Soovime kaasomandis olevale pinnale määrata kasutuskorda. 10-st omanikust on 70% jagamisega nõus.
Küsimused:
- Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaasomand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur.
- Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada?
- Ühiselt need korteri omanikud, kes jagamist soovivad
- KÜ
- Üks korteri omanik iseseisvalt
Vastus:Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.
Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võtab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esindaja kulud.
Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korteriomanik iseseisvalt või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad. Korteriühistu ei ole kaasomanik, seega korteriühistu ei saa nimetatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.
Tuleb ka meeles pidada, et hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Seega juhul kui kaasomanike enamus oleks nõus avalduse rahuldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.
Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
According to Statistics Estonia, 178 permits for use were issued for non-residential premises in Q3 2015. Issuance of permits for use decreased 2% in a year. 
Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav 
Viimastel aastatel on Tallinnas valminud kümneid tuhandeid ruutmeetreid uusi büroopindu ja arendajad pakuvad neid lähiajal suurtes mahtudes veelgi lisaks. Turuolukord survestab büroode omanikke olema paindlikud ja leidlikud, ütleb Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisk.
Tallinna linnavalitsus jätkab toetatud elamispinna vajajatele munitsipaalkorterite ehitamist, järgmisel aastal alustatakse Lasnamäele 75 korteriga õpetajate maja ehitamist.
Tallinna kesklinnas, aadressil Endla tänav 15 rajatav büroohoone Numeral pälvis rahvusvahelise kinnisvaraföderatsiooni FIABCI poolt antava kõrgetasemelise kinnisvara auhinna – Baltic Prix d’Excellence 2015 kategoorias jätkusuutlik ehitis.
Olen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumused – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänase elamispindade seisule ja võimalikele arengustsenaariumitele.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja presidendi residentsi ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 10. detsembrini. Tuleva aasta algusest kuni 2017. aasta suveni kestvate ehitustööde tulemusena antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.
Veel kuni 19. novembrini k.a saab esitada ettepanekuid Tartu kesklinna uue üldplaneeringu kohta. Ettepanekuid võib esitada nii meiliaadressil lpmko@raad.tartu.ee kui ka Tartu kodulehel www.tartu.ee/kesklinn, kus saab planeeringuga ka lähemalt tutvuda. Lisaks on planeering tutvumiseks väljas ka raekojas asuvas infokeskuses ning Küüni-Poe tänava infostendidel.
Maakri Kvartal OÜ rajab Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale aadressil Maakri tn 19/21 seitsmest hoonest koosneva Maakri Kvartali, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Kvartali projekteerimis- ja ehitusleping sõlmiti AS Merko Ehitus Eestiga, Merko jätkab ehitust kuni lõpliku valmiduseni. Maakri Kvartali arendust finantseerib Pohjola Pank. Kvartali ankurüürnikud on Pohjola Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.
Mainor Ülemiste AS emiteerib 17.11.2015 täiendavalt 26.11.2018 lunastuvaid võlakirju nominaalväärtuses 3 000 000 eurot. Võlakirjad emiteeritakse vastavalt ettevõtte juhatuse poolt 10.06.2015 heaks kiidetud võlakirjade tingimustele. Mitteavaliku pakkumise korras läbi viidud emissiooni märkimisel osalesid nii institutsionaalsed, kui eraisikutest investorid Eestist, Lätist ja Leedust.
Statistikaameti andmetel väljastati 2015 III kvartalis mitteeluruumidele 178 kasutusluba. 
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tunnistas uue Tallinna vangla ehitamiseks korraldatud riigihanke võitjaks konsortsiumi OÜ Fund Ehitus ja AS TREF Nord, kellega on kavas sõlmida ehitusleping lähiajal. Ehitustööde maksumus on 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.
