Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme valimise nõudmine

katri-sarapuuÜhistus 7 liiget, juhatus 2-liikmeline. 2014 valiti uus juhatus, Juhatusse pääsesid 2 inimest vastavalt hääletustulemustele. Üks omanik ei ole rahul. Tema soovib, et kõik asjad majas käiksid nii, nagu tema arvab. Enamuse arvamus teda ei huvita.

Küsimus: Kas tal on õigus nõuda uue juhatuse valimist, lihtsalt sellepärast, et juhatus ei ole talle meelepärane?

Vastus: Kõnealune korteriomanik võib nõuda uue juhatuse valimist, see on tema õigus. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seega selleks, et kõnealune korteriomanik saaks nõuda uue juhatuse valimist, peab kas juhatus, või kui juhatuselt nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, üldkoosoleku kokku kutsuma. Üldkoosoleku päevakorras peaks olema uue juhatuse valimine ja vana juhatuse tagasikutsumine.

Üldkoosoleku päevakorra määrab üldjuhul juhatus, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega võib esitada päevakorda küsimuse uue juhatuse liikme valimiseks ja vana juhatuse tagasikutsumiseks. Kui seda küsimust korralise üldkoosoleku päevakorras ei ole, võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

Kui vastavad tingimused on täidetud, saab nõuda uue juhatuse valimist ja vana juhatuse tagasikutsumist ning üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise osas on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuleb ka vaadata korteriühistu põhikirja, nimelt põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Merko käivitas Paepargi korteriarendusprojekti viimase etapi

MerkoMerko käivitas Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse viimase arendusetapi. Kolm 7-korruselist kortermaja aadressidel Paepargi 39, 41 ja 45 valmivad 2018. aasta sügisel.

Paepargi kolmes 7-korruselises majas aadressidel Paepargi 39, 41 ja 45 (merko.ee/paepargi/) on kokku 93 korterit. B-energiaklassiga majade korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning rõdudel pakuvad ilmastiku eest kaitset lükandklaasid. Hoonete arhitekt on Tormi Sooväli ning sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1700–2400 eurot ning selles sisaldub parkimiskoht ja panipaik.

Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale. Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uute korterite turu hetkeseis ja trendid

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite turul? Kas arvad, et ehituskraanasid on liiga palju? Milline on konkurentsisituatsioon Tallinnas või mõnes Tallinna linnaosas? Kas konkurentsisurve hoiab hindu tagasi või on need kasvamas? Kas uute projektide müük õitseb?

Neile ja paljudele teistele küsimustele uute korterite turu kohta annab vastuse uusarenduste monitooring. Jälgin regulaarselt uute korterite turul toimuvat. Võtan kokku pakkumiste arvu ehk konkurentsiolukorra. Vaata, kuidas liigub müük ja mida teevad hinnad.

Kui see info tundub huvipakkuvat, kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nõuanded koduostjale: kui kallis peaks ostetav kodu olema?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Järgnevalt on arvutuste baasil vaadatud, kuidas võiks soetatava kodu ostuhind suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see üle jõu ei hakkaks käima.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus netopalgana 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.

Arvestama peab, et kinnisvara nõuab jooksvaid kulutusi. Seetõttu võib kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutuda inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot, mis on 30% netosissetulekust.

Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

NB! Laenuvõime alusel ostetava kodu maksimaalset hinda kalkuleerides peab kindlasti arvestama sellega, et kinnisvara omamisega seonduvad enamasti igakuised kommunaalkulud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tegi järsu hüppe

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis augustis 4,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1343 eurot ruutmeetri kohta. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1288 €/m².

Kui 2017. aasta juulis tehti indeksilinnades 1157 korteriomandi tehingut, siis augustis tõusis tehingute arv 1432-le. Võrdluseks- 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 115 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tegi järsu hüppe

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: II kvartalis oli 12 000 vaba ametikohta

StatistikaametEesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta II kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 9500-ni, suurenes 2017. aasta II kvartalis vabade ametikohtade arv 26%.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta II kvartalis veidi suurem kui I kvartalis, kui vabade ametikohtade arv oli 11 200. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 7%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli II kvartalis üle 561 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta II kvartalis 2,1%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta II kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis majutuses ja toitlustuses (4,3%) ning haldus- ja abitegevustes (3,0%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses (0,7%) ja mäetööstus (0,8%).

Enam kui kolmveerand vabadest ametikohtadest (78%) asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,6%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,9%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta I kvartalis ligi 78 700, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 3% väiksem ning 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 8% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam mäetööstuses (35%) ning info ja side tegevusalal (20%). Tööjõu käive suurenes enam kinnisvaraalases tegevuses (41%), finants- ja kindlustustegevuses (31%) ning töötlevas tööstuses (24%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli 2017. aasta I kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Tartu uusarendusi toidab uue elamispinna ihalus

Arco VaraTartus on viimastel aastatel uusarenduste turg püsinud aktiivne. Linnapildist on näha, et ehitustööd käivad täies hoos ja seda kõike toidab endiselt rotatsioon, kus vanematest majadest soovitakse kolida uutele elamispindadele, kirjutab Arco Vara maakler Janika Toots.

Hetkel on Tartus väljaehitamisel 38 arendusprojekti. Kõige aktiivsem on uusarenduste rajamine Ülejõe ja Kesklinna linnaosades. Linnapiirist välja vaadates on enim korteri- ja ridaelamute arendusi Ülenurme ning Luunja suunal.

Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt ei näita Tartu korterite keskmine ruutmeetri hind languse märke. Juulis tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 348 €/m². Võrreldes varasema kuuga kasvas hinnatase 8,8% ning võrreldes aastataguse perioodiga 10%.

Uusarenduste korterite keskmine hinnatase, mis aasta algul oli 1 800 €/m² juures, on jõudsalt kasvanud. Mida kesklinnale lähemal asub uus elamispind, seda kallimat hinda on endiselt võimalik küsida. Kesklinna uusarenduse hinnad algavad 2000 €/m², kõige kallim on praegu 3100 €/m² kohta aadressil Kitsas 5 asuvas korteriarenduses.

Kesklinn ja selle lähedus on olnud läbi aegade populaarne. Alati on hinnas olnud Tähtvere ja Supilinna lähedased piirkonnad. Tähtveres on uusarenduste hinnad 1900-2300 €/m² kohta. Supilinnas pakkumised hetkel puuduvad. Ka Ülejõe piirkonnas on toimunud arenduste valmides hindade korrelatsioon ning uusarendusi on võimalik võõrandada alates 1600 eur/m², maksimaalne hind aga on 2500 €/m².

Tartust väljaspool jäävad arenduste hinnad korterite ja ridaelamute puhul 1000 – 1400 €/m².

Kui pangad jätkavad senist laenupoliitikat, liigub Tartu korteriturg lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil, suureks hinnatõusuks suurt ruumi ei ole. Kuna turul on valikuid palju, siis on ka kliendid teadlikumad ning soovivad hea planeeringuga ning läbimõeldud lahendustega kodusid. Oluline on ka energiasäästlikkus ja läheduses asuvad vaba aja veetmise võimalused.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Rahandusministeerium: Aasta teisel poolel on inflatsioon kiirem

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuli 3,6 protsendilt augustis 3,9 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel energia kallinemise tõttu 1,5 protsendini.

Kui aasta esimesel poolel kõikus inflatsioon 3 protsendi juures, siis juulis-augustis toimus märgatav kiirenemine. Suures osas põhjustasid seda juulis jõustunud lahja alkoholi uued aktsiisimäärad. Kaupmehed varusid madalama aktsiisimääraga alkoholi mitme kuu koguse ulatuses, aga jaehindadesse lisati see kohe muudatuste jõustumise järel. Maksumeetmed kergitavad inflatsiooni 1 protsendi ulatuses, millest ligi poole moodustab lahja alkoholi aktsiisimäärade tõus.

Toidu hinnad on maailmaturul kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on toiduainete kallinemine ka meil laiapõhjaline. Augustis kiirenes toidukaupade hinnatõus 6,4 protsendini, moodustades 1,5 protsenti augusti inflatsioonist. Tarbijahindu mõjutas veel kõrgest elektri börsihinnast põhjustatud elektri kallinemine ning üürihindade tõus enne uut õppeaastat.

Aasta teisel poolel jääb inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu kallinemise tõttu kiireks. Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub välja kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmastikuolud.

170908 Aasta teisel poolel on infaltsioon kiirem

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Veel on võimalik registreeruda “Üüriinvesteeringute koolitusele”

Üüriinvesteeringute koolitus 600x450Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 12/09/2017 Tallinna kesklinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 12/09/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Poorer than their parents: the struggles of Europe’s young

  • SwedbankHit most by great recession and rising house prices
  • Upcoming challenges: population ageing and tech revolution
  • Negative effects on growth, public finances, and political stability

In some respects, the current young Europeans can be thought of as lucky. They are more educated than any other generation in history, they have not experienced wars or any other major conflicts, and they can enjoy borderless travels. Medical advancements are on their side; thus they are likely to live longer than any other generation in history. Nevertheless, today’s younger generation has been facing multiple headwinds, both of a cyclical and structural sort, and is at risk of ending up poorer than their parents. The wasted potential of the young could lead to weaker growth in productivity and thus lower potential output, stagnant wages, poor public finances, and growing support for populism.

Poorer than their parents: the struggles of Europe’s young

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

E.L.L. Kinnisvara alustas Juhkentali kvartali arhitektuurivõistlusega

ELL KinnisvaraE.L.L. Kinnisvara käivitas rahvusvahelise kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida parim arhitektuurne lahendus Juhkentali ärikvartalile, mis hõlmab ka Eesti kõrgeimat büroohoonet. Võistlusel on kutsutud osalema kaheksa arhitektuuribürood ja võidutöö selgub hiljemalt 2018. aasta jaanuaris. E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot, ehitusega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

„Meie eesmärk on rajada Tallinna kaasaegseim ja kõrgetasemelisim multifunktsionaalne kvartal. Tulenevalt selle paiknemisest linnaehituslikult tähtsas ja hästinähtavas asukohas, arvestades kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud dominantset arendusmahtu ja fakti, et siia kvartalisse kerkib Eesti kõrgeim büroohoone, oleme lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks välja kuulutanud rahvusvahelise kutsutud arhitektuurivõistluse,“ ütles E.L.L. Kinnisvara arendusdirektor ja juhatuse liige Indrek Moorats.

„Võistlusel osalema kutsutud kaheksa arhitektuuribüroo valikul olid peamisteks kriteeriumiteks nende senised silmapaistvad referentsid, mastaapse ja tervikliku kvartali projekteerimise võimekus ning arhitektide mudelprojekteerimise oskus,“ lisas Indrek Moorats. Võistlusel osalevad Norra arhitektibüroo SpaceGroup Company koostöös Eesti ettevõttega Novarc Group, Suurbritannia arhitektibüroo Fletcher Priest Architects koostöös Eesti ettevõttega Arhitekt 11, lisaks Eestist arhitekt Martin Aunin, Arhitektuuribüroo JVR, Alver Arhitektid, Kadarik Tüür Arhitektid, KOKO Arhitektid ja M. Pressi Arhitektuuribüroo.

Arhitektuurivõistluse tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Transpordiametiga. Võistluse žüriisse kuulub seitse liiget, sealhulgas arendaja ja linna esindajad ning volitatud arhitekt-eksperdid. Žürii tööd toetavad energiatõhususe ekspert, ehituskonstruktor, liiklusekspert ja ehitusmaksumuse hindaja.

E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohas Olümpia hotelli vastas paiknev multifunktsionaalne Juhkentali kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 30-korruseline ja 16-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hooneosa kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali kogupind on enam kui 90 000 m², siia tuleb enam kui 40 000 m² esinduslikku büroopinda, 6000 m² kortereid, kaubanduspindu, erinevaid toitlustuskohti, spordiklubi ja parkimismaja.

„Arendame kvartali välja tervikuna ning sobitatuna olemasolevasse linnaruumi – lisaks uutele hoonetele ehitame välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandame endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala,“ ütles Juhkentali ärikvartali arenduse projektijuht Rait Riim. „Oma arendustes lähtume pikaajalisest strateegiast, mis hõlmab nii keskkonnasäästu, energiatõhusust kui kvaliteetset sise- ja väliskeskkonda. Arendatavad hooned on liginullenergiahooned, büroopinnad vastavad A-klassi standardile ning keskkonnasäästlikkuses lähtume rahvusvahelisest BREEAM standardist,“ lisas Rait Riim.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Kiiret hinnakasvu põhjustavad peamiselt toiduained

  • Eesti PankKiire hinnakasv on kooskõlas majandusaktiivsuse suurenemisega, kasvava nõudluse tõttu on ettevõtetel lihtsam hindu tõsta
  • Euroala inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete kallinemise tõttu
  • Toiduainete kiire hinnakasv iseloomustab riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu

Tarbijahindade kasv jätkas statistikaameti teatel augustis kiirenemist, ulatudes aastavõrdluses 3,9%ni. Toiduained kallinesid aastaga 7,5%, energiahinnad tõusid 5,9%, aga alusinflatsioon aeglustus 1,6%ni. Suurima mõjuga olid kaks kaubagruppi, piimatooted ja õlu, mis kokku panustasid hinnakasvu 1 protsendipunkti.

Kaupmeestel on lihtsam hindu tõsta, sest nõudlus on kiiresti tugevnenud ja majanduskasv ületab pikaajalist kasvuvõimekust. Alusinflatsiooni vedas augustis teenuste 3,8%ni ulatuv hinnatõus, mis on muutunud laiapõhjaliseks, kuid tööstuskaubad odavnesid. Tööstuskaupade hinnatase langes aastaga 0,6%, mille üheks põhjuseks võib olla euro kursi tõus dollari suhtes. Aasta algusest on euro tugevnenud rohkem kui 10%.

Euroala inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete tõttu 1,5%ni. Toiduainete hinnad on tõusnud ajaloolises võrdluses kõrgele tasemele, kuid jäävad praegu veel allapoole eelmise tõusutsükli haripunktist 2012. aasta lõpus. Toiduainete 4% lähedusse ulatuv hinnakasv iseloomustab neid Ida-Euroopa riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu. Leedus ja Eestis on inflatsioon olnud kiirem kui teistes euroala riikides, sest toiduainete hinnakasvule lisab hoogu alkoholi aktsiisimäärade tõus.

Teisel poolaastal peaks hinnakasv aeglustuma kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu. 2017. aasta keskmine hinnakasv jääb siiski kiiremaks kui 3%.

170907 Eesti ja euroala inflatsioon

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas augustis enim toit

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2% ja mittereguleeritavad hinnad 3,0%.

Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,4% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2% kallimad piim, piimatooted ja munad. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest kolm viiendikku andis 28% kallim õlu ja ühe viiendiku 8,6% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 9,5% ja diislikütus 10,2% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (44%), väherasvane piim (25%) ja oliivõli (25%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9% 2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1%.

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines 2,4% ning eluasemeüür 3,5%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning värske puuvilja 9%-line odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2017
Kaubagrupp August 2016 –
august 2017, %
Juuli 2017 –
august 2017, %
KOKKU 3,9 0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,4 -0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 11,1 1,5
Riietus ja jalatsid -0,5 3,3
Eluase 4,2 1,3
Majapidamine 0,3 0,6
Tervishoid 0,6 -1,1
Transport 4,8 0,3
Side -5,6 0,0
Vaba aeg 1,5 -0,5
Haridus ja lasteasutused 4,7 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,8 -0,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,8 0,2

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti Pank: Eesti välismajanduskäive oli teises kvartalis rekordiline

  • Eesti PankMaksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta teises kvartalis 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst). Ülejääk põhines teenuste konto positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import) ning teisese tulu (EL struktuurifondide toetused, laekunud trahvid) netosissevoolul1.
  • Teises kvartalis hoogustus Eesti välismajandus veelgi. Kaupade ja teenuste käive oli 8,9 miljardit eurot (153% SKPst). Sellega on Eesti üks avatuima majandusega riike euroalas.
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool 171 miljonit eurot, milles kajastuvad taas peamiselt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et teise kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (34% SKPst). Investeerimispositsioon liikus viiendat kvartalit järjest tasakaalu suunas.
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aga kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Võlanõuete maht suurenes kvartalis 170 miljonit eurot, võlakohustused aga vähenesid 66 miljonit.

2017. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 108 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid enim reisi-, arvuti- ja ehitusteenused. Investeerimistulude netoväljavool oli 266 miljonit eurot, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 50% suurem. Selle taga on peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud kasumi reinvesteerimine. Kaupade konto puudujääk suurenes 30% ja oli 319 miljonit eurot. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4%, sissevedu aga 6%. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli) väljaveo suurenemine, impordi kasvu aga transpordivahendite sissevedu. Teisese tulu ja kapitalikonto ülejääk kasvas tänu Euroopa Liidu investeeringutoetuste märgatavale suurenemisele.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta teises kvartalis 202 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 171 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid jätkuvalt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, s.t krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 136 miljonit eurot ja sai toimuda tänu klientide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel omakorda vähendada oma väliskohustusi. Hoiuste kasv tulenes jooksevkonto ülejäägist, s.t ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Valitsemissektori hoiuste suurenemist mõjutasid laekumised ELi tõukefondidest. Erinevalt 2017. aasta esimesest kvartalist ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes tänu mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta teise kvartali lõpus 7,5 miljardi euroga (34% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 146 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Kvartali jooksul võlanõuded suurenesid, võlakohustused aga vähenesid.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistika.

1 Netosissevool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2017. aasta kolmanda kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017 kell 8.

170907 Finantskonto struktuur, % SKPst

170907 Finantskonto struktuur, % SKPst

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes