Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.
„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.
Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.
Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.
2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.
Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Selle aasta oktoobris-novembris muutub haldusreformi tõttu neist umbes üks kolmandik. Kui arvestada ka haldus- ja asustusjaotuse muudatuste tehnilisi kodeeringu muutusi, siis teiseneb umbes kaks kolmandikku andmetest.
Muutuvad umbes 109 000 eramaja ja 26 000 kortermaja aadressid ning 81 000 korteri aadressid, seega on teisenemas umbes 190 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka ilma hooneteta ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku 407 000 Eesti aadressi. Aadressiandmeid hallatakse Eestis keskselt aadressiandmete süsteemi infosüsteemis (ADS). Siit võtavad aadressiandmeid kõik teised suuremad andmekogud, sealhulgas rahvastikuregister ja ehitisregister.
Maa-amet lisas geoportaali avalehele aadressi teisendaja, mille abil saab teada, kas hetkel kehtiv aadress jääb pärast haldusreformi samaks või muutub.
Aadress pärast haldusreformi põhineb hetkel kinnitatud õigusaktidel (mõned külade nimemuudatused on veel lahtised).
Koha-aadressi määraja on kohalik omavalitsus. Seega, kui on küsimusi aadressi kohta või on soov ametlikku aadressi muuta, tuleb pöörduda linna- või vallavalitsuse poole. Loomulikult on ka Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajad alati lahkesti nõus selgitusi jagama.
Peale haldusreformi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus muutub 11 maakonna piir. Muutuvad ka paljude külade nimed (enamik neist Saare- ja Võrumaal), sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.
Haldusreformi järgseid halduspiire saab vaadata halduspiiride kaardirakendusest.
Peale haldusreformi saab Eestis olema viis nn linna-linna ehk linnasisest linna: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu, Narva-Jõesuu.
Eelnimetatud linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega mõne küla aadressis hakatakse nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel on Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.
Eestis on ametlikult linnaosad olemas üksnes Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Ametlikult ei ole haldus- ja asustusüksuste klassifikaatorisse (EHAK) kantud ühtegi osavalda ega linna asumit. Ka peale haldusreformi jäävad aadressiandmetes ja EHAK-is kehtima ainult Tallinna ja Kohtla-Järve linnaosad. Ühtegi uut osavalda, linnaosa ega asumit ametlikes aadressiandmetes hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt kasutusse ei võeta, kuigi kinnisvaraäris kasutatakse mitteametlikke asumeid ja linnaosi üsna palju ilmselt ka edaspidi.
ADS-i andmed on tasuta nii avalike rakenduste kaudu päringuid tehes kui ka väljavõtteid alla laadides. Paljud registrid kasutavad ADS-i andmeid X-tee teenuste kaudu. Näiteks, kui rahvastikuregistrisse esitatakse elukohateade, siis kontrollitakse süsteemselt, kas aadress on ADS-is olemas. Kui aadressi ADS-is ei ole, siis peab omavalitsus selle enne rahvastikuregistri kannet looma või paluma kodanikul aadressi täpsustada.
Oma kehtivat aadressi saab kontrollida ja andmeid tasuta alla laadida Maa-ameti aadressiandmete päringu- või kaardirakendusest.
In-ADS annab kiire võimaluse aadressi otsida ja oma infosüsteemi salvestada. Rakenduses saab taustaks valida Maa-ameti tehtud hübriid- ja aluskaardi või ortofoto ning kuvada seal ka katastriüksuste piire ja aadressipunkte.
Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.
Kaks näidet võimalikest haldusreformi järgsetest aadressidest, kus maapiirkonnad koos küladega kuuluvad linna koosseisu.
https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-aadressi
Neljapäeval, 5. oktoobril kell 12 avavad abilinnapead Eha Võrk ja Mihhail Kõlvart Lasnamäele aadressile Uuslinna tn 3a kerkinud Õpetajate Kodu.
Õpetajate Kodus asuvad eluruumid antakse üürile Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavatele õpetajatele.
„Tallinn toetab kooli- ja lasteaiaõpetajatele üürimaja ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel,“ rõhutas Võrk. „Selle maja valmimisega näitab linn, et me hoolime oma pedagoogidest ja lastest – aidates õpetajaid aitame ka oma lapsi. Samaoodi leevendasime Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega arstide ja õdede eluasememuret.”
Uuslinna tn 3a korterelamus on kokku 75 korterit, neist 40 ühe- ja 35 kahetoalised. Maja soklikorrusele rajati lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks, pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja –tehnikaga.
„Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele,” ütles abilinnapea Eha Võrk.
Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. „Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiliste lahendustega,“ ütles Võrk. „See tagab võimalikult madalad ülalpidamiskulud.”
Õpetajate Kodu kortermaja projekteerisid AS Sweco Projekt arhitektid Ahti Kooskora juhtimisel, kaasatud olid TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid Targo Kalamees ja Jarek Kurnitski. Ehitustöid teostasid Ramm Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ ehitajad, omanikujärelevalve teenust osutasid Keskkonnaprojekt OÜ insenerid. Sisustuse tarnis Kitman Thulema AS. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot.
Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.
Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“
AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) teatas 19. septembril 2017 uute Pro Kapital Grupp aktsiate pakkumisest vastavalt avaldatud aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospektile (edaspidi Prospekt). 2. oktoobril 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa seoses Pro Kapital Grupi poolelioleva Kristiine City kinnisvaraarenduse ning hotellide müügi kohta avaldatud täiendava informatsiooniga.
Prospekti lisa on elektroonilises vormis kättesaadav Pro Kapital Grupp kodulehel aadressil http://prokapital.com/investor/aktsionarid/dokumendid/ ja Finantsinspektsiooni kodulehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=14925.
Nordecon andis Tapa sõjaväelinnakus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele üle soomusmanöövervõime taristu I ja II etapi ehitustööd, neist viimase ennetähtaegselt. Lisaks teedele-platsidele ja tehnokommunikatsioonidele valmisid I etapis oluliste ehitistena alajaam, kasarmu ja toitlustuskompleks, tehnika varjualused ja hooldus- õppehooned ning II etapis veel täiendavad varjualused ja õppehooned. Ehitustööde maksumuseks kujunes kokku ligi 25 miljonit eurot.
„Eesti riigi investeeringud riigikaitsesse mõjutavad praegu ehitusturgu tugevalt: käimas on viimase aastakümne suurimad kaitsevaldkonna ehitusprojektid ning kõik suuremad ehitusfirmad on saanud viimastel aastatel anda oma panuse riigikaitse arengusse,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Nordeconi lepingud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega nägid ette hoonete üleandmist käesoleva aasta septembri lõpuks ja oktoobris. Andsime I etapi taristu ja kasarmu üle juba kuu aega tagasi ja nüüd koos söökla ja I etapi varjualuste ja õppehoonetega pingutasime ennetähtaegselt valmis ka II etapi varjualused ja õppehooned.
I etapi kasar u on 4-korruseline, suletud netopinnaga üle 4600m², selles on 300 majutuskohta ning 30 töökohta. Toitlustuskompleks on 2-korruseline, selles on suletud netopindala ca 5500m², söökla on suuteline toitlustama päevas 3200 inimest.
I etapis valmisid 3 tehnika varjualust ja 2 hooldus-õppehalli koos pesulaga. II etapis valmis 3 hooldus-õppehalli ja 2 tehnika varjualust. Kokku asfalteeriti ca 40000m2 ja betoneeriti ca 15000m2 teid ja platse.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
30.03.2017 teavitas Arco Vara AS, et Iztok Parkside projekt Bulgaarias on graafikust maas seoses viivitusega ehitusloa saamisel Sofia kohalikult omavalitsuselt. Arco Vara AS-i Bulgaaria tütarettevõte täitis kõik ehitusloa saamiseks vajalikud eeltingimused ning sai Iztok Parkside arendusprojekti ehitusloa, mis jõustus 29.09.2017. Ehitus algab 2017. aasta oktoobris ning esimeste korterite üleandmine jääb 2018. aasta 4. kvartali lõppu.
Arco Vara AS-i juhataja kommentaar: “Iztok Parkside projekt on meie esimene arendusprojekt Bulgaarias, kus oleme enda jõududega lahendanud kõik detailplaneeringu ja ehitusloaga seotud probleemid. Arvates kinnistu omandamisest kulus selleks kaks aastat, mida oli oodatust kauem, kuid mis on siiski hea tulemus. Tähtsaim on, et meil on Sofias arendustiim, kes suudab lahendada komplitseeritud probleeme ning et me jätkame korterite eelmüüki. Ehitusluba tähendab ka seda, et Arco Vara arendustesse ei teki suurt lünka. Ehitus lõpeb Kodulahe 1. etapis ning algab Iztok Parksides.”
Iztok Parkside arendusprojekti maht on 68 korterit, 7000m2 müüdavat pinda. Korrigeeritud müügitulu essmärk ületab 9 miljonit eurot.
Riigi Kinnisvara AS viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos valmivasse Harju Maakohtu uude hoonesse. Konkursile laekus 17 tööd, mille hulgast valis žürii võitjaks tunnustatud kunstniku Urmas Viigi teose „Must päike“.
Teose autori Urmas Viigi sõnul on “Must päike” tugevaid tundeid, varjatud tunge ning ekstreemseid hingeseisundeid peegeldav poeetiline kujund. „Tume kobar, milles on varjul kontrolli alt libisenud emotsioonid ja spontaansed raevupursked. Niidi otsas rippuv raskus pea kohal, inimloomuse tume pool, must planeet taevas. Üheaegselt habras ja hirmutav. Kuid “Must päike” ei kiirga vaid kohtumõistmise depressiivset energiat – 6500 musta pirni seas on üks helendav, tasahilju süttiv ning kustuv tuluke pimeduses, täpp taevalaotuses, valgus tunnel lõpus. Lootus õigusele, pääsemisele, kergemale karistusele või kättemaksule. Ühesõnaga lootus lootusele,“ ütles Viik.
Teos hakkab paiknema uue kohtumaja väiksemas aatriumis kõrguva installatsioonina. Antud ruum on peamiseks sissepääsualaks hoone peasaali ning eeldatavalt peamine asukoht avalikku tähelepanu saavate ürituste korraldamiseks. 3-meetrise läbimõõduga kerakujuline installatsioon kinnitub peene musta toru abil lakke, jättes mulje niidi otsas rippuvast tohutust raskusest. Installatsiooni tuhmmust pind seob end visuaalselt tellisseina tumeda tooniga, jäädes valdavalt heleda interjööri foonil selgelt eristuvaks. Teos on vaadeldav aatriumi ümbritsevatelt korrustelt.
Konkursil pälvis teise koha ideekavand “Carte Blanche”, mille autoriteks on kunstnik Maria Ader, skulptor Edith Karlson ning arhitekt Kersti Nigols. Teose idee põhineb süütuse presumptsioonil kui õigusriigi vundamendil ja see sümboliseerib võimalusterohket tulevikku, demokraatiat ja vabadust.
Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Võimlev paragrahv“, mille autoriks on kunstnik Flo Kasearu. Teose keskmes on paragrahvi märk kui õigusriigi sümbol. Positiivne, lapselik element pakub mängulisust ning lõõgastust kohtuhoone tavapärasele korrektsusele ning detailsusele.
Eraldi märkis žürii ära klaasikunstniku Eeva Käsperi ideekavandi „Peegeldus“.
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Teos valmib 2018. aasta kevadeks.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mari-Liis Tammi ja Maret Sarapu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mart Kalm ja Liisa Kaljula, kohtu esimees Meelis Eerik, täiendava eksperdina Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo ning Harju Maakohtu uue hoone sisearhitekt Pille Lausmäe.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.
Konkursi võidutöö “Must päike”
Teise koha ideekavand “Carte Blanche”
Kolmanda koha ideekavand „Võimlev paragrahv“
Žürii poolt ära märgitud võistlustöö „Peegeldus“
Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) erakorraline üldkoosolek toimus 2. oktoobril 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).
Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmise otsuse:
Täiendavalt jaotada Seltsi kasum järgmiselt: 2016. a. majandusaasta aruande kohaselt oli Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 047 tuhat eurot, kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot, millest 24.05.2017 otsustati dividendidena maksta välja 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta) ning jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 11 707 tuhat eurot jaotamata. Määrata Seltsi aktsionäride vahel täiendavalt jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 2 009 tuhat eurot (0,065 eurot aktsia kohta). Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 9 698 tuhat eurot jaotamata. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 16.10.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 913 031. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 23.10.2017.
Vastavalt erakorralisel üldkoosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 19 066 299 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 61,68% aktsiatega määratud häältest.
Nordecon AS teatab, et võrreldes 06.09.2017 ajalehes „Eesti Päevaleht“ avaldatud Nordecon AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates ja 05.09.2017 börsiteates Nordecon AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohta (ja selle lisaks olevates aktsionäride 2. oktoobri 2017. a erakorralise üldkoosoleku otsuse eelnõu tekstis) ja Nordecon AS-i kodulehel avaldatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosoleku otsuse eelnõu versioonis sisalduva tekstiga võttis Nordecon AS-i erakorraline üldkoosolek 02.10.2017 vastu otsuse täiendava kasumi jaotamise kohta täpsustatud sõnastuses (täpsustus järgmistes lausetes): „Määrata Seltsi aktsionäride vahel täiendavalt jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 2 009 tuhat eurot (0,065 eurot aktsia kohta).“ ja „Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 9 698 tuhat eurot jaotamata.“ ning „Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 913 031.“ Võrreldes eelviidatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja otsuse eelnõu versiooni sõnastusega on dividendikõlbulike aktsiate arv 30 913 031 ja jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 2 009 tuhat eurot ning ülejäänud jaotamata kasumi summaks 9 698 eurot. Täpsustus on tehtud seoses asjaoluga, et Nordecon AS-i tegevjuhtkonnale antud optsioonide realiseerimise tulemusena kuulus Nordecon AS-le endale üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ringi määramise päeva seisuga 1 462 452 aktsiat. Seetõttu on dividendikõlblike aktsiate arv 30 913 031 ja jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 2 009 tuhat eurot ning ülejäänud jaotamata kasumi summaks 9 698 eurot.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Eile allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ehitusjuht Priit Püss ja ASi Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk Viimsi riigigümnaasiumi ehituse peatöövõtulepingu. Tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal.
Kuni 540 õpilasele mõeldud tänapäevane gümnaasiumihoone netopinnaga 4283,3 ruutmeetrit ehitatakse Harjumaale Viimsi valda Haabneeme alevikku. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.
RKASi ehitusjuhi Priit Püssi sõnul on hoone kavandamise lähtekohaks võetud võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT ehk ristkihtpuit. „Puit on taastuv loodusvara ning hoonete puidust ehitamise korral paisatakse õhku vähem CO2-te ning kulutatakse vähem fossiilseid kütuseid kui näiteks betoonist ehitiste puhul. On tehtud uuringuid, mis tõestavad, et puidust hoones tunneb inimene ennast paremini,“ ütles Püss.
„Viimsi valla jaoks on tugev haridussüsteem väga oluline ja meie põhiprioriteet on haridusvõimaluste ja -kvaliteedi tõstmine. Uus riigigümnaasium rikastab ja mitmekesistab veelgi valla haridusvõrku ja haridusvõimalusi,“ ütles Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Oleme arvestanud, et Viimsi riigigümnaasium avatakse 2018. aasta septembrist. See tähendab, et hakkame tänases Viimsi Keskkoolis ümberkorraldusi tegema, et järgmise aasta sügiseks on Viimsi Keskkoolist saanud tugev 9-klassiline põhikool ning edaspidi keskendume tugeva põhihariduse andmisele Viimsi Koolis. Ma loodan, et hoone valmimisel tekib hea koostöö riigi, valla ja kohalike haridusasutustega, et avardada Viimsi ja naaberpiirkondade noorte võimalusi haridusteel.“
Hoone projekteerimisel on kasutatud ehituse infomudelite tehnoloogiat (BIM – Building Information Modelling), mille käigus hoone näitlikustatakse ruumiliselt. Hoonesimulatsioon võimaldab paremini hinnata projekteeritava hoone tulevast energiavajadust ja halduskulusid ning kasutusmugavust. RKASi BIMi projektijuhi Silver Aderi sõnul on BIM eluline näide digiehituse juurutamisest. „Boston Consultingu hinnang aastaks 2025 ütleb, et siis annab täielik ehituse digitaliseerimine iga-aastaselt 13-21 protsenti kokkuhoidu planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusfaasis ning 10–17 protsenti käitamisfaasis. RKAS tegeleb juba aastaid BIMi juurutamisega ning seda tehnoloogiat oleme kasutanud näiteks ERMi, Rahvusarhiivi, Eesti Moskva saatkonna ning mitmete teiste ehitiste puhul,“ ütles Ader.
Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduseks valiti möödunud aastal Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus. Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Viimsi riigigümnaasiumi hoone eskiisid.
10/10/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.
Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:
Koolitus annab:
“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Pika stabiilsuseperioodi järel on ehitushinnaindeks võtnud konkreetsema suuna tõusu poole. Erinevate indeksi komponentide aastane kasv oli 2017 II kvartalis 0,7…2,0%. Summaarne ehitushinna indeksi aastane kasv on 2017 II kvartalis 1,5%.
Statistilise ehitushinnaindeksi juures tuleb mainida, et see kajastab päris elus toimuvat viitajaga. Nii ehitajad kui kinnisvaraarendajad tunnistavad üsnagi üksmeelselt, et ehitushinnad on kerkinud ja seda enam, kui indeks näitab.
Olukorras, kus tööjõu kulu kerkib väga kiiresti on ühest küljest imekspandav, et ehitushinnas on tööjõu komponendi osa kasvanud aastaga ainult 1,2%. Teisalt on tööjõu kui olulise sisendi kallinemine igati loogiline põhjus, miks ehitushinnad võiksid jätkuvalt kerkida.
Seejuures tuleb arvestada, et kinnisvaraarendus on väga kulupõhine, kuludest omakorda suure osa moodustab ehituskulu. Nii võiks järeldada, et ehituse kallinemine on oluline tegur, mis võiks elamispindade hindu mõjutada tõususuunas.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
AS Pro Kapital Grupp (väärtpaberi lühinimi PKG1T, ISIN kood EE3100006040) fikseerib uute aktsiate märkimise eesõigust omavate aktsionäride nimekirja 04. oktoobril 2017 tööpäeva lõpu seisuga. Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 02. oktoobril 2017. a viimast päeva AS Pro Kapital Grupp aktsiatega, mis annavad uute aktsiate märkimise eesõiguse (cum-rights). Homme, 03. oktoobril 2017. a ostetud aktsiad ei anna enam õigust uusi aktsiad märkida (ex-rights).
Märkimisperiood lõppeb 04. oktoobril 2017. a kell 16:00 (EEST). Olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus. Juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole.
AS Pro Kapital Grupp pakub märkimiseks 6 000 000 uut aktsiaseltsi aktsiat. Aktsiaid pakutakse hinnaga vahemikus 1,80 kuni 2,30 eurot (s.t 1,80 eurot, 1,90 eurot, 2,00 eurot, 2,10 eurot, 2,20 eurot või 2,30 eurot) ühe aktsia kohta, millest 0,2 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ning ülejäänud summa on ülekurss.
02. oktoobril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Riigi Kinnisvara AS vahel leping Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööde teostamiseks.
540 õpilasele kavandatava gümnaasiumihoone projekteerimisel ja ehitamisel on võetud eesmärgiks võimalikult madala energiavajadusega hoone loomine. Planeeritav koolihoone on kolme korruseline. Hoone põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit, mida kasutatakse nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistlusmaterjalina.
Lepingu maksumus on ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad oktoobris 2017 ning tööd lõppevad 2018. aasta sügisel.
AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.
AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.
Uurisime, miks kuulutusportaalidest tuleb juba üle aasta regulaarseid koputusi majade hinnalanguse kohta. Kuna meile jäi ka mõistmatuks, miks on majade hinnad ruutmeetri kohta kordades odavamad, tegime väikese küsitluse, konsulteerisime UMPA analüütiku Igor Habaliga ning vaatasime Tallinna ja Harjumaa tehingustatistikat.
Vestlustest erinevate inimestega jäi kõlama trend, et elutempo kiirus ja harjumuste muutumine viib järjest rohkem sellele, et inimestel ei ole aega, ega soovi tegeleda aia harimisega. Isegi lastega perede hulgas on trend sarnane. IK (Investeeri kinnisvarasse) püstitas hüpoteesi, et nutivahendite levikuga seoses käivad inimesed oma õues märkimisväärselt vähem ja ei vaja tegelikult aeda. Lisaks võib eeldada, et järjest rohkem mõeldakse jooksvate kulude peale ja maja ülalpidamine on märkimisväärselt kallim, kui samaväärse korteri. Ja kolmandaks paiknevad majad reeglina inimeste töökohtadest kaugemal. Liiklusolud ei ole viimasel ajal paranenud ja ühistranspordivõrgu arenemine on aeglane. Kindlasti on põhjuseid ka teisi, aga need argumendid toovad paljud inimesed majadest korterisse.
Arutasime hinna anomaaliat ka hindajatega. Selgus, et suur osa sellest, mida kajastavad kuulutusportaalid on korterite ja majade võrdluses eksitav. Peamine erinevus algab pinna suurusest. Kui korterite puhul moodustab suurema osa pinnast tegelik elamispind, siis aastatega on majade puhul järjest rohkem hakatud kajastama üldpinna hulgas kõike, mis kinnistul asub: garaazhid, kuurid, keldrid pööningud. Kõik see loob väärkujutelma, mida klient tegelikult saab. Sageli on 200m2 suurune maja kitsam, kui 100m2 korter. Sellega on põhjendatav juba praktiliselt kahekordne hinnavahe pinna kohta, mis portaalidest välja tuleb. Mõnede meie poolt vaadeldud näidete puhul oli maja ruutmeetri hind kuulutuse põhjal alla 1000 euro aga hakates vaatama, mida pinna hulka arvati, selgus, et sinna oli lisatud isegi valmis ehitamata pindasid ja tegelik ruutmeetri hind oli üle 1500 euro, mis ilmselgelt ei vasta turu tehingute tasemele sama kvaliteediga objekti eest. Majade puhul soovitame olla eriti tähelepanelikud selle info kontrollimisel. Ilmselt on oluline osa ka ühikuhindadel. Korter on kättesaadavam ja seetõttu ka likviidsem. Tehinguaktiivsus, arenduskiirus ja kvaliteet on parem. Kvaliteet sageli just sel põhjusel, et eramajade ehitusdokumentatsiooni ja ehitaja tööpäevikute täitmist ei kontrollita piisavalt täpselt.
Statistika näitab, et alates 2012 aastast on majade hinnad Tallinnas kasvanud 20% (keskmiselt 4% aastas), mis võrreldes samal perioodil toimunud korterite 70% (keskmiselt 14% aastas) hinnakasvuga on tõeliselt vähe. Kui korterite puhul on kasv aastate lõikes olnud enam vähem ühtlane, siis majade puhul jäi kõige suurem hinnatõus aastatesse 2014-2015. Pärast seda on majade hind märkimisväärselt langenud. 2015. aastal langes eramajade hind ca 18% ja kuigi hind on 2016. aasta lõpust natuke tõusnud, ei ole turg endiselt saavutanud 2 aasta tagust taset. See kinnitab meie väikese uuringu hüpoteesi. Majad on viimastel aastatel odavnenud. Odavnemine on laiapõhjaline ja puudutab nii uusi, kui vanu objekte.
Ning viimaseks selgus, et kuigi kinnisvaraportaalides näidatud pakkumishind on 10-20% kõrgem tegelikust tehingu tasemest, näitab kuulutuste dünaamika üsna õigesti turul toimuvat. Majad on vähem likviidsed, müügiperiood on märkimisväärselt pikem, kui korteritel ja hinnad ei ole korteritega võrreldavas tõusus. Põhjuseid on erinevaid, aga trend on üsna stabiilne.
Investeeri Kinnisvarasse tiim.
http://umpa.eu/blog-2/104-maja-versus-korter
