Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Riigikohtu praktika: Tehnorajatiste kasutusvalduse seadmine kinnistusraamatusse

171116 Riigikohtu lahend 2Arendaja sõlmis vee-ettevõtjaga kokkuleppe, et arendatavatele kinnistutele rajatakse pumpla koos torustikuga, mis antakse hiljem vee-ettevõtja omandisse. Samuti pidi arendaja tagama, et kinnistute uued omanikud annavad nõusoleku kanda vee-ettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse. Pumplat aga vee-ettevõtja omandisse ei antud ning isiklikku kasutusõigust vee-ettevõtja kasuks ei seatud. Tekkis vaidlus pumpla omandiõiguse ja talumiskohustuse üle.

Riigikohus selgitas tehnorajatise talumise sätteid.

  1. AÕS §-d 158 ega 158¹ ei näe ette üldist seadusest tulenevat talumiskohustust, vaid annavad üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse või sundvalduse seadmist, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on juba kinnisasjale rajatud.
  2. Seadusest tuleneb üldine talumiskohustus vaid nendele tehnorajatistele, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1. aprilli 1999.
  3. Kõikidel muudel juhtudel, selleks, et vastava rajatise suhtes tekiks kinnisasja järgmiste omanike jaoks siduv talumiskohustus, tuleb kinnisasjale seada ja kinnistusraamatusse kanda vastav piiratud asjaõigus või seada kinnisasjale sundvaldus.
  4. Kinnisasja tulevaste omanike talumiskohustus ei saa tekkida endise omaniku nõusolekust, kui seda ei ole kinnistusraamatusse asjaõigusena kantud. Ka antud juhul arenduskokkuleppe sätted kinnitasid, et selle kokkuleppe pooled pidasid silmas piiratud asjaõiguse seadmist vee-ettevõtja kasuks.
  5. Riigikohus selgitas, veel, et kui kinnistul paikneb avaliku teenuse osutamiseks kasutatav tehnorajatis, mille talumiseks ei ole seatud sundvaldust ega teenuse osutaja kasuks piiratud asjaõigust ning ühtlasi puudub seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole ka kinnistu omanik kohustatud andma nõusolekut teenuse osutaja kasuks isikliku kasutusõiguse kinnisturaamatusse kandmiseks.

Samas aga on oluline märkida, et eeltoodust olenemata on kohalikul omavalitsusel õigus algatada sellisel juhul sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetlust, eeldusel, et kasutusvalduse puudumine rikub mõne kolmanda isiku huve, nt kui naabermaja elanikul pole võimalik üldkasutatavat torustikku kasutada. Sundvalduse või sundvõõrandamise puhul on kinnistu omanikul õigus saada ka hüvitist, mis kahjuks ei ole väga suur.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Riigi Kinnisvara AS kinnitas 2017. aasta üheksa kuu majandustulemused

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 2017. aasta üheksa kuu konsolideeritud majandustulemused.

RKAS grupi konsolideeritud müügitulu oli 2017. aasta 30. septembri seisuga 77,1 miljonit eurot, mis on ligi 29 protsenti suurem võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Mittevajalikku kinnisvara müüdi käesoleval aastal ligi 3,8 miljoni euro väärtuses enam kui eelmise aasta samal perioodil. Suurima osa sellest moodustas Sotsiaalministeeriumi endise büroohoone müük Gonsiori tänaval. Üüritulu kasvu mõjutavad muuhulgas ka käesoleval aastal valminud uusarendused (nt Eesti Rahva Muuseumi hoone ja Terviseameti uus hoone).

Kinnisvaraarendusse investeeriti ligikaudu 53,6 miljonit eurot ehk 47 protsenti enam, kui 2016. aasta samal perioodil. Suurimateks investeeringuteks olid uue Tallinna vangla ehitus maksumusega 33,2 miljonit eurot ning uue Tallinna kohtumaja ehitus maksumusega 9,9 miljonit eurot. RKASi kinnisvarainvesteeringute kasvule aitab kaasa kevadel edukalt läbi viidud 48,5 miljoni euro suuruse mahuga võlakirjaemissioon, millest rahastatakse riigile olulisi kinnisvarainvesteeringuid.

RKASi ärikasum oli kalendriaasta esimesel üheksal kuul ligi 12,7 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/riigi-kinnisvara-as-kinnitas-2017-aasta-uheksa-kuu-majandustulemused

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Liven Kinnisvara: Nõmmele ehitatakse kõrgete lagedega kortermaja

171116 Liven KinnisvaraLiven annab koostööpartneritele ja klientidele teada, et Nõmmel algas Vääna 11 kodude ehitus. Ehitushanke võitis ehitusfirma Mitt & Perlebach. Kodud valmivad 2018. aasta sügisel. Vääna 11 maja teeb eriliseks rahulik asukoht spordiradade vahetus läheduses ja see, et tegemist on Nõmme uusarendustes pakutavate kõrgeimate lagedega korteritega (3,1 m).

PIN Arhitektide loodud Vääna 11 uusarendus koosneb kolmest 3-korruselisest majast, millest igaühes on 8 korterit. Enamikul korteritel on kas rõdu või terrass, viimase korruse korteritel suisa mõlemad. Kõik kolm maja on omavahel ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega.

B-energiaklassi korterid on 2- kuni 4-toalised ning nende suurused jäävad vahemikku 43,6 m2 – 98,3 m2. Kõik eluruumid on kõrgete lagedega, avarad ja suurepäraselt valgustatud. Vääna 11 elanikel on võimalik valida kahe siselahenduse vahel – naturaalse heleda puidu motiividega Klassika ja moodsamate urbanistlike joontega Vabastiil, kus võib kohata viimistlemata betooni ja kalasabaparketti.

Kuid nagu ka teiste Liveni projektide puhul, saab klient enda näo järgi kujundada nii ruumide paigutuse kui ka meelepärase sisekujunduse. Liveni partner Mihkel Simsoni sõnul on klientidel võimalus kaasa rääkida nii planeeringu kui ka viimistluse osas. “Just tulevane elanik teab kõige paremini, milline peab olema tema kodu,” kommenteeris Simson.

Majade juurde kuulub ka iga spordisõbra unistus – töökoda, kus puhastada treeningvarustust, õlitada jalgratast ning määrida suuski. Põhjuseks, miks Liven otsustas rajada just spordiruumi, on loomulikult Vääna 11 majade suurepärane asukoht spordiradade vahetus läheduses. Eriti sobilik on see lokatsioon lastega peredele ja spordisõpradele, kes saavad minna jooksma, suusatama või jalgrattaga sõitma kohe, kui tuju tuleb.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitud kinnisvaraarenduse ettevõte, mis on 4-aastase tegevuse jooksul võtnud Tallinna elamuturul sisse kindla koha. Liven Kinnisvara väärtustab head arhitektuuri ja loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna.

Liveni meeskond panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse ja suhtleb oma partneritega ausalt ning selgelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uute korterite turutrendid jälgimise all

Tõnu ToomparkKinnisvaraturu osalistel on vaja infot, mis toimub uute korterite turul. Kuidas liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumine?

Kogun regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel. Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

  • millise suurusega kortereid pakutakse;
  • millise toalisusega kortereid pakutakse;
  • millises ruutmeetritevahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
  • millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
  • millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
  • millised korterid leiavad ostja hindade alusel;

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund omandas Vainodes I büroohoone Riias, Lätis

Baltic HorizonNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i (Fond) fondivalitseja teavitab lepingu sõlmimisest Riias asuva Vainodes 1 büroohoone omandamiseks.

14. novembril 2017 allkirjastati osade ostu-müügileping SIA „NULE 4“ ja SIA „NM 2“-ga, Vainodes 1 ja tema naaberkinnistu Telts 1 omandamiseks. Lepingujärgne ostuhind on ligikaudu 21,3 miljonit eurot, mis teeb omandamise ligikaudseks tootluseks 7%. Tehingu lõpuleviimine on sõltuvuses tavapärastest eeltingimustest ning toimub eelduslikult detsembris.

Vainodes 1 büroohoone asub Daugava jõe vasakul kaldal, Riia peamise magistraali – Karla Ulmana puiestee ääres. Büroohoone kompleks on täielikult välja renditud ja asub 10-minutilise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast. Kompleks koosneb uuest büroohoonest, mis valmis 2014. aastal ja mis on ühendatud väiksema rekonstrueeritud hoonega. Kogu väljarenditav pind on 8 052 m2. Ankurrentnikuks on JSC Latvian State Forests (ligikaudu 90% GLA-st), lisaks on üürnikeks ka farmaatsiaettevõte Abbvie ja kohvik. Kinnistutele on kehtiva detailplaneeringu järgi kokku võimalus ehitada veel kuni 18 262 m2 ulatuses büroopinda ja parkimismaja.

Fondijuht Tarmo Karotam’i kommentaar: “On hea meel saada selline atraktiivne vara Fondi rahavoo portfelli ning oleme rahul, et saame investeerida enamuse 2017.a teises kvartalis investoritelt kaasatud kapitalist. Antud ostulepingu allkirjastamiseni jõudmine võttis tavapärasest rohkem aega täiendava õigusliku ja maksu auditi protsessi tõttu, mis oli vajalik seoses jaanuarist 2018 Lätis jõustuvate maksumuudatustega”.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse võitis „City Break“

TallinnTäna kuulutati välja Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistluse tulemused, peapreemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „City Break“.

Gonsiori tn 2/Rävala pst 6 kinnistute uushoonestamise arhitektuurivõistluse võidutöö esitas arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ, võidutöö autoriteks on kuueliikmeline rahvusvaheline meeskond – Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Peña Gómez Millán, Jose A Pavón Gonzalez ja Myriam Rego Gómez .

Tallinna Kaubamaja uue hoone arhitektuurivõistlusele laekunud 15 kavandist tunnistas žürii teise koha vääriliseks võistlustöö märgusõnaga “KOO KII” (autor OÜ HG Arhitektuur), kolmanda koha pälvis võistlustöö märgusõnaga “OONYKS” (autor Peeter Pere Arhitektid OÜ). Žürii eripreemia pälvisid B Kontekst OÜ võistlustöö “SARVIK KANNAB PRADAT” ning AB Emil Urbel OÜ võistlustöö “TEEMANT”. Rahvahääletuse ehk publiku lemmiku tiitli pälvis võistlustöö märgusõnaga “VÕRK”, mille autoriks Arch-D OÜ.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on teoksil kogu sellele südalinna piirkonnale uue näo andvad projektid – juba on käimas Tammsaare pargi rekonstrueerimine, Pärnu mnt ja Narva mnt algus ning Viru väljak on plaanis muuta kergliiklussõbralikuks esinduslikuks peatänavaks ning väga suured arengud on plaanis ka kaubamaja naaberkvartalites.

“Meie soov oli tuua Tallinna linnaruumi midagi uut ja eristuvat, mis samas suhestuks hästi ümbritsevaga. Esitatud lähteülesanne oli keerukas, arvestada tuli väga paljude tehniliste nõuetega, kehtivate detailplaneeringutega ning samuti hoone keskse ja tundliku asukohaga Tallinna südalinnas, seega proovisime läbi väga mitmeid variante,“ iseloomustasid oma tööd võidutöö autorid. „Paljud praegused hooned on pigem introvertsed ja suletud, uus Kaubamaja saab olema avatud ning lähedalt linna- ja tänavaruumiga suhtlev. Nii ei ole Kaubamaja ainult ostukoht, vaid ka mõnus kohtumispaik.”

Arhitektuurivõistluse tulemusena sünnib arendajate, arhitektide ja Tallinna linna koostöös Kaubamaja uus Tallinna müügimaja koos kaasaegse büroohoone ning mugava maa-aluse parklaga. Võistlustööde suur hulk annab märku tulevase ehitise tähtsusest ja Tallinna kesklinna arendamise olulisusest, hindas Eesti Arhitektide Liit. Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse korraldasid Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja MSI Grupp AS koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liiduga.

Detailplaneeringutele vastavalt on uushoonestuse lubatud suletud maapealne brutopind 57 000 ruutmeetrit. Tallinna esinduskaubamaja pind suureneb praegusega võrreldes kuni 2,5 korda.

“Meie soov arhitektuurivõistlust välja kuulutades oli leida parim võimalik arhitektuurne lahendus,“ ütles žürii esimees, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS juhataja Peeter Kütt. „Žürii tegi oma üksmeelse otsuse äärmiselt läbikaalutletult, kaasates mitmeid oma valdkonna tunnustatud eksperte ning võttes arvesse väga erinevaid asjaolusid, alates tehnilistest näitajatest ning vastavusest kehtivatele detailplaneeringutele kuni üldise arhitektuurse sobivuseni linnaruumi.”

“Kogu võistlust ette valmistades ja läbi viies oli hea tõdeda, et Kaubamaja juhtkond mõistab ja jagab meie nägemust linnaruumi planeerimisel, kus igas etapis on oluline kaasata ruumispetsialiste ja avalikkust,“ ütles Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Kavandades uut hoonet luuakse uuesti ka suur osa linna avalikust ruumist. Meie hinnangul sobib võidutöö Tallinna südalinna hästi.”

“Arhitektuurivõistluse eesmärk on olnud algusest peale leida lahendus, mis õigustaks nii meie endi kui ka avalikkuse kõrgeid ootusi ning lubaks meil sisse võtta positsiooni teiste Euroopa väärikate kaubamajade seas,“ ütles Kaubamaja AS juhataja Erkki Laugus. Ta lisas, et võidutöö on südalinlik ja tänapäevane ning väga kaubamajalik.

Uue hoone arhitektuurse lahenduse teevad huvitavaks liigendatud klaaspinnad, eristuv materjalikäsitlus ning vahetu suhestumine linnaruumiga, mis muudavad hoone avatuks ja kutsuvaks. Näiteks võimaldab klaasvöö heita väljasolijatel pilku Kaubamajas toimuvale ning korruste kaupa nihkes olev aatrium avab huvitavad sisevaated.

Samuti on võidutöö arhitektid väga õnnestunult kasutanud ära hoone astmeliselt liigendatud katusepinna vaadete avamiseks ning tekitamaks hubaseid terrassidega kohvikupindu, mille planeerimisel on arvestatud muuhulgas ka soodsate ilmakaartega. Žürii hinnangul on võitnud ideekavand hea lähtekoht edasiseks tööks, mil pööratakse tähelepanu juba üksikasjadele ning pannakse paika täpsustatud siselahendused.

Arhitektuurivõistluse võidutöö autoriga alustatakse projekteerimisläbirääkimisi ning seejärel esitatakse Tallinna linnale taotlus projektitingimuste saamiseks. Kui kõik läheb ootuste kohaselt, siis loodetakse ehitusega alustada aastal 2020 ning see võtab aega vähemalt neli-viis aastat. Kuna tegemist on pika arendusprotsessiga, mis puudutab väga paljusid ametiasutusi ja ettevõtteid, saavad kõik tähtajad ning arenduse lõplik maksumus selgeks edasise töö käigus.

“Ehitusprotsessi pikkust mõjutab ka see, et maja valmib mitmes etapis, nii et kogu selle aja jooksul jääme alati külastajatele vähemalt olulisemate kaubagruppide osas avatuks. Meie soov on igas etapis kõiki olulisi partnerid, avalikkust ning oma kliente ja töötajaid kaasata, et valmiv Kaubamaja tuleks just selline, mille üle me kõik uhkust tunneme – valgusküllane, kõigile hästi ligipääsetav ja kaasaegne südalinna kohtumispaik, mis pakub külastajatele veelgi suuremat valikut ning mugavaid ajaveetmisvõimalusi,” lisas Erkki Laugus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigikohtu praktika: Planeeringute põhjendamine

171116 Riigikohtu lahend 1Riigikohus rõhutas veelkord üle, et planeerimisseadus kohustab planeeringu koostajat põhjendama enda kaalutlusi planeeringu seletuskirjas. Üldjuhul võib põhjendamine planeeringu tekstis olla piisav ning põhjendusi ei pea esitama uuesti kehtestamise otsuses. Samas aga, kui planeering riivab isikute õigusi või kui on tegu mahuka planeeringuga, on selguse huvides vajalik esitada põhimotiivid planeeringu kehtestamiseks ka planeeringu kehtestamise otsuses. Samuti juhul, kui põhjendusi on keeruline eristada muust planeeringu teksti osadest, on vajalik põhimotiivide välja toomine kehtestamise otsuses.

Kehtestamise otsuse, teksti ning jooniste põhjal peaks neid lugev isik mõistma planeeringus ette nähtud lahenduste kaalutlusi. Samas ei tohi olla põhjendused planeeringu lisades, sest ilma täpse ja arusaadava viiteta ei ole neid võimalik lugeda planeeringu kui haldusakti põhjendusteks.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad tõusid aastaga keskmiselt 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE kaudu pakuti oktoobri kuus müügiks kokku 2858 maja. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 9%. Majade müügipakkumisi on aastatagusega võrreldes vähemaks jäänud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal ja Viljandimaal.

Erinevalt pakkumiste arvust on majade müügipakkumiste hinnad pea kõikjal tõusutrendis. Kogu Eesti majade müügipakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE oktoobris 1110 €/m² ehk eelmisest aastast 5% rohkem. Turu aktiivseimas ja suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli majande müügipakkumiste hinnatõus 3%. Harjumaa majade ruutmeetri eest küsitakse 1317 €/m².

Samas suurusjärgus on majade müügipakkumiste hinnatõus Tartu maakonnas. Seal saab maja ruutmeetri kätte hinnaga 989 €/m² ehk eelmisest aastast 4% kallima hinna eest. Tartu maakonnas pakuti oktoobris müügiks 389 maja.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

10/2016

10/2017

Muutus, %

10/2016

10/2017

Muutus, %

Eesti

3 135

2 858

-9%

1 056

1 110

5%

Harjumaa

1 995

1 834

-8%

1 278

1 317

3%

Hiiumaa    

NA

   

NA

Ida-Virumaa

127

139

9%

638

614

-4%

Jõgevamaa

27

10

-63%

322

358

11%

Järvamaa

33

31

-6%

379

534

41%

Läänemaa

36

26

-28%

758

757

0%

L-Virumaa

54

37

-31%

482

540

12%

Põlvamaa  

14

NA

408

411

1%

Pärnumaa

222

180

-19%

893

963

8%

Raplamaa

107

103

-4%

619

680

10%

Saaremaa

22

19

-14%

755

909

20%

Tartumaa

436

389

-11%

952

989

4%

Valgamaa

31

31

0%

415

516

24%

Viljandimaa

22

24

9%

589

600

2%

Võrumaa

23

21

-9%

422

434

3%

             
Narva

32

53

66%

405

394

-3%

Pärnu

60

68

13%

1 039

995

-4%

Tallinn

801

688

-14%

1 386

1 443

4%

Tartu

298

242

-19%

1 028

1 055

3%

171115 Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Tallinn valmistub linnahalli piirkonna arendamiseks

TallinnTallinna linnavalitsus moodustas vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala territooriumile uued kinnisasjad.

„Linnahalli detailplaneeringuga kavandatud uus krundijaotus toob kaasa mitmeid uute aadresside määramisi. Nii saab näiteks Linnahalli uueks aadressiks Sadama tn 1 ning Linnahalli sadamapoolsele küljele rajatakse uus jalakäijate tänav – Halsi tänav,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala ümberkruntimine on kehtestatud detailplaneeringute realiseerimise eelduseks. Seejärel saame hakata ette valmistama ka naabruses olevate kinnistute enampakkumisele panekut ja linnahalli rekonstrueerimist.“

Uued detailplaneeringule vastavad kinnisasjad moodustatakse Tallinna linna omandis olevatest Logi tn 7, Logi tn 9, Logi tn 13, Mere pst 18, Mere pst 20, Mere pst 20c, Mere pst 20d, Kalasadama tänav T4, Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1, Logi tänav T2 // Vööri tänav T2 ja Rumbi tänav T4 ning ühtlasi määratakse kinnisasjade valitsejad. Praegustest kinnisasjadest moodustatakse kokku 27 uut kinnisasja ning määratakse nende aadressid ja sihtotstarbed.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt moodustatakse kümme äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti, üks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt, üks ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ning 12 transpordimaa sihtotstarbega krunti.

Tallinna munitsipaalomandisse antud Mere pst 18 kinnistu sihtotstarve muudetakse parkla, tänava ja kergliiklustee ehitamiseks transpordimaaks ja Sadama tn 1 kinnistu sihtotstarve muudetakse Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise eesmärgil 25% ulatuses ärimaaks.

Tallinna Kommunaalamet tagab transpordimaa sihtotstarbega kinnistutele avalikke teenuseid pakkuvate infrastruktuuriobjektide kavandamise ja ehituse ning nende edasise remondi ja hoolduse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikmete volituste pikendamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas 14. novembril 2017 pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Jaan Mäe ja Veljo Viitmanni volitusi kolmeks aastaks, s.o alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020. AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab senises neljaliikmelises koosseisus: Keit Paal (esimees), Jaan Mäe, Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

AS Merko Ehitus Eesti on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rotermanni kvartal saab ametliku paiganime

TallinnTallinna linnavalitsus määrab Kesklinnas Sadama asumis paikneva paikkonna nimeks Rotermanni kvartal.

Ettepaneku tähistada Mere puiestee, Narva maantee, Ahtri tänava ja Hobujaama tänava vaheline ala ametlikult asumina tegi Rotermann City Osaühing.

„Kuigi nimetus Rotermanni kvartal pole ametlik kohanimi, leiab see pidevat kasutust ka inimeste tavakõnes, põhjendati Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjonile esitatud ettepanekus,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Rotermanni kvartaliga seonduvat arutanud nimekomisjon asus seisukohale, et Sadama asumi piire poleks otstarbekas muuta kuna asumite piirid on juba aastast 1989 paika pandud ja praegu on asumid Riiklikus kohanimeregistris mitteametlike kohanimedena sisse kantud.

Nimekomisjon toetas Rotermanni kvartali nime ametlikku määramist, kuid lisaks sooviti täpsustada, millise nimeobjekti liigi alla kvartal kuulub. Riikliku kohanimeregistri nimeobjekti liikide klassifikaatori järgi oli sobilikum liigisõna kvartalile – paik, paikkond.

Vaatamata sellele, et tänapäeval on soolaladu Ahtri tänavaga ülejäänud kvartalist eraldatud, otsustas nimekomisjon ka selle Rotermanni kvartali piiridesse arvata, sest ajalooliselt kuulus ka soolaladu Rotermanni kvartalis asunud vabrikute kompleksi. Praegu tegutseb Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseum.

Eeltoodust tulenevalt esitas nimekomisjon linnaosa valitsusele kooskõlastamiseks paikkonna nime Rotermanni kvartal. Tallinna Kesklinna Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 23. oktoobril 2017. Ühtlasi peab linnaosa valitsus tagama 15. detsembriks uute kohanimesiltide paigaldamise.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Käsiraamat selgitab uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste turul teevad ilma väikekorterid

Pindi KinnisvaraVäga optimaalse planeeringuga väikekorterid on uusarenduste turul üha atraktiivsem kaup, kuna nende hinnad on ligilähedased vanade renoveeritud elamispindadega.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et ehkki väikekorteri definitsioon pole üheselt paigas, on üldjuhul tegemist kuni 35 m² suuruse kahetoalise, ca 50 m² suuruse kolmetoalise ja alla 70 m² suuruse neljatoalise elamispinnaga. „Tegelikult on selliseid tooteid järelturul olnud pidevalt, aga on väga tervitatav, et ka paljud arendajad on hakanud nüüd neid tegema, sest see annab üha rohkematele peredele võimaluse soetada elamispind uude majja,“ rääkis ta. Sooman selgitas, et tegemist on Põhjamaadest siia levinud arhitektuurikultuuri edasiarenguga, kus projekteerimise käigus optimeeritakse tubade suurused, kaotatakse kasutud nurgatagused, ka sisearhitekt kaasatakse juba eos vältimaks tulevasi ebameeldivusi mööbli paigutamisel.

„Meie arvutuste kohaselt annab kolmetoaliste korterite puhul ainuüksi küttesüsteemi seintelt põrandasse viimine kuni 5 m² kasulikku põrandapinda juurde, kui toad on hästi paigutatud ja nn mõttetud nurgad ära kaotatud, siis on 50 m² suuruse uue eluruumi tarbimisväärtus igas mõttes võrdne nõukogudeaegse 60 m² suuruse korteriga. Oluline on aga, et uue korteri näol on tegemist märksa energiasäästlikuma ja ajakestvama investeeringuga ning kui kokku liita ja võrrelda uue ning vana korteri laenumakseid ja kõrvalkulusid, siis vahe on muutunud tihtipeale pea olematuks,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste turul teevad ilma väikekorterid

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EstateGuru sells the collateral of its first defaulted loan

EstateguruEstateGuru has taken possession of its first defaulted loan’s collateral and has started the sales process to regain investors’ funds.

In October, Toome avenue development loan in the amount €224,000 reached its maturity date, however the borrower had become insolvent and was therefore unable to repay the loan. EstateGuru’s COO Mihkel Stamm comments that the bailiff agent has declared an auction process that starts on 14th of November 2017 and has a starting price of €313,280. The collateral is a 544,7 m2 private house that is situated on a 1577 m2 property in Nõmme district Tallinn. The collateral has been valued by an accredited valuation company ERI Kinnisvara in the valuation of €440,000.

“Toome avenue development loan is the first loan among all facilitated 220 loans during 3 years that has been declared defaulted, however a good thing is that our risk model is efficient and investors’ interests are covered. During the entire process, EstateGuru’s representatives have been in constant contact with the borrower who remains fully cooperative. The borrower has the chance to repay all debt and regain control over the property before the auction has ended,” Stamm adds.

As Stamm explains, the first default evidently illustrates the reason behind EstateGuru only facilitating property-backed loans. „In our current portfolio, the average loan to value ratio is 58%. This means that in case the borrower becomes insolvent EstateGuru has a strong chance to regain all investors’ funds through selling the collateral property. In this particular case we have informed the EstateGuru security agent and the selling process has been taken over by our partnering bailiff agent. EstateGuru team is confident that the proceedings from the sales process will be sufficient to cover the entire cumulative debt.“

Toome avenue development loan was funded on 28th of October 2015 and the loan was financed by 294 investors. The loan collaterals are a private house in Nõmme, a 6,26 hectare property in Keila parish and a 6,31 hectare property in Keila parish.

The sales process of the collateral – how does it work?

The public auction will be held by the bailiff on the www.oksjonikeskus.ee platform starting from 14th of November 2017. The interested parties have 20 days to register for the auction after which the bidding process lasts for 5 working days. Additional information about the collateral property can be obtained via e-mail buroo.sepp@taitur.net and the same contact can be used to arrange a personal inspection of the property.

The person who wishes to participate in the auction bidding process must register on the Oksjonikeskus portal and make a prepayment of €5000. The prepayment will be repaid to all participants who are not the winners of the bidding process the day after the auction has ended.

After the auction has successfully ended, a notice will be forwarded to the E-land Registry and a new ownership will be established. The collateral will be released of all transaction prohibitions. All funds will be transferred through the bailiff agent and after the end of the auction process the buyer has 15 days to make the payment. The process will be stopped should the borrower pay all cumulative debt before the auction process has ended.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Higher GDP growth lifts demand for labour

  • SwedbankThe employment rate reached the highest level in 20 years.
  • The unemployment rate declined to 5.2%.

Higher economic activity reflects in the developments in the labour market. In the third quarter, employment grew by 2.0%, the number of unemployed people decreased by a third, and the unemployment rate reached 5.2%. The employment rate, the share of the employed in the population aged 15–74, reached 68.3%, the highest level in 20 years. There is still some room for improvement in the employment rate in Estonia among the youth and the prime working age as compared to its neighbours, especially Sweden.

171115 Higher GDP growth lifts demand for labour 1

A substantial decrease in the number of unemployed people was a surprise, given that the data by the Estonian Unemployment Insurance Fund show a different trend – a constant increase in the number of unemployed people due to the work ability reform. The number of people with decreased working ability (people with a disability or state of health which prevents them from working under normal working conditions) that have turned to the Fund to find a job has doubled in a year and now 30% of the registered unemployed people have decreased working ability.

171115 Higher GDP growth lifts demand for labour 2

A shortage of labour was the most important factor restricting business for a third of manufacturing and service companies and for a half of construction companies in October. The rate of job vacancies, i.e., the share of job vacancies in the total number of jobs, increased to 2.1% in the second quarter. Therefore, wage pressures will persist. Tax data show that gross wage growth accelerated in the third quarter.

We expect employment to increase slightly next year as demand for labour grows. At the same time, the supply of labour is limited, so the number of job vacancies should grow. The unemployment rate is expected to increase due to the labour market reform.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine