Bigbank: Kas tööstussektoril jalad põhjas või alles otsitakse languse põhja?

Täna avaldatud kuised tööstustoodangu andmed tekitavad kahetisi tundeid. Kui vaadata mahuindeksit, millega püütakse hinnata tööstuse reaalsete näitajate muutust, siis mahuindeks kasvas natuke võrreldes eelmise kuuga. Kui veebruaris oli mahuindeks 85, siis märtsis 85,7. Need numbrid näitavad trendi ehk siis sesoonsed kõikumised on maha arvatud. Võrdlus käib 2021. aastaga, mis on võrdsustatud 100-ga. Seega toodame täna 15% vähem kui 3 aastat tagasi ja kui jätta vahele koroonakriisist tulnud kukkumine, siis on meie tööstustoodangu maht sama suur kui oli oktoobris 2018 ehk siis rohkem kui 5 aastat tagasi.

Kui vaadata töötleva tööstuse võrdlust eelmise aastaga, siis on langus -6,8%. Kusjuures ka aasta tagasi oli meil päris suur langus, märtsis tervelt 13,1%. Võibolla vastab tõele, et languse põhi on tööstuses käes, sest kui eelmise aasta languse numbreid vaadata, siis oli kõige suurem langus oligi aprillis: -16,3%, edasi hakkas langus vähenema. Statistikast kaugemal seisvatele inimestele selgituseks, et alates eelmise aasta aprillist hakkas langus vähenema, aga jätkuvalt oleme iga kuu olnud miinustes ehk tegelikult toimub jätkuv tööstuse olukorra halvenemine, lihtsalt natuke aeglasemas tempos kui varem. Kasvust oleme me ikka veel kaugel. Mahuindeks näitab, et ehk oleme jõudnud faasi, kus edasi on võimalik tõus. Aeg näitab.

Kõige keerulisemad on ajad jätkuvalt metallitööstuses, elektroonikatööstuses, elektriseadmete tootmises ning puidutööstuses, eriti kolm viimast on tihedalt seotud Rootsi majandusega, kus selle aasta alguse majandusnäitajad erilist optimismi ei süsti. Rootsi SKP kiirhinnang I kvartali tulemustele näitas -1,1% langust. Soome oma SKP kiirhinnangut enam ei avalda, SKP I kvartali tulemused tulevad kuu lõpus. Saksamaa majandus on samuti surutises, I kvartali SKP langus -0,2%.

Kui nüüd natuke ironiseerida, siis Eesti ettevõtjatel tuleks rohkem panustada Läti ja Leedu majandusse, kus nii aastaprognoosid kui ka I kvartali tulemused näitavad majanduskasvu. Eriti hästi tundub Leedul minevat.

Kui tulla tagasi Eesti tööstuse juurde, siis positiivsed uudised tulevad toiduainete tööstusest, I kvartal näitas 4,3% kasvu. Positiivsed trendid on ka põlevkiviõli tootmises ja ehitusmaterjalide tootmises. Eriti võiks rõõmustada viimane, sest see võiks eeldada ka teatud elavnemist ehitusturul, mis pikka aega on vindunud tellimuste vähesuse käes. Ehk on nüüd hakanud jää liikuma ja ehitusturul hakkab olukord paranema. Ehk on nüüd trend muutumas. Teisalt võib olla tegemist ka sesoonse efektiga, sest eks hakatakse ilmade soojenedes ka natuke rohkem ehitama ja varem pooleli jäänud objekte lõpetama.

1Partner: tugev Eesti kapital hoiab ärikinnisvaras hullema ära

Viimase 6 kuu jooksul on avalikkus kuulnud mitmetest suurtest tehingutest, kus välismaised omanikud müüvad oma Eestis asuva kinnisvara maha ja objektid võtab üle kohalik kapital. 1Partner Kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul ei ole tegemist välismaise raha paanilise lahkumisega, vaid pigem suundumusega, kus Eesti kapital suudabki järjest enam välismaise rahaga konkureerida.

“Eesti investorid tunnevad siinset turgu ja neil on seetõttu teatav eelis uute välisinvestorite ees. Samuti on möödas see aeg, kus massiliselt välismaist raha siinsesse ärikinnisvarasse pea valimatult sisse voolas, sest kasvupotentsiaal oli võrreldes läänepoolsema Euroopa või Skandinaaviaga kordades suurem. Eesti ärikinnisvaraturg ongi küpsemaks saanud ja stabiilsust lisandunud,” sõnas 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Lisaks ulatusliku meediakajastusega suurtele tehingutele nagu Viru keskuse või Ülemiste linnaku eestimaiste ettevõtjate kätte liikumine, ei maga kohalik raha ka vähem silmatorkavate objektide puhul.

“Näiteks nõustasime hiljuti ühe objekti ostu-müügitehingut Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval. Kinnistu pind oli 12 000 ruutmeetrit ja tootmispind ligi 3000 ruutmeetrit. Tegemist on investeerimise otstarbel ostetud pinnaga. Samuti nõustasime ühe ligi 33 000 ruutmeetrise kinnistu müügiprotsessi, mis osteti arendamise eesmärgil,” tõi Kirill Vigul välja paar enda töölaualt läbi käinud mahukat tehingut, lisades, et kui 10-15 aastat tagasi tuli selliseid objekte ostma pigem näiteks mõni Soome investor, siis praegu mängivad sellel tasemel vabalt kaasa ka Eesti ettevõtjad.

“Korralikult kapitaliseeritud ja sageli ka omavahel konkureerivad Eesti investorid on päästnud ärikinnisvara hullemast. Kui välisinvestor otsustab lahkuda ning kedagi kiirelt asemele tulemas ei oleks, siis näeksime märksa tõsisemaid langusnumbreid ja seda eriti praeguses kogu regioonis valitsevas majanduslikult keerulises olukorras,” nentis Kirill Vigul.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvaravahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Otsuste vastuvõtmine korteriomanike üldkoosolekul

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saab kehtestada, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Ei tohiks ka unustada, et kui korteriomand kuulub kahele või enamale isikule, siis neil on kokku vaid üks hääl.

Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisega seotud otsused võetakse vastu koosolekule kogunenud korteriomanike häälte enamusega. Tavapärase valitsemise all mõistetakse nt tavapärast korrashoidu ja remonti, tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, kahju- ja vastutuse kindlustamise lepingu sõlmimist, reservkapitali ja remondifondi loomist, väiksema laenu võtmist, energiamärgise tellimist jms.

Häälteenamusega otsustatakse ka kinnitada majandusaasta aruanne ja kehtestada majanduskava, valida uus juhatus või pikendada juhatuse ametiaega. Loetelu ei ole ammendav.

Kui aga on vaja vastu võtta uus põhikiri, peab selle poolt olema enam kui 2/3 koosolekule kogunenud korteriomanike häältest.

Maja renoveerimisotsuse ja eelmise majandusaasta majandamiskulude summat ületava laenu taotlemise otsuse poolt peab aga olema üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on aga vajalik korteriomanike kokkulepe. Samuti vajab kokkulepet parkimise korraldamine ja muu kaasomandi osa kasutamisega seonduv.

Korteriomanike kokkulepet nõuab ka eriomandi ulatuse muutmine, nt korteri laiendamine pööningule või keldrisse ja uue korteriomandi loomine ning selle võõrandamise otsus.

Kõikide korteriomanike nõusolek on nõutav ka siis, kui korteriomanik soovib enda korteri jagada kaheks või enamaks korteriomandiks.

Koosolekul tuleb kokku lugeda kõik poolt ja vastu hääled ning tulemus protokollida. Kui keegi korteriomanikest jääb otsuse suhtes eriarvamusele ja nõuab oma eriarvamuse kandmist protokolli, tuleb ka eriarvamuse sisu kanda protokolli.

Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud korteriomanik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

TKM Grupp: TKM Kinnisvara AS sõlmis logistikakeskuse rahastuskokkulepped Põhjamaade Investeerimispangaga

TKM Grupp AS teavitas 22.08.2023 avaldatud börsiteates kavatsusest rajada tütarettevõtjale TKM Kinnisvara AS-ile kuuluvale kinnistule asukohaga Paemurru tn 1, Maardu linn logistikakeskus kogupindalaga 17 200 m2. Logistikakeskus hakkab teenindama TKM Grupi, eelkõige tema tütarettevõtja Selver AS, kaubamahtusid ja valmib 2024. aasta sügisel. Tänapäevane A-energiaklassi hoone ehitatakse vastavalt BREEAM sertifikaadi ja EU taksonoomia nõuetele.

Täna, 07.05.2024, allkirjastas TKM Kinnisvara AS esimese erakapitalil põhineva Eesti ettevõttena 16,1 miljoni euro suuruse laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) logistikakeskuse rajamise rahastamiseks. Sõlmitud laenulepingu tähtaeg on 15 aastat.

Merko: Changes in the management of group subsidiaries in Latvia

Mr. Mikus Freimanis, Member of the Management Board of SIA Merks Mājas, Latvian real estate development company belonging to the AS Merko Ehitus group, has announced about his decision to leave the company. Mr. Mikus Freimanis’ term as a Member of the Board of SIA Merks Mājas will end on 22 July 2024.

Mr. Mikus Freimanis has worked in different positions in Merko Ehitus group since 2019 and the group is grateful for his contribution to the business development of SIA Merks Mājas.

Egija Smila, country head of the group’s Latvian subsidiaries, was appointed as a member of the board of SIA Merks Mājas, with the term of authority beginning on May 15, 2024.

Merko: Resolutions of the annual general meeting

The annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, held on 8 May 2024, adopted the resolutions on the announced agenda items as set out below:

1. Approval of the annual report of the year 2023
It was decided to approve the annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2023.

2. Decision on distribution of profits
It was decided to:
(i) approve the net profit for the financial year 2023 as 46,048,325 euros;
(ii) pay a total of 23,010,000 euros as dividends from net profit of previous periods, which is 1.30 euro per share;
– shareholders entered into the share register of AS Merko Ehitus as of the close of the business of the settlement system on 10 June 2024 will be entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is set to 7 June 2024; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2023;
– dividends will be paid to shareholders on 21 June 2024 by transferring the respective amount to a current account linked to the shareholder’s securities account;
(iii) leave the rest of the net profit undistributed.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the bonds for the next interest period

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the fund’s 5-year bonds (ISIN: EE3300003235) for the next 3-months interest period which starts on 8 May 2024.

The annual interest rate applicable to the bonds for the interest period as referred above is 8% + 3.824% (EURIBOR 3-months) totaling 11.824% per annum.

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žürii valis Tallinna südalinna uue kõrghoone kavandi

Žürii valis rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus välja Tallinna südalinnas aadressile Tartu maantee 17 rajatava uue kõrghoone kavandiks Prantsuse ja Eesti arhitektide ühistöö „Lumière“.

Huvi arhitektuuri ideevõistluse vastu oli suur: kokku avaldas soovi esitada oma nägemuse 87 arhitektuuribürood ja -meeskonda nii Eestist kui ka kaugemalt ja huviliste seas oli mitu maailmas tuntud mainekat tegijat. Konkursi žürii valis esimesest voorust edasi kaheksa pakkujat, kelle esitatud tööde seast nimetati parimaks Prantsuse arhitekti Marcelo Joulia arhitektuuribüroo Naço ning Eesti arhitektuuribüroo Eek & Mutso Arhitektid ühistöö „Lumière“, mis tähendab prantsuse keeles valgust.

Võidutöö puhul on tegu innovaatilise ja rohelist mõtteviisi kandva kõrghoonega, mis toob Tallinna südalinna ärikvartalisse pealinna väärilisi elamispindu ja loob uue linnakeskkonna. Hoonel on jätkusuutlik disain, mis kasutab maksimaalselt ära loodusressursse ja arvestab siinse ilmastikuga. Hoone koosneb elupindadest, äripinnast ja avaliku otstarbega ruumidest, kuhu tulevad näiteks kohvik, restoran ja kunstigalerii ning wellness-keskus. Hoone keskel asub linnaelanikele avatud panoraamvaatega platvorm.

Kuna piirkonna kõrghoonete teemaplaneering lubab rajada kuni 130 meetri kõrguseid hooneid, siis kasutasid kõik võistlusel osalenud arhitektid oma kavandites seda piiri. Võidutöö on kavandatud maapinnast 125 meetri kõrguse hoonena. Tegu on samas suurusjärgus kõrgusega võrreldes Maakri piirkonna teiste olemasolevate ja kavandatavate kõrghoonetega.

Žürii on tulemusega rahul

Ideevõistluse žürii liige, endine Eesti Arhitektide Liidu juht Ülar Mark sõnas, et kõrghoonete ehitamiseks on Tallinnas planeeritud Maakri kvartal, kuhu võiks sobida ka kõrgemad hooned. „See peab olema põhjendatud funktsiooni ja Tallinna linna silueti seisukohalt. Võidutöö puhul on kõrgus õigustatud. See ei ole suletud äritorn, vaid on avatud linnaelanikele,” rääkis ta. Võidulahendus toob žürii sõnul kõige paremal viisil linnasüdamesse nii püsielanikke kui ka linnasüdamele vajalikku dünaamikat.

Tallinna linna esindaja hinnangul pakub võidutöö lahendus Maakri kõrghoonete piirkonda uudsust ning aitab piirkonda teha inimsõbralikumaks ja linnakodanikele avatumaks. „Võidutöö toob juurde mitmeid tänavaruumi rikastavaid funktsioone nagu kunstigalerii, sündmusruumi, kohvikud ja restoranid,“ kommenteeris Tallinna strateegiakeskuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer. „Samuti lisab see rohelust Viiralti tänavale ja ühendab ümberkaudseid linna piirkondi, toob Maakri kvartalit, Tallinna Jaani Seegi kirikut ja Politseiparki teineteisele lähemale, mis senimaani on jäänud eraldatuks.“

Žürii esimehe Andrus Väärtnõu sõnul arvestab valitud töö konkursi lähteülesande ja visiooniga luua hoone, mis väärtustab nii linnapanoraami kui ka -keskkonda. „Sellest hoonest kujuneb kindlasti linna maamärk, kvaliteetne elukeskkond ja uus populaarne sihtkoht nii linnaelanikele kui ka väliskülalistele. Oleme konkursi tulemusega rahul: projekti vastu näitas huvi erakordselt palju arhitekte. Esitatud visioonide tulemusena saime laia spektri lahendusi, mille seast valis žürii parima. Esimest korda soovisid arhitektuurikonkursil osaleda rahvusvaheliselt mainekad bürood, keda meie piirkond ei ole varem kõnetanud,” selgitas Väärtnõu.

Võidutöö rikastab ümbruskonda

Rahvusvaheliselt hinnatud arhitekt ja disainer, arhitektuuribüroo Naço asutaja Marcelo Joulia on maailmas loonud tuntud hooneid, hotelle ja restorane näiteks Pariisi, Dubaisse, Shanghaisse, Buenos Airesesse. Joulia sõnul täiendab uus hoone Tallinna siluetti ja ühendab looduse linnaeluga. „Lumière’i disainis on kaks sammast: keskkond ja innovatsioon, milles peegeldub meie pühendumus jätkusuutlikumale eluviisile,“ märkis ta. Arhitekti sõnul eristub see teistest hoonetest voolujoonelise vormi poolest, mis on inspireeritud linnaarhitektuuri ümaratest vormidest ja vanalinna kindlusmüüri tornidest. Hoone tuleb heledates toonides, mis on omakorda inspireeritud Eesti loodusest, virmalistest, peegeldusest merel ja lumel. „Nagu nimigi ütleb, lisab see kõrghoone valgust nii linna panoraamile kui ka sära inimeste igapäevaellu,“ lisas Marcelo Joulia.

„Püüame igasse projekti panna selle miski, mis eristab lahendust senitehtust,“ rääkis võidutöö kaasautor, arhitektuuribüroo Eek & Mutso asutaja ja arhitekt Madis Eek. Eeki sõnul oli kõrghoone arhitektuurivõistlus koostöös rahvusvaheliste arhitektidega Eesti büroo jaoks erilise tähtsusega. „Koht on meile tuttav, teisel pool Tartu maanteed on esimene meie büroos loodud hoone – 1998. aastal valminud Tornimäe maja.“

Ideevõistluse võitja valis välja žürii, kuhu kuulusid mainekad arhitektid. Žürii koosseisu moodustasid Eesti Arhitektide Liidu liikmed Ülar Mark, Risto Parve ja Siiri Vallner, Tallinna strateegilise planeerimise teenistusest arhitekt Jaak-Adam Looveer. Samuti kuulusid žüriisse tellija esindajad Andrus Väärtnõu, Urmas Past ja Hannes Roosaar.

Teise koha pälvis rahvusvaheliselt tuntud büroo Gensler ja Eesti büroo Arhitekt 11 koostööprojekt. Kolmanda koha saavutas Eesti ja rahvusvaheliste büroode ühisprojekt „Heaven 17”, mille autorid on Alver Arhitektid ja Studio Woodroffe Papa koostöös büroodega Whitby Wood, XCO2 ja Studio Weave.

Piirkonda arendavad koostöös Elon OÜ ja OÜ Viis Veeringut.

16/05/2024 toimub koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine”

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 16/05/2024 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja kinnisvarajurist Evi Hindpere osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusel saad:

  • praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
  • nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
  • juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
  • oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
  • nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni või kohtusse;
  • üürilepingu projekti.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 16/05/2024 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: rahvastiku vananemine ei soosi elamispindade tehingute turgu

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti inimeste arv vanuses 10-19 on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud. Need on inimesed, kelledest märgatav osa astub järgmise 10 aasta jooksul kinnisvaratutule. Suur osa iseseisvasse ellu astujatest liigub esmalt üüriturule.

Nii võib oodata, et vaatamata ajutistele segadustele on järgmine 10 aastat üüriturul aktiivne.

Eesti elanike arv vahemikus 20-29 aastat on alates 2012. aastast alates tempokalt vähenenud. Need on inimesed, kellest suur osa on aktiivsed üüriturul ja järgmise sammuna astumas elamispindade ostuturule.

Elamispindade üüriturg ega ostuturg ei ole 2012.-2021. a peegeldanud nõudluse olulise segmendi vähenemise trendi. Kinnisvaraturg on 2012.-2021. a püsinud aktiivne väga paljus rahatrüki ja madala intressimäära abil. Samuti andis kinnisvaraturule jõudu märgatav majanduskasv.

Järgmise kümne aasta jooksul on elanike rühma suurus, kes siseneb magusasse kinnisvara ostmise vanusevahemikku, oluliselt kokku tõmbumas. See tähendab vähemat turuaktiivsust ehk vähemat tehingute arvu.

Ülaltoodust ei pea tegema dramaatilisi järeldusi, et kinnisvaraturu tehingud kuivavad sootuks kokku.

Aktiivse tehingute tegemise vanusevahemik 30-39 on endiselt märkimisväärselt suur. Need on inimesed, kellest suur osa teevad elamispindade turul esimese ostutehingu. Järgnevate aastate jooksul vahetatakse elamispinda vastavalt muutuvatele vajadustele.

Kokkuvõtliku järeldusena võib öelda, et Eesti elanike vananemine ei ole trend, mis elamispindade tehinguid soosiks. Lisaks peab arvestama, et järgmise kümne aasta jooksul ei saa elamispindade turg madala intressimäära tuge. Seega ei tasuks teha panuseid, et järgmise kümne aasta tehingute turg on samavõrd aktiivne, kui aastatel 2012.-2021.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Lasnamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tõnu Toompark: Elamispindade turu piirkonna detailne analüüs

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2024

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

SEB: majandusel on jalad põhjas

Kuigi Eesti majandus on mahult väiksem kui aasta tagasi, siis on senine langus peatunud. Majanduse kiire taastumine võtab aga kahjuks veel aega.

Jätkuv nähtamatu majanduslangus

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu sisemajanduse kogutoodangu suuruse kohta selle aasta esimeses kvartalis. Majanduslangus on väldanud juba 2022. aasta algusest saadik ja pikkisilmi on oodatud, et see lõpuks läbi saaks – kahjuks tulutult. Ka 2024. aasta esimestel kuudel jäi SKT tase mullusele alla, seekord 2,1% jagu. Võrreldes 2021. aasta lõpu tipuga on Eesti majanduse maht nüüdseks umbes 6% väiksem.

Küll on lood praeguse majanduslangusega omamoodi kummalised. Võiks ju eeldada, et rohkem kui kaks aastat väldanud SKT vähenemine on jätnud ühiskonnale ränga jälje – pankrotistunud ettevõtted, töötus, vaesus ja kõik sinna juurde kuuluv. Õnneks pole midagi sellist aga märgata. Selle vastuolu põhjuseks on erinevus reaalse ja nominaalse majanduskasvu vahel. Reeglina räägitakse SKT-st, majanduskasvust ja -langusest alati reaalväärtuses ehk püsihindades, mis tähendab, et eemaldatud on hinnamuutuste mõju. Statistilise teisenduse põhjus on mõistetav: kui hindadele nulli lõpu paneme, ei tähenda see, et riik on kümme korda rikkamaks muutunud.

Kiire inflatsiooni tingimustes on majanduse reaalne maht viimase kahe aasta vältel pidevalt kahanenud, nominaalne suurus aga kasvanud. Ka eelmisel aastal suurenes Eesti nominaalne SKT 4,6%. Konkreetsemalt väljendub see selles, et valdav osa ettevõtetest tegutsevad endiselt kasumlikult, tööhõive püsib kõrge ja palgakasv kiire. Kuigi kontole lisandunud eurod ostavad vähem kaupa ja teenuseid kui varem, on nominaalsetel numbritel suur mõju inimpsühholoogiale. Kuni kontol olev eurode hulk kasvab, siis ei ole paanikaks põhjust. Kas kõik on siis justkui hästi? Päris nii ei saa ka öelda, sest kõrgema heaolu loob ikkagi reaalne, mitte nominaalne majanduskasv.

Kaua oodatud muutus tööstuses

Hoolimata SKT jätkuvast langusest on majanduses märgata positiivseid märke. Alustuseks on kevad tärkamas Eesti tööstussektoris. 2022. aasta algusest tööstust saanud pidev tootmismahtude langus pole pöördunud järsuks tõusuks, ent viimasest neljast kuust kolmel on toodang kasvanud. Varasemast paremini läheb nii mitmelgi olulisel tööstusharul, sealhulgas metallitööstusel ja isegi puidutööstus on suutnud vähemalt tervikuna tootmist kasvatada. Uusi tellimusi laekub tööstusele endiselt vähem kui on ettevõtete võimekus toota, kuid nende hulk on kindlalt tõusuteel.

Teisalt on selge ka see, et kiire pööre paremuse suunas ei ole realistlik. Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduskasv on tänavu nullilähedane ja tööstuse kindlustunne nigel üle terve Euroopa. Ootus paremale homsele annab tööstusettevõtetele aga ehk kindluse, et halvem on läbi ja ärilisi plaane tuleb teha kasvule mitte kahanemisele suunatuna.

Tarbimine stabiliseerub

Ekspordi kõrval on majanduse teiseks alustalaks eratarbimine, mis on varasematel kvartalitel olnud tagasihoidlik. Uut ostubuumi pole küll loota, ent suurem langus on läbi ja viimastel kuudel on, vähemalt kaubandussektorit kui tervikut vaadates, saavutatud teatav stabiilsus. Tarbijaid on ostlemisel tagasi hoidnud mitu aspekti. Neist ehk üks kõige olulisem on varasem ülemäärane tarbimine, mida innustas teise pensionisamba säästude koduelektroonikaks konverteerimine ja inflatsiooni kartuses ajas ettepoole toodud ostuotsused. Kui vaadata Eesti jaekaubanduse pikaajalist kasvutrendi, siis on 2021. aasta teises pooles ja 2022. aasta alguses saavutatud taseme jätkusuutmatult kõrge.

Teiseks on tarbimist piiranud inflatsioon. Eesti keskmine hinnatase on võrreldes paari aasta tagusega ajaga pea 40% kallim. Taoline hinnatõus ei ole kõigile majapidamistele kindlasti jõukohane. Õnneks on inflatsioon võtnud nüüdseks suuna selgelt allapoole ja piirdub juba lähikuudel väga tagasihoidlike numbritega.

Kolmandaks on pidev negatiivne uudisvoog muutunud inimesed majanduslike otsuste tegemisel väga ebakindlaks. Tarbijate kindlustundeindeks on viimastel kvartalitel laveerinud varaste 1990ndate tasemel, mis märgib inimeste äärmist ebakindlust majanduse tuleviku osas. Kõige viimased andmed näitavad siiski esimesi märke lauspessimismi vaibumisest. Eks annavad lähemad kuud selgust, kas see ka püsima jääb. Nii mõnelgi pool Euroopas on selline trend juba märgatav.

Aluse paneb tarbimisele muidugi aga olukord tööturul – kas tööd on ja kas palk kasvab. Õnneks on mõlemas vallas uudised endiselt positiivsed. Eesti on oma ligi 70% hõivatuse tasemega üks kõige kõrgema tööhõivega riikidest kogu Euroopas. Seni kasvutrendi näidanud töötus tundub praeguseks olevat saavutanud tipu ja lähikuudel võiks see taas hoopis alaneda. Ka palgakasvu aeglustumine pole olnud nii jõuline kui ehk esialgu oodati: selle aasta märtsis oli keskmine brutopalk mullusest 9% kõrgem. Kui ühel hetkel tarbijate tuju paraneb ja kindlus tuleviku osas suureneb, siis ollakse ehk altimad ka seda raha tarbimisse suunama.

Maailmamajanduse taastumisel saabub Eesti jaoks tõetund

Ootus intressimäärade peatsele alanemisele on tekitamas elevust ka paljudes teistes riikides. Laenumaksetest üle jääv raha ilmselt kontodele seisma ei jää ning alates aasta teises poolest võiksid elavneda nii ettevõtete investeeringud kui majapidamiste tarbimine. Koos eksportturgude olukorra paranemisega saabub Eesti jaoks ka teatav tõehetk. Olukorras, kus majandus ei kasva suurt kusagil, on senises ebaedus olnud lihtne süüdistada kõiki teisi peale iseenda. Kuigi siinsel majandusel on mitmeid tugevaid külgi, siis on viimased aastad muutnud meie töötunni varasemast palju kallimaks. Koos globaalse nõudluse paranemisega saame ilmselt peagi teada, kas varasemad äriplaanid ka muutunud keskkonnas vett peavad.

1Partner: korteritehingute arv pööras lõpuks kasvule, hind liigub vaikselt ülespoole

Aprillis tehti Tallinna korteritega eelneva kuuga võrreldes 17,2% rohkem tehinguid, kusjuures hinnad on vaikselt, kuid kindlalt hakanud taas ülespoole liikuma, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter kinnisvaraturul toimuvat.

“Kuigi aprilli lõpus olid Tallinna tänavad isegi lumised, hakkas tehinguaktiivsuse tõus peale just siis. Väga hiline kevad, tavapärasega võrreldes oma kuu aega aeglasem start,” kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter arenguid kinnisvaraturul.

Keskmine ruutmeetri hind tõusis märtsiga võrreldes umbes 2,8% 3051 euroni, aga mediaanhind on ühe kuuga tõusnud 2914 euroni ruutmeeri kohta ehk 4,9%. “Mediaanhinna suurem kasv näitab, et kinnisvara kallines ühtlasemalt kogu turu ulatuses,” sõnas Martin Vahter, kelle sõnul võib mediaanhinda pidada ausamaks indikaatoriks, sest sellele on statistilistel anomaaliatel reeglina väiksem mõju. “Kinnisvara hinnad ei ole elukalliduse üldise kasvuga samas tempos kaasa liikunud, kuid vaikne hindade kasv on samas märgatav,” lisas 1Partneri juht.

Vahteri sõnul on kinnisvarahindajatel väga palju tööd, sest kodulaenude taotlemine on tuntavalt hoogustunud. “Kodulaenude marginaalid on Vahteri hinnangul allapoole tulnud ja konkurentsisituatsioon pankade vahel tugevnenud. Piisab ühest pangast, kes kinda viskab ja teised liiguvad kaasa. Viimastel kuudel on konkurentidele vaheldumisi väljakutse esitanud isegi mitu panka,” kommenteeris Vahter ning lisas, et enam kui pooled praegu sõlmitavatest laenulepingutest on siiski olemasoleva kodulaenu refinantseerimised.

Kalleim korter müüdi aprillis pealinnas 1 250 000 euroga. Tallinnas tehti aprillis kinnisvaraga kokku 868 ostu-müügitehingut ehk 20% võrra rohkem kui märtsis. 2023. aasta aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 873 tehingut. Tänavu aprillis Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute koguväärtus oli ligikaudu 143 miljonit eurot ehk 23% võrra enam kui märtsis, kuid 2023. aasta aprilliga võrreldes toimus 16% suurune langus.

Käesoleva aasta aprillis müüdi Tallinnas 22 hoonestatud elamumaa kinnistut ehk 2 vähem kui märtsis.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Uus Maa: Aprillikuu turuülevaade: kinnisvaraturu taastumine on reaalsus

Aprill kinnitas neid märke, et turu taastumine on reaalsus, ehkki suurest pöördest madala tarbijakindlusega keskkonnas ei saa veel rääkida. Kogu Eesti peale sõlmiti esialgsetel andmetel 1690 korteriomandi ostu-müügitehingut. Tegemist oli aasta parima tulemusega ning see ületas ka mulluse aprilli tulemust.

Aasta esimese nelja kuu põhjal sõlmiti ligi 6000 tehingut, mida oli 4,5% vähem kui aasta tagasi. Tehingute mediaanhind oli sama perioodi peale 1996 €/m2 ning see tulemus oli mullusega võrreldes 2,3% madalam. Mitmetes piirkondades, sealhulgas Tallinnas ja Tartus, on turg aktiivsem kui mullu, ehkki tehingute arv, mida moonutavad varem sõlmitud uusarendustehingud, seda täiel määral veel ei näita. Samas leidub mitmeid piirkondi nagu näiteks Pärnu, kus turu taastumine võtab kauem aega.

Eesti korteriturg

Tallinnas vahetas esialgsetel andmetel omanikku 676 korterit, sarnaselt paljudele teistele piirkondadele oli tegemist aasta parima tulemusega ehkki mullune tulemus – 703 tehingut, jääb tõenäoliselt saavutamata. Aasta esimese nelja kuuga sõlmiti Tallinnas esialgsetel andmetel veidi üle 2400 tehingu, mida oli 7% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kui aga vaadata turu tegelikku aktiivsust ehk kui liita järelturutehingutele uusarenduste müük avalike pakkumiste, mitte varem sõlmitud tehingute põhjal, siis on turg 11% aktiivsem kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind püsis sarnaselt eelmistele kuudele 2900 €/m2 juures, esimese nelja kuuga mediaanhind oli 2773 €/m2 ehk 1,2% kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.

Tartus müüdi esialgsetel andmetel 152 korterit ning nende tehingute mediaanhind oli 2769 €/m2 – mõlemad näitajad olid aasta parimad, kuna uusarendustehingute osakaal oli ligi kolmandik. Aasta esimese nelja kuuga sõlmiti Tartus 491 tehingut (-8% võrreldes eelmise aasta sama ajaga) ning tehingute mediaanhind oli 2411 €/m2 (-2,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Kui aga vaadata puhtalt järelturutehinguid, arvestamata sinna juurde turu tegelikku aktiivsust moonutavaid varem sõlmitud uusarendustehinguid, siis on turg selges kasvufaasis (umbes 22% enam tehinguid kui aasta tagasi samal ajal).

Kõige suurem langus on tabanud Pärnu turgu, mis sõltub oma iseärasuste tõttu olulisel määral hooajaliste sisserändajate ja investorite aktiivsusest. Esialgsetel andmetel sõlmiti aprillis enam-vähem sama palju tehinguid kui märtsis ehk 49. Aasta esimese nelja kuuga sõlmiti Pärnus 47% vähem tehinguid kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind ületas aprillis sel aastal esmakordselt 2000 €/m2 piiri. Aasta esimese nelja kuu tehingute mediaanhind oli Pärnus 12,2% madalam aasta tagasi samal ajal, jäädes 1872 €/m2 juurde. Seega on Pärnu veel ainus turg nelja suurema linna peale, kus turu taastumist pole veel toimunud.

Narva korteriturul on aasta esimese nelja kuuga esialgsetel sõlmitud 275 tehingut, mida on ligi 6% enam kui aasta tagasi samal ajal. Aprillis sõlmiti 81 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim tulemus ning tehingute arv oli ka 9 võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Ka tehingute mediaanhinna tulemus – 515 €/m2 – oli tänavuse aasta parim, aasta esimese nelja kuu vastav näitaja on 502 €/m2, mis on ligi 6% madalam kui aasta tagasi samal ajal.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine