Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
 

Scandium Kinnisvara loob Narva maanteele uhke kortermaja

Scandium KkinnisvaraTallinna Ülikooli vastas aadressil Narva mnt 40 saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu ajalooline Stenbockide residents. Kuuekorruselisse majja tulevad ühe- ja kahetoalised kompaktsed väikekorterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. 1911. aastal ehitatud majale väärikalt taastatakse silmapaistev fuajee, korterites säilivad kõrged aknad ja puhastatud tellisseinad. Maja nimeks saab Avangard.

Avangard koosneb kahest osast – Narva mnt poolsest ajaloolisest ehitisest ning hoovipoolsest uusehitisest. Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 12-44 ruutmeetrit, mis mõeldud nii vastasmajas õppivatele noortele ja spetsialistidele kui ka linnas peatuvatele turistidele.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht: “Oleme uhked, et saame taastada Narva mnt tõelise arhitektuuripärli. 20. sajandi alguses nägi omanik Maria von Stenbock maja ette just üürimajana, peatudes ka ise maja suurimas korteris. See ühtib meie eesmärgiga – luua eksklusiivne peatuspaik nii lühi- kui ka pikaajalisele peatujale, kes tahab kogeda killukest tsaariaegset luksust tänapäevases võtmes.”

Maja planeerimisel on rõhku pandud üüriinvestorite huvidele. Avangardi on ette nähtud kaugloetavad arvestid, veesäästlikud segistid, LED-tehnoloogial valgustid, pesumasinaruum ja jõusaal. Üüriturul aitavad silma paista sisearhitektide läbimõeldud planeeringud, julged kujunduslahendused ja pealinnavaatega katuseterrassid.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “Avangard on tänu väga heale asukohale, väikestele ühikutele ja eristuvale kontseptsioonile kinnisvarainvestorite maiuspala. Nõudlus väikeste kvaliteetsete üüripindade järgi pealinnas on suur, hea asukoht annab investeeringule ka vajaliku likviidsuse. Lisaks on Avangardis olulisel kohal muutuvkulude minimeerimine, mis mängib suurt rolli eriti AirBnb-tüüpi investorite portfellides. Vähendades vee, energia ja administreerimiskulusid saame lubada investoritele kõrgemat rahavoogu kui teised arendajad.”

Avangardi arhitektuurse lahenduse autor on APEX arhitektuuribüroo. Maja koos 81 korteriga valmib 2018. aasta sügisel. http://avangard.scandium.ee

Scandium Kinnisvara on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on spetsialiseerunud nutikate väikekorterite loomisele. Projektide fookuses on uute tehnoloogiate juurutamine eesmärgiga tagada investoritele lihtne haldus, ajas suurenev tootlus ja elanikele säästlikud ja mugavad kodud. Scandium Kinnisvara tegeleb lisaks kinnisvaraarendusele üürikinnisvara haldamise ja kinnisvarainvesteeringute juhtimisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Swedbank: Ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud

SwedbankVaatamata kolmanda kvartali nõrgale tulemusele, on ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud.

Ettevõtetesektori kogukasumi languse taga peamiselt hulgikaubandus

Ettevõtetesektori kogukasumi 8-protsendine langus kolmandas kvartalis oli allpool meie ootusi. Kuigi languses olid paljude tegevusalade kasumid (64-st tegevusalast 41), mõjutas üldpilti kõige enam hulgikaubanduse 53-protsendiline vähenemine. Tugevas languses olid ka maismaatranspordi ja kinnisvaraettevõtete kasumid. Samas, põllumajanduse, töötleva tööstuse, ehituse ja ITK sektori kasumid tegid tugeva kasvu. Kinnisvaraettevõtete kasumid on vähenenud juba 7 kvartalit järjest ning olukord on viimasel paaril kvartalil isegi halvenenud. Kinnisvaraettevõtete kasumite vähenemise üheks põhjuseks on sel aastal suurenenud ehitusinvesteeringud ja ehitiste soetamine.

Investeeringute osakaal käibes langes viimase 16 aasta madalaimale tasemele

Samuti olid üllatavalt tagasihoidlikud ettevõtetesektori investeeringud. Esialgsete arvestuste järgi vähenesid need kolmandas kvartalis 2% ning kasumite osakaal ettevõtetesektori käibes langes vähemalt viimase 16 aasta madalaimale tasemele. Kuigi languses olid ligikaudu kolmandiku tegevusalade investeeringud, tuli suurim negatiivne mõju taas hulgikaubandus- ja maismaatranspordiettevõtetelt. Samas, töötleva tööstuse, energia- ja nagu juba eespool öeldud, kinnisvaraettevõtted, suurendasid oma investeeringuid jõudsalt.

Ettevõtetesektori kasumlikkus viimase 6 aasta madalaim

Kui aasta kahel esimesel kvartalil kasvas ettevõtetesektori käive kuludest kiiremini, siis kolmandas kvartalis olukord muutus ja kulude kasv ületas käibekasvu (vastavalt 12 ja 10%). Kuigi sel aastal on tööjõukulude kasv kiirenenud, on selle osakaal käibes tasapisi allapoole liikunud. Vaatamata sellele, et investeeringud kolmandas kvartalis vähenesid ja selle osakaal käibes on vähenenud, on ettevõtetesektori kasumlikkus (kasumite osakaal käibes) languses (-17%) ning see on vähenenud viimase 6 aasta madalaimaks.

Tööjõukulud kasvasid tootlikkusest kiiremini

Ettevõtetesektori lisandväärtuse järgi arvutatud tööjõu tunnitootlikkus kasvas kolmandas kvartalis küll vaid protsendi võrra, kuid üks töötaja suutis tunnis luua 8% rohkem käivet kui möödunud aastal samal ajal. Samas, kui hinnata tootlikkuse vastavust palgakulu kasvule, tuleks arvestada just lisandväärtuse järgi arvutatud tootlikkust. Kolmanda kvartali väga nõrga tulemuse tõttu on sel aastal kasvanud tööjõukulud tootlikkusest kiiremini ehk nende näitajate järgi võiks justkui öelda, et ettevõtetesektori konkurentsivõime on veidi halvenenud. Samas on näiteks tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul halvenenud.

Sel aastal on ettevõtetesektori majandusnäitajad paranenud, kuid kasumlikkus langeb

Kuigi ettevõtete majandusnäitajad olid kolmandas kvartalis nõrgemad, on ka varasematel aastatel nende kasumid ja investeeringud üsna volatiilsed olnud. Kui vaadata seda aastat kokku, siis on ettevõtetesektori kasumid kasvanud 10%, investeeringud 18% ja tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel 8%, mis on kokkuvõttes väga hea tulemus ning tegemist on ka eelmise aastaga võrreldes olulise paranemisega. Kahjuks suudavad aga ettevõtted oma käibe suhtes üha vähem kasumeid toota.

Ettevõtete väike valim koos väheste vastanutega võib kvartaliarvestuses vigu põhjustada

Ettevõtetesektori kvartaliarvestuse kohati üllatavaid numbreid võib põhjustada see, et arvestusse võetakse ainult 8% ettevõtete andmed, mis laiendatakse kogu sektori peale. Kuigi mahuliselt on kaetud suur osa ettevõtete käibest jm näitajatest, võib selline väike valim koos väheste vastanutega vigu põhjustada. Seetõttu tuleks ettevõtetesektori kvartaliarvestusi käsitleda esialgsetena ehk kiirstatistikana.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti Pank: Palgakasvu kiirenemise taga on tööstussektor

Eesti PankKeskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4%ni (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.

Paraku ei kaasnenud hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta.

171129 Keskmise palga aastakasv

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad jõudsalt kasvamas

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE kaudu oli pakuti oktoobris müügiks keskmiselt 5736 Harjumaa korterit. Aastaga vähenes korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE 11%. Vaatamata müügipakkumiste arvu vähenemisele on korterite müügipakkumiste hinnad ühtlases tõusus. Harjumaa korterite eest küsiti oktoobris keskmiselt 1953 €/m² ehk eelmisest aastast 8% rohkem.

Müügipakkumiste keskmine hind on aastatagusega võrreldes langenud ainut kahes Harjumaa piirkonnas – Paldiskis ja Raasikul. Siiski on tegemist väikese pakkumiste arvuga piirkondadega ja statistilisest hinnalangusest ei tohiks järeldada, et kinnisvara väärtus on neis piirkondades aastatagusest madalam.

Korterituru suurima piirkonna ehk Tallinna korteripakkumiste hind oli oktoobris portaalis KV.EE 2058 €/m². See on eelmisest aastast 7% enam. Tallinna lähivaldade hinnadünaamika on üsna samas suurusjärgus. Küll on arendustegevuse Tallinnast väljapoole jõudmine kasvatanud mõnes piirkonnas hindu jõudsamalt. Seda just pakkumisse lisandunud uute ridaelamikorterite ja n-ö tavakorterite tõttu.

Portaali KV.EE pakkumiste hinnatõusu taga on nii uusarenduste laiem pakkumine, kui kinnisvara väärtuse tõus. Viimane on eelkõige ajendatud jätkuvast heast tööjõuturust ehk kerkivatest palkadest ja madalast tööpuudusest. Neid toetab omakorda soodne eluasemelaenude intressimäär.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²

 

10/2016

10/2017

Muutus, %

10/2016

10/2017

Muutus, %

Anija vald

35

18

-49%

594

596

0%

Harku vald

43

55

28%

1 583

1 667

5%

Jõelähtme vald

18

50

178%

1 254

1 496

19%

Keila

58

41

-29%

1 248

1 334

7%

Keila vald

27

19

-30%

514

624

21%

Kiili vald

14

19

36%

1 403

1 581

13%

Kuusalu vald

19

 

NA

386

479

24%

Loksa

26

19

-27%

356

408

15%

Maardu

145

105

-28%

1 065

1 189

12%

Paldiski

71

37

-48%

498

470

-6%

Raasiku vald

18

10

-44%

1 036

1 013

-2%

Rae vald

154

160

4%

1 590

1 714

8%

Saku vald

41

36

-12%

1 471

1 473

0%

Saue

31

15

-52%

1 517

1 647

9%

Saue vald

66

50

-24%

1 567

1 631

4%

Tallinn

5 495

4 947

-10%

1 921

2 058

7%

Vasalemma vald

11

15

36%

184

281

53%

Viimsi vald

192

140

-27%

1 668

1 730

4%

             
Eesti

10 426

9 245

-11%

1 436

1 553

8%

Harjumaa

6 464

5 736

-11%

1 805

1 953

8%

Narva

538

634

18%

554

542

-2%

Pärnu

130

168

29%

1 366

1 496

10%

Tallinn

5 495

4 947

-10%

1 921

2 058

7%

Tartu

1 460

1 205

-17%

1 455

1 554

7%

171129 Harjumaa korterite keskmine müügipakkumiste hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: III kvartalis keskmise palga aastakasvu kiirenemine jätkus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3%, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta III kvartalis palgatöötaja kohta 25% suuremad kui 2016. aasta III kvartalis ning 28% väiksemad kui 2017. aasta II kvartalis. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7% ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis 9,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta III kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta III kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7%. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12%), ehituse (12%) ning info ja side (12%) tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (-1%), kus see jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suhteliselt samale tasemele.

Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1428 eurot) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1396 eurot). Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9% ja 9,1%. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (924 eurot), kus aastakasv oli 8,5%, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3%.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartalis kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1% suurem kui 2016. aasta III kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevuses (16%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14%). Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (-5%), veonduses ja laonduses (-3%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (-3%). Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6% ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta III kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2015 – III kvartal 2017
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015 I 1 010 4,5
  II 1 082 5,8
  III 1 045 6,9
  IV 1 105 6,4
2016 I 1 091 8,1
  II 1 163 7,6
  III 1 119 7,1
  IV 1 182 6,9
2017 I 1 153 5,7
  II 1 242 6,8
  III 1 201 7,4

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, III kvartal, 2016–2017

Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk“, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Käsiraamat annab nõu, kuidas lahendada pärimisega seotud probleemid

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Elamispindade turuülevaade kinnisvaraspetsialistidele

Tõnu ToomparkOlen kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate kinnisvaraspetsialistidele. Ülevaate eesmärk on fikseerida kinnisvaraturu hetkeseis, vaadata, millised põhjused on meid tänasessepäeva toonud ja anda prognoosid, millised võiksid olla edasised arengud.

Turu vaatluse all on turu kõige põletavamad teemad: mis toimub uusarenduste turul, kuidas käituvad hinnad ja kas kõikide uute arendusprojektide jaoks leidub ostjaid? Kuidas uute korterite turg mõjutab kogu elamispindade turgu? Kas üürisektoris aset leidvad trendid on arendust ja kogu korteriturgu mõjutamas positiivselt või negatiivselt?

Muuhulgas teeb ülevaate prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Kas oled huvitatud, et tulen ülevaadet sinu juurde tutvustama? Kui jah, siis palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon Fond registreeris avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

Baltic HorizonFondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatas 1. novembril 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis ja uute Fondi osakute avalikust pakkumisest.

Fondivalitseja informeerib, et 27. novembril 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

  • Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 9-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2017;
  • Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2017;
  • Täiendada Prospekti Osaku Ostuhinnaga ja lisada info Osaku Puhasväärtuse kohta seisuga 31. oktoobril 2017;
  • Täiendada Prospekti infoga ajakohastatud dividendipoliitika kohta, mille kohaselt on Fondi eesmärgiks teha osakuomanikele väljamakseid ulatuses, mis ei ole väiksem kui 80% Fondi genereeritud neto rahavoost ja mis ei ole suurem kui realiseerimata kasumite ja kahjumitega korrigeeritud puhaskasum; ning lisada info rahalise väljamakse kohta 2017. aasta III kvartali tulude eest, millest teatati 31. oktoobril 2017;
  • Esitada info uue investeerimisobjekti – Vainodes I Riias – omandamise kohta, allkirjastatud 14. novembril 2017;
  • Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõtet. Prospekti kokkuvõtte järgmised sektsioonid on uuendatud: B.7 “Valitud finantsteabe ajalugu”, B.38 “Alusvara, millesse on ühisinvesteerimisettevõtja investeerinud 20 % oma koguvarast”, B.45 “Fondi portfelli kirjeldus”, B.46 “Hiliseim vara netoväärtus väärtpaberi kohta”, C.7 “Dividendipoliitika kirjeldus” and E.3 “Pakkumise tingimuste kirjeldus”;
  • Parandada Prospektis ebaoluline viga.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee) ja Fondi veebileheküljel (www.baltichorizon.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, samuti Prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com.

TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Ettevõtlussektori kasum III kvartalis vähenes

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta III kvartalis 787 miljonit eurot, mida on 8% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

2016. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid ehituse, põllumajanduse ja töötleva tööstuse tegevusala ettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim hulgikaubandus- ja kinnisvaraettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 13,9 miljardi euro eest ehk 10% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubanduse ja töötleva tööstuse tegevusala ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 7% ja 5%. Enim suurenes müügitulu aastaga veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal.

Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 11%, sh tööjõukulud 9% suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 3% ja töötatud tundide arv 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5800 eurot kvartalis, jäädes samale tasemele nagu 2016. aasta III kvartalis.

2017. aasta III kvartalis investeerisid ettevõtted 477 miljonit eurot, mida on 2% vähem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energia, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtted, kes kokku tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, arvutisüsteemidesse ning masinatesse ja seadmetesse. Vähenesid investeeringud transpordivahenditesse ja maasse.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – III kvartal 2017

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kiirusta! Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 Kinnisvarakoolis. 

01. september 2017 jõustus täiesti uus riigihangete seadus, mis tõi kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ипотечные кредиты дорожают

Delovõje VedomostiПроцентные ставки растут.

Как пишет на своём сайте член правления Adaur Grupp OU и Kinnisvarakool OU Тыну Тоомпарк, в третьем квартале средняя процентная ставка по жилищному кредиту составила, по данным Банка Эстонии, 2,4%. Ещё год назад она равнялась 2,3%.

Чем длиннее кредит, тем ниже ставка. По 20-30-летним займам средняя ставка составила в сентябре 2,1%, что на 2% выше, чем годом ранее. По тем займам, которые выдаются меньше, чем на 20 лет, средняя процентная ставка составила в сентябре 2,2%.

“Если смотреть в будущее, то стоит ожидать дальнейший рост ставок. Со стороны банков прослеживается желание их поднять. Межбанковская конкуренция это желание не сдерживает. Выдача кредитов на хороших условиях находится в руках крупных банков. Для маленьких и местных банков деньги дороже, поэтому и одалживают они их под больший процент”, – пишет Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/28/ipotechnye-kredity-dorozhajut

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

SEB: Какие перспективы у шведского рынка недвижимости?

SEB PankСпекуляции на тему перегрева шведского рынка недвижимости продолжаются уже несколько лет, и лишь сейчас появляются первые признаки поворота тенденции. Учитывая благоприятный экономический климат и продолжающийся прирост населения, падение все же остается скромным. Однако ожидаемое замедление строительного рынка может отрицательно сказаться на эстонских экспортерах.

Шведский рынок недвижимости охлаждается

Спекуляции на темы охлаждения шведского рынка недвижимости ведутся уже несколько лет. Поводом спекуляций послужил, прежде всего, головокружительный рост цен на жилую недвижимость. Швеция была одной из немногих стран, где финансовый кризис 2008-2009 годов не повлек за собой падения цен на недвижимость. Рост цен, замедлившийся на некоторое время, ускорился сразу, как только центральные банки начали снижать процентную ставку. По сравнению с показателями десятилетней давности индекс цен на жилье, составленный статистической службой Евростат, вырос в странах ЕС в среднем всего на 6%, а в Швеции – почти на 75%. В таких крупных городах, как Стокгольм, жилье дорожало в еще более быстром темпе. Портфель жилищных кредитов, выданных домохозяйствам, за рассматриваемый период увеличился более чем в два раза, составляя на сегодняшний день свыше 3 триллионов шведских крон от общего объема. По оценке критиков, рынок недвижимости уже давно стал вотчиной спекулянтов, поэтому и ожидалось, что пузырь рано или поздно лопнет.

Первые признаки охлаждения рынка появились только сейчас. Индекс цен на жилье SEB, выражающий ожидания людей на цену недвижимости, в ноябре упал на самый низкий уровень с 2012 года. Тем не менее, это отражает скорее ожидание стабилизации цен на недвижимость: если падения цен ожидало 32% людей, то 43% полагали, что рост продолжится и дальше. В свою очередь, индекс цен на жилье Valueguard, отражающий текущее значение шведской недвижимости, показал в октябре уже небольшое падение. Взгляды продавцов и покупателей в отношении справедливой рыночной стоимости недвижимости начинают все больше расходиться, особенно в крупных городах, где ранее рост цен был наибольшим. Поэтому следует считать вероятным, что шведский рынок недвижимости в будущем действительно ждет небольшая коррекция цен. На основании прогноза SEB к середине 2018 года индекс цен на жилье Valueguard понизится с максимума, достигнутого в августе этого года, на 5-10%. После этого рынок, конечно, стабилизируется, и в 2019 году можно снова ожидать небольшого роста цен. Однако почему падение может быть таким мизерным?

Быстрый темп строительства последних лет не смог устранить дефицит на жилье

Одним из основных объяснений прекращения роста цен было доминирующее на рынке завышенное предложение в определенных сегментах недвижимости. Темп жилищного строительства в Швеции действительно был размашистый. В первой половине 2017 года были начаты работы по более чем 33 000 проектов жилищного строительства. Для сравнения – только в 2013 году этот уровень был более чем в два раза меньше. По приблизительным подсчетам в 2017 году в Швеции должно быть построено приблизительно 70 000 новых домов. Несмотря на это, нельзя сказать, что быстрый темп строительства последних лет создал бы для рынка общий перегрев жилья. По оценке Государственного управления жилищного строительства и городского планирования (Boverket), до 2020 года спрос на рынке будет составлять 80 000 новых домов в год. Причиной этого является потребность справляться с быстрым приростом населения, который частично связан притоком беженцев в Швецию в последние годы. Помимо этого, нынешний быстрый темп строительства длился относительно короткое время – например, в Норвегии в течение 10-летнего периода было построено на 50% больше жилых площадей в соотношении на 1000 жителей.

Новое жилье не соответствует потребностям людей

Пожалуй, главной проблемой шведского рынка недвижимости является то обстоятельство, что новые разработки недвижимости не соответствуют действительному спросу населения. Большая часть новых проектов запланирована на более высокий класс качества и цены, который преобладающее большинство покупателей жилья не могут себе позволить. Ограниченная доступность земли в крупных городах мотивировала разработчиков максимально ценить земельные участки, но число клиентов, готовых платить за роскошь, к сожалению, ограничено. В долгосрочном плане это обуславливает потребность в изменениях, как на рынке строительства, так и в ценах аренды и продажи.

Отдельным вопросом являются проблемы, связанные с размещением новых иммигрантов, большинство из которых еще очень нескоро сможет приобрести личную жилую площадь. Сейчас обязанность по размещению беженцев ложится на плечи местных самоуправлений, которые стараются справиться с ситуацией, отдавая им приоритет в очереди ожидания на съемные площади в муниципальных домах. Это, в свою очередь, делает поиск съемной квартиры более затруднительным для других групп общества, которые ожидали квартиру от самоуправления. Однако в состоятельном обществе это не заканчивается ночлегом под кустом, а мотивировало людей приобретать личную недвижимость. Растущей тенденцией стало строительство съемных домов. Несмотря на то, что в новых разработках цена съема зачастую существенно превышает среднерыночную цену, тем не менее, отсутствует вероятность того, что квартиры будут простаивать пустыми. Преобладающее большинство этих проектов реализовано в крупных городах, где прирост населения был особенно быстрым, давая разработчикам чувство уверенности, что вакантность площадей может быть очень низкой.

Богатый швед переживет и худшие времена

При оценке рисков рынка недвижимости следует учитывать экономическую обеспеченность людей, которая в Швеции крайне высокая. Процент экономии шведских домохозяйств многие годы сохранялся в пределах 16%, что в разы выше среднего показателя по Европейскому Союзу. Недавний отчет Credit Suisse о финансовых активах домохозяйств оценивает стоимость имущества среднего шведа приблизительно в 220 000 евро, что делает их одним из самых обеспеченных народов мира. Это означает, что средний швед способен пережить также более тяжелые времена в экономике. Помимо этого, следует отметить, что, хотя рост задолженности частных лиц был местами головокружительным, ежемесячные расходы по кредиту по-прежнему остаются скромными из-за низких процентных ставок, составляя исторически наименьшую часть в бюджете домохозяйств. Изменения ситуации в ближайшей перспективе не предвидится. Например, центральный банк Швеции четко заявил, что они не намереваются вмешиваться в гонку цен на недвижимость путем повышения процентных ставок.

Замедление рынка строительства может обусловить проблемы для эстонских экспортеров

На сегодняшний день весьма вероятно, что ожидаемая коррекция цен охладит темп роста строительного сектора. Согласно прогнозу SEB, вклад жилищного строительства уменьшится в росте внутреннего валового продукта Швеции с нынешнего одного процента до нуля в 2018 году, а в 2019 году и вовсе затормозит рост ВВП на -0,5 процента. Кроме того, несколько замедлится также рост частного потребления. Несмотря на то, что саму экономику Швеции поможет уравновесить рост промышленной продукции и экспорта, уменьшения темпа строительства, вероятно, вызовет досаду у многих эстонских предприятий, экспортирующих товар в Швецию. В частности, именно высокий спрос Швеции был одним из основных факторов, которые в последние годы благоприятствовали деревообрабатывающей и мебельной промышленности Эстонии. В этом году в Швецию было экспортировано 24% всех готовых домов, 37% необработанной древесины и 22% матрасов и кроватей. К счастью, предприятия учли риски и постарались расширить продажу также в других регионах, например, в Германии. Однако следует признать, что с учетом размеров рынка, состоятельности и географии, Швеция для эстонских предприятий является одним из наиболее привлекательных целевых рынков. Однако, безусловно, нет причин рассматривать замедление шведского рынка в слишком темных тонах, поскольку и в ближайшие годы темп строительства там будет стремительным.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: eluasemelaenude intressimäär tüürib tõususuunas

Tõnu ToomparkEluasemelaenude intressimäär oli 2017 III kvartalis Eesti Panga andmetel 2,4%. Veel aasta tagasi kõikus intressimäär 2,3% lähistel ehk eluasemelaenude kulu on tarbijate jaoks aastaga pisut kerkinud.

Mida pikemaks perioodiks on eluasemelaen väljastatud seda madalam on selle intressimäär. Näiteks 20- kuni 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli septembris 2017 2,2%, mis jääb kogu eluasemelaenude portfelli keskmisest allapoole. Aasta tagasi oli 20- kuni 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär 2,1% kandis. Nüüdseks on ka üle 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär üle 2% tõusnud ja see oli septembris 2017. a 2,1%.

Tulevikusuunas vaadates võiks oodata eluasemelaenude intressimäära mõningat tõusu. Pankade suunast paistab tahtmine intressimäärased tõsta. Seda ei hoia ka tagasi konkurents pankade vahel. Laenuandmine soodsama intressimääraga on suurpankade käes. Väiksemate ja ehk kohaliku päritoluga pankade raha on kallimalt käes ja selle väljalaenamine toimubki kõrgema intressimääraga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

E.L.L. Kinnisvara uus kaubamärk on Kapitel

KapitelBaltikumi juhtiv kinnisvaraettevõte E.L.L. Kinnisvara võttis kõikidel turgudel kasutusele ühtse kaubamärgi Kapitel. Ettevõte keskendub inimestele ja ettevõtetele jätkusuutlike, funktsionaalsete ja esteetiliste keskkondade loomisele ning juhtimisele. Kapitel lähtub oma tegevuses pikaajalisest strateegiast, juhib tervet arendusprotsessi ja jääb arendatud projektide omanikuks.

„E.L.L. Kinnisvaral on 20 aastat kogemust ärikinnisvara arendamises ja juhtimises, oleme saavutanud Baltimaades tugeva positsiooni ning oleme laienemas uutele turgudele. Uus kaubamärk ja täpsustatud väärtused aitavad meil kasvatada äri, tugevdada töötajate pühendumust ning paremini rahuldada tänaste ja tulevaste klientide pidevalt muutuvaid vajadusi,” ütles Kapiteli tegevjuht Taavi Ojala.

„Alates ettevõtte asutamisest 1997. aastal oleme töötanud kinnisvaraarenduse kvaliteedi tõstmise nimel, luues inimestele väärtuslikke töö-, ostu- ja majutuskeskkondi. Oma tegevuses peame silmas pikka perspektiivi – juhime tervet arendusprotsessi ja jääme arendatud projektide omanikuks. Me keskendume ajas kestvate keskkondade rajamisele ja üürnikega pikaajaliste suhete loomisele, mis on meie edu alus,” lisas Taavi Ojala.

Kapiteli neli kaubanduskeskust on koduks sadadele armastatud kaubamärkidele ning on populaarne ostlemise ja vaba aja veetmise sihtkoht enam kui 36,5 miljonile inimesele aastas. Ligi 2000 inimest veedavad oma tööpäevad Kapiteli neljas büroohoones ja meie kaks hotelli majutavad igal aastal üle 300 000 Tallinna külastava inimese. „Uue brändi loomine on aidanud meil selgemalt mõista meie mõju linnakeskkonnale ja inimeste igapäevaelule. See on tõsine vastutus, mille hea meelega enda kanda võtame ja mille täitmise nimel töötame,” lisas Taavi Ojala.

Kapiteli strateegia keskendub inimestele ja ettevõtetele jätkusuutlike, funktsionaalsete ja esteetiliste keskkondade loomisele. „Pikaajalise koostöö jooksul on kliendid näidanud, et ärikinnisvara on palju enamat kui lihtsalt hoone – ettevõtted vajavad multifunktsionaalset hästi läbi mõeldud keskkonda, mis aitab äri kasvatada ning töötajaid tervete ja motiveeritutena hoida. Võttes vastutuse selle eest, et inimeste tööpäevad oleksid edukad ja tulemuslikud, ei tee me kvaliteedis kompromisse,” ütles Kapiteli arendusjuht Indrek Moorats.

„Me peame nimetatud põhimõtteid silmas nii olemasolevate kui uute projektide arendamisel. Meie Narbuto 5 büroohoone Vilniuses pakub tervislikku ja moodsat töökeskkonda 400 inimesele. Skanstese bürookompleks Riias ja Juhkentali ärikvartal Tallinnas hõlmavad kõrgekvaliteedilisi hooneid koos multifunktsionaalse avaliku ruumiga ning kujundavad tulevikus 6000 inimese igapäevaelu. . Kõikides meie uutes arendusprojektides on tagatud energiatõhusus, kvaliteetne sise- ja väliskeskkond, A-klassi bürooruumid, paindlikkus ja BREEAMi jätkusuutlikkuse standard,” lisas Indrek Moorats.

Kapitel (www.kapitel.ee), varasem E.L.L. Kinnisvara, on Baltikumi üks suurimaid kinnisvaraarendajaid ja -omanikke, kes arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ja büroohooneid. Grupi kinnisvaraportfellis on üle 185 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab osalust mitmes juhtivas ostukeskuses (Spice ja Spice Home Riias, Panorama Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas) ja nelja büroohoonet (Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja Palác Pavlova Prahas). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotell, mida opereerib Tallink Hotels. Ettevõte asutati 1997. aastal ja see põhineb 100% Eesti kapitalil. Grupi 2016. aasta müügitulu oli 42 miljonit. Grupi Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetes töötab 50 inimest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara omandas uued kinnistud Sofias

Arco VaraArco Vara AS sõlmis lepingu, et omandada 100%-liselt 2 Bulgaaria äriühingu osad, millele kuulub Lozeni küla lähedal Sofia äärelinnas kokku 8 kinnistut elukondliku arenduse projekti jaoks. Kinnistute vahetus läheduses asuvad mh kaubanduskeskus, lasteaed, spordiasutused, korterhotellid ja restoranid. Kogupindala on 122 100 m2 (12,2 ha) ning tehing viiakse lõpule kahes etapis: etapp 1 (3 kinnistut) 2018 jaanuari jooksul ning etapp 2 (5 kinnistut) 2020 detsembri jooksul.

Grupp kavandab kõrgklassi elukondliku arenduse projekti, mille raames ehitatakse 3-korruselisi korterelamuid, ridaelamuid ja eramaju.

Kogu projekti ehitusmaht on ca 70 000 m2, mis arendatakse välja kahes või kolmes etapis sõltuvalt turusituatsioonist. Koguinvesteering ulatub hinnanguliselt 62 miljoni euroni. Esimene etapp algab juba 2018 jaanuaris ning kogu projekti eeldatav lõpp on aastal 2024.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid