ja sissetulekute ühtlustumine muutub veel aeglasemaks

Eesti palgatase on Soome omast ligikaudu kaks ja pool korda madalam ehk meie palgad moodustavad Soome palkadest umbes 40%. Samal ajal on Eestis aga ka hinnatase madalam, Soomega võrreldes 60%. Madalamate hindade tõttu ei jää reaalne elatustase Soomest nii palju maha, kui võiks arvata pelgalt palkade põhjal. Levinuim elatustaseme näitaja, SKP elaniku kohta, moodustab Eestis samadesse hindadesse viiduna Soome omast 68%.

Kui Eesti majanduskasv elaniku kohta oleks edaspidi 3% aastas ja Soome majandus kasvaks samas tempos kui viimase 20 aasta jooksul, jõuaks Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 30 aastaga (vt joonis). Kolmeprotsendine kasv on aga pikema perioodi keskmisena väga optimistlik ootus, sest tulevikus Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub ja kujuneb kaugemas ettevaates kolmest protsendist aeglasemaks. Viimase 21 aastaga on Eesti SKP elaniku kohta kasvanud keskmiselt 4,4% aastas, Soomes 1,7%. Keskmise majanduskasvu erinevus oli aga Eesti ja Soome vahel väiksem, sest Eestis rahvaarv vähenes, aga Soomes kasvas.

Rahvusvaheliste organisatsioonide prognooside järgi ei jõua Eesti elatustase Soomele järele nii pea. Prognooside järgi jätkub järgmise kümne, kahekümne aasta jooksul üsna kiire sissetulekutaseme ühtlustumine. Järgmise 15–20 aasta jooksul peaksime erinevate organisatsioonide prognooside põhjal jõudma ligikaudu 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest. Kui ka hinnad ühtlustuksid sarnasele tasemele, tähendaks see, et palgad peaksid olema Eestis 25%–30% väiksemad kui Soomes. Palgaerinevus oleks seega veidi suurem kui praegu Eesti ja Leedu vahel. See tähendab aga ka seda, et Eesti palgad ja hinnad peaksid kasvama märksa kiiremini kui Soomes.

Päris Soome tasemele ei pruugi Eesti kunagi jõuda. Pikendades Eesti Panga ja Soome Panga viimaseid majandusprognoose Euroopa Komisjoni pikaajaliste prognoosieeldustega, peaks Eesti SKP elaniku kohta jõudma 2025. aastaks ligikaudu 80%ni ja 2035. aastaks 87%ni Soome tasemest. Sealt edasi peatub aga sissetulekute ühtlustamine osalt Eesti ebasoodsama rahvastiku olukorra tõttu, osalt aga tõenäoliselt hoopis selliste prognooside tehnilise omapära tõttu – riikide SKP kasvumäärad aja jooksul ühtlustuvad.

Eesti Panga makromudelis on pikaajalise kasvu trend üles ehitatud sarnaselt. Tootlikkuse kasv ühtlustub kauges tulevikus Euroopa Liidu keskmise tootlikkuse kasvuga. Seni, kuni tootlikkus Eestis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, kasvab aga Eestis tootlikkus tehnoloogia ülevõtmise tõttu kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kauges tulevikus elatustasemed ühtlustuvad. Mida kõrgem on elatustase, seda aeglasemaks muutub meie majanduskasv.

OECD pikaajaline prognoos võtab arvesse Eesti institutsioonide arengut, avatust ja uuenemisvõimet ning on arvatavasti seetõttu optimistlikum kui Euroopa Komisjoni pikk ettevaade. Selle prognoosi põhjal jätkub Eesti elatustaseme ühtlustumine Soomega pikalt ja 2050. aasta paiku peaks Eesti elatustase jõudma Soomega võrreldes 90% lähedusse ehk reaalse sissetuleku erinevus oleks umbes selline, nagu on praegu Läti ja Eesti vahel.

Pikaajaliste prognooside võrdluses mängib küllaltki suurt rolli see, millise kasvustsenaariumi alusel kujuneb majanduskasv lähiaastatel. Kui näiteks IMFi prognoosi kohandada OECD pikaajaliste majanduskasvu eeldustega, siis jõuaks Eesti elatustase Soomele enam-vähem järele 2060. aastaks. OECD enda lähiaastate prognoosi kasutades seda aga ei juhtu.

Kindlasti ei tasu aga unustada, et kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks tehtud prognoosid ei saa olla kuigi täpsed. Neid ei tasu võtta puhta kullana, aga midagi need siiski näitavad. Peale selle iseloomustavad need prognoosid pikaajalisi kasvutrende ja oodatavat keskmist majanduskasvu; majanduse tsüklilise võbeluse tõttu võib areng olla lühiajaliselt hoopis teistsugune. Lõpuks sõltub kasv ikka sellest, milliseid valikuid teevad poliitikud, ettevõtjad ja praegu eriala valivad noored. Ning õnne on ka tarvis. Lõppude lõpuks kuulume juba praegu maailma rikkaima veerandi sekka, ehkki alati saaks veel paremini.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017

26.09.2017 Margot Toompark

03/10/2017 toimub Tallinna kesklinnas “Kinnisvara müügikoolitus“. Lektorid on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen ja NLP koolitustreener Anneli Salk.

“Kinnisvara müügikoolitus” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
kinnisvara spetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügijuhtidele, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
eraisikutele, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitus annab:

teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest;
praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.