Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Rahandusministeerium: Majanduskasv kiireneb koos positiivsete ootustega

01.09.2017 Madis Aben

Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui eelmisel aastal, mis viitab endiselt ettevaatlikkusele tarbimis- ja investeerimiskulutuste tegemisel sissetulekutega võrreldes.

Väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul olnud Eestile soodne. Üleilmne kaubavahetus ja majanduskasv on kiirenenud, Euroopa Liidus on stabiilne kasv jätkunud ning Eesti lähinaabrite majandused on kosunud keskmisest veelgi kiiremini. See on aidanud ettevõtetel suurendada müügikäibeid kodu- ja välisturgudel ning kasvatada kasumeid. Lootust majanduskasvu oluliseks kiirenemiseks andsid erinevad konjunktuuriindikaatorid juba eelmisest sügisest alates ja nüüd on see optimismi suurenemine avaldumas ka majandusstatistikas.

Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse nominaalkasvule (10 protsenti). Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist. Paljudes jõukamates ELi riikides on töötajate reaalsissetulekute kasv olnud viimastel aastatel pigem tagasihoidlik. Palgatulu kiire kasvuga käsikäes on aga ettevõtete kasumid vähenenud, kuid see trend tundub olevat pöördunud aasta algusest alates. Kasumite kasv aeglustus teises kvartalis küll 19 protsendini (esimeses kvartalis kasvasid kasumid 26 protsenti), kuid sissetulekute tasakaal palga- ja kapitalitulu vahel paranes.

Tarbijate käitumine on viimastel aastatel olnud kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga 6 protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid 2 protsenti. Elanike ajaloolises võrdluses väga säästlik tarbimiskäitumine on ilmselt sügava majanduskriisi pärand, mis on visa taanduma. Samas kiire sissetulekute kasvu ja laiemalt ebakindlate majandusolude taustal on see käitumine ratsionaalne. Pärast mitmeaastast langust jõuliselt kasvama hakanud ettevõtete investeeringud aga näitavad usku kiire majanduskasvu jätkumisse.

Viimastel aastatel on nii meie kaubanduspartnerite kui ka Eesti majanduskasvu prognoose korrigeeritud süstemaatiliselt allapoole, kuid see trend võib olla pöördunud. Alates kevadest on majandusolud ELis üllatanud pigem ülespoole ning uute väliste tagasilöökide puudumisel võivad majandusarengu väljavaated ja kasvupotentsiaal olla seni arvatust paremad. Vaatamata sellele ei ole ELi majandus veel viimasest kriisist lõplikult taastunud, mistõttu võib majanduskasv üllatada positiivselt ka lähiajal. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium septembri keskel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: SKP kasv tugines teises kvartalis suuresti sisenõudlusele

31.08.2017 Kaspar Oja

SKP tase ületab potentsiaali
Majandus ei vaja lisastiimulit
Ekspordi hindade kasv aitab kasumeid taastada ja leevendab kuhjunud tasakaalustamatust

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Majandustsükli seisu kirjeldavad ettevõtete küsitlusandmed (sh hinnang tööjõupuudusele ja tootmisvõimsuse rakendatusele) ületavad majandustsükli keskmist ehk näitavad, et majanduse maht on kestlikust tasemest pigem suurem. Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida. Kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks.

Kiiret kasvu varjutab enim see, et eksportiva sektori panus majanduskasvu oli väliskeskkonna tugevnemisest hoolimata ootamatult nõrk. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaid 1,4% ja eksportki kasvas väga aeglaselt. Eri andmeallikad annavad siiski üksteisele vastukäivaid signaale, näiteks töötleva tööstuse toodangu mahuindeks kasvas samal ajal lausa 8%. Seetõttu ei tasu ühe kvartali andmetest teha liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul vähenes tootmisvõimsuse rakendatus teise kvartali jooksul laiapõhjaliselt – langus oli suurem harudes, mis tunnetasid ka tööjõupuuduse teravnemist. Praegu on siiski veel vähe andmeid väitmaks, et tööstussektor ei saa seadmeid rakendada, kuna töötajaid pole võimalik juurde leida.

Nõudlusteguritest hoogustas majanduskasvu kõige rohkem investeeringute kasv. See on iseenesest hea, sest investeeringuid on vaja tootmispotentsiaali suurendamiseks. Kasvu taga olid aga peamiselt investeeringud transpordivahenditesse ja ehitusse, mis tõenäoliselt tootlikkuse kasvule palju kaasa ei aita. Masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute maht kasvas SKPga samas tempos.

Hea on see, et ekspordi kesisest ja investeeringute kiirest kasvust hoolimata oli netoekspordi panus nulli lähedal. See näitab, et välistasakaal palju ei muutunud ja majanduskasvu rahastati suuresti kohalikest vahenditest.

Hinna kasvu taastumine on varasemate aastatega võrreldes ettevõtjate olukorda muutnud ja see aitab neil kasumit kasvatada. Eesti ettevõtjad on eksporditurul hinnavõtjad ehk nad peavad üldjuhul leppima turul juba väljakujunenud hindadega. Viimaste aastate palgatõusu pole aga aeglase inflatsiooni juures õnnestunud hindadesse üle kanda ja seetõttu on kasumid kannatanud. Teises kvartalis suurenesid nii ekspordi hinnad kui ka tõusis SKP üldine hinnatase aasta võrdluses ligikaudu 4%, mis aitas kasumeid kasvatada. Ettevõtlussektori kasum kasvas aastaga viiendiku võrra; tööjõukulude kasv oli sellest poole aeglasem, kuid siiski küllaltki kiire.

Kasumite taastumine aitab edaspidi kaasa investeeringute kasvule, mis toetab omakorda tootmispotentsiaali kasvu. Lähikvartalites võib majanduskasvu aeglustada põlevkivisektor. Nimelt mängis viimaste kvartalite majanduskasvus olulist rolli energia- ja põlevkivisektor, mille panus majanduskasvu peaks juba kolmandas kvartalis vähenema. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangud lähikuude toodangule olid juulis samasugused nagu teises kvartalis ega ennusta seega, et tööstuse kasv lähikuudel märkimisväärselt aeglustub.

Teise kvartali majanduskasv oli märksa kiirem, kui oodati Eesti Panga viimases prognoosis. Lisaks teise kvartali andmete avaldamisele revideeris statistikaamet varasemate perioodide SKPd, mistõttu ei saa varasemaid prognoose uute andmetega võrrelda. Selle aasta esimese kvartali nominaalne SKP kasvas varasemate andmetega võrreldes 1,3%.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 19. detsembril 2017.

Statistikaamet: Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi

31.08.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2%.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3%. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2%. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKP-st.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1%. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2%. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0%. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2013–2016 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2017. aasta I kvartali uuendatud andmed.

2017. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus

31.08.2017 Liis Elmik

Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.

Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.

Teises kvartalis kiirenes palgakasv mõnevõrra madalama võrdlusbaasi tõttu. 2017. aasta kokkuvõttes peaks keskmise brutopalga kasv jääma siiski mõnevõrra aeglasemaks kui eelmisel aastal.
Teises kvartalis jätkus ilmselt kiire majanduskasv. Kuna hõivatute arv samal ajal alanes, siis palga- ja tootlikkuse kasvu vaheline erinevus meie hinnangul vähenes, hoolimata palgakasvu kiirenemisest.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad ja vakantside määr keskmisest madalam.

Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal oluliselt kiirenema, kuna maksuvaba tulu tõus jätab enamikule rohkem raha kätte. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara: Tartu üüriturg tudengit peavarjuta ei jäta

31.08.2017 Marge Saaremets-Luik

Kuigi uue õppeaasta eel on ülikoolilinnas Tartus üürikorterite järele suur nõudlus, pole hirmu, et neid ei jaguks, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna vanemmaakler Marge Saaremets-Luik.

Lihtsamini leiab üürikorteri siis, kui tulevane üürnik on endale eelnevalt selgeks teinud, millist korterit ja millises linnaosas ta soovib ning mis hinnaga on ta valmis pinda üürima. Samuti on oluline möbleeritus. Mõned soovivad täiesti tühja korterit, teised aga koos mööbli ja kodutehnikaga – mõlemaid variante on Tartu turul saadaval.

Möbleerimata korter on üürnikule alati lisakulu, sest mööbel tuleb soetada ja transportida ning pole kindel, kas see järgmisele üüripinnale sobib. Möbleeritud pindade puhul peab üürnik jälle arvestama, et paljud üürileandjad, kes on korterid sisustanud, ei soovi oma mööblit ära viia väga lihtsal põhjusel – pole kuskil hoida.

Tudengite nõudmised üürikorteritele on väga erinevad, kuid enamus soovib üürida möbleeritud kortereid. Tihti eelistatakse eraldi tubadega üüripinda, et saaks üürida mitme peale ja jagada nii üldkulusid. Eeldatakse, et olemas oleks köögimööbel ja -tehnika ning pesumasin.

Tartu üürikorterite hinnatase peegeldab nõudlust. 1-toalised korterid, hinnaga 250-350 eurot kuus + kommunaalkulud, võetakse üürile kiiremini. Taolisi kortereid on turul ka kõige vähem saada. Kahetoaliste korterite üür oleneb asukohast ja hinnavahemik võib olla väga suur 280 – 500 eurot kuus + kommunaalkulud. Kesklinnas on pinnad tavaliselt kallimad ja teistes piirkondades oleneb kõik üüripinna seisukorrast ning parkimisvõimalustest.

3- ja 4-toalisi kortereid on turul vähem ja üldiselt on nende hinnad väga erinevad. Näiteks tavalise Annelinna 3-toalise tüüpkorteri eest küsitakse üüri 350 eurot kuus + kommunaalkulud. Neid kortereid võetakse meelsasti ka mitme peale üürile.

Kui kellelgi ei ole veel õnnestunud üürikorterit leida või on otsimine jäänud viimasele hetkele, siis võib kokkuvõttes öelda, et Tartus on üüriturg üsna lai ning kortereid leiab aastaringselt. Ka tasub tähele panna, et üüripakkumiste fotod ja reaalsus ei lähe just sageli kokku. Seega tuleb jälgida turgu ja aktiivselt üüripindu vaatamas käia, sest oma silm on kuningas.

Nordeconil on valmimas Hane tänava kortermajad

31.08.2017 Tõnu Toompark

Nordeconil on omaarendusena valmimas Tallinnas Kristiines rahulikus ja vaikses Hane tänavas kaks väikest kortermaja – Hane 2 ja Hane 2a. Mõlemad majad on 3korruselised ning 15 korteriga.

„Eesti elamuehitus, eelkõige Tallinnas ja Tartus, on praegu aktiivne, samaaegselt on ehituses ja valmimas väga palju elupindu. Nordeconi elamuarendusprojektide hulk ei ole märkimisväärne, kuna soovime eelkõige tagada kvaliteedi ja pakkuda koduostjale rohkem, kui vaid elamispinda. Meie eesmärk on, et inimene saaks kodu, mis on ilusas ja rahulikus kohas, aga samas oleks kõik eluks vajalikud teenused lähedal,“ ütles Nordecon ASi elamuarenduse osakonna juht Toomas Rell. „Nordeconil on omaarendusena nüüd valmimas Tallinnas Hane tänaval kaks maja kokku 30 korteriga – sinna hakkavad esimesed pered kohe sisse kolima. Tartus Tammelinnas jätkame Uus-Tammelinna kortermajade ehitusega.“

„Hane tänava kortermajad on heas asukohas: lähedal kesklinnale ja kõigele olulisele, nt ühistranspordile, kauplustele, haridusasutustele, aga samas väga rahulikus kõrghaljastusega piirkonnas,“ ütles ASi Nordecon elamuarenduse projektijuht Aare Ruubel. „Kõikidel korteritel on suured terrassid ja rõdud, hoov on haljastatud ja valgustatud, lastele on rajatud mänguplats. Mõlemal majal on maa-alune parkla, mis on autoomanikule talvisel perioodil kindlasti suureks plussiks, ning parkimiskorruselt saab liftiga otse ka elukorrustele.“

Hooned projekteerisid arhitektuuribüroo R-Konsult arhitektid Irina Raud ja Erkki Tammeleht. Kaks uut elumaja on moodsa arhitektuuriga kolme elamukorrusega, neis on kokku 30 kahe-, kolme- ja neljatoalist korterit. Kõigil korteritel on rõdu või terrass ning hooviala sisustavad hubane haljastus ning mängualad. Hoonete esimesel korrusel paiknevad autokohad, panipaigad ning tehnilised ruumid.

Ehitustööde raames uuendati ka Hane tänava seni korrastamata lõik, rajati uus kõnnitee ja tänavavalgustus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Maksu- ja tolliamet: 2017. aasta teise kvartali mediaanväljamakse oli 958 eurot

31.08.2017 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Statistikaamet: Juulis jätkus jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv

31.08.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kiirenes müügitulu kasv eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%-ni, siis juulis kasv aeglustus ning müük jätkas sarnaselt aprillile ja maile stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 592 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta juuliga võrreldes 11%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta juuliga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (31%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (17%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta juuliga võrreldes 3%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis mais ja juunis väikest kasvu näitas, pöördus juulis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 9%.

Juuniga võrreldes jäi juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2017. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: N116 ärihoone Kadriorus sai katuse peale

31.08.2017 Kaarel Paap

Tallinnas Kadrioru pargi kõrvale, aadressile Narva mnt 116, on valmimas uus viiekordne esinduslik ärihoone, mille sarikapidu peeti möödunud nädala reedel. Maja valmib täielikult 2017. aasta lõpuks ja selle müügiga tegeleb Arco Vara.

Unikaalne hoone asukoht pakub häid liikumise ja vaba aja veetmise võimalusi – lähedal asuvad Kadrioru park, Tallinna lauluväljak ja kaunis rannapromenaad, lisaks paikneb siin Pirita tee ja Narva maantee ristmik, kust saab alguse ka tulevane Reidi tee.

Narva mnt 116 hoone arhitektiks on Heiki Taras arhitektibüroost Pilter ja Taras OÜ. Ehitajaks on Seriakol OÜ ja arendajaks Kadri Legend OÜ. Hoones tagavad meeldiva töökeskkonna targa maja lahendused, väärikust lisavad kõrgekvaliteetsed viimistlusmaterjalid.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööd alustas ehituse asekantsler Jüri Rass

31.08.2017 Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis alustas täna tööd ehituse asekantsler Jüri Rass, kelle pädevusse jääb ehitus- ja elamuvaldkonna juhtimine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et ehitussektor moodustab Eestis kogu majandusest kuus protsenti hõivates tööga 58 tuhat inimest, seda on viis korda rohkem kui näiteks põllumajandussektoril.

„Ehitussektoril on ees ootamas suured väljakutsed, alates peatselt jõustuvast liginullenergiahoonete kasutuselevõtu kohustusest, lõpetades maailmas kiiresti populaarsust koguvast digitaalehituse arengust. Kõige sellega kaasas käimiseks on oluline ka riiklik tähelepanu ja eestvedamine,“ lausus Palo.

Minister Palo märkis, et Jüri Rass on hästi kursis digitaalehituse valdkonna arengutega nii Eestis, Põhjamaades kui ka Inglismaal ja USA-s, oma igapäevaste tööalaste tegemiste kaudu on tal ka hea ülevaade ehitus- ja elamuvaldkonna suundumustest.

„Usun, et tänu oma laialdastele kogemusele suudab Jüri Rass tuua uusi värskeid ideid ja häid lahendusi sektori käekäigu edendamiseks,“ lisas Palo.

Jüri Rass ütles, et kandideerides ehituse asekantsleri kohale oli tema sooviks saadud kogemusi Eesti riigi heaks tööle panna. Ta lisas, et soovib asekantslerina sõnastada e-ehituse arengusuunad, kus koos erasektoriga luuakse e-ehituse arengut tagavad standardid ja juhendid ning käivitatakse e-ehituse digikeskkond infovahetuseks üle terve ehituse elukaare. Elamuvaldkonna arendamiseks on tema sõnul vaja maapiirkondade omanikke ja üürnikke toetavat meetmepaketti koos vastavate määruste ja seaduste vastuvõtmisega.

Arco Vara: Narva kinnisvaraturu suurim mõjutaja on täna töö(s)tus

31.08.2017 Vadim Senitšenkov

Narva kinnisvaraturg on suuresti mõjutatud lähikonnas arenevate tööstuslike suurprojektide edusammudest, kuid järjest rohkem loovad piirkonnas stabiilsust väiksemad ettevõtted, kirjutab Arco Vara Narva osakonna juht ja kutseline hindaja Vadim Senitšenkov.

Suurtööstuse arendamine ja mitmete õppeasutuste filiaalid loovad Narva töökohti ja elavdavad mõneks ajaks hüppeliselt üüriturgu, sest ehitajad, tootmisseadmete paigaldajad ja teised spetsialistid peavad ju kuskil elama. Samas on olnud tagasilööke töötajate suurkoondamiste näol ja seega taoline hüppelisus rõõmu ei tee. Kinnisvaraturg saab normaalselt toimida, kui linn areneb võimalikult harmooniliselt.

Õnneks on viimasel ajal positiivseid trende üha enam ja enam tänavapildis kui märgata – linna välimus muutub kaunimaks, taristu paraneb ja ettevõtjad on Narva potentsiaali avastamas. Arendamisel on uus tööstuspargiala, aastaga on lisandunud näiteks kaks uut autokeskust ja Fortaco Eesti tehas laieneb lähiaastatel, luues juurde ca 150 töökohta. Elav piirikaubandus sunnib laienema ka kaubanduskeskusi.

Tõsi, samas ei ole kuskile kadunud Narva suurim probleem elanikkonna vähenemine ja osade inimeste lahkumine mujale paremat elujärge otsima – nii on kinnisvaratehingute arvu tõus väga vaevaline. Kinnisvarapakkumiste arv on aastast 2009 kasvanud üksteist korda, viimase kahe aasta jooksul kaks korda, mis loomulikult mõjutab hindu. Pakkumiste arv hakkas Ida-Virumaal ja sealhulgas Narvas kiirelt kasvama 2015. aasta detsembrist ning on püsinud stabiilselt kõrge ligikaudu 2016. aasta suvest saadik.

Narvas on praegu müügis ligi pooltuhat korterit. Suurem nõudlus on 30-50-ruutmeetriste elamispindade järele, aga soovitakse soetada ka eksklusiivsemaid pindu. Korterite ostjateks on põhiliselt kohalikud inimesed, aga oleme teinud tehinguid, kus Narva on kodu soetanud elanikke ümberkaudsetest linnadest nagu Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt.

Ka Vene kodanike poolt on huvi taastumas, kinnisvarapakkumiste kohta küsitakse palju ja oleme ka korteritehinguid sõlminud. Ostjate ja müüjate struktuur paistab residentsuse poolelt üldiselt olevat siiski võrdlemisi stabiilne, enamik kortereid omandatakse Eesti elanike poolt, Korteritehingute osakaal Vene kodanikega on jäänud viimastel aastatel 1-3% piiridesse.

Kui 2016. aastal tehti Narvas 614 korteritehingut, siis selle aasta lõpuks on prognoositav number 730. Korteri ruutmeetri keskmine hind on alates 2014. aastast olnud langustrendis ja on praegu 420,11 eurot ruutmeetrist.

Kuna kõik elujõulisemad piirkonnad Eestis on praegu korterituru osas kasvamas või vähemalt läbinud juba kiirema kasvu perioodi, siis lähiaastateks Narva prognoosiksin positiivsete trendide järkjärgulist jätkumist. Tehinguaktiivsus on kasvanud, kuniks kõrge pakkumiste arv survestab hinnataseme madalal püsimist, siis erilist hinnakasvu kiirenemist hetkel ei saa prognoosida. Valitsuse algatatud programmid Ida-Virumaa arengutaseme tõstmiseks asuvad kindlasti mõjutama piirkondlikku jätkusuutlikkust, mis pikemas perspektiivis mõjub ka kinnisvaraturule positiivselt.

Narva ja muu Ida-Virumaa puhul hakkab lähitulevikus ilmselt probleemseks kujunema elamufondi jätkusuutlikkus, uusehitisi püstitatakse väga harva ning KredExi käendust ei ole Narvas korterelamu rekonstrueerimiseks kasutanud mitte ükski ühistu.

Kui tulevikus suudetakse töökohti luua, siis pidurdub ka Tallinnasse migreerumine, väheneb pakkumiste arv, kasvab tehinguaktiivsus ning kasvab hinnatase. Olukorras, kus mujal Eestis on tööjõud võrdlemisi kallis ning tööjõudu napib, on Ida-Virumaa erinevatele tööjõumahukatele ettevõtetele perspektiivne tegevuskoht – võrreldes Näiteks Tallinna ja Harjumaaga on kinnisvara ettevõtete jaoks võrdlemisi odav.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Тоомпарк: если Ekspress Grupp хочет быть третьим, их план обречён на провал

31.08.2017 Tõnu Toompark

Eesti Meedia покупает city24.ee. ДВ спросили у эксперта по недвимости Тыну Тоомпарка, что это значит для рынка объявлений о продаже недвижимости.

Что изменится на рынке после того, как Eesti Meedia купит city24.ee?

Ситуация станет хуже для бюро недвижимости и девелоперов.

Почему?

Два крупнейших портала окажутся в одних руках.

Но в то же время, Ekspress Grupp собирается создать третий. В союзе с шестью бюро недвижимости.

Да, такая информация была вброшена. Люди часто задаются вопросом: есть ли бум на рынке недвижимости? Так вот, я скажу, что на рынке порталов объявлений о продаже недвижимости бум идёт уже давно. Есть kinnisvara24.ee, который почему-то недавно временно закрыли (по какой причине – не знаю), maakler.ee, reales.ee, rajoon.ee. Возможно, какие-то забыл. В общем, порталов у нас много. Однако если лично я хочу получить какую-то информацию, то думаю только о двух порталах: kv.ee и city24.ee.

Как все эти порталы, о которых я сейчас впервые слышу, вообще могли появиться? Все давно уже знают, что существуют только kv.ee и city24.ee.

Видимо, у людей была надежда, что они смогут создать новый Facebook или Amazon. Однако не получилось. Потребитель привык ходить именно по этим двух старым местам.

Ekspress Grupp ведь решил создать свой портал после того, как kv.ee сильно поднял цены, и бюро недвижимости оказались недовольны?

Это могло их подстегнуть. Однако Ekspress уже и раньше вынашивал эту идею. Теперь некоторые события просто мотивировали их перейти к действиям.

kv.ee и city24.ee объединят?

Об этом надо не у меня спрашивать. Но если бы они мне принадлежали, то я бы их скорее не объединял. Это два сильных бренда, и разные люди любят разные из них. Кому-то нравится мама, а кому-то – дочка.

Зачем же тогда купили city24.ee?

Чтобы улучшить позицию на рынке. Всегда проще действовать, когда оба портала у тебя. А легче – значит прибыльнее.

Будет ли разделение рынка? Будут ли некоторые бюро недвижимости рекламироваться только у Ekspress Grupp, игнорируя kv.ee и city24.ee?

Бизнес бюро недвижимости низкомаржинальный. Так что это вопрос расходов. Крупным фирмам будет проще присутствовать на всех порталах. Тем же, кто поменьше, придётся выбирать. Хотя вот портал kinnisvara24.ee, по каким бы причинам он ни закрыл свои двери, имел другую бизнес-модель. Они считали, что брать деньги за объявления – это несовременно, и зарабатывать надо на дополнительных сервисах (например, за продвижение наверх).

Но крупные фирмы недвижимости сегодня “обязаны”быть на kv.ee и city24.ee.

Не знаю, изменится ли рынок. Если Ekspress Grupp собираются стать третьим порталом, – их план заранее обречён на провал. Если они не будут стремиться стать первыми, у них не будет достаточно посетителей.

Будут ли те шесть бюро недвижимости, что создают новый портал, рекламироваться на его конкурентах?

Думаю, что для них сложное решение. Мысль о том, что рекламироваться нужно только у себя, вполне может возникнуть.

http://www.dv.ee/novosti/2017/08/31/toompark-esli-ekspress-grupp-hochet-byt-tretim—ih-plan-obrechjon-na-proval

Swedbank: Economic growth in 2Q was the fastest of the last six years: 5.7% yoy

31.08.2017 Tõnu Mertsina

We expected continued robust GDP growth in the second quarter, but 5.7% yoy (1.3% qoq swda) was above expectations. As inflation has picked up, GDP nominal growth accelerated to 10.2% yoy.

Statistics Estonia revised up GDP levels and growth rates of the last four years (2013-2016), whereas GDP growth in 2016 was revised to 2.1% yoy (from 1.6%).

Productivity growth has improved considerably

Fast economic growth, whereas the number of employed and worked hours hasn’t changed substantially, has accelerated growth of labour productivity. At the same time, increase of labour costs in business sector has stabilised. This combination has enabled enterprises to raise their profits (up by 20% yoy in 1H) and improved their ability to invest.

Business and public sector investment growth is very robust

Gross fixed capital formation increased 18% in real terms, whereas non-financial sector invested 21% and government sector even 47% more than a year ago. Government sector increased its investments primarily in buildings and structures, followed by transport equipment. This has contributed strongly to the growth in construction sector, which contributed the most to the GDP growth in 2Q. We expect that government sector will use gradually more EU funds for its investments and that the contribution of its gross fixed capital formation to the economic activity will remain robust at least in 2017-2018. Industrial sector confidence has rised to the highest level of the last 6 years and capacity utilisation is already above its long-term average – therefore we expect that improved outlook for demand brings about the need to invest more.

Mobile equipment behind the deceleration of export growth

Despite strong foreign demand, export growth decelerated to 1% yoy in real terms, whereas export of goods decreased even slightly. Mobile equipment was primarily behind it. Weak result in export of goods limited the growth of manufacturing sector’s value added. We expect that the decrease in export of mobile equipment will continue at least in the coming months and will have strongly negative impact on Estonia’s export of goods’ total picture (the share of mobile equipment is ca 10% of total export of goods). However, export orders of other products are increasing and enterprises have become even more optimistic about export outlook of their production.

Private consumption has slowed as expected

Private consumption increased 2% in real terms in 2Q, but has decelerated to only 1.5% in 1H (4.3% in 2016). The major contribution comes from less consumption of alcoholic beverages and tobacco, which has been going on for a longer time. We expect that private consumption slows this year, despite better consumer confidence as real growth of net wages decelerates. In 2018, wage-earners’ labour income will jump again, due to a substantial increase in their nontaxable income. This is expected to accelerate the growth of private consumption again.

Estonian economic outlook is good

Improved foreign demand will contribute to the economic growth during the next few years and investment growth is expected to remain strong. After a slowdown this year, growth of private consumption is expected to accelerate again next year. As GDP has increased already 5.2% in real terms in 1H this year, we are considering to revise up our GDP forecast for 2017 (recently published 3.5%).

Eesti Pank: Ettevõtete kasum kasvas teises kvartalis palkadest kiiremini

31.08.2017 Orsolya Soosaar

Palgakasv kiirenes ja oli 2016. aasta keskmise kasvutempo lähedal
Keskmise palga teenija ostujõud kasvab inflatsiooni tõttu aeglasemalt
Palgakasvu kiirendab suur nõudlus tööjõu järele

Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Aasta esimese kvartaliga (5,7%) võrreldes palgakasv kiirenes ja kasvutempo oli 2016. aasta keskmise lähedal. Kiirema inflatsiooni mõjul on samas tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga teenija ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.

Hoolimata kiirest palgakasvust suurenes ka ettevõtete kasum. Sellele on aidanud kaasa mitu tegurit, nagu välisnõudluse kasv, põlevkivisektori (peamiselt mäetööstuse ja elektrienergia tootmise) taastumine ja ehitustegevuse hoogustumine tänu suurematele investeeringutele infrastruktuuri. Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.

Ettevaates võib palgakasvu veelgi kiirendada suurem nõudlus tööjõu järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitavad, et hõive kasvu ootavate ettevõtete osakaal on suurenenud ja tööjõupuudust nimetatakse tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes

30.08.2017 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis palgatöötaja kohta 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 7,1% ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega (6,8%).

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9%), info ja side (10,5%), energeetika (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9%). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses (-0,6%) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,8%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (7,9%) ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (6,7%) ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Maakonniti oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1372 eurot) ja Tartu (1227 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (869 eurot) ja Saare (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Ida-Viru (14%), Rapla (11%) ja Võru (9%) maakonnas ning brutokuupalk langes Saare (3%) ja Hiiu (7%) maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3% väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5% suurem kui 2016. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam haldus- ja abitegevustes (15%), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15%) ning info- ja side (14%) tegevusalal ning vähenes enam veondus ja laondus tegevusalal (8%), avalikus halduses ja riigikaitses (3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5% ja vähenes avalikus sektoris 1%.

2017. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 6,7%.

**Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2015 – II kvartal 2017**
Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015	I	1 010	4,5
	II	1 082	5,8
	III	1 045	6,9
	IV	1 105	6,4
2016	I	1 091	8,1
	II	1 163	7,6
	III	1 119	7,1
	IV	1 182	6,9
2017	I	1 153	5,7
2017	II	1 242	6,8

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 31 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.