Eesti kinnisvaraarendajad tõdesid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil, et kinnisvaraturu hetkeseis on praegu väga hea, mõne arvates isegi liigagi ilus, mis paneb küsima, et kuna see kõik otsa saab.
«Turul on korteritehingute arv väga kõrge, nõudlus on tugev, palgad kasvavad, ostujõud paraneb, inimesed oskavad rohkem valida ja saavad kinnisvaraturust paremini aru. Mida sa hing veel ihkad!» ütles kinnisvarafirma Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark, kes juhtis konverentsil diskussioonipaneeli «Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?»
Toompargi sõnul pole praegu ühtki märki, mis näitaks, et kinnisvarahinnad võiksid kolinal alla kukkuda või stabiilselt langeda. «Ehitushinnad kasvavad, maa hind läheb üles,» loetles Toompark. «Selles mõttes tekitab see natuke hirmu, et kõik paistab liigagi hea.»
Paneelis osalenud ülejäänud ettevõtjad leidsid, et kuigi päris kinnisvarabuumist veel Eesti turul rääkida ei saa, on viimane aasta olnud väga ilus ja langust ei paista. Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht Rando Vanaveski tõi välja, et eluaseme hinnad kasvavad koos majandusega ja turg on saavutanud tervisliku taseme. «Inimesed ei tee enam rumalaid otsuseid. Ei osteta sellepärast, et naabrimees ostis. Mõeldakse läbi rohkem.»
Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige Mart Saa lisas, et praegu on kinnisvaraturul stabiilsed, vaat et isegi ideaalsed tingimused. Uusi arendusi kerkib nagu seeni pärast vihma. Samas kui nõudlus korterite ja majade järele kasvab, mida ta praegu ka teeb, võib turg veelgi tõusta. «Mahud suurenevad kogu aeg, aga pidevalt ostetakse kortereid ka eest ära. Esimesed ohumärgid oleksid siis, kui maju hakkab lattu jääma. Praegu seda näha ei ole,» leidis Saa.
Inimene hakkab aru saama, mis on energiaklass
Samas toimub elamispindade arendus ikkagi suuremates keskustes – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kui Saa tahtis paar aastat tagasi näiteks Viljandis maja ehitada, siis jõudis ta pärast mõningaid analüüse ja arvutusi arusaamale, et see poleks majanduslikult kasulik, kuna ta ei jõuaks isegi oma kuludega nulli.
Lisaks rõhutas Saa, et tavalise inimese ettekujutus heast eluasemest on kõvasti tõusnud. Kui eelmise buumi ajal tormati pea ees tellimusi vormistama, siis nüüd eelneb ostule põhjalikum analüüs. «Klient on hakanud juba aru saama, mida tähendab maja energiaklass. Saadakse aru maja planeeringutest. Enam ei taheta ainult avatud kööki. Kaalutakse ka seda, et võib olla ei ole ikkagi hea kui köök elutoas on ja tehakse nii nagu vanasti oli,» kirjeldas Saa klienti.
Lisaks on pädevamaks muutunud ka arendajad ise. Kuigi suuremate firmade kõrvale on tekkinud riburadapidi väiksemaid nokitsejaid, siis suuremate ettevõtete portfell on tasakaalus ja siin lähiajal mingeid tõrkeid näha ei ole, leidsid paneelis osalenud firmad.
LHV äripanganduse osakonna juht Arko Kurtmann nõustus samuti, et kinnisvaraturu kasv käib praegu käsikäes üldise majanduse arenguga. LHV eluasemelaenud kasvavad stabiilse tempoga, ja seetõttu eraldi hagu alla panna ei tasu. «Positiivne on see, et inimeste sissetulekud ja säästud on kasvanud võrreldes eelmise kriisiga. Kui korterite hinnad läheks kiiresti eest ära, läheb jamaks. Praegu seda ei näe,» märkis ta.
https://majandus24.postimees.ee/4275597/kinnisvaraarendajad-seis-on-nii-hea-et-hirm-hakkab
2017. aasta III kvartalis müüdi Tallinnas 2 381 korterit keskmise hinnaga 97 000 eurot ning mediaanhinnaga 1 673 €/m2. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas tehingute arv 59 tehingu ehk 2,5% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas 216 miljonilt eurolt 231 miljoni euroni, mille juures keskmise tehingu väärtus kasvas 4,1%. Ruutmeetri mediaanhind kasvas aasta baasil 5,6%. Tüüpkorterite ehk perioodil 1940-1990 ehitatud korterite hinnatase kasvas aastases võrdluses 8,7%, perioodil 2001-2010 ehitatud korterite hinnatase 7,0% ning perioodil 2011-2017 ehitatud korterite hinnatase ligi 5,2%.
Neljapäeval, 12. oktoobril kell 15 pannakse nurgakivi Prantsuse lütseumi spordihoonele.
Värske kinnisvaraturu kokkuvõte vaatab elamispindade sektori kõige tähtsamaid suundumusi.
Täna, 11. oktoobril peeti uue Vastseliina päästekomando sarikapidu, millega tähistati komando maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid katuselt alla Päästeameti Lõuna päästekeskuse Võrumaa päästepiirkonna juhataja Kaino Zilmer ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits.
Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutöö
Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada. Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas aga sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid poleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud. 
Septembri kuus oli 
Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris pärast augustist toimunud tõusu 1,6%, kuid oli võrreldes eelmise aasta septembriga 5,5% kõrgemal. Võrreldes hindade tipuga 2007.a oli indeks 0,9% kõrgemal.
