Arco Vara: Suuremate keskuste korteriturud on stabiliseerumas

Arco Vara2017. aasta III kvartalis müüdi Tallinnas 2 381 korterit keskmise hinnaga 97 000 eurot ning mediaanhinnaga 1 673 €/m2. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas tehingute arv 59 tehingu ehk 2,5% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas 216 miljonilt eurolt 231 miljoni euroni, mille juures keskmise tehingu väärtus kasvas 4,1%. Ruutmeetri mediaanhind kasvas aasta baasil 5,6%. Tüüpkorterite ehk perioodil 1940-1990 ehitatud korterite hinnatase kasvas aastases võrdluses 8,7%, perioodil 2001-2010 ehitatud korterite hinnatase 7,0% ning perioodil 2011-2017 ehitatud korterite hinnatase ligi 5,2%.

Tüüpkorterite hinnataseme kasv on jätkuvalt püsinud mõnevõrra kiirem kui ehituslikult uuematel korteritel. Kolmandas kvartalis kasvas Lasnamäel tüüpkorterite hinnatase ligi 7,0% ning Mustamäel 4,1%. Tüüpkorterite tehinguaktiivsus on siiski tuginevalt viimaste perioodide andmetele asunud tasakaalukalt taanduma, mis tuleneb nii kasvanud pakkumishindadest, uute ja vanemate korterite vähenenud hinnaerinevusest, aeglustuma asunud ostujõu kasvust kasvava inflatsiooni saatel kui ka teatud piirkondades vähenema asunud kinnisvarasse investeerimisest. Kui II kvartalis tehti vastavas segmendis Lasnamäel veel sama palju tehinguid kui aasta tagasi, siis III kvartalis võis märgata ligi 15%list tehingute arvu langust võrreldes aastataguse sama perioodiga. Kesklinnas ja Mustamäel on seevastu tüüpkorterite segment püsinud stabiilsemana, mida toetab aktiivne üürikinnisvarasse investeerimine.

Väited buumiaegsete hinnatasemete ületamisest ei vasta täies mahus siiski veel tõele. Statistiliselt vaadatuna on tõesti ületatud 2007. aasta korterihinna üldine tase nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise osas, kuid see on valdavalt tulenev praegusel ajal uute korteritega tehtud tehingutest. Tüüpkorterite hinnatase on alles aga jõudmas 2007. tasemele. Kolmanda kvartali seisuga oli Tallinnas tervikuna tüüpkorterite hinnatase võrreldes 2007. aasta II kvartali tippajaga ligi 4,4% võrra madalamal ning näiteks Lasnamäel ligi 8,2% madalamal. Teisisõnu, endiselt esineb tänasel hetkel ka Tallinna linnas korteriomanikke, kes on oma vara eest kunagi tasunud kõrgemat hinda kui täna.

Arco Vara statistikale tuginevalt jäävad tüüpkorterite müügiperioodid endiselt valdavalt 2 kuni 4 kuu piiresse. Kuigi Tallinna linnas ei ole pakkumiste hulk kuulutusportaalides märgatavalt kasvanud, on siiski uute korterite osas pakkumiste hulk võrdlemisi kõrge ning sellest tulenevalt müügiperioodid asunud teatud turusegmentides pikenema. Tüüpkorterite kui ka uute korterite turg on omavahel aga tugevalt seotud, mistõttu aset leidvate muutuste mõju on omane turule kui tervikule.

Eesoodatavate kvartalite jooksul on valmimas hulgaliselt uusi korterelamuid, millede osas on suur hulk kortereid juba n-ö paberil müüdud. Hinnanguliselt kolmandik tüüpkorterite müügipakkumistest on aga just seetõttu müügis. Paljud neist peavad uusarenduse valmimise ajaks oma korteri aga kindlasti müüdud saama, kuid tüüpkorterite tehingute osas ei ole hinnaalanduste tegemine endast veel märku andnud. Statistiliselt vaadatuna on viimase 12 kuu jooksul tüüpkorterite puhul hinnaläbirääkimiste tulemusena hinnast alla kaubeldud keskmiselt 2,5%, mida võib pidada tavapäraseks. Tüüpkorterite müüjad lasevad maakleritel oma müügikuulutusi üleval hoida võimalikult kaua võimalikult kõrge hinnaga, lootes seeläbi võtta pangast oma uue korteri ostuks võimalikult vähe laenu.

Nii hinnataseme kui tehinguaktiivsuse muutusi jäävad lähitulevikus kujundama ennekõike tehingud uute korteritega, mis on võimelised tõstma pea kõiki turgu iseloomustavaid näitajaid. Tallinna linna tüüpkorterite turuaktiivsus on viimaste kvartalite siseste kuude vältel asunud näitama mõneprotsendilist stabiilset alanemise märki. Uute korteritega tehtud tehingute osakaal on seevastu pidevalt kasvanud, moodustades periooditi juba koguni kolmandiku kogu Tallinna linnas tehtud tehingutest. Tehinguaktiivsuse kasvu edasisel pidurdumisel ja uute korterite osakaalu ja struktuuri muutustes võime stabiliseeruva turu näitel hakata nägema aina enam perioode, kus tehingute arv või hinnatase alaneb mõnevõrra võrreldes varasemate perioodidega.

Täiesti uute korterite hinnatase ei ole siiski statistiliselt vaadatuna kasvanud, viimaste kuude vältel on uusi kortereid müüdud ennekõike hinnavahemikus 1 700 – 2 200 €/m2. Aasta lõikes ei ole vahemik oluliselt muutunud, mis tuleneb aga ennekõike erineva hinnaklassiga korterelamute valmimisest, kus Kesklinnast eemal paiknevates asukohtades on kasvanud odavamate uute korterite müüginumbrid. Äärelinna aladel paiknevad uusarendused on soodsamast hinnast tulenevalt likviidsemad, sest potentsiaalseid ostjaid on rohkem kui seni aktiivseimates piirkondades nagu Kesklinn või Põhja-Tallinn.

Tänavu septembris tehti Tallinna linnas 825 tehingut, mida oli 41 tk võrra vähem kui augustis kuid 44 tk võrra enam kui 2016. aasta septembris. Tehtud tehingute osas kujunes mediaanhinnaks 1 665 €/m2, mis oli võrreldes augustiga langenud 2,7% kuid aasta jooksul kasvanud 3,6% võrra.

Tartu linnas tehti 2017. aasta III kvartalis 494 korteritehingut. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tehti 10 tehingut rohkem ning võrreldes tänavu II kvartaliga 97 tehingut rohkem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 297 €/m2, mida oli 5,9% võrra enam kui aasta tagasi ning 4,7% võrra enam kui 2017. aasta II kvartalis. Tartu linna korteriturg on periooditi alaneva tehinguaktiivsuse taustal püsinud võrdlemisi stabiilne, mida on saatmas mõõdukas tempos kasvav hinnatase. Tartu linna äärealade uute korterite müügitempo on püsinud oodatust parem, mistõttu on märgata uute väiksemate korterelamute uusarendusprojektide algatamist.

Pärnu linnas tehti samaaegselt III kvartalis 235 tehingut mediaanhinnaga 1 058 €/m2. Hinnatase kasvas aasta baasil 8,2% kuid alanes võrreldes 2017. aasta II kvartaliga ligi 3,9%. Korteritehinguid tehti võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 3 tk vähem kuid võrreldes tänavu II kvartaliga 16 tk rohkem. Viimastel perioodidel võrdlemisi kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus kui ka hinnatase on vähenenud pakkumiste ja kasvanud pakkumishindade taustal asunud kasvult pidurduma. Turuaktiivsus tervikuna on stabiliseerumas, hinnakasvu tempot ja tehinguaktiivust jääb lähitulevikus mõjutama enim üksikute uusarenduste valmimine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 64 = 69

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine