Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn asub toetama korterelamute rõdude ja varikatuste renoveerimist

20.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule korteriühistutele rõdude ja varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi toetuse andmise korra eelnõu.

„Uuringud on tuvastanud vanemate korterelamute rõdude kehva tehnilise olukorra,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Seetõttu soovime kehtestada korteriühistutele rõdude, lodžade ja sissepääsude varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi kulude hüvitamise korra. Loodame, et see uus toetusmeede ärgitab korteriühistuid selle tõsise probleemiga tegelema ning rõdude ja varikatuste turvalisuse tagama.“

Paneelmajade sissekäikude varikatused ja väljaulatuvad rõdud vajavad järjepidevat jälgimist, hooldust ja remonti. Probleemi ulatust näitavad ka juhtumid, kus remonttööde käigus ilmneb rõdude avariiline olukord. „Seetõttu peaksid Tallinna korteriühistud kõik kortermaja väljaulatuvad ning ilmastiku mõjuvallas olevad osad – rõdupiirded, varikatused jm – üle kontrollima,“ rõhutas Võrk.

Rõdudel on korrosioonist ning betooni pudenemisest tingitud kahjustused, kohati on tugevalt kahjustatud ka sissekäigu varikatused ning vajavad tõsisemat remonti või väljavahetamist.

Tehnilise Järelvalve Amet viis ajavahemikul 2012-2013 läbi 1960.-1990. aastatel ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelide uuringu. Uuringu üheks ajendiks oli 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing. Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest.

Tallinna Linnavaraameti hinnangul on korterelamu rõdude ekspertiisi keskmine hind 1000 eurot. Äriregistri andmetel on Tallinnas registreeritud 4019 korteriühistut. Toetuse prognoositav sihtgrupp on kuni 3500 elamut.

Toetus on ette nähtud Tallinna linnas tegutsevatele korterühistutele, mis on moodustatud enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamu haldamiseks. Toetuse andmise eesmärgiks on linna elanike tähelepanu juhtimine rõdude, lodžade ja sissepääsude varikatuste turvalisuse tagamise vajadusele ning nende tehnoseisundi kaardistamine.

„Paneelmajad püsivad veel väga kaua, kui nende eest hästi hoolitseda,“ kinnitas Võrk. Rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks on küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ning rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude ja varikatuste korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle esipaneelide konstruktsioonide seisukord ja võetakse meetmeid võimaliku ohu kõrvaldamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas augustis tõusu

20.09.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 4,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus kemikaalide ja joogitootmises.

2016. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2017 – juuli 2017, %	August 2017 – august 2016, %
KOKKU	0,8	4,7
Töötlev tööstus	0,8	4,3
Mäetööstus	-0,9	4,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3,0	10,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 1,2% ja võrreldes 2016. aasta augustiga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis augustis keskmisest enam turbatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hind, samas langes keemiatoodete, kummi- ja plasttoodete ning metalltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta augustiga 3,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes augustis keskmisest enam põllumajandustoodete, mitmesuguste masinate ja seadmete ning metallide hind, samas tõusis elektrienergia, naftasaaduste, nahktoodete ja jalatsite hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.09.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pro Kapital: Alustatakse Kristina majade kuuenda hoone ehitustöödega

20.09.2017 Pro Kapital Grupp

AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu ja Nordecon AS sõlmisid 24.11.2016 lepingu Tondile Kristiine City´sse nelja kortermaja ning poolmaa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavate Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati 2016. aasta novembrikuus ning hoone valmimine on kavandatud 2017. aasta detsembrisse. Teises ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati 2017. aasta juunis ning hoone valmimine on kavandatud 2018. aasta juunisse.

OÜ Marsi Elu teavitas 19.09.2017 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu kolmanda etapi ehitustöödega alustamist. Kolmandas ehitusetapis valmib samuti 31 korteriga eluhoone, mis on Kristina majade arenduse 6. hoone ning lisaks valmivad lõplikult Kristina majade arenduse kõik teed ja tehnovõrgud, hoone planeeritud valmimine on detsembris 2018 ning kolmanda ehitusetapi maksumus on veidi üle 2,6 miljoni euro, millele lisandub käibemaks.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon neljanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 31 korterit.

Kristiine City seni valminud kolmes esimeses hoones on 93-st korterist müümata vaid 5, ehitamisel olevas 4. hoones on 31-st korterist müüdud 22 ja 5. hoones on 31-st korterist müüdud 12.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Kristiine City kogub tallinlaste seas tuntust ja populaarsust. Kristina majad ja Marsi 6 loft-korterid, kus oleme renoveerimistöödega lõpusirgel, pakuvad põnevat vaheldust ja head elukvaliteeti. Kristiine City on Pro Kapitali poolt Kristiine linnaosas arendatav uus terviklik elukeskkond, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik ja energiasäästlik.“

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Maa-amet: Reformimata põllumaade kasutamine lõpeb käesoleval aastal

20.09.2017 Tõnu Toompark

Reformimata maa põllumajanduslikul otstarbel ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud kehtivad kuni 31.12.2017. See aga ei tähenda, et kasutuses olnud maa peaks tänavu harimata jääma, sest maakasutajatel on saagikoristusõigus.

Seni oli maavanematel võimalik Vabariigi Valitsuse määruse alusel sõlmida lepinguid reformimata maade põllumajanduslikul otstarbel ajutisse kasutusse andmiseks. Nüüdseks on maareform jõudnud niikaugele, et reformimata põllumaa vormistamine lõpeb lähema poole aasta jooksul, mistõttu ei ole maa ajutiseks kasutamiseks andmine enam põhjendatud.

Maavanemate sõlmitud lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2017. Kui aga lepingus märgitud lepingu lõppemise kuupäev on varasem või maa reformitakse enne käesoleva aasta lõppu, siis lõppeb leping lepingus märgitud või maaomaniku kindlaksmääramise kuupäeval.

Ajutises kasutuses olnud maad võib tänavu sügisel veel siiski harida, kuna maakasutajad saavad vajadusel kasutada saagikoristusõigust kuni 2018. aasta sügiseni. Saagikoristusõigus tähendab, et kui maakasutaja külvas enne lepingu lõppemist, siis võib ta ühe kasvuperioodi saagi koristada ka pärast lepingu lõppemist.

Kui Maa-ametil on teada, et maa senine kasutaja vajab saagikoristusõigust, siis on võimalik selle maa enampakkumisel müümist või rendile andmist korraldada nii, et uus omanik või kasutaja tekib maale alles pärast saagikoristusõiguse lõppemist. Selleks palume maakasutajatel pärast Maa-ametilt teate saamist teavitada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest kirjalikult aadressil maaamet@maaamet.ee või Akadeemia 4, 51003 Tartu.

Mis saab ajutises kasutuses olnud maast edasi?

Seni ajutises kasutuses olnud põllumaa omanikuks saab enamasti riik. Edaspidi toimub sellise maa kasutamiseks andmine ja eraomandisse võõrandamine juba riigivara kohta kehtestatud reeglite järgi.

Maa-amet püüab teha kõik endast oleneva, et pärast maa riigi omandisse vormistamist suunataks seni ajutises kasutuses olnud maad müügi või rendi enampakkumisele selliselt, et põllumajanduslik kasutus ei katkeks. Pindalalt väiksemad maaüksused, mis ei ole riigile vajalikud, müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel eraomandisse. Suurema pindalaga põllumaad ja maad, mis võivad tulevikus osutuda riigile vajalikuks, säilitatakse riigi omandis ning antakse avalikul enampakkumisel rendile.

Kehtima jääb ka ajutise kasutaja eelisõigus riigimaa müümisel ja rendile andmisel. Senisel ajutisel kasutajal on eelisõigus maa omandada või saada rendile enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga. Eelisõigus kehtib juhul, kui rendile antav või müüdav maa on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut ning viimane kasutaja kasutas enam kui poolt müüdavast või rendile antavast kinnisasjast. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb senisel ajutisel kasutajal kindlasti osaleda enampakkumisel ning juhul, kui tema pakkumine ei osutu kõrgeimaks, esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise protokolli saamist avaldus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.

Ajutise kasutamise lepinguga on antud kasutusse ka selliseid põllumaid, mille reformimise viisi ja võimalusi ei ole veel hetkel teada. Osa sellisest maast ei kuulu ilmselt riigi omandisse jätmisele, vaid erastatakse, tagastatakse või antakse munitsipaalomandisse. Seetõttu ei saa Maa-amet garanteerida, et kõik maa ajutised kasutajad lähikuudel maa reformimise kohta teated saavad. Kasutajad, kes ei ole hiljemalt 2018. aasta märtsikuu lõpuks sellist teadet saanud, aga soovivad siiski saagikoristusõigust 2018. aasta sügiseni kasutada, võiks küsida kohalikult omavalitsuselt, kuidas ja millal kasutatavale maale omanik võib tekkida.

Maavalitsustelt saadud andmete analüüs näitab, et seisuga 24.08.2017 oli kehtiva lepinguga kokku 2120 põllumaad kogupindalaga 11 790 hektarit. Nendest 304 maatükki kogupindalaga 1460 hektarit on Maa-amet tänaseks riigi omandisse jätnud ja edastab selle kohta maa kasutajatele peagi teated, et kasutajatel oleks võimalik anda teada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest. Riigi omandisse jätmine on pooleli ligikaudu 1200 ajutises kasutuses olnud maatüki (kogupindalaga 7000 hektari) osas.

Eluruumide üürileandjale annab väärt nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

20.09.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise ning aktsiakapitali suurendamise teade

19.09.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) kuulutab käesolevaga välja Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ning teavitab aktsiate kavandatavast kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn AS-i (registrikood 10359206, registreeritud aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) poolt korraldataval reguleeritud turul Nasdaq Tallinn (edaspidi reguleeritud turg).

Aktsiate avalik pakkumine

AS Pro Kapital Grupp pakub märkimiseks 6 000 000 uut aktsiaseltsi aktsiat nimiväärtusega 0,2 eurot aktsia kohta. Aktsiate näol on tegemist AS Pro Kapital Grupp lihtaktsiaga (ISIN kood EE3100006040), mis lastakse välja dematerialiseeritud kujul.

Aktsiaid pakutakse hinnaga vahemikus 1,80 kuni 2,30 eurot (s.t 1,80 eurot, 1,90 eurot, 2,00 eurot, 2,10 eurot, 2,20 eurot või 2,30 eurot) ühe aktsia kohta, millest 0,2 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ning ülejäänud summa on ülekurss. Lõplik pakkumise hind määratakse kindlaks Pro Kapital Grupp nõukogu poolt ja avalikustatakse reguleeritud turu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast pakkumisperioodi lõppu. Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

Aktsiate märkimisperioodi algus	20 september 2017
Aktsiate märkimiseesõigust omavate olemasolevate aktsionäride nimekirja fikseerimine	4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities)
Aktsiate märkimisperioodi lõpp	4 oktoober 2017 16:00 (Tallinna aja järgi)
Aktsiate jaotumise otsustamine	6 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimine vastavalt jaotamistulemustele (ajutise ISIN koodi alusel)	10 oktoober 2017
AS Pro Kapital Grupp esitab: (a) avalduse Eesti väärtpaberite registrile aktsiate registreerimiseks; (b) avalduse äriregistrile AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamiseks.	10 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimise lõpuleviimine	17 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav aktsiate kauplemise alustamine reguleeritud turul	19 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev

Aktsiakapitali suurendamine toimub ja aktsiatest tulenevad õigused tekivad alates aktsiakapitali suurendamisest äriregistris.

Aktsiate kauplemisele võtmine

Pro Kapital Grupp esitab 10. oktoobril 2017 Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu Noteerimis- ja Järelevalvekomisjonile taotluse pakutava 6 000 000 aktsia kauplemisele võtmiseks. Kuigi Pro Kapital Grupp teeb kõik jõupingutused aktsiate kauplemisele võtmiseks, ei saa Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospekt on elektroonilises vormis kättesaadav Pro Kapital Grupp kodulehel aadressil http://prokapital.com/investor/aktsionarid/dokumendid/ ja Finantsinspektsiooni kodulehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=14925.

Investorid võivad prospektist paberkoopia saamiseks pöörduda aadressile Sõjakooli 11, 11316, Tallinn või esitavad paberkoopia saamiseks palve alltoodud e-posti aadressile.

Enne Pro Kapital Grupp aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

Aktsiakapitali suurendamine

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:
Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:

1. 1,80 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,60 eurot) iga aktsia kohta;

2. 1,90 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,70 eurot) iga aktsia kohta;

3. 2,00 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,80 eurot) iga aktsia kohta;

4. 2,10 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,90 eurot) iga aktsia kohta;

5. 2,20 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,00 eurot) iga aktsia kohta;

6. 2,30 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,10 eurot) iga aktsia kohta.

Ülejäänud osas on kõik nimetatud aktsiakapitali suurendamise otsused ühesugused ning vastuvõetud järgmistel tingimustel:

1. uute aktsiate arv: 6 000 000;

2. ühe aktsia nimiväärtus: 0,20 eurot;

3. aktsiakapitali suurendamise maht: 1 200 000 eurot (6 000 000 uut aktsiat) (uus aktsiakapitali suurus pärast suurendamist on 12 054 344,40 eurot)

4. uued aktsiad on sama liiki, mis Pro Kapital Grupp olemasolevad aktsiad (AS Pro Kapital Grupp lihtaktsia, ISIN kood EE3100006040);

5. aktsiate märkimise eesõigus on Pro Kapital Grupp aktsionäridel, kes väärtpaberiregistri andmete kohaselt väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) omavad Pro Kapital Grupp aktsiaid (edaspidi olemasolevad aktsionärid);

6. aktsiate märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

7. aktsiate märkimise periood: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

8. aktsiate eest tasutakse rahalise sissemaksega;

9. aktsiate eest tasutakse ülekandega Pro Kapital Grupp pangakontole nr EE727700771000914548 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) aktsiate märkimise tähtaja jooksul;

10. uusi aktsiaid pakutakse märkimiseks:

10.1. olemasolevatele aktsionäridele;

10.2. Pro Kapital Grupp nõukogu poolt valitud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellele pakutakse aktsiaid kogusummas vähemalt 100 000 euro eest isiku kohta (välja arvatud need isikud, kelle osalemine aktsiate pakkumises eeldab täiendavat registreerimist, prospekti või muid meetmeid lisaks Eesti õigusaktide kohaselt nõutavatele ja Pro Kapital Grupp poolt võetud meetmetele) (edaspidi institutsionaalsed investorid);

10.3. Pro Kapital Grupp juhatuse ja nõukogu liikmetele ning

10.4. Eesti füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale eespool nimetatud institutsionaalsete investorite ja olemasolevate aktsionäride.

11. Kui ilmneb, et on toimunud aktsiate ülemärkimine, otsustab Pro Kapital Grupp nõukogu aktsiate jaotuse alljärgnevalt:

11.1. esiteks on igal olemasoleval aktsionäril õigus omandada ja talle eraldatakse sellisel arvul aktsiaid, mis on proportsionaalne väärtpaberiregistris registreeritud andmete alusel olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel (s.t väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) talle kuuluvate aktsiate arvuga. Olemasolevale aktsionärile selles osas eraldatavate aktsiate maksimaalne arv arvutatakse järgmise valemi järgi ja tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni: Sm = Sa x se / sa. Selles valemis: (a) „Sm“ on maksimaalne aktsiate arv, mida olemasolev aktsionär võib omandada; (b) „Sa“ on aktsiate koguarv (s.t 6 000 000); (c) „se“ on olemasolevale aktsionärile olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel kuuluvate aktsiate arv; ja (d) „sa“ on Pro Kapital Grupp aktsiate koguarv enne aktsiate emiteerimist (s.t 54 271 722);

11.2. teiseks eraldatakse igale olemasolevale aktsionärile üks aktsia, kui talle esimeses osas eraldatud aktsiate täisarv saadi ümardamise teel (vt eespool);

11.3. kolmandaks eraldatakse ülejäänud aktsiad investoritele nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast märkimisperioodi lõppu (eraldatavate aktsiate arvu määrab nõukogu oma äranägemisel).

12. Aktsiate alamärkimisel võib juhatus pikendada aktsiate märkimise perioodi kuni 15 päeva võrra või tühistada uued väljastatud aktsiad osas, milles need jäid märkimata.

13. Emiteeritavad aktsiad annavad õiguse dividendidele alates aktsiakapitali suurendamise majandusaastast.

14. Käesolev aktsiakapitali suurendamise otsus on 18. septembri 2017 Pro Kapital Grupp pakkumis ja kauplemis prospekti (edaspidi prospekt) punktis 24.5 („Aktsiate väljastamise otsus“) sätestatud otsus. Kõik prospektis sätestatud tingimused ja nõuded kehtivad käesoleva otsuse alusel tehtavale aktsiakapitali suurendamisele.

Aktsiakapitali suurendamise otsuste tühistamise õigus

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu otsuse:

1. jätta endale muu hulgas õigus muuta ja/või tühistada mistahes enda poolt vastuvõetud Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsus;

2. mitte suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali rohkem kui kuue miljoni uue aktsia võrra vastavalt vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsustele;

3. anda kõik uued aktsiad välja vaid ühesuguse märkimishinnaga.

Nordecon: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine äriregistris ja väljamaksed

19.09.2017 Tõnu Toompark

15. septembril 2017 kanti äriregistrisse Nordecon AS-i aktsiakapitali vähendamine 24. mail 2017 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada Nordecon AS-i aktsiakapitali 1 456 896,74 euro võrra 19 720 440,42 eurolt 18 263 543,68 euroni. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,045 euro võrra aktsia kohta. Aktsiaseltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Nordecon AS-i aktsiakapitali suurus 18 263 543,68 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

Aktsiakapitali vähendamine summas 1 384 052,76 eurot (0,045 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 18. detsembril 2017. Nordecon AS-le kuuluvate oma aktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehta.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 7. juunil 2017 a. kella 23:59 seisuga.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus Maa: Euromoney valis Uus Maa Eesti parimaks kinnisvarabürooks

19.09.2017 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo valiti Euromoney poolt taas Eesti parimaks kinnisvarabürooks. Tegu on juba kolmanda korraga, mil Uus Maa selle väärika tiitli sai.

Järjekorras 13. kinnisvarauuringu (Real Estate Survey) raames küsitleti 2462 vastajat 1218 ettevõttest, kokku 75 riigist. Fookuses oli nii kinnisvarafirmade poolt pakutavate teenuste hulk kui ka nende kvaliteet.

„Oleme väga meelitatud sellise tunnustuse eest. Mis saab olla parem, kui klientide rahulolu ja konkurentide heakskiit meie töö osas,“ ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on Euromoney poolt varasemalt pärjatud aastatel 2009 ja 2010.

Euromoney on üks tuntumaid finantsajakirju, mis tegutseb aastast 1969. Ajakirja lugejaskonnaks ja uuringutes osalejaiks on peamiselt äriettevõtete juhid, kelle arvamuse ja häälte põhjal koostati ka nimetatud edetabel.

Tallinna Reaalkooli juurdeehituse detailplaneeringu avalik väljapanek

19.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda ajavahemikul 6.-20. oktoobrini tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimaja, tuba 32) ning Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) esmaspäeval kella 8.15‑18.00, teisipäevast neljapäevani kella 8.15‑17.00 ning reedel kella 8.15‑16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Tallinna Linnavalitsus võttis Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu 30. augustil 2017. Detailplaneeringu eesmärgiks on võimaldada rajada Tallinna Reaalkoolile reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse. Planeeritav keskus pakuks Tallinna koolidele võimalust saada maailmatasemel reaalharidust. „Reaalhariduse edendamiseks vajab Tallinn kaasaegset kompetentsikeskust, mis võimaldab maksimaalselt rakendada kaasaegset õpikäsitust – õppijate individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavat õpet,“ ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart. Abilinnapea lisas, et uus hoone lahendab Tallinna Reaalkooli aastaid vaevanud ruumikitsikuse ja sportimisvõimaluste puudumise probleemid. Lisaks Tallinna Reaalkooli õpilastele saavad valminud õpperuume kasutada ka kõikide teiste Tallinna koolide õpilased, see annab võimaluse teha oma koolitöid ja praktikume nüüdisaegse varustusega laborites.

Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette kinnistul oleva neljakorruselise Tallinna Reaalkooli hoone säilitamise olemasolevas suuruses ning selle kõrvale kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone ehitamise ja olemasoleva ühekorruselise hoone rekonstrueerimise. Estonia puiestee ja G. Otsa tänava nurgal asuva detailplaneeringuala suurus on 1,27 ha.

Detailplaneeringuga Estonia pst 6 kinnistule määratav ehitusõigus võimaldab Tallinna Reaalkooli arendada ning kooli tegevust ajaloolises asukohas laiendada. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid ja luua ajakohased tingimused õppetöö läbiviimiseks.

Uus õppehoone on kavandatud praeguse spordiväljaku alale, ühtlase tänavaseina kujundamiseks on määratud Estonia puiestee ehitusjoon. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi planeeritud hoone kõrgus ületada Tallinna Reaalkooli hoone katusekarniisi kõrgust. Planeeritud hoone võib ühendada ajaloolise koolihoonega esimese ja maa-aluse korruse tasandil.

Detailplaneeringus on määratud arhitektuurinõuded mälestiseks tunnistatud koolihoone vaadeldavuse ja dominantsuse tagamiseks. Enne planeeritud hoone ehitusprojekti koostamist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Lisaks on krundile planeeritud parkla, rekreatsiooniala ja spordiväljak.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Domus Kinnisvara turuülevaade 08-2017: Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind läheneb 1400 eurole

19.09.2017 Domus Kinnisvara

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati augustis Eestis kokku 4582 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 278 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis juuliga võrreldes 10% ning võrreldes eelmise aasta augustiga tõusis 9%. Käesoleva aasta augustikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 9% kõrgem.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 2146 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 192 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 11%. Aktiivsuse tõusu tõi kaasa korterite (+196 tk) ja elamute (+58 tk) müügitehingute arvu tõus. Augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel saadi varasemalt broneeritud korteritega tehingut lõpuni viidud, mis tõstsid korteritehingute arvu. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja tehingute koguväärtus 23%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis ca 27% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma C. R. Jakobsoni tn 7, Kuklase tn 16/18, Lahepea tn 7, Randla tn 6 ja Sinimäe tn 16 arendused, kus kokku teostati 114 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2094 €/m². Palju uusarendusi on veel valmimas, seega ei ole niipea oodata uute korterite osakaalu suurt langust.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 459 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuliga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus püsis samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati augustis ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Sel kuul jõudis tehingusse mitu keskmisest kõrgema hinnaklassiga uusarenduse korterit (nt Lai tn 39, kus korterite tehinguhinnad üle 2200 €/m2), mis tõstsid korterite keskmise hinna tasemeni 1390 €/m2.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 223 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 28% ning tehingute koguväärtus 32%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 19%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

August oli Pärnu linnas uute korterite müügitehingute poolest tagasihoidlik, ainult 5% tehingutest toimus uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Sellest tulenevalt langes ka korteri müügitehingute keskmine hind.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 153 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 160 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 46%. Augustis müüdi viis üle 100 000 euro maksvat elamut, mis tõstis tehingute koguväärtust. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 26%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Narva

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 117%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja koguväärtus 146%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Õpetajate Kodu korterid jagati valituks osutunud taotlejate vahel

19.09.2017 Tallinn.ee

Täna jagati Õpetajate Kodu korterid sõelale jäänud taotlejate vahel, komisjoni ettepaneku korterite üürile saajate kohta kinnitab Tallinna linnavalitsus.

Õpetajate päeval, 5. oktoobril avatavasse Õpetajate Kodusse asuvad elama Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavad õpetajad.

„Lasnamäe Kadrioru poolsesse serva, Uuslinna tn 3a kinnistule rajatud Õpetajate Kodus on kokku 75 korterit,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neist 72 korterit sai täna nö. välja jagatud, kolm korterit jätsime reservi. Korteri välja valituile üürile andmise otsuse teeb linnavalitsus ilmselt kahe nädala jooksul.”

Õpetajate Kodus on 40 ühetoalist korterit suurusega 24,0-36,5 m2 ning 35 kahetoalist korterit suurusega 38,7-50,7 m2.

Õpetajate Kodus asuvate korterite üürile saamise taotluste vastuvõtt algas 15. mail. Taotlejate vahel etteantud kriteeriumide alusel valiku tegemise hetkeks oli komisjonile laekunud 158 avaldust, neist vastas kriteeriumidele 138. Eluasemekomisjon valis nende seast mitmete kriteeriumide alusel omakorda välja 72 taotlejat, kelle taotlus oli kõige enam põhjendatud.

Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Eesmärgiks on seatud tavapärasest märksa madalamad ülalpidamiskulud – tegemist on energiat maksimaalselt säästva majaga,“ rõhutas Võrk.

„Üürnike mugavuse huvides rajati maja soklikorrusele lisaks panipaikadele ka pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök, ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja –tehnikaga,“ lisas Võrk

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

26/09/2017 toimub koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

19.09.2017 Margot Toompark

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 Tallinna kesklinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

“Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 kell 09.00-14.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara: Eesti korterituru augustikuu lühiülevaade

19.09.2017 Mihkel Eliste

Augustikuus tehti Eestis 2 084 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 327 tehingut rohkem, mille juures tehinguaktiivsus kasvas 19% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 91 tehingu ehk 4,6% võrra enam tehinguid. Kui viimastel perioodidel on järjepidevaks trendiks olnud olukord, kus tehingute arv kasvab märgatavalt kiiremini kui mediaanhind, siis möödunud kuude vältel on asunud kasvutempod ühtlustuma. Ennekõike kerkib turgu iseloomustavate näitajate stabiliseerumine üles tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumise tõttu.

Alates maikuust kasvas igakuiselt Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tehingute arv kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, augustis aga väljaspool Harjumaad tehinguaktiivsus aastases võrdluses enam ei kasvanud. Maikuus kasvas tehingute arv väljaspool Harjumaad 18%, juunis 9,6%, juulis 9,1% kuid augustis langes 1,7% võrra. Augustikuus hoidis üleriigiliselt korterituru tehinguaktiivsust ennekõike Harjumaa, mille juures absoluutnumbrites kasvas tehinguaktiivsus vastavas maakonnas sarnases tempos nii pealinnas kui mujal maakonnas, mis oli suuresti tingitud uute korteritega tehtavatest tehingutest.

Sarnaselt varasematele kuudele võis ka augustis märgata keskmisest kiiremat tehinguaktiivsuse ja hinnakasvu tempot mitmetes väiksemates Eesti piirkondades. Maakondade keskustes ja teistes väikelinnades on märgata varasemate trendide jätkumist, kus vähene kvaliteetsete pakkumiste arv on soodustamas kasvanud nõudluse taustal hinnataseme keskmisest kiiremat kasvamist. Laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on keskustes oluliselt kasvanud pakkumishindade tõttu asunud siirduma ennekõike linnalähedastesse alevikesse, kus korterite hinnad on madalamad ning võimalik on sama raha eest soetada rohkematoalisi kortereid. Eesti suuremates ja aktiivseimates väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandis on aastane hinnakasv jäänud püsima ligikaudu 10% juurde, mille juures on aga lähitulevikus oodata hinnakasvu tempo järkjärgulist taandumist mõõduka kasvuni.

Varasemad kohati mõnenädalased müügiperioodid on kiirelt kasvanud pakkumishindade tõttu väikelinnades taas pikenema asunud ning selle tulemusena pakkumiste arv tasakaalukalt kasvule pöördunud. Endiselt müüjakeskse turu tõttu ei ole kinnisvara omanikud nõus rohkete huviliste tõttu pakkumishindu aga langetama, mistõttu on paljudes väiksemates Eesti piirkondades ainuüksi eluasemelaenu sissemaksuks vajaliku summaga kinnisvara soetamine muutunud keerulisemaks, tarvis on suuremat omafinantseeringut. Möödunud kümnendi jooksul tänasest hinnatasemest mõnevõrra kõrgema hinnaga soetatud kinnisvara eest lootus tänasel hetkel vähemalt sama palju raha tagasi saada on asunud müüjaid suuresti emotsionaalselt mõjutama.

Hulgaliselt pakkumisel olevaid kortereid on pakkumishindade osas tugevalt ülehinnatud, mistõttu nende eluasemelaenu tagatiseks hindamisel ei lange hinnatud turuväärtus ja kokkulepitud tehinguhind kaugeltki kokku. Ostjaskonna osakaal, kes varasemalt oli võimeline tehinguid tegema rohke või pelgalt omakapitaliga, kasutamata ostuks laenuraha, on jätkuvalt ostmas investeerimiseks sobilikke objekte kuid mitte enam iseendale elamiseks. Pangalaenuta ostjaskonna seas on aina enam korteriturul esile kerkimas aga pensioniealised tarbijad, kes soovivad kolida maalt linna või vahetada suurema korteri väiksema vastu, sarnane trend püsib tulevikus stabiilselt aktuaalne.

Augustis tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks hinnaks kujunes Eestis 1 251 €/m2. Võrreldes juuliga kasvas ruutmeetrihind 1,4% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%. Augustis jätkus Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kiirenev kasv teist kuud järjest. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8%, juunis 1,0% kuid juulis jällegi 6,0%. Pikema aja vältel on tehinguaktiivsus kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool piirkondades, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi vastavates piirkondades on hinnakasvu tempo kiirenenud, ei ole siiski madalate piirkondlike hindade tõttu hinnakasv viimase kahe kuu vältel kiiremini kasvama asunud. Nii aprillis, mais kui ka juunis olid uute korterite müüginumbrid Eestis mõnevõrra madalamad, mistõttu Eesti korterituru keskmine hinnatase kasvas ka vastavatel perioodidel aeglasemalt kui aasta esimestel kuudel ning ühtlasi juulis ja augustis. Augustikuus kasvas Tallinnast väljaspool tehingute arv mujal Eestis aastases võrdluses 2,9% kuid mediaanhind langes 4,2% võrra, sest turuaktiivsus on jätkanud kasvamist odavamate varadega Eesti n-ö mahajäänumates piirkondades.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

* 2017. aasta augusti andmed on esitatud 06.09 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Statistika: viivituses olevate eluasemelaenude maht väheneb

19.09.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti majapidamistel tähtajaks tasumata eluasemelaene 217 miljoni euro väärtuses. See moodustab kogu eluasemelaenude portfellist 3,2%.

Aastataguse ajaga võrreldes on hilinevate laenude maht vähenenud. Aasta tagasi 2016 II kvartali seisuga oli hilinevate laenude maht 239 miljonit euro ja 3,7% laenuportfellist.

Enamus eluasemelaenude võlgadest likvideeritakse suhteliselt ruttu. Üle 60 päeva on viivituses olevate eluasemelaenude maht 33 miljonit eurot ehk 0,5% laenuportfellist.

Laenude tagastamise positiivsete trendide taga on eelkõige kerkivad palgad ja kõrge tööhõive. Need tegurid annavad võimaluse laene tähtaegselt ja ilma liigsete viivitusteta teenindada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Merko sõlmis ehituslepingu Neringa hotelli rekonstrueerimistöödeks Vilniuses

18.09.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko stayba ja UAB „Neringos viesbutis“ sõlmisid lepingu Neringa hotelli rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gedimino avenüü 23, Vilnius.