Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Tondi sõjaväelinnaku naabrusse kavandatakse korterelamuid

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis loob võimalused Tondi asumisse endise sõjaväelinnaku naabrusesse kümne korterelamu rajamiseks.

Detailplaneeringuala asub Kristiine linnaosas Tondi asumis Marsi, Sõjakooli, Sammu ja Seebi tänava vahelises kvartalis. Detailplaneering hõlmab 2,41 ha suuruse maa-ala.

Planeeritud ala piirneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tondi sõjaväelinnaku kasarmutega ja tallihoonega. Detailplaneeringu koostamisega soovitakse määrata ehitusõigus kokku kümne kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ning alajaama rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneering on kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritud maa-ala segahoonestusala ja arenguala juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tondi Kvartal. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Alale uue detailplaneeringu koostamise tingis vajadus moodustada väiksemad krundid ning määrata kruntidele elamumaa sihtotstarve. Uue planeeringuga kavandatakse alale 15 asemel 10 korterelamut ning arvestades, et piirkond on kujunemas pigem elurajooniks, ei ole otstarbekas sinna kavandada osalist ärifunktsiooni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Kristiine Linnaosa Valitsus korraldavad lähiajal vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Nasdaq: Baltic Horizon Fund täiendavate fondiosakute noteerimisest Balti fondinimekirjas

NasdaqVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 5. detsembri 2017. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 12 784 768 osakut kauplemisele Börsi fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 7. detsember 2017. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev. Seega kaubeldakse alates 7. detsembrist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 77 440 638 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).

Baltic Horizon Fund’i prospekt, prospekti lisad ja prospekti kokkuvõted asuvad Nasdaq Baltic kodulehel emitendi detailvaates: http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3500110244&list=5&currency=EUR&pg=nontradeddetails&tab=company&lang=et

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Capital Mill: Nordecon ehitab Capital Milli tellimusel Saue linna servale energiatõhusa kortermaja

Capital MillNordecon AS ja Capital Mill sõlmisid lepingu Saue linna servale kortermaja ehitamiseks. Aadressile Kuuseheki 50 rajatava A-klassi energiamärgisega maja ehitusmaksumus on ligi 4 miljonit eurot. Kolmekordne 48 korteriga maja valmib 2019. aasta jaanuaris.

„Hästi läbi mõeldud arendustel on täna suur müügipotentsiaal, sest koduotsijad on muutunud aina nõudlikumaks. A-energiaklassi, mõistliku hinna ja rahuliku elukeskkonnaga on Sauele ehitatava arenduse puhul mitmed olulised tingimused täidetud,“ rääkis Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Kesklinnas elamine ei ole kõigile meelepärane ning seepärast otsitakse elupaika aina enam Tallinna piirest välja, kuid eeldusel, et hea ühendus töökohaga säiliks.“

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Kuuseheki projekt ehtne näide sellest, et kvaliteet ja mugavus ei pea olema talumatult kallis. „Suurepärase projekteerimis- ja ehitusmeeskonnaga oleme kujundanud esimese A-klassi maja Tallinnast väljas, hoides müügihinna taseme alla Harjumaa keskmise. Lisaks energiatõhususele on tugevat rõhku pandud ka efektiivsetele plaanilahendustele, siseviimistlusmaterjalidele ja ka meeldivale elukeskkonnale suure haljastatud hoovi näol“

Vaivundamendil maja on 3-korruseline, hoone brutopind on kokku 4 155 m² ja netopind 3500 m². Majas on 48 korterit, mis on 2–4 toalised. Hoone ehitatakse vastavalt kehtivatele A-energiamärgise nõuetele tagades nii oluliselt madalamad tarbimiskulud, kui pika hoone eluea. Kuuseheki 50 lähedal asuvast Saue raudteejaamast jõuab kesklinna alla poole tunniga.

Lisaks päikesepaneelidele katusel paigaldatakse hoone seintesse 160 mm paksune IKO Enertherm Alu 50 soojustus ning hoovi elektriautode laadimiskohad. Hoone garantiiperiood on 3 aastat.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

171206 Capital Mill

171206 Capital Mill 2

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara: Laenu saab veel headel tingimustel

Arco VaraKuna mõistlikud intressid ja laenu lihtne kättesaadavus ei pruugi enam väga pikalt kesta, tasub müügisoovi korral tegutseda juba täna – võimalikke ostjaid on rohkem.

Praegu on hea aeg kinnisvara müügiks, sest laenu kättesaadavus ning tingimused on endiselt vägagi vastuvõetavad nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Tänane olukord laenuturul ei püsi igavesti.

Eesti kinnisvaraturul on 2010. aastast alates olnud märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga-aastast kasvu. 2016. aastal jäid need kiirelt pidama.

2017. aasta kolmandas kvartalis tehti 3,5% vähem ostu-müügitehinguid kui käesoleva aasta teises kvartalis. Kinnisvaratehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks kujunes 3. kvartalis 61 000 eurot, mis on võrreldes aastataguse sama perioodiga 6% vähem.

Laenuturul suur konkurents – klient võidab

Koduostjatele on laenuraha praegu hästi kättesaadav ja soodne – Euribor on põhimõtteliselt negatiivne ja intressimarginaalid 2-3% vahemikus. Laenuturul on tunda tugevat konkurentsi, huvilistel on võimalik valida erinevate pankade vahel ning saada osa mitmesugustest soodustustest.

Kindlasti soodustab aktiivset laenuturgu ka majanduse hea seis, kõrge tööhõive määr ja töötasude suurenemine. Suheldes paljude klientide ja kolleegidega, on kuulda ka mõtet “osta siis, kui turg läheb langusesse“. Selles on kindlasti oma tõde, aga niisugune samm eeldab väga suurt omafinantseeringut, sest pangad ei pruugi laenu andmises sel hetkel enam nii abivalmid olla.

Varasemast on teada, et kui majandus läheb langusesse ja kinnisvaraturg koos sellega või vastupidi, siis muudavad pangad kardinaalselt oma laenupoliitikat. Eelnevalt kirjeldatud majanduskeskkonnas kahaneb laenukõlbulike klientide hulk märgatavalt. Seega – kinnisvara müümine muutub veelgi raskemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Tiskre külla kerkib omanäoline kortermaja

Arco VaraArco Vara alustas uue kortermaja müüki Harku vallas Tiskre külas Möldre teel. Hoone muudab eriliseks elamispindade paigutus – sellesse tuleb kaheksa tavapärast ning kuus ridaelamu-tüüpi korterit.

14 korteriga maja, mida arendab Booking Resort Development OÜ, on osaliselt kahe- ja osaliselt kolmekorruseline. Kõrgemas osas saab paiknema neli 2-toalist ja neli 3-toalist korterit, viimased on rõduga. Hoone kahekordsesse osasse rajatakse kuus 4-toalist ridaelamu-tüüpi korterit, mis paiknevad läbi kahe korruse ning avanevad privaatsele terrassile.

Gaasiküte ja igasse korterisse ehitatav kaasaegne sundventilatsioonisüsteem tagavad madalad küttekulud, hoone on B-energiaklassiga. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost ja ridaelamubokside hinnad 169 000 eurost. Möldre tee 1 kortermaja valmib 2018. aasta suvel.

Tiskre paikneb Tallinna piiril – kõigest mõne kilomeetri kaugusel Rocca al Marest ja Tabasalust. Piirkonda iseloomustab kaunis loodus ning üha arenev elukeskkond. Tegevusi jagub nii peredele kui ka noortele.

„Möldre tee 1 korterid sobivad oma suuruse ja planeeringu poolest nii peredele kui esimest kodu otsivatele noortele. Lastega perede jaoks on meeldiv, et vähem kui 2 km kaugusele Möldre teest jäävad Harkujärve Põhikool ja Alasniidu lasteaed ning tuleval aastal valmib uus Harkujärve lasteaed,“ ütleb objekti maakler Märt Roos. „Ka lähim keskus Tabasalu kõigi oma vaba aja veetmise võimaluste, tervise- ja spordirajatiste, gümnaasiumi ning ostu- ja söögikohtadega on vaid paari kilomeetri kaugusel.“

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Ettevõte tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Arco Varal on esindused ja esindajad üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Järvamaal, Läänemaal ning Võru- ja Põlvamaal.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Oktoobris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta oktoobris 271 000 sise- ja välisturisti, mida on 1% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 166 000 välis- ja 105 000 siseturisti. Välisturiste peatus majutusettevõtetes vähem kui 2016. aasta oktoobris, siseturiste oli 5% enam. Välisturistide arvu mõjutas enim Soome turistide arvu 13% vähenemine. Vähem turiste saabus ka Rootsist (-16%), Taanist (-14%) ja Norrast (-11%). Samal ajal paljudest Euroopa Liidu riikidest, samuti Venemaalt ja Aasia riikidest tulnud turistide arv suurenes. 120 000 turisti ehk 73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% välisturistidest. 65% välisturistidest oli puhkusereisil ja 27% tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 60% olid puhkuse- ja 26% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 14% ning Ida-Viru maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Oktoobris pakkus teenust 1014 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 47 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja 35% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis oktoobris keskmiselt 38 eurot – kolm eurot rohkem kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 45, Tartu maakonnas 35,

Ida-Viru maakonnas 30 ja Pärnu maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, oktoober 2017
  Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 014 209 60 108 310 327
Toad 20 462 8 484 1 329 1 594 4 668 4 387
Voodikohad 46 819 18 240 3 097 4 042 10 743 10 697
Tubade täitumus, % 46 62 48 25 39 29
Voodikohtade täitumus, % 35 49 37 19 31 21
Majutatud 270 822 153 214 19 006 12 970 46 354 39 278
Ööbimised 508 470 276 750 35 770 24 102 103 507 68 341
Eesti elanikud 179 339 49 509 20 481 17 901 47 722 43 726
väliskülastajad 329 131 227 241 15 289 6 201 55 785 24 615
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 38 45 30 32 29 32

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuukokkuvõtte 17 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ole kursis värskete kinnisvarauudistega – telli Adaur.ee uudiskiri

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

 

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Maamüüjate hinnaootused kerkivad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE vahendusel ostjaid otsivate maatükkide keskmine pakkumishind 2017. novembris oli 40 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste hinnad kerkinud mõõduka 7% võrra.

Eesti keskmisest enam ehk 9% on kerkinud Harjuma maade müügipakkumiste hinnaootused. Harju maakonna maade eest küsiti novembris keskmiselt 53 €/m². See on eelmise aasta vastavast näitajast 9% enam.

Seejuures on portaalis KV.EE Tallinna maade müügipakkumiste keskmine hind aastataguse ajaga võrreldes vähenenud isegi viiendiku võrra. Kinnisvaraturul toimuvat vaadates ei saa me kuidagi rääkida maade hinnalangusest. Nii on Tallinna 173 eurolt 140 eurole langenud maade müügipakkumiste ruutmeetrihinna taga muutused pakkumiste struktuuris. Teisisõnu on pakkumiste seas vähenenud kallimate maatükkide proportsioon.

Erinevalt Tallinna maade müügipakkumiste keskmisest hinnast on Tartu maamüüjate hinnaootused sootuks tõusnud. Tänavu novembris küsiti portaali KV.EE vahendusel Tartu maade müügipakkumiste eest aastatagusest 15% kõrgemat hinda ehk 48 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond/piirkond 11/2016 11/2017 Muutus, %
Eesti 38 40 7%
Harjumaa 49 53 9%
Hiiumaa   4 NA
Ida-Virumaa 31 33 7%
Jõgevamaa 15 16 12%
Järvamaa   3 NA
Läänemaa 12 16 38%
L-Virumaa 10 11 11%
Põlvamaa 11 8 -27%
Pärnumaa 20 26 32%
Raplamaa 14 13 -11%
Saaremaa 19 18 -2%
Tartumaa 29 24 -15%
Valgamaa 6 12 111%
Viljandimaa 49 41 -16%
Võrumaa 17 16 -6%
       
Narva 42 38 -10%
Pärnu 62 60 -3%
Tallinn 173 140 -19%
Tartu 41 48 15%

171206 Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara arendusturu konkurentsianalüüs

Tõnu ToomparkKorterite arendustegevuses on tähtis teada, mis turul toimub:

  • kes on konkurendid;
  • mida konkurendid pakuvad;
  • millised projektid müüvad ja millised mitte;
  • mis müüb kiiremini, mis aeglasemalt;
  • millised on hinnatasemed;
  • milline on pakkumiste struktuur / müük toalisuse alusel;
  • milline on pakkumiste struktuur / müük korterite toalisuse alusel;
  • …?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse konkurentsianalüüs.

Olen konkurentsiolukorra selgitamiseks välja töötanud selge struktuuriga ja hästi võrreldava malli, mis paneb erinevad konkureerivad projektid kõrvuti ja aitab hästi välja tuua konkureerivate projektide erinevused ja sarnasused.

Kas tunned huvi? Võta ühendust ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Üürileandjale annab head nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Heart-warming growth is a poor excuse to postpone reforms

  • SwedbankGrowth at its cyclical peak
  • Productivity is the key to income convergence in the Baltics
  • Sustainable development – where do we stand?
  • Universal basic income – utopia or an urgent necessity?

Growth at its cyclical peak

The upswing in global growth has lifted the Baltic See region’s economies to their cyclical peaks. Growth will slow, but there are at least a few good years of strong growth down the road. Geopolitics and a resurgence of populism are the key risks. Strong growth is the time to reform, correct for imbalances, and invest in boosting long-term growth potential. In Sweden, housing market adjustment is in focus, while labour market tightening remains the hotspot in the Baltics.

The Baltic economies – productivity is the key to income convergence

All the Baltic countries have recovered from the recession and narrowed the relative income per capita gaps with the EU. Lithuania has been the front-runner and surpassed Estonia, benefitting from slower price convergence and a more pronounced population decline since the bottom of the recession. However, the effect from these factors is likely transitory. In the medium term, in addition to brain drain, the population decline will trigger employment reduction, negatively affecting economic activity. The relative price levels, adjusted for purchasing power, will start growing faster (already happening in 2017), slowing the pace of real income per capita convergence. The key to successful income convergence is productivity growth and structural improvements to the economy.

Sustainable development in the Baltics and Sweden – where do we stand?

There is an increased focus globally on sustainable development and the UN 2030 Agenda. Sweden scores better than the Baltic countries with regard to sustainability principles (i.e., environmental, social, and governance indicators); however, policy makers and companies in both Sweden and the Baltics have to do their homework to promote robust, socially inclusive, and environmentally friendly growth in the medium term and to contribute better to the UN Sustainable Development Goals.

Universal basic income – utopia or an urgent necessity?

The idea of universal basic income, or unconditional cash payments for all citizens or residents of a specific country was first expressed by Thomas More and almost implemented by Richard Nixon in the US in 1968. This idea has recently grown in popularity worldwide. In an EU-wide survey from 2016, 64% of respondents supported the idea, while Finland started experimenting with its implementation this year. The discussions on universal basic income are picking up steam also in the Baltics. We shed light on the pros and cons of UBI and conclude that full implementation of it in the Baltics is unaffordable, but elements of it can improve social inclusion and the efficiency of existing social security systems.

Baltic Sea Region Report

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara: Millist kinnisvara otsivad Pärnu inimesed?

Arco VaraPärnumaa elanikel on hea aeg vahetada korter maja vastu, vana maja uue vastu või leida meelepärane krunt ning ehitada kodu kõigi oma soovide järgi.

Pärnu inimesed, kes on otsustanud soetada oma uueks koduks individuaalelamu, valiksid hea meelega uusarenduse. Ideaalseks peetakse sellist varianti, kus uuel omanikul on võimalus siselahendustes kaasa rääkida.

Täna on trendiks ühetasapinnalised optimaalse suurusega (120-150 m2) kivielamud hea juurdepääsuga kõrghaljastusega kinnistul. Väga oluliseks peetakse uue kodu asukohta bussipeatuste suhtes. Kui buumiajal ei pööratud sellistele nüanssidele suurt tähelepanu, siis täna soovivad pereisad ning -emad olla sõltumatud laste koolidest ja trennidest, enam ei soovita taksojuhi ametit pidada. Kui uusarendus vastab eelkirjeldatud omadustele ning müügihind võrdub turuväärtusega, on tegemist oodatud kaubaga, mis leiab uue omaniku suhteliselt kiiresti.

2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Pärnu maakonnas elamutega 334 tehingut, mis on 10% rohkem kui varasema aasta samal perioodil. Pärnu linnas tehti 88 tehingut, mida on mullusega võrreldes 10 maja vähem. Maakonnas tervikuna tehtud tehingute puhul kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 68 500 eurot ja mediaanhinnaks 60 000 eurot. Pärnu linnas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks seevastu 89 000 eurot ja mediaanhinnaks 81 500 eurot.

Piirkonda uuritakse hoolega

Kuna Pärnu linnas on uuselamute pakkumine üpris kesine või on need kõrge letihinna tõttu enamikele inimestele kättesaamatud, planeeritakse uueks kodukohaks linna piiri või linnast maksimaalselt 15 km kaugusel paiknevaid piirkondi, kus hinnaklass oluliselt sõbralikum. Mis ümbruskonda puudutab, siis ei soovita olla esimesed elanikud arenduspiirkonnas, kuid samas ei soovita naabritega ka väga lähestikku hoonestust, hoolega uuritakse piirkonna tulevikuplaane. Seega omab tähtsust ka piirkonna planeering ning hoonestuse paiknemine kinnistutel.

Samad kriteeriumid kehtivad ka kruntide otsijate jaoks, kuna Pärnu linnas ületab sobilike elamukruntide nõudlus pakkumise või on hinnaklass krõbe. Tavapäraselt osutub sobilikuks krunt, millel olemas kommunikatsioonid krundi piiril, heas seisukorras juurdepääsutee ning tänavavalgustus, boonuseks on veekogu lähedus. Tark ostja teeb enne lõplikku otsust kodutöö, kaasates oma ala spetsialistid, paljud kliendid tutvuvad ka tulevaste naabritega ning koguvad informatsiooni piirkonna heade ja halbade külgede kohta.

Võib väita, et uue kodu (uuselamu) planeerimisel jagunevad kliendid kaheks. Noored pered soovivad pigem juba valmis kasutusloaga uuselamut, kuna elukoha vahetusega kaasneb senise kinnisvara müük ning tekib vajadus perega kohe uude koju kolida. Enamate võimalustega inimesed pigem planeerivad ning ehitavad just enda unistustele vastava maja.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nordecon sõlmis ehituslepingu korterelamu ehitamiseks

NordeconNordecon AS ja Capital Mill OÜ sõlmisid lepingu Saue linna Kuuseheki 50 A-klassi energiamärgisega 48 korteriga kortermaja ehitamiseks. Vaivundamendil maja on 3-korruseline, hoone brutopind on kokku 4 155 m² ja netopind 3 500 m².

Lepingu maksumus on ligi 4 miljonit eurot. Maja valmib 2019. aasta jaanuaris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Pirita pakub elanikele püsivaid väärtusi

Arco VaraLähitulevikus ei ole Pirita korteriturul suuremaid muutusi oodata – tehinguid toimub mõõdukalt, piritalased naljalt kolida ei taha.

Kui mitme teise Tallinna linnaosa puhul räägitakse kinnisvara kontekstis nende tõusudest ja langustest, siis Pirita oma puhta ja kauni looduse ning huvitavate ajalooliste paikadega pakub inimestele elukeskkonda, millest kergekäeliselt ei loobuta. Nii püsib linnaosa kinnisvaraturg stabiilne kõigis üheksas asumis alates Meriväljast ja lõpetades Iruga.

Ligi paarikümne tuhande elanikuga Pirita väärtuslik identiteet väljendub ka suhteliselt konservatiivsetes kinnisvaratehingute numbrites. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti Pirita linnaosas 65 korteritehingut ja mediaanhinnaks kujunes 1737 eurot ruutmeetri kohta. Aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku tehti Pirital 183 tehingut ja aastaga kasvas tehingute arv 15 tehingu võrra. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes esimese kolme kvartali baasil 147 000 eurot – ligi 5% enam kui aasta tagasi.

Hinnakasv püsib rahulikus tempos

Pirita linnaosas viimastel aastatel aset leidnud hinnakasv on olnud võrdlemisi ebaühtlane, mis tuleneb peamiselt piirkonna vähesest tehinguaktiivsusest ning korteriturul kaubeldavate korterite vahelistest erinevustest. Kõige kiiremini kasvasid kinnisvara hinnad Pirital 2013. ja 2014. aastal, sealt edasi on hinnakasv püsinud võrdlemisi tagasihoidlikus tempos. Perioodil 2014-2017 on hinnataset valdavalt vedanud 2-toaliste korteritega tehtud tehingud. Tehinguaktiivsusele ja hinnataseme kujunemisele avaldavad laialdast mõju tehingud uusarendustes, mida linnaosa omapärast lähtuvalt ei ole nii palju kui nii mõneski teises piirkonnas.

Lähitulevikus ei ole Pirita linnaosa korteriturul suuremaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustunud. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega.

Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Pirita linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist. Kui keegi on mõelnud Pirital oma kodu müüki panna, siis täna on väga hea aeg müüa, Pirita kinnisvara on likviidne, ostjad on aktiivsed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko: Muudatused kontserni Eesti ettevõtete struktuuris

MerkoSeoses AS Merko Ehitus kontserni Eesti ettevõtete äritegevuse efektiivsemaks muutmise ja struktuuri korrastamisega:

  1. sõlmis AS Merko Ehitus võlaõigusliku eellepingu kinnisvaraga seotud ärivaldkonna müügiks oma 100%lisele tütarettevõttele, ASile Merko Ehitus Eesti. Ärivaldkonna müügiga viiakse 01.01.2018 kontserni Eesti ettevõtete juriidiline struktuur vastavusse juhtimisstruktuuriga.
  2. sõlmisid kontserni 100%lised tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, OÜ Metsailu, OÜ Paekalda 2, OÜ Paekalda 3, OÜ Paekalda 7, OÜ Paekalda 9, Osaühing Unigate, Suur-Paekalda OÜ, Väike-Paekalda OÜ, Kivimäe 32 OÜ ja AS Merko Tartu ühinemislepingu, mille kohaselt on ühendavaks ettevõtteks AS Merko Ehitus Eesti. Ühinemise bilansipäev ehk aeg, millest alates ühendatavate ühingute tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel, on 01.01.2018.a.
  3. võõrandas AS Merko Ehitus Eesti oma 76%lise osaluse (osa nimiväärtusega 2607 eurot) OÜs Fort Ehitus kaasosanikule OÜ Tamax Holding. OÜ Fort Ehitus on tegev vesiehituse valdkonnas.Tehingu hinda osapooled ei avalikusta. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikutega börsireglemendi mõistes.

Tehingud ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC