Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Tallinna linn sai Reidi tee ehituseks vajaliku vee erikasutusloa

TallinnTallinna linn sai sel nädalal Riigi Keskkonnaametilt vee erikasutusloa, mis võimaldab rajada Reidi tee rannapromenaadi ehituseks vajaliku kaldakindlustuse.

Reidi tee ehituseks on tarvis rajada uus kaldakindlustus ja korrigeerida rannajoont ligi 700 meetri jagu, seda analoogselt Pirita teele.

„Reidi tee tähendab mereäärset kõnniteed, jalgrattateid, pinkidega puhkealasid”, sõnas Taavi Aas. “Jalgrattureid ja jalakäijaid eraldavad autodest pargiribad.”

Kogu projektala ulatuses rajatakse mõlemas sõidusuunas kõnniteed ning nelja meetri laiune jalgrattatee, mida eraldab sõiduteest kõrghaljastusega muruala. Promenaadi lahendus on välja töötatud koos maastikuarhitektidega ning arvestatud on rekreatiivsete tegevustega. Alale istutatakse kõrghaljastust, põõsaid, väikevorme ning see on kujundatud kui ribapark.

„Reidi teega loodavad kergliiklusteed annavad linlastele võimaluse liikuda mereäärsetes piirkondades, mis praegu on paljuski tühermaad,“ ütles Aas.

Sadama alale suunduvate kergliiklusteede juurde on kujundatud eriilmelised sadamaelu tutvustavad väljakud ning rajatakse erineva otstarbega puhkealad. Aas kinnitas, et rannaala säilib suures osas olemasolevas mahus ning rannapromenaadilt rajatakse juurdepääsud liivaluitele.

Taavi Aasa sõnul on Reidi tee valmimine vajalik ka kavasoleva peatänava projekti tõttu, mis annab kesklinnas eelise jalakäijatele ja vähendab sõiduradade arvu. „Peatänav teeb Narva maantee ja Pärnu maantee vaiksemaks paigaks. Samas ei saa me sulgeda ligipääsu sadamale ja selleks on vajalik Reidi tee.“

Aas mainis, et vee erikasutusloa saamine tähendab seda, et Reidi tee ehitamise keskkonnamõju on lubatavates piirides ja varasem keskkonnamõju hindamine on läbi viidud korrektselt. Linn on Reidi teele ehitusloa andmisel toiminud õiguspäraselt ja samal seisukohal on ka Tallinna Halduskohus.

Reidi tee ehituseks tuleb muretseda veel vee erikasutusluba sademevee juhtimiseks merre.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASReedel, 29. septembril asetasid siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Riigi Kinnisvara ASi arendusprojektide juhtimise osakonna juhataja Peeter Mauer pidulikult nurgakivi uuele Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoonele, mis valmib 2018. aasta suvel.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et Euroopa Liidu IT-agentuuri asumine just Tallinnas on Eesti infotehnoloogilise eduloo järjekordne nurgakivi. „IT-agentuuri eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu julgeolekut ja arendada sisejulgeoleku infosüsteeme, nii et see on nurgakivi kogu Euroopa Liidu siseturvalisusele,“ sõnas siseminister.

Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektori Krum Garkovi sõnul on nurgakivi panek IT-agentuuri uuele peahoonele rohkem kui sümboolne kinnitus. „IT-agentuuri uus kodu saab tõesti teoks ning hakkab meie töötajatele pakkuma kaasaegset töökeskkonda nagu see on pidevalt arenevale digiajastuse kohane,“ ütles Garkov.

Nurgakivi asetamisel tänas Garkov Eesti valitsust toetuse ning Siseministeeriumit suurepärase koostöö eest alates 2012. aasta lõpust, mil suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) peakorter alustas tööd Tallinnas ning Riigi Kinnisvara AS-i tõhusa tegutsemise eest.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Fund Ehitus OÜ allkirjastasid tänavu märtsis Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoones asub tööle ligi 100 inimest.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

EL IT-agentuuri nurgakivi 1Siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/euroopa-liidu-it-agentuuri-peahoone-sai-nurgakivi-1

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Muudatus E.L.L. Kinnisvara juhatuse koosseisus

E.L.L. KinnisvaraTulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest lahkub Toomas Aak septembri lõpus E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt. Ettevõtte juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala ja juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats.

Toomas Aaki kolmeaastase lepingu perioodil astus ettevõte arengus suure sammu edasi. Tallinna südalinnas Olümpia hotelli vastas asuval maa-alal on ettevalmistuses multifunktsionaalse kvartali arendus, mis koosneb kahest büroo- ja ühest eluhoonest brutopinnaga 93 000 m² ning mille kutsutud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on välja kuulutatud. Riias käivitati Skanstese bürookompleksi arendus, mis hõlmab kokku viit hoonet brutopinnaga 55 000 m², projekti esimese etapi ehitusega plaanitakse alustada 2018. aasta esimesel poolaastal. Vilniuse kesklinnas valmis tänavu septembris Narbuto 5 büroohoone, mis on 90% ulatuses välja üüritud.

Toomas Aak jätkab AS Riverito kontserniga koostööd seoses uute projektidega väljaspool Baltikumi.

E.L.L. Kinnisvara juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks ja ettevõtte tegevdirektoriks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala, kes vastutab üldjuhtimise, finantsjuhtimise ja olemasolevate rahavooprojektide juhtimise eest. Juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats, kes vastutab grupi arendusprojektide juhtimise eest.

https://www.kapitel.ee/muudatus-e-l-l-kinnisvara-juhatuse-koosseisus/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: Новая дилемма центральных банков

SEB PankДля центральных банков последнее десятилетие выдалось непростым. Вытягивание мировой экономики из глубочайшей за десятилетия ямы потребовало решений, о которых в книгах и учебниках по экономике будут писать и в следующих десятилетиях. Еще более сложной задачей кажется адаптация в ситуации, когда экономика снова стала бодро расти, однако цены упорно не желают сдвигаться с места.

Неуверенность утопили в деньгах

Говорят, что крах никогда не приходит там, где его больше всего ждут. Однако нельзя не замечать сегодняшней картины в монетарной политике. Хотя термины «центральный банк» и «монетарная политика» обычно заставляют большую часть публики хвататься за телефон, ясно, что «квантитативное ослабление», имевшее место в течение последних 10 лет, будет вдохновлять авторов книг и учебников экономики еще долго – просто принятые решения были настолько необычными.

Неуверенность и страх, последовавшие за экономическим кризисом, предполагали «мягкую монетарную политику» со стороны центробанков, благодаря которой банки не боялись бы выдавать кредиты, люди – тратить, а предприятия – инвестировать. Обстановка всеобщего недоверия, царившая в то время, оставила без кредита потенциальных заемщиков даже с очень сильной финансовой позицией, угрожая таким образом полным экономическим коллапсом. В качестве практического примера, прибыльный и популярный среди населения магазин мог вдруг обнаружить, что он не имеет возможности заказать новый товар, поскольку банк отказывает ему в кредите.

Обычно центральный банк улучшает «кровообращение», снижая процентные ставки по кредитам и депозитам, которые центробанк предлагает коммерческим банкам, откуда они, в свою очередь, перетекают ко всем прочим участникам экономической системы. Поскольку восстановление после кризиса оказалось настолько непростым, в ход пошли меры, которые до сих пор считались лишь теориями, представляющими интерес с интеллектуальной точки зрения – отрицательные процентные ставки и программа скупки облигаций. Отрицательные процентные ставки по депозитам коммерческих банков в центральном банке на сегодняшний день переложены и на плечи других крупных вкладчиков, что с точки зрения экономической логики является как минимум странным. Понятно, что такое наказание заставляет размещать деньги с более высокой доходностью, но, как известно, рост доходности означает и рост риска.

Кроме снижения процентных ставок, центробанки пробовали оказать давление и к уменьшению процентов, выплачиваемых с кредитных обязательств, скупая на финансовом рынке на, так сказать, «напечатанные деньги» облигации на огромные суммы. В результате этого итоги баланса четырех крупнейших центральных банков начиная с времен финансового кризиса выросли на 10 триллионов долларов США – это миллион миллионов.

Цены на акции стонут под собственной тяжестью

Результативность необычной политики центробанков является спорной, однако самым очевидным её последствием было вытеснение свободных денег из облигаций на фондовые рынки. Сверхнизкие процентные ставки и программа скупки облигаций свела их доходность практически к нулю, вследствие чего инвесторы, ищущие доходности, должны брать в свои портфели относительно больше акций. Поясним – если обычно рост цен по причине более высокого спроса является будто бы хорошей новостью, то чем более дорожает облигация, тем меньший процент от её стоимости составляет процент, выплачиваемый при выкупе облигации.

График 1. Основная процентная ставка Федерального резерва (левая шкала) и значение фондового индекса S&P 500 (правая шкала).

171002 Graafik

На рынке акций, где основным способом заработать является удорожание активов, возросший спрос инвесторам, понятное дело, выгоден. Особенно заметен бум на фондовом рынке в Соединенных Штатах, где фондовый индекс 500 крупнейших предприятий США S&P 500 обращается сегодня на рынке на уровне, на 65% превышающем предыдущий рекорд 2008 года и на 270% – низшую точку кризиса. Для инвестора, вынужденного перейти с рынка облигаций на рынок акций, это означает рост степени риска, и чем выше карабкаются цены, тем больнее будет возможное падение. Парадоксально то, что отражающий колебание цен на фондовом рынке «индекс страха» остается на рекордно низком уровне. Корифеи данной области не оставили, однако, без внимания тот факт, что исторически именно периоды с чрезвычайно низкой волатильностью и предшествовали великим крахам. Если в один прекрасный момент инвесторы придут к общему выводу, что цены на акции и в самом деле поднялись слишком высоко, и решат вынуть заработанное, глубина падения может быть устрашающей.

Как вернуться в докризисную исходную точку?

Кроме бума на фондовом рынке, закручивать денежный кран в другую сторону центральные банки заставляет более светлая картина в реальной экономике. Хотя инфляция в большей части развитого мира и в 2017 году остается на скорее низком уровне, рынки труда многих стран достигли состояния практически полной занятости, да и экономический рост заметно оживился. Для центробанков эта ситуация непонятна, так как похоже, что знакомая по учебникам экономики связь между занятостью, заработной платой, экономическим ростом и инфляцией больше не действует. По этой причине и в центробанках царит неразбериха в части того, когда и как вносить изменения в монетарную политику.

Первые шаги по пути возвращения к монетарнополитической норме сделал федеральный резерв США, который начал увеличивать процентную ставку уже в 2016 году. Согласно прогнозам, федеральный резерв продолжит тот же курс, подняв базовую процентную ставку к 2019 году до уровня 2,5%. Вдобавок к поднятию процентной ставки, вскоре можно ожидать, что начнут уменьшать и портфель облигаций, размер которого на сегодня достиг почти 4,5 триллиона долларов. В Европе настроение пока гораздо более сдержанное. В отношении банковских вкладов по-прежнему действует отрицательная процентная ставка, и даже по оптимистичным прогнозам она будет лишь несколько снижена летом 2018 года. Кроме того, ежемесячно центральный банк скупает облигации на 60 миллиардов, что, хотя и в меньшем объеме, планируется продолжать и в ближайшие годы.

Если раньше центральные банки главным образом выслушивали упреки в излишней мягкости монетарной политики, то ожидаемые изменения пополнили ряды критикующих и поучающих, которые предостерегают от чрезмерно стремительного ужесточения монетарной политики. Жестокий урок из-за слишком быстрого повышения процентных ставок в 2011 году получил Европейский центральный банк, который начал ужесточать монетарную политику превентивно, в то время как экономическая уверенность еще не восстановилась. Как следствие – новый экономический спад на полтора года. Частично это объясняет сегодняшний сдержанный тон представителей Европейского центрального банка. После 10 лет застоя существует готовность скорее смириться с более высокой инфляцией. Также и цены на акции в Европе не росли так стремительно, как в Соединенных Штатах, и самый крупный фондовый индекс Euro STOXX 50 от наивысшей точки отделяет более чем 20%.

Опасность кроется и в удерживании процентных ставок на слишком низком уровне слишком долгое время. Принимая во внимание, что безработица в большинстве стран упала ниже естественного уровня, нагрузка на средства производства и экономическое чувство уверенности очень высока, нельзя исключать инфляционного эффекта «кетчупа», когда цены вдруг резко устремятся вверх. На это центральные банки должны среагировать резко, что, в свою очередь, может резко затормозить экономический рост. Ясно также, что отступление от нынешней монетарной политики может занять десятилетия, однако следующий экономический спад не в силах спрогнозировать никто. Если он наступит слишком рано, у центрального банка отсутствует арсенал для перезапуска экономики.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv jätkus ka augustis

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Sarnaselt juulile näitas müügitulu ka augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 588,3 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta augustiga võrreldes 8%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta augustis. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta augustiga võrreldes 2%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine. Kui eelmise aasta augustis oli toidukaupade aastane hinnatõus 0,5%, siis tänavu augustis 6,4%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 6%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Vabaduse väljaku tunnelis näidatakse taas korterelamute kauneid õuesid

TallinnTeisipäeval, 3. oktoobril kell 12 avatakse Vabaduse väljaku tunnelis väljapanek projekti „Roheline õu“ raames kauniks saanud korterelamute õuealadest.

„Tegemist on juba kolmanda projekti „Roheline õu“ tulemusi tutvustava väljapanekuga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Näitusele pandud objektide valiku tegid linnaosade valitsused ning esitlemiseks välja valitud õuede pildistamisel püüdsime jäädvustada korteriühistu hooviala tervikmuljet ja sellega toimunud arengut.“

Fotograafitöö tegi Merike Annuk osaühingust Shoot, näituse kujundas Maris Korrol. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

„Viis aastat tagasi käivitunud projektiga „Roheline õu“ toetab Tallinna linn korteriühistuid õuealade haljastamisel,“ ütles Võrk. „Viie aastaga on toetust eraldatud 458 korteriühistule.“

Võrk rõhutas, et korrusmajade ümbruse haljastamisse panustamine parandab kõigi linlaste elukeskkonda. „Igal aastal oleme tunnustanud igast linnaosast ühte korteriühistut silmapaistvalt hea haljastuslahenduse või teostuse eest,“ ütles Võrk. „Aga häid lahendusi on alati rohkem olnud.“

Võrgu sõnul on iga-aastase väljapaneku eesmärgiks projekti tulemusi laiemat tutvustada. „Innustagu tehtu ka teiste kortermajade elanikke oma koduümbrust korrastama ja kaunistama.“

Tänavu oli konkurents projekti „Roheline õu“ toetusrahale viie aasta suurim – hindamiskomisjoni ettepanekul rahuldati laekunud 138 taotlusest 86.

„Viie aasta eest käivitatud projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti,“ lisas Võrk. Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: kuidas korraldada olemasoleva elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda sellele, kuidas ja millal müüa olemasolev eluase. Siin seisab koduostja peaasjalikult küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Vastava otsuse tegemine sõltub nii koduostja rahakotist kui turukonjunktuurist. Samuti tuleb arvestada maksustamise küsimustega, mis võivad kinnisvaramüüjat oluliselt mõjutada.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Olukorras, kus koduostjal on uue kodu ostmiseks raha olemas ja laenuraha kaasama ei pea, on protsess lihtsam. Et vältida vanalt elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt kindlamalt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Õhema rahakotiga tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest, et seeläbi luua ressursid uue kodu sissemaksu jaoks.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasoleva kodu müügil võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. Nii saab vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda. Selle üks põhjus on asjaolu, et tavapäraselt on kinnisvara hinnamuutused üsna aeglased.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Kindlasti tuleb maksustamine mängu olukorras, kus inimene ostab uue eluaseme ja hakkab seejärel vana müüma ning annab müügiperioodiks vana eluaseme üürile. Kui eluase on oma koduks olemise järel üürile antud ja seejärel müüakse, on vaieldamatult selge, et tegemist ei ole maksuvaba kodu müümisega.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko sõlmib ehituslepingu Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustöödeks

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluvate ettevõtete AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti tehtud ühispakkumine riigihankel Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd (riigihange nr. 189062) on kuulutatud edukaks. Lepingu sõlmimine toimub 02. oktoobril 2017. Lepingu sõlmimisel avaldab AS Merko Ehitus vastavasisulise teate.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad oktoobris 2017 ning tööd lõppevad 2018. aasta sügisel.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

UMPA: 10 märksõna FIABCI Development Forum 2017 esinejatelt

umpa25.-26. Septembril toimunud FIABCI Baltic Real Estate Development forum 2017 oli taaskord suurepärane võimalus saada osa rahvusvahelise kinnisvara kogukonna vaadetest.

Juba kolmandat korda toimunud FIABCI forum tõi seekord peateemana kuulajate ette tuleviku tehnoloogiate kohaldamise kinnisvarasektoris. Riias toimunud foorumil osales lisaks Baltimaade spetsialistidele esinejaid Hispaaniast, Suurbritanniast, Indiast, Bulgaariast, Norrast, Šveitsist, Taanist ja Venemaalt.

Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kus kõik tehnoloogilised lahendused ja uuendused võetakse ruttu omaks. Iga põlvkond toob ärisse oma nüansid ja uuendused. Pole põhjust arvata, et kinnisvarasektor sellest puutumata jääb. Konverents keskendus teemadele, mille tähtsus kinnisvarasektori arengule lähiajal on selgelt tõusuteel.

10 märksõna FIABCI Development Forum 2017 esinejatelt:

  1. Eristumine – sõnumi edastamise vorm ja kiirus on oluline, võidab see, kellel on selgem sõnum/brand. Mõtle läbi oma lugu ja edasta see võimalikult lühidalt.
  2. Turvalisus – blockchain tehnoloogiate juurutamine kinnisvaras toob uued tehingumudelid ja usaldusväärsema info.
  3. Tehnoloogia – AI võtab üle palju lihtsat kliendisuhtlust ja nõuab ärimudelite efektiivsemaks muutmist. Tehnoloogia toomine kinnisvaraärisse on vältimatu.
  4. Informatsioon – Big Data protsessimisvõime muudab maailma. Info omajad kontrollivad vahendeid. Data is the new oil!
  5. Demograafia – uute põlvkondade struktuur muutub, kinnisvara peab kohanduma. Eakate ja üksikute osakaal kasvab.
  6. Kiirus – kinnisvara on pika rajamistsükliga. Turu trendid vahelduvad kiiremini, seega peab ehitamise kiirus kasvama. 3D printimine, tehasemajad, paindlikud lahendused.
  7. Mugavus – kodude kontrollimine kesksüsteemist, IoT ja turvaseaded. Praegu räägib inimene koduga, tulevikus räägib kodu inimesega.
  8. Ligipääs – isesõitvad autod vabastavad suure osa linnakeskkonnast, toovad juurdepääsu täiesti teisele tasandile. Ühistransport muutub paindlikumaks.
  9. Energia – salvestite arenedes muutub taastuvenergia kasutegur ja kättesaadavus märkimisväärselt. Salvestid tagavad ka autonoomse süsteemi funtsioneerimise. Paraneb tarbimiskindlus.
  10. Keskkond – Elu-/töökeskkonna valikul saab peamiseks teguriks kvaliteet. Rohealad koju, mängulisus töökeskkonda, puhtam õhk ja paremad teenused määravad valikud.

Nende märksõnade lahti mõtestamiseks loomulikult ei piisa ühest lausest. Esinejate ettekanded olid väga sisukad.

170929 FIABCI 1

Tehnoloogia imbub meie igapäeva ellu järjest sügavamalt. Rakenduste ja tehnika kasutamine laieneb. Vahest tundub, et kinnisvarasektor on sellest näiliselt puutumata. Loomulikult mõjutab kinnisvaraalaste uuenduste kliendini jõudmist ka see, et arendusperiood on kinnisvaras mõõdetav aastates, mitte kuudes nagu paljudel muudel aladel. Siiski näeme me juba planeerimist BIM süsteemis, ehitiste 3D printimist, vihmavee kasutamist veevarustuses, nanokatetega isepuhastuvaid hoone fassaade, iseparanevaid materjale, taastuvenergia efektiivsuse kasvu, taaskasutuse süsteemide arenemist jne. Innovatsioon on kinnisvaras väga laiaulatuslik.

Kinnisvara loob keskkonna ja inimeste harjumused muutuvad. Selle kõigega käivad kaasas nn. Megatrendid:

  1. Paindlikkus – 10 aastased 10’000 lepingud hakkavad minevikku vajuma. Lühemad lepingud ja väiksemad pinnad võimaldavad kiiremat arengut.
  2. Efektiivsus – vähem ruutmeetreid, mitte rohkem.
  3. Kodutöö/töökodu – 24/7 tööpäevad elukeskkonna tulek töökeskkonda ja vastupidi.
  4. Jagamismajandus – Kogukonnas on jõud. Sõidu jagamine, kontori jagamine.

Teenindatud büroode areng ja laienemine. Konverentsile järgnenud Prix d’Excellence auhinnagaalal tunnustati Balti parimaid kinnisvaraprojekte. Eestisse sel aastal auhindu ei tulnud.

170929 FIABCI 2

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Augusti tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2017. aasta augustis 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Augustis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid augustis eelmise aasta augusti mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja mööblitootmises.

Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta augustiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3% ja müük kodumaisele turule 7%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta augustis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses toodangut samas mahus kui eelmisel kuul.

2016. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 15% vähem ja soojust 4% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2017
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 0,0 4,6 4,6
Energeetika -1,8 -11,7 -11,7
Mäetööstus 3,4 16,9 16,9
Töötlev tööstus -0,5 5,5 5,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 11,7 10,2 10,2
toiduainete tootmine 0,8 4,2 4,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -5,7 -14,2 -14,2
metalltoodete tootmine 0,7 9,1 9,1
elektriseadmete tootmine 0,4 15,7 15,7
mööblitootmine -8,9 -11,0 -11,0
mootorsõidukite tootmine 0,0 12,8 12,8
ehitusmaterjali tootmine 7,6 16,2 16,2
masinate ja seadmete tootmine -6,3 12,4 12,4
tekstiilitootmine -0,8 2,8 2,8

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.09.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko sõlmis lepingu Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse ohutustamiseks

Merko28. septembril 2017 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS, ning Keskkonnaministeeriumi vahel projekteerimis- ja ehitusleping endiste Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse ohutustamiseks.

Lepingu maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on november 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid. KMG Inseneriehituse AS on taristute rajamisele spetsialiseerunud ettevõte, mille peamised tegevusvaldkonnad on sadamate ehitus, vee- ja heitveetöötlusjaamade, biogaasijaamade, rööbasteede ja nende taristu ning muude insenertehniliste ehitiste rajamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pääsküla gümnaasiumi ja Nõmme noortemaja ühine maja sai nurgakivi

TallinnJuba tuleva õppeaasta algusest saavad Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Nõmme Noortemaja õpilased õppida uues moodsas majas – 28. septembril pandi kahe asutuse ühisele majale (Vikerkaare 10) nurgakivi.

Tallinna Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul saavad Nõmme lapsed tuleval aastal uue ja uhke hariduskeskuse, kus ainuüksi kooli poolel on ligikaudu 720 õppekohta. „Pääsküla gümnaasiumi amortiseerunud hoone kapitaalremont on hädavajalik, Nõmme noortemaja aga vajab oma tegevuse laiendamiseks uusi ruume,“ rääkis Kõlvart. „Seetõttu otsustasime ühendada kaks eesmärki ning rajada ühe hariduskeskuse, mis võimaldab arendada nii kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt uuel tasemel õppe- ja huvitegevust. Kuna vana maja ei võimaldanud vajalikke ruume ehitada, tuli see uue rajamiseks suures osas lammutada ning nüüd oleme paigaldamas nurgakivi õppehoonele, mida koolipere juba ammu ootab.“

„Hiljuti avatud GAG Kotzebue maja on tõestanud, et nii õpilased kui ka õpetajad on muutunud, tavapärasest erineva õpikeskkonnaga väga rahul ning samasugust joont soovime me jätkata,“ lisas abilinnapea. „Koostöös mõlema kooli personaliga oleme uude majja kavandanud õpikeskkonna, mis vastaks koolipere ootustele.“

Pääsküla gümnaasiumi hoone rajati 1985. aastal ning peale akende vahetamise ei ole seal suuremaid remonttöid tehtud. Kõik tehnilised kommunikatsioonid olid amortiseerunud, ruumide planeering oli iganenud ning puudus normaalmõõtmetes spordisaal. Hoone ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega ootustele. Nõmme noortemaja vajab arenguks kaks korda enam pinda, kui neil hetkel kasutada on. Olemasolevate hoonete baasil ei ole võimalik seda saavutada, sest ajaloolistele hoonetele kehtivad muinsuskaitse eritingimused juurdeehitust ei võimalda.

Pääsküla gümnaasiumi kolmest korpusest kaks on nüüdseks lammutatud. Nende asemele ehitatakse täismõõtmetes spordisaal, aeroobika ja jõusaalid, samuti olme- ja administratiivhoone aula, muusikaklasside, rekreatsiooniala, söökla ja garderoobiga. Põllu tänava äärne neljakorruseline õppehoone säilib, sinna paigutatakse enamik klassiruume.

Kuna territoorium on piisavalt suur, otsustas Tallinna Linnavalitsus koos kooli rekonstrueerimisega rajada ruumid ka Nõmme noortemaja tegevuse laiendamiseks. Noortemaja saab kolmele korrusele ligikaudu 2500 m² uusi klassi- ja tegevusruume, sealhulgas muusikaklassid, aeroobika- ja tantsusaal, meisterdamise töökojad ja palju muud.

Kooli juurde rajatakse täiendavad sportimisvõimalused, rajatakse jooksurada ning õuesõppe paviljon, mida saavad kasutada nii kool kui ka huvikool. Kogu hoonekompleks varustatakse kaasaegsete kommunikatsioonidega ja sisustatakse vastavalt vajadusele.

Kava kohaselt peaks ehitus lõppema järgmise õppeaasta alguseks. Orienteeruv arenduse maksumus koos sisustusega on ligikaudu üheksa miljonit eurot. Ehitajaks on RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koolitus “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 Tallinnas

Ebaseaduslikud ehitised 300x3001″Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 Tallinnas. Koolituse “Ehitisregistri eesmärk on selgitada ehitisregistri toimimist teoorias kui ka praktiliste näidete kaudu ning tutvustada planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku senist ellurakendumist.

Koolituse “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” sihtrühm on:

  • projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
  • kinnisvaraarendajad;
  • maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
  • arhitektid;
  • kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
  • maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse käigus saab teada:

  • kuidas on üles ehitatud ja kuidas kasutada elektroonilist ehitisregistrit;
  • kuidas on rakendunud uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik, sh mis on olulisemad kitsaskohad ja kuidas neid ületada;
  • kuidas toimib sellest aastast ehitusprojektide ja planeeringute menetlus Tallinna linnas;
  • uutest valdkonda puudutavatest kohtulahenditest ning riigiasutuste praktikast.

Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnasLektor on advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Capital Mill rekonstrueeris Vilniuses asuva Rimi eksklusiivseks kaubanduskeskuseks

Leedu turul haaret laiendav Eesti kinnisvaraettevõte Capital Mill taasavas Vilniuse põhjaosas asuva Jeruzalė kaubanduskeskuse, kus tänu 3,5 miljoni euro suurusele investeeringule sai hüpermarketiks laieneda ankurrentnik Rimi ja lisanduda mitu uut kauplust.

Kaubanduskeskuse pindala kasvas seniselt 3200 ruutmeetrilt 5200ni, seal avati 10 uut kauplust ja restorani ning hoone fassaad sai kaasaegse ja pilkupüüdva ilme. Tööd teostati viie kuu jooksul.

Capital Milli partner Marko Kull toonitas, et rekonstrueerimisprotsessi kaaludes plaaniti luua täiesti uus kvaliteet, alustades fassaadist ja tehnilistest struktuuridest ning lõpetades ümbritseva ala maastikukujunduslahendustega.

“Elurajoonides asuvad kaubanduskeskused jäävad tavaliselt investeeringute ja ainulaadsete lahenduste poolest vaeslapse ossa, kuid meie nägemuses pidi Rimi Jeruzalė tegema läbi täieliku
ümbersünni, et viia teenuste tase nii rentnike kui lõppklientide jaoks täiesti uuele tasemele,” sõnas Kull. “Sama visiooniga läheneme kõigile oma projektidele, mis on aidanud tagada ka klientide kõrge rahulolu nii Eestis, Lätis kui Leedus.”

Rimi Jeruzalė puhul pöörati suurt tähelepanu ka mitteärilistele, kuid olulistele pindadele, mille eesmärgiks on suurendada klientide mugavust: ema ja lapse tuba, laste mänguväljak, mida võivad kasutada mitte ainult kaubanduskeskuse külastajad, vaid ka ümbruskonna elanikud, valgustus, turvalised ülekäigud, elektriautode laadimisjaama paigaldamine.

Capital Mill Leedu juht Irmantas Degutis lisas, et kaubanduskeskus kohandati sobivaks ka puuetega inimeste vajadustele. “Rimi Jeruzalė näitab teistele siinsetele keskustele eeskuju, tagades võrdselt hea ligipääsu kõigile. Iga kauplus, kohvik või salong on varustatud laiade sissepääsudega, mugavate lettide ja eraldi WCdega,” lausus Degutis.

Ettevõtte Projektų rengimo centras arhitekti Lina Šantaraitė sõnul on hoone kõige pilkupüüdvamaks lahenduseks täiesti uuel kontseptsioonil põhinev fassaad, mis on ainulaadne mitte ainult innovatiivsuse vaid ka värvidemängu poolest.

“Elurajoonidesse ehitatud kaubanduskeskused näevad tavaliselt välja üsna üheülbalised ja igavad, kontseptuaalseid lahendusi kasutatakse harva. Ostjate ja külastajate arvu arvestades on Rimi Jeruzalė alati vastanud suuremate supermarketite käibele. Keskus on olnud eriti populaarne ümbruskonna linnaosade elanike ja möödasõitjate hulgas. Sellepärast otsustasimegi renoveerimise käigus muuta selle kaubanduspinnaks, mida võiks linna põhjaosas pidada eksklusiivseks,” märkis arhitekt Šantaraitė.

Fassaadikujunduseks on valitud mittestandardne lahendus – hoone vaatamisel erinevatest asukohtadest jätavad alumiiniumlamellid kauni dekoratiivse mulje värvide vaheldumisest.

Rimi Lietuva UAB tegevjuht Per Dahl sõnul tehti Jeruzalė kauplusega Rimi ajaloos oluline kvaliteedihüpe. “See on esimene kauplus, mis on varustatud meie käsutuses olevate kõige keskkonnasõbralikumate tehnoloogiatega. Oleme esimesed, kes kasutavad neist enamikku jaemüügikauplustes,” rõhutas Dahl. “Need uuendused mitte ainult ei vähenda keskkonda paisatava süsinikdioksiidi kogust ja seeläbi põhjustatavat kasvuhooneefekti, vaid loovad ka energiat, mida saame kasutada oma tegevuses. Seega liiguvad meie keti kauplused samm-sammult sõltumatuse poole välistest energiatarnijatest.”

Capital Mill on Balti riikidesse investeerinud 350 miljonit eurot, millest ühe neljandiku Leedus asuvatesse projektidesse. Ärihoone Navigator Tallinnas, mis esimese ärihoonena Baltimaades pälvis säästliku elektritarbimise sertifikaadi LEED Gold, on üks Capital Milli suurimatest ja eksklusiivsematest projektidest Balti riikides. Teist Capital Milli poolt Tallinnas arendatud büroohoonet Explorer loetakse üheks Balti riikide moodsaimaks hooneks.

2008. aasta alguses asutatud Capital Mill investeerib kommertskinnisvaraprojektidesse Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtte aktsionärideks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega inimesed.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

RE Kinnisvara 2017 äripindade turuülevaade

RE KinnisvaraEnim tähelepanu saab turuülevaates büroopindade üüriturg. Kokkuvõtlikult saab seal valitsevat turusituatsiooni kirjeldada ühe sõnaga – ülepakkumine. Ülepakkumise põhjuseks on uute büroohoonete rajamine.

Nõudlusest mõnevõrra ees liikuvast büroopindade pakkumisest on olnud põhjust rääkida juba vähemalt 2015. aastast alates. 2007. aastal alguse saanud finantskriisi järel ehitati uusi büroopindu vähesel määral, büroohoonete ehitus aktiveerus taas 2010. aasta paiku, kuid ehitusega alustamise eelduseks oli valdavalt ankurüürniku või tellija olemasolu. 2015. aastast alates aga tuleb märkimisväärne osa uutest büroopindadest turule lootuses ehituse käigus müügitöö läbi üürnikud leida.

Uute büroopindade müüki toetab ettevõtete soov töötingimuste parandamiseks või vähemalt samaväärsena hoidmisel, mille tõttu toimub regulaarne üürnike liikumine vanematest hoonetest uuematesse hoonetesse.

Siiani ongi uute hoonete tekitatud ülepakkumine survestanud peamiselt vanemate hoonete omanikke läbi üürnike kaotuse ja pingeliste läbirääkimiste lõpevate üürilepinguga üürnike kinnihoidmisel, mis eeldatavalt lõppevad üürihinna alandamisega, kuid täpne info üürilepingute konfidentsiaalsuse tõttu ei ole kättesaadav. Ülepakkumisest tingitud üürihindade langus on seega olnud varjatud, avalikkes pakkumistes ei kajastu ja turule selget signaali ei saada.

Uute büroohoonete arendajad on tajunud ülepakkumist talutava ebamugavusena, milleks on peamiselt müügiperioodide pikenemine, äriplaanides ette nähtud hinnataset on valdavalt suudetud hoida.
Juba 2017. aasta lõpus või 2018. aastal peaksime nägema siin põhimõttelisi murranguid. Hetkel 2016. ja 2017. aastal valminud uued büroohooned alles lõpetavad üüripindade täitmist, 2018. aastal lisandub aga turule täiendavalt suurel hulgal uusi bürooruume.

Päris kindlasti annab see valusa hoobi vanemate büroohoonete omanikele ja paljudes hoonetes tekib märgatav vakants. Vajadus hinnalt odavamate ja mitte kaasaja tippkvaliteedis ruumide järele ei kao kuhugi, aga neid ruume saab turul vägagi palju üle nõudluse olema. Võitlus üürnike pärast läheb väga ägedaks ja suure kindlusega ei jää märkimisväärsed üürihindade alanemised ka avalikes pakkumistes tulemata. See laialdaselt nähtav soodushindade laine võib aga turule tuua uusi ostlejaid, kes siiani ei ole olemasolevate ruumide vahetust kaalunud.

Tänase päeva märk on see, et ettenägelikumad kinnisvaraomanikud on võitlust üürnike pärast alustanud varakult ja pikendavad juba hetkel kehtivaid lepinguid, mille lõppemiseni rohkem kui aasta aega, varasema praktika kohaselt pigem tegeleti lõppevate lepingutega 3-6 kuud enne lõpptähtaega. Pole raske arvata, et peamiseks „maasikaks“ varase üürilepingu pikendamise motiveerimisel on üürihind.

Põnevust äripindade üüriturul lisab aga asjaolu, et ka uute büroohoonete jaoks võib vakants hoone valmimise hetkeks ja müügiperioodi pikkus muutuda talumatuks ja suunata omanikke järsematele kursimuutustele hinnapoliitikas. Mõne plaanide kohaselt 2019. või 2020. aastal valmiva arenduse puhul aga ei tundu ebatõenäoline ka projekti külmutamine.

RE Kinnisvara 2017 äripindade turuülevaade

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark