Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

E.L.L. Kinnisvara: Alustati Juhkentali kvartali arhitektuurivõistlusega

E.L.L. KinnisvaraE.L.L. Kinnisvara käivitas rahvusvahelise kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida parim arhitektuurne lahendus Juhkentali ärikvartalile, mis hõlmab ka Eesti kõrgeimat büroohoonet. Võistlusel on kutsutud osalema kaheksa arhitektuuribürood ja võidutöö selgub hiljemalt 2018. aasta jaanuaris. E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot, ehitusega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

„Meie eesmärk on rajada Tallinna kaasaegseim ja kõrgetasemelisim multifunktsionaalne kvartal. Tulenevalt selle paiknemisest linnaehituslikult tähtsas ja hästinähtavas asukohas, arvestades kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud dominantset arendusmahtu ja fakti, et siia kvartalisse kerkib Eesti kõrgeim büroohoone, oleme lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks välja kuulutanud rahvusvahelise kutsutud arhitektuurivõistluse,“ ütles E.L.L. Kinnisvara arendusdirektor ja juhatuse liige Indrek Moorats.

„Võistlusel osalema kutsutud kaheksa arhitektuuribüroo valikul olid peamisteks kriteeriumiteks nende senised silmapaistvad referentsid, mastaapse ja tervikliku kvartali projekteerimise võimekus ning arhitektide mudelprojekteerimise oskus,“ lisas Indrek Moorats. Võistlusel osalevad Norra arhitektibüroo SpaceGroup Company koostöös Eesti ettevõttega Novarc Group, Suurbritannia arhitektibüroo Fletcher Priest Architects koostöös Eesti ettevõttega Arhitekt 11, lisaks Eestist arhitekt Martin Aunin, Arhitektuuribüroo JVR, Alver Arhitektid, Kadarik Tüür Arhitektid, KOKO Arhitektid ja M. Pressi Arhitektuuribüroo.

Arhitektuurivõistluse tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Transpordiametiga. Võistluse žüriisse kuulub seitse liiget, sealhulgas arendaja ja linna esindajad ning volitatud arhitekt-eksperdid. Žürii tööd toetavad energiatõhususe ekspert, ehituskonstruktor, liiklusekspert ja ehitusmaksumuse hindaja.

E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohas Olümpia hotelli vastas paiknev multifunktsionaalne Juhkentali kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 30-korruseline ja 16-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hooneosa kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali kogupind on enam kui 90 000 m², siia tuleb enam kui 40 000 m² esinduslikku büroopinda, 6000 m² kortereid, kaubanduspindu, erinevaid toitlustuskohti, spordiklubi ja parkimismaja.

„Arendame kvartali välja tervikuna ning sobitatuna olemasolevasse linnaruumi – lisaks uutele hoonetele ehitame välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandame endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala,“ ütles Juhkentali ärikvartali arenduse projektijuht Rait Riim. „Oma arendustes lähtume pikaajalisest strateegiast, mis hõlmab nii keskkonnasäästu, energiatõhusust kui kvaliteetset sise- ja väliskeskkonda. Arendatavad hooned on liginullenergiahooned, büroopinnad vastavad A-klassi standardile ning keskkonnasäästlikkuses lähtume rahvusvahelisest BREEAM standardist,“ lisas Rait Riim.

https://www.kapitel.ee/e-l-l-kinnisvara-alustas-juhkentali-kvartali-arhitektuurivoistlusega/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Reidi tee ehitus on planeeritud lõpetada 2019. aasta I pooles

TallinnTallinna Kommunaalamet kuulutas 29.08.2017 välja riigihanke Reidi tee ehitamiseks pakkumuste esitamise tähtajaga 20.10.2017. Hankes on Reidi tee ehituse mõlemad etapid koos ja tööde periood on 460 päeva alates lepingu allkirjastamisest.

Reidi tee esimene etapp, mis kulgeb Jõe tänavast Pikksilma tänavani, sai heakskiidu eelmise aasta lõpul. Reidi tee teine etapp, mis kulgeb Pikksilma tänavast Russalka ristmikuni, sai linnaplaneerimise ametilt ehitusloa käesoleva aasta mais.

1,7-kilomeetrine Reidi tee hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Reidi tee ehituse abikõlbulikuks kogumaksumuseks 28,5 miljonit eurot, millest 85 protsenti kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kohus jättis rahuldamata MTÜ Eestimaa Roheline Liikumine kaebuse, milles MTÜ soovis Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt Reidi tee teise etapi rajamiseks välja antud ehitusloa tühistamist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Taavi Pukk: saame lõpuks avada Tallinna merele

TallinnKesklinna vanem Taavi Pukk tervitas Reidi tee ehitust ja linnahalli rekonstrueerimist toetavaid otsuseid, sest need lubavad teostada lõpuks Tallinna merele avamise suurejoonelise kava.

„Reidi teel ja linnahallil on määrav tähendus juba aastaid kavandatud mastaapses projektis Tallinna olulise liiklusmagistraali ja rannapromenaadi rajamiseks ning kogu mereäärse ala nüüdisaegseks arendamiseks. Selle projektiga edasi liikumata pole võimalik teostada ka ammust unistust meie linna avamisest merele,“ selgitas Pukk, „Tallinna linn on valmistunud rajama Reidi teed – varasema nimetusega Põhjaväila – juba kümmekond aastat, teinud selleks kõik vajalikud eeluuringud ning teed soovivatel elanikel on tekkinud juba õigustatud ootus. Nüüd lõpuks tekib linnal võimalus seda ootust õigustada.“

Kesklinna vanem rõhutas, et ka praegusest silmariivavast linnahalli piirkonnast saab kaasaegne ja meeldiv linnaruum: „Hiljuti andis Tallinna Sadam teada, et nende 54-hektarilise Vanasadama ala arendusplaani koostajaks valiti maailmatasemel Zaha Hadid Architects arhitektuuribüroo, kelle nägemuses ühendatakse oskuslikult sadamaala ja linnaruum ning keskendutakse sellele, et jalakäijatel oleks hea olla. Vaadates Tallinna kaarti, on selge, et linnahall, Vanasadam ja Reidi tee sobituvad omavahel tervikuks, millest kujundame kauni merele avatud ala.“

Pukk rõhutas, et mereäärse piirkonna ümberkujundamine muudab Kesklinna elukeskkonna paremaks. „Lisades siia juurde veel peatänava idee, oleme astunud päris suure sammu edasi, et anda linnasüda tagasi inimestele ning kujundada siin turvaline ja meeldiv linnaruum,“ lisas Pukk.

Täna tegi halduskohus otsuse, mille kohaselt võib Reidi tee rajamine jätkuda. Samuti andis Harju maavanem heakskiidu Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringule. Linnahalli lähiümbruse detailplaneeringu kinnitamisele oli vastu arhitektide liit, kelle hinnangul pidanuks enne selguma täpsemad plaanid hoone enda kohta. Harju maavanem leidis aga, et detailplaneering lähtub igati seadustest ning huvitatud osapooled on saanud piisava võimaluse kaasa rääkida. Linnahalli täpsem lahendus selgub arhitektuurikonkursil, kuhu kaasataks ka arhitektide liit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Gonsiori tänavat hakkab rekonstrueerima TREV-2 Grupp

TallinnGonsiori tänava rekonstrueerimise riigihankel tunnistati edukaks ASi TREV-2 Grupp pakkumus, mille alusel Tallinna Kommunaalamet ja TREV-2 Grupp sõlmisid 25. augustil lepingu. Ehitustööd algavad 38. nädalal, alates 18. septembrist.

Kokku rekonstrueeritakse sõiduteid ca 2,01 km ning rajatakse ja rekonstrueeritakse kõnni-, jalg- ja jalgrattateid ca 4,86 km. Ehitustööde mahus rekonstrueeritakse 11 fooriristmikku ning rajatakse täiendavad bussipeatused. Kogu objekti põhiline kasutusvalmidus tuleb saavutada juuliks 2019.

Ehitustöödega alustatakse Laagna tee – Gonsiori tn – Türnpu tn vahelises 0,3 km pikkuses lõigus ning Türnpu tänaval lõigus Laagna tee – Tartu mnt. K. Türnpu tänavat rekonstrueeritakse u. 0,21 km ulatuses. Tööde mahus rajatakse tänavavalgustus, sademevee kanalisatsioon, rekonstrueeritakse veevarustus, tõstetakse ümber sidevõrk, paigaldatakse foorijuhtimise süsteem. 2017. aastal on kavas ka Torupilli Selveri kõrvale „Pargi ja Reisi“ parkla ehitus koos juurdepääsuga. 2018. aastal rekonstrueeritakse Gonsiori tänavat alates Maneeži tänava ristmikust kuni Laagna teeni ligikaudu 1,5 km. 2019 rekonstrueeritakse Kunderi tn (Türnpu tn – Pronksi tn), mille käigus ehitatakse üks sõidurida ümber ligi 0,9 km pikkuseks kergliiklusteeks.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Viimsis avati täna Haabneeme kooli juurdeehitus, millega saab 6-klassilisest koolist põhikool

Viimsi lippHaabneeme kooli juures avati täna 3-korruseline juurdeehitus, millega saab kool juurde 1000 m2 pinda. Haabneeme kool kujundatakse juurdeehituse valmides ümber 6-klassilisest koolist 9-klassiliseks põhikooliks. Juurdeehitus läks maksma 1,2 miljonit eurot.

„Loodan, et seda maja täidab alati rahulolu ühiselt plaanitu kordaminekust, uudishimu ja teadmiste kogumise kirg ning rõõm kõigi meeskonnaliikmete õnnestumiste üle. Soovin, et teie „keti“ nõrgim lüli oleks tugev nagu eestlase DNA, mis ei lase meie rahva edenemise ja õppimise vaimustusel vaibuda,“ ütles maavanem Ülle Rajasalu.

„Viimsi vald on kasvav vald ning igal aastal on õpilaste arv meie valla koolides järjepidevalt kasvanud. Tänavu alustas esimesel septembril õppetööd kõikides valla koolides kokku juba 2575 õpilast,“ ütles Viimsi vallavanem Rein Loik. „Haabneeme kooli juurdeehitus on Viimsi selle aasta üks olulisemaid investeeringuid. Alles maikuus panime me sellele majale nurgakivi ning täna saame juba avada. Suur tänu ehitajale, kes on teinud väga head tööd, et lapsed saaksid alustada õppetööd kooliaasta alguses juba uutes ruumides.“

„Haabneeme Kool sai juurde moodsa ja kaasaegse juurdeehituse. Ühtlasi andis juurdeehitus võimaluse korraldada Haabneeme Kooli õppekorraldus ümber 6-klassilisest koolist 9-klassiliseks, tänu sellele saame tagada oma õpilastele võimaluse lõpetada Haabneeme Koolis põhikool ilma, et õpilane peaks õppetsükli käigus kooli vahetama,“ ütles abivallavanem Jan Trei. „Tänu juurdeehitusele saame Haabneeme koolis varasemast rohkem pakkuda oma õpilastele ka erinevaid huvihariduslikke võimalusi nii teadmiskeskuse ringide kui kooli enda huviringide näol.“

„Kaheksa aasta jooksul, mis siin õuealal kool on juba tegutsenud, on meil toimunud palju muudatusi: mina seisan siin täna oma kolmandal avaaktusel ,“ ütles Haabneeme kooli direktor Sirje Toomla. „Kui 2009. aastal alustasime Viimsi Kooli õppehoonena, olid meil vaid 2. ja 3. klassid. Viie aasta järel muutus kool 6-klassiliseks Haabneeme Kooliks ning täna avame siis 9-klassilise kooli juurdeehituse. On olnud väga põnev ja tore aeg. Nüüd saame rahulikult toimetada – õpetada ning arendada lapsi.“

Haabneeme kooli praegune õppehoone valmis 2009. aastal Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ projekti järgi ning seal toimis seni 6-klassiline kool. Juurdeehitus on kavandatud toimiva koolihoone
arhitektuurilise jätkuna, järgides selle kõrgusi, rütme ning viimistluse põhimõtteid, olles siiski olemasolevast koolihoonest eraldatud, kuid ühenduses 2. ja 3. korrusel olevate koridori jätkavate
puhkeruumide abil. Kasutatud on raudbetoon seinapaneele analoogselt olemasolevale õppehoonele. Hoone harmoneerub olemasoleva kooli- ja lasteaiahoonega. Samuti sobib uus hoone looduskeskkonnaga kooli vahetus läheduses ning on ka sisustuselt ergonoomiline ning materjalivalikult ja ruumipaigutuses kaasaegne.

Juurdeehitus on ruumid, millest Haabneeme kool on seni puudust tundnud: tööõpetus- ja tehnoloogiaruum, kodundus- ja käsitööruum, loodusklassid, muusika- ja kunstiklass, keemialabor ning kaks rühmatööruumi. Lisaks on kavandatud õpperuume teenindavad puhke- ja sanitaarruumid.

Haabneeme kooli juurdeehituse ehituse teostas AS Eviko. Haabneeme kooli juurdeehitus kerkis Randvere tee 18 asuvale krundile, kus valmis Haabneeme Kooli õppehoone 2009. aastal arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ projekti järgi.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 260 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna Halduskohtu otsus Reidi tee rajamiseks annab tallinlastele põhjuse rõõmustamiseks

Tallinn„Tallinna linn käitus õigesti ning võitles Reidi tee ehitustööde alguse nimel lõpuni välja,“ rõõmustas Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder pärast kolmapäevast Tallinna Halduskohtu otsust lubada Reidi tee ehitustöödega alustada.

„Teatavasti ootab Tallinna südalinna ees suur ümberkujundamine ning tulemas on jalakäijasõbralik ja modernne linna peatänav. Rahvas toetab Reidi tee rajamist ning loodame, et nüüd saame esimesel võimalusel ehitustöödega alustada,“ sõnas Mölder.

„Peaaegu kaks aastat on toimunud Reidi tee kohta mitmeid avalikke arutelusid ning kõikidel osapooltel on võimalus olla kaasatud ning esitada oma ettepanekuid ja nägemusi. MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegi aga karuteene tervele projektile ning nad said, mis tahtsid – tähelepanu endale ning venitamist suure projektiga,“ sõnas Mölder.

Tema sõnul polnud kokkuvõttes Tallinna ühe olulisema projekti torpedeerimine kasulik mitte kellegile. „Eks rohelised teevad ise sellest omad järeldused. Tallinlastel on põhjust aga täna rõõmustada, sest saame töötada edasi selle nimel, mida inimesed kõige rohkem soovivad,“ lisas Mölder.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade püsib väliskeskkonna taustal valdavalt positiivne

NordeaNordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv muutunud selgelt laiemapõhjaliseks ning on meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt – 2017 I poolaastal on seda enim toetanud ettevõtete kasvanud investeeringud ja ehitusturg. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul püsib Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade väliskeskkonna taustal positiivne ning seoses eesootava eratarbimise elavnemisega on riskid oodatust kiiremaks kasvuks.

Kahekohalise ekspordikasvu tipp läbitud, eksporditellimused jätkavad kasvu

I kvartali 4,4%-line SKP kasv koos märkimisväärse ekspordi ja investeeringute panusega näitab selgelt, et majandus on hakanud laiapõhjaliselt taastuma. Välisnõudluse- ja ekspordihindade toel on ettevõtete tulud elavnenud ja kasumid pööranud taas kasvule.

Kaupade ekspordi kasv (nominaalne) aeglustus II kvartalis aastases võrdluses 8%-le (I kv 12% a/a). Seejuures ekspordist sõltuva Eesti tööstustoodangu laiapõhjaline mahukasv oli käesoleva aasta I pooles euroala kiireim (11,6% a/a). Tooraineturgude ja energianõudluse taastumise taustal näitab kahekohalist kasvu energia- ja mäetööstus.

„Ettevõtjate kõrge kindlustunne ühtib arengutega euroalal. Eesti tööstuse kindlustunne on aasta algusest jõuliselt tugevnenud hõlmates ettevõtjate senisest märkimisväärselt positiivsemaid hinnanguid ekspordihindadele, uutele tellimustele, aga ka tööjõunõudlusele. Ootused tootmise väljavaatele paranesid juulis-augustis veelgi,“ kommenteeris Palm tööstuse kasvuväljavaadet.

Eksporditurgude kasvuväljavaate taustal on investeeringud pööranud taaskord kiirele kasvule

Kui eksport on arenenud ootuspäraselt, siis investeeringute hüppeline kasv on selgelt ületanud ootusi. Lisaks taristuinvesteeringute aktiviseerumisele on rekordiline kasv seotud eksporditurgude paranemise taustal elavnenud ettevõtete investeeringutega, sisaldades ka üksikuid suurtehinguid tööstuse ja transpordi harus. „Investeeringute kasv hõlmab nii era- kui riigiettevõtteid, lubades hiljuti avaldatud II kvartali priske majanduskasvu statistika taustal oodata nelja protsendipunkti poole pürgivat majanduskasvu,“ kommenteeris Palm.

Kapitali kogumahutus panustas käesoleva aasta I poolaastal majanduskasvu koguni ligi 3,8 protsendipunktiga. Võrdluseks toetas eratarbimine majanduse elavnemist kõigest 0,9%-ga.

Palmi sõnul pakuvad välisnõudlus, elamuehitus ja suuremahulised taristuprojektid positiivseid ekspordi- ja investeeringuväljavaateid ka edaspidi. „Kõrge kindlustunde taustal soojendatakse üles nii vanu, kui alustatakse täiesti uusi investeerimisprojekte, mistõttu investeeringute kasvuhüppeid tuleb ette ka edaspidi. Ehitiste rekonstrueerimise kõrval on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse ning vähemal määral ka masinatesse ja seadmetesse,“ ütles Palm.

Eratarbimises oodata kasvupööret – sissetulekute kasv ja maksusoodustused hoogustavad tarbimist

Aasta algas tagasihoidliku protsendipunktise tarbimiskasvuga I kvartalis. Üheks piiravaks teguriks oli kõrge inflatsioon, mis ületab euroala keskmist ajutiselt kahe protsendipunktiga. Palmi hinnangul on jaemüügitulu vaoshoitud 2%-ne aastakasv püsivhindades siiski ajutine ja ei peegelda eraisikute tegelikku tarbimishuvi: „Eratarbimise kasvutempo turuhindades on pigem hoogne ja võrreldav palgakasvu tempoga. Käimasoleva majandustsükli kõrgeim tarbijate kindlustunne ja soodsad intressid toetavad seda, et moes oleks liisinguga soetatud uued autod ja pigem uus kinnisvara.“

Järgmisel aastal toetavad tarbimist kasvav tööjõunõudlus, maksuvaba tulu kasv ning aeglustuv inflatsioon. „Tarbija on üha teadlikum globaalsetest valikutest ja ka hinnatundlik, see omakorda kannustab tagant kahekohalise kasvuga veebikaubandust,“ hindas Palm.

Palmi sõnul võidab Eesti avatud majandus käimasolevast euroala ning Põhjamaade majanduste jõulisest sünkroniseeritud kasvust, millele lisanduvad (taristu)investeeringud ja hoogustuv eratarbimine. Paranenud väljavaade on jõudnud nii ettevõtjate kui kodanike kindlustundesse. „See annab põhjust positiivseks majanduskasvu väljavaateks. Samas ei tohiks hoogsa kasvu taustal unustada globaalseid riske ning vajadust majanduse helgema väljavaate kiuste ekspordi ja tootlikkuse arendamise võimalust käest lasta. Kiire hinnakasvu ohjamine on väljakutseks,“ võttis Palm Eesti majandustulemusi kommenteerides kokku.

Põhjamaad ja Balti riigid

Globaalse majanduse ja kaubanduse kiirem kasv koos kõrge majanduskindlustundega toetab ekspordi ja investeerimise kasvu Põhjamaades. Seekord on positiivseks üllatajaks Soome majandus, mis kasvab käesoleval aastal koguni 3%. Põhjamaad ning Balti riigid jõuavad prognoosihorisondis majanduse küpsemasse arengufaasi, mistõttu ootame kiire tsüklilise kasvu aeglustumist. Balti riikide puhul jääb kasv pikemas perspektiivis vahemikku 2-3%, kui seda ei tõsta investeeringud tootlikusse.

170906 Eesti makromajandusnäitajad

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Juulis peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta juulis 498 000 sise- ja välisturisti, mida oli 2% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 312 000 välisturisti ja 186 000 siseturisti. Välisturiste peatus majutusettevõtetes vähem kui eelmise aasta juulis, siseturiste oli 8% enam. Välisturistide arvu mõjutas enam Soome turistide arvu 9%-line vähenemine. 4% vähem välisturiste saabus ka Saksamaalt. Samas Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes 13% ja Läti turiste 7% enam. Suurenes ka Aasia riikidest, Rootsist, Hispaaniast ja Suurbritanniast saabunud turistide arv.

188 000 turisti ehk 60% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 12% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 5% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 4% välisturistidest. Enamus (80%) välisturistidest olid puhkusereisil ja 13% tööreisil.

37% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 71% olid puhkusereisil ja 14% tööreisil. Harju maakonnas peatus 19%, Pärnu maakonnas 15%, Ida-Viru maakonnas 10% ning Tartu ja Saare maakonnas kummaski 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1364 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 57 000 voodikohta. Täidetud oli 61% tubadest ja 53% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 46 eurot, Pärnu maakonnas 40 eurot, Saare maakonnas 32 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuli 2017
Majutamine Kokku Põhja-
Eesti
Kirde-
Eesti
Kesk-
Eesti
Lääne-
Eesti
Lõuna-
Eesti
Majutusettevõtted 1 364 244 70 137 514 399
Toad 23 727 8 816 1 463 1 737 6 544 5 167
Voodikohad 56 796 19 498 3 441 4 399 16 508 12 950
Tubade täitumus, % 61 77 54 35 57 47
Voodikohtade täitumus, % 53 69 50 30 51 40
Majutatud 498 181 233 689 30 241 25 123 125 868 83 260
Ööbimised 935 068 417 977 53 852 40 353 261 247 161 639
Eesti elanikud 334 298 65 163 31 289 28 783 107 590 101 473
väliskülastajad 600 770 352 814 22 563 11 570 153 657 60 166
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 38 46 30 24 36 25

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Soovid lugeda iga päev värskeid kinnisvarauudiseid?

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Maamüüjate ootused on muutunud realistlikumaks

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE vahendusel pakuti augusti kuus müügiks 3095 maatükki, mis on aastatagusest ligi veerandi võrra vähem. Eesti keskmine maade müügipakkumiste ruutmeetrihind kerkis aastaga 5% ehk 37 eurole.

Turu suurim piirkond on ettearvatult Harjumaa. Harju maakonnas asub maade müügipakkumistest 61% ehk 1888 ostjat otsivat maatükki. Harju maakonna maade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 48 €/m², mis on aastatagusest 5% enam. Harju 1888 maa müügipakkumisest portaalis KV.EE 349 asuvad Tallinnas. Tallinna maade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 145 €/m² ehk aastatagusest 13% vähem.

Maade müügipakkumiste hinnavõrdlust aastataguse ajaga ilmestab pakkumishindade langus, aga seda just väiksema pakkumiste arvuga piirkondades. Kinnisvaraturul toimuvat vaadates ei saa küll kuidagi kinnitada, et maade hinnad oleksid langusesse pöördunud. Pakkumishindade vähenemise põhjuseks portaalis KV.EE võib pidada maade müüjate ootuste alanemist realistlikumale tehinguhindadele lähemal asuvale tasemele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

08/2016

08/2017

Muutus, %

08/2016

08/2017

Muutus, %

Eesti

4 066

3 095

-24%

35

37

6%

Harjumaa

2 508

1 888

-25%

45

48

5%

Hiiumaa  

13

NA

 

3

NA

Ida-Virumaa

163

79

-52%

28

36

27%

Jõgevamaa

37

24

-35%

16

15

-11%

Järvamaa  

13

NA

 

3

NA

Läänemaa

120

75

-38%

10

17

66%

L-Virumaa

55

27

-51%

17

11

-33%

Põlvamaa

18

16

-11%

10

8

-20%

Pärnumaa

426

339

-20%

22

23

5%

Raplamaa

104

91

-13%

14

10

-27%

Saaremaa

92

69

-25%

16

20

20%

Tartumaa

456

370

-19%

20

25

28%

Valgamaa

53

51

-4%

7

6

-14%

Viljandimaa

10

11

10%

50

45

-10%

Võrumaa

24

29

21%

16

14

-13%

             
Narva

13

10

-23%

38

29

-24%

Pärnu

26

23

-12%

75

75

0%

Tallinn

384

349

-9%

168

145

-13%

Tartu

60

93

55%

37

49

33%

170906 Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest annab käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselAlates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Lenderite monumendi ideekonkursi võitsid Vergo Vernik ja Meelis Press

TallinnTäna kuulutati Poska majas toimunud avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja.

Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Concordia victoriam gignit“, mille autorid on Vergo Vernik ja Meelis Press.

II koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Luubi all“, mille autoriteks Kersti Lootus ja Tiiu Kirsipuu. III koht omistati võistlustööle märgusõnaga „Koos“, mille autoreiks on Elo-Katre Liiv, Grete Veskiväli. Ühtlasi märgiti ära võistlustöö märgusõnaga „Astmed“, autorid Jaak Soans ja Karmo Tõra.

Konkursile laekus tähtajaks, 22. augustiks kuus tööd. Konkursi auhinnafond kogusummaga 25600 € jaotus vastavalt: I koht – 13200 €, II koht – 8000 € ja III koht – 4400 €.

Poska majas toimunud avalikul koosolekul avati auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustati autorite nimed. Samas sai ka nelja parema tööga tutvuda.

„On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi,“ märkis konkursi žürii esimehe asetäitja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse on linna poolne panus tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp – Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja – on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maa-amet: Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades

Maa-ametMaa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et käesoleva aasta esimesel poolel jätkus aktiivne tegevus korteriomandite turul. Korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuigi hinnakasvu tempo pisut aeglustus.

„Korteriomandite mediaanhind jätkas aasta esimeses pooles tõusu kõikides maakondades, sealjuures kasvas ka tehingute koguväärtus ja arv,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Tehingute koguväärtus oli 708 miljonit eurot – kasv oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 20,8 protsenti. Tehinguid oli kokku 11 057, seda on 11 protsenti enam kui aasta tagasi,“ selgitas Tiits.

Laenuga finantseeritud tehingute osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel 47 protsenti – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Müüjate seas on juriidiliste isikute osakaal jätkuvalt suurenenud. Eraisikutest müüjate osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel madalaim alates 2009. aasta teisest poolaastast.

Tehingute mediaanhind tõusis 2017. aasta esimesel poolel 1 219 euroni ruutmeetri kohta, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui eelmise aasta esimesel ja 1,1 protsenti kõrgem kui eelmise aasta teisel poolel. Uute korterite müügi ehk esmamüügi osakaal käesoleva aasta esimesel poolel oli 16,7 protsenti. Näitaja on võrreldes eelmise perioodiga langenud, kuid siiski kõrge.

Tallinnas oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind 2017. aasta esimesel poolel 1 636 eurot, mis on uus rekordtase. Tallinnas tõusis korteriomandite mediaanhind võrreldes aastataguse ajaga kõikides linnaosades. Mediaanhind Tallinna esmamüükidel võrreldes 2016. aasta teise poolega langes 3,6 protsenti, kuid see ei viita üldisele hinnalangusele, vaid on selgitatav tehingute struktuuri ja asukoha mõjudega.

Tartu maakonna korteriomandite mediaanhind saavutas samuti rekordtaseme. Maakonna kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Luunja vallas 1 310 eurot, Tartu vallas 1 291 eurot, Ülenurme vallas 1 281 eurot ning Tartu linnas 1 236 eurot. Tartu ümbruses asuvate valdade kõrgem mediaanhind võrreldes Tartu linna hindadega tuleneb valdavalt uusarendustest.

Pärnu maakonnas näitas olulist kasvu nii tehinguaktiivsus kui ka mediaanhind. Ida-Viru maakonnas tehinguaktiivsus tõusis, kuid hinnatase jäi stabiilseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Nordecon AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 2. oktoobril 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosoleku hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 25. septembril 2017. a kell 23.59.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

  • füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus), ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks s.o 29. septembriks 2017. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 4. septembri 2017. a otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

1. Täiendav kasumi jaotamine.

Selts soovib maksta aktsionäridele täiendavaid dividende seoses kinnisvaraarendusega seotud varade müügist tekkinud täiendava rahavooga summas 4 534 tuhat eurot. Sellega seonduvalt teeb Seltsi nõukogu aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Täiendav kasumi jaotamine

Täiendavalt jaotada Seltsi kasum järgmiselt: 2016. a. majandusaasta aruande kohaselt oli Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 047 tuhat eurot, kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot, millest 24.05.2017 otsustati dividendidena maksta välja 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta) ning jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 11 707 tuhat eurot jaotamata. Määrata Seltsi aktsionäride vahel täiendavalt jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 999 tuhat eurot (0,065 eurot aktsia kohta). Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 9 708 eurot jaotamata. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 16.10.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 23.10.2017.

Seltsi 2016. majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi erakorralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõude ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2016. majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruande ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 05. septembrist 2017. a tutvuda Seltsi kodulehel www.nordecon.com. Küsimusi erakorralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunkti kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused ja aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ning üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul, kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 29. septembrini 2017, esitades selle kirjalikult aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 17. septembrini 2017 aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EstateGuru oli augustis Eesti suurima laenuvolüümiga P2P platvorm

EstateguruEstateGuru enam kui 7700 investorit rahastasid augustis platvormi kaudu rekordilise summa ulatuses laene, muutes sellega platvormi ka augustikuu Eesti suurima laenuvolüümiga platvormiks.

Kui augustiks olid Estateguru investorid rahastanud laene ligikaudu 26 miljoni euro ulatuses, siis augustikuus ulatus platvormil tehtud investeeringute summa pea 4 miljoni euroni, mis on 13% platvormi ajaloo jooksul rahastatud volüümist. Sealjuures ületas platvormi kaudu augustis rahastatud laenude maht kõikide Eesti ühisrahastusplatvormide laenuvolüümi. Huvitava võrdlusena võib tuua veel Nasdaqi Balti kauplemisstatistikaga. Suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “EstateGuru laenuvolüümide tugev kasv tuleneb suuresti Leedu turu avamisest. Leedu kinnisvaraturg on Eestiga võrreldes mõnevõrra maas, kuid väga aktiivne ning paremas seisus kui näiteks meie naaberriigi Läti oma. Näeme, et mõlemate naaberriikide laenumahud peaksid lähikuudel jätkuvalt kasvama ning lähiaastatel näeme suurt kasvupotensiaali just Läti osas. Oleme augustikuu tugeva tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes.”

Tänaseks on rohkem kui 7700 investorit 39-st riigist otsustanud liituda EstateGuru platvormiga, ning teeninud oma investeeringutel viimase kolme aasta jooksul
aastatootlust 12,37%. Kui hetkel saab platvormi kaudu investeerida laenudesse, mis on tagatud Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraga, siis juba lähinädalate jooksul on oodata ühe Euroopa suurriigi kinnisvaralaenu lisandumist platvormi investeerimisvõimaluste hulka, mis lisab investoritele veelgi võimalusi oma investeeringute hajutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt